-
Väljaandja: Meremäe VallavolikoguAkti liik: määrusTeksti liik:
algtekstAvaldamismärge: KO 2010, 93, 1254
Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine
Vastu võetud 24.09.2009 nr 12
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22
lõike 1 punkti 7 ja § 37, Meremäe vallapõhimääruse p.10.4, Meremäe
Vallavolikogumäärab:
§ 1. Võtta vastu Meremäe Vallavolikogu 25.10.2007. a määrusega
nr 5 kinnitatud ja Meremäe Vallavolikogu19.12.2007 määrusega nr 12
ja 30.09.2008. a määrusega nr 3 muudetud Meremäe valla arengukava
aastateks2007–2013 muudetud kujul vastavalt lisale.
§ 2. Määrus jõustub 01. oktoobril 2009. a.
Volikogu esimees Margus PALOK
Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu25.oktoobri 2007. a määrusega nr
5Muudetud Meremäe Vallavolikogu 19. detsembri 2007. a määrusega nr
12Muudetud Meremäe Vallavolikogu30. septembri 2008. a määrusega nr
3Muudetud Meremäe Vallavolikogu24. septembri 2009. a määrusega nr
12
Meremäe valla arengukava
2007 – 2013
Sissejuhatus
Meremäe valla arengukava on koostatud eesmärgiga suunata ja
juhtida valla arengutegevusi perioodil 2007 –2013 ning saavutada
piirkonna tasakaalustatud areng.
Arengukavas on lähtutud kohaliku omavalitsuse korralduse
seadusest, valla põhimäärusest ning valdkondadestja teemadest, kus
omavalitsusel on seadusjärgselt oluline roll.
Koostatud arengukava sihiks on tagada valla elanikele arenev ja
turvaline elukeskkond, stimuleerida ettevõtlust,pakkuda
kvaliteetseid avalikke teenuseid, olla funktsionaalseks keskuseks
ning arendada tihedat koostööderinevate partnerite, investorite
ning avalikkusega.
Arengukava osad on Meremäe valla arengustrateegia aastateks
2007-2015 ja tegevuskava lähiaastatetegevustega.
Arengustrateegias on kirjeldatud valla üldist olukorda ja välja
toodud peamised võtmeprobleemid,arengustrateegia sisaldab visiooni
– piirkonna üldise soovitud tulevikupildi kirjeldust.
Arengustrateegias onsõnastatud peamised tegevussuunad
võtmeprobleemide lahendamiseks ja visioonini jõudmiseks.
Arengukava koostati perioodil mai 2006 - juuni 2007.
I ASEND, KUJUNEMINE, ELANIKKOND
1. Asend
Meremäe vald asub Kagu-Eesti idaosas. Administratiivselt kuulub
Meremäe vald Võru maakonda. Kultuuriliseltja ajalooliselt on
Meremäe vald osa Setomaast, moodustades selle läänepoolsema osa.
Setomaa on maa-ala,mis asetseb Pihkva-Riia kivitee, Irboska alevi,
Pihkva järve ja Piusa jõe vahel. Setomaa on 1000 aasta
jooksulmoodustanud üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel. Hetkel
on Setomaa jagatud Eesti-Vene kontrolljoonegakahte ossa. Lisaks
Meremäele on Lääne-Setomaa osad ka Värska ja Mikitamäe vald Põlva
maakonnas ningMisso vald Võru maakonnas. Nimetatud omavalitsused on
moodustanud Setomaa Valdade Liidu.
Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 1 / 25
-
Meremäe valla idapiir on ühtlasi Eesti-Vene riikidevaheliseks
piiriks ning Euroopa Liidu idapiiri osa.
Meremäe valla naabriteks on Vastseliina vald Võru maakonnas
läänes ja lõunas ning Orava ja Värska vald Põlvamaakonnas
põhjas.
Meremäe valla kaugused suurematest keskustest: 14 km Petseri
linnast Vene Föderatsioonis, 34 km Võrulinnast, 70 km Pihkva
linnast Vene Föderatsioonis, 104 km Tartust, 230 km Riiast Läti
Vabariigis, 290 kmTallinna
Üldandmed
2006 2007 2008Rahvaarv 1295 1259 1229Pindala, km² 131.97 131,97
131,97Asustustihedus, elanikkukm² kohta
9.8 9,5 9,3
Allikas: Võru Maavalitsuse registrite osakond
2. Kujunemine, ajalugu
Meremäe vald sündis Petserimaal möödunud sajandi 20-ndate
aastate algul läbiviidud haldusterritoriaalsereformi tulemusena,
mille käigus 4 suure valla asemele moodustati 11 väiksemat. Nende
hulgas oli ka Meremäevald, mis esialgu kandis Obinitsa nime.
Vastavasisuline siseministri käskkiri kannab kuupäeva 23. mai
1922.
Valla kantselei asus perekond Kärneri majapidamises Põrste
külas. Vahepeal käisid üsna tõsised vaidlusedvallakeskuse asukoha
ja selle nime ümber. Nende tulemuseks oli see, et vallamaja
otsustati ehitada üsnagi vallageograafilisse keskpunkti, Mihailova
puustusele, ajalooliste Võru-Petseri ja
Pankjavitsa-Kiirova-Orava-Räpinateede ristumiskohta. Ka valla nimi
peeti õigeks ära muuta ning see võeti lähedal asuva Meremäe mäe
järgi. 16.mail 1923. aastal kiitis Eesti Vabariigi siseminister oma
otsusega vallanõukogu ettepaneku heaks ning Obinitsavald nimetati
ümber Meremäe vallaks.
Meremäe valla territoorium on aegade jooksul üsna oluliselt
muutunud. 1944. aasta augustis NSVL keskvõimusurvel sõlmitud
kokkuleppe kohaselt loovutas ENSV valitsus üle poole Petserimaast
Vene Föderatsioonile. Sellehulgas oli ka märkimisväärne osa Meremäe
valla territooriumist; Krantsova, Kiirova ja Vasilde ümbruse
külad.1960. aasta 3. septembril liideti aga Meremäe külanõukoguga
üks osa tolleaegsest Illi külanõukogust ( Kapera,Möldre ja Vana-
Vastseliina piirkonna külad).
Meremäe valla omavalitsuslik staatus taastati 5. märtsil 1992.
aastal.
01. jaanuaril 1998. aastal anti eelpool nimetatud Vastseliina
kihelkonda kuulunud külad tagasi Vastseliina vallalening tänane
Meremäe vald hõlmab 132 km² suuruse territooriumi, kus asub 87
ajaloolise Setomaa suuremat javäiksemat küla.
3. Asustus, rahvastik
Elanikke 01.01.2009.a seisuga 1229 (sh Meremäe külas 178,
Obinitsa külas 187, Miikse külas 52, Võmmorskikülas 32, Uusvada
külas 37, Helbi külas 35), neist: koolieelikud
(0-6) - 59, s.o 4,8% elanikkonnast; koolilapsed (7-18) - 130,
s.o 10,6% elanikkonnast; tööealised (19-60) - 691,s.o 56,2%
elanikkonnast; pensionärid (61-…) - 349, s.o 28,4%
elanikkonnast.
Elanike arv ja vanuseline koosseis
Aasta Elanikearv
0-14 15-24 25-34 35-44 45-54 55-65 Vanemadkui 65
2006 1295 154 166 148 161 178 162 3262007 1259 144 182 136 163
177 180 2772008 1229 133 174 143 158 181 170 270
Allikas: Statistika regionaalandmebaas
Meremäe vallas on 87 küla: Ala-Tsumba, Antkruva, Ermakova,
Helbi, Hilana, Hilläkeste, Holdi, Härmä,Ignasõ, Jaanimäe, Juusa,
Jõksi, Kalatsova, Kangavitsa, Karamsina, Kasakova, Kastamara,
Keerba, Kiiova,Kiislova, Kiksova, Kitsõ, Klistina, Korski, Kuigõ,
Kuksina, Kusnetsova, Kõõru, Küllätüvä, Lepä, Lindsi,Lutja,
Maaslova, Marinova, Martsina, Masluva, Melso, Merekülä, Meremäe,
Miikse, Miku, Navikõ, Obinitsa,Olehkova, Ostrova, Paklova, Palandõ,
Palo, Paloveere, Pelsi, Pliia, Poksa, Polovina, Puista, Raotu,
Rokina,Ruutsi, Seretsüvä, Serga, Sirgova, Sulbi, Talka, Tedre,
Tepia, Tessova, Teterüvä, Tiirhanna, Tiklasõ, Tobrova,Treiali,
Triginä, Tsergondõ, Tsirgu, Tsumba, Tuplova, Tuulova, Tääglova,
Ulaskova, Uusvada, Vaaksaarõ, Vasla,Veretinä, Vinski, Viro,
Võmmorski, Väiko-Härmä ja Väiko-Serga küla.
Leht 2 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine
-
Suuremad külad
Küla Elanike
arv
Meremäe 178 Meremäel asuvad: vallamaja,kus asub ka raamatukogu,
avalikinternetipunkt ning Rahvamajasaal, perearstipunkt, erapood
,Meremäe – Obinitsa Põhikool,koolistaadion ning MeremäeAvatud
Noortekeskus. Meremäekoolihoones asuvad Meremäelasteaed
„Tsirgupesäkene” japostkontor.
Obinitsa 187 Obinitsa külas asuvad: SetoMuuseumitarõ,
turismiinfopunkt,Obinitsa Külakeskus,Obinitsa lasteaed,
Obinitsaraamatukogu, postkontor, perearstivastuvõtupunkt, Tarbijate
Ühistukauplus, Seto Seltsimaja, GaleriiHalas Kunn ning Eesti
ApostlikuÕigeusu Obinitsa Issanda Muutmisekirik ning surnuaed.
Miikse 52 Külas asuvad: Eesti ApostlikuÕigeusu Meeksi Ristija
Johannesekirik ja surnuaed
Võmmorski 32 Külas asub KaguPiirivalvepiirkonna Piusa
kordon.
Uusvada 37 Helbi 35
II MEREMÄE VALLA HETKESEISU ANALÜÜS JA TEGEVUS-EESMÄRGID
1. Ettevõtlus ja tööhõive
1.1. Tööhõive
Vallas elas 2007. aasta andmetel 752 tööealist inimest. Töötuid
oli 16, mis moodustas tööealisest elanikkonnast2,1 %. Siiski on
vallas töö leidmine inimeste jaoks probleem.
Tööhõive
Aasta Tööealised Töötud sh abirahasaajad
Töötute osakaaltööealisestelanikkonnast%
Abiraha saajate% töötutest
2006 705 21 18 3,0% 85,7%2007 752 16 12 2,1% 75%2008 710 24 15
3,4% 62,5%
Allikas: Statistika regionaalandmebaas
1.2. Ettevõtlus
Meremäe valla territooriumil tegutseb 2008. aasta andmetel 22
ettevõtet, 23 mittetulundusühingut ja 71füüsilisest isikust
ettevõtjat.
Tuntumad ettevõtted kohapeal on OÜ Kimeko, OÜ Kimeko Kaubandus,
Piusa Põllumajanduse OÜ, SetomaaTurismitalo OÜ, OÜ Katusõkatja
(Ahto Raudoja), OÜ Naxos (Piusa Ürgoru Puhkemaja), OÜ Seto Metall,
OÜTõrvas, Lõuna-Antsu talu, Seto Aedvili TÜ, Obinitsa farmid OÜ,
Taarka köögikõnõ OÜ, Seto Rügä OÜ.
Ettevõtete arv
Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 3 / 25
-
Kokku FIE Osaühing MTÜ ja SA2006 107 77 14 162007 113 71 20
222008 116 71 22 23
Allikas: Statistika regionaalandmebaas; Äriregister
Põllumajanduslike ettevõtete hulgas on suurenenud mahetootmisega
tegelejate arv, samuti on suurenenudharitavad pinnad; areng on
olnud seotud tänu toetuste süsteemi stabiliseerumisele, uue tehnika
soetamise,palgatööjõu ulatuslikuma kasutamise ja kaasaegsema
tehnoloogia rakendamisega.
SWOT
Tugevused Nõrkused· Võimalus saada toetust uue tehnika
soetamiseks
· On olemas tegutsevad ettevõtted
· Hea asukoht (turismi jaoks)
· Säilinud käsitööoskused
· Kohalike maavarade olemasolu
· Veekogude olemasolu
· Olemasolev küllaldane teedevõrk
· Osalemine erinevates investeerimisprojektides
· Riikliku programmi olemasolu
· Kvalifitseeritud tööjõu puudumine
· Töötute suur osakaal
· Vähe tegevusvaldkondi
· Kaugel suurematest keskustest ja turgudest
· Teede võrgustik ja madalad raudtee viaduktid eisoodusta
piiriäärset liikumist
· Teede vilets olukord Setomaa piires
· Olematu internet
· Puudulik bussiliiklus
· Inimeste tervislik seisund
· Toodangu väiksemate koguste turustamisevõimaluse puudumine
· Töötleva tööstuse puudumine
Võimalused Ohud· Paindlikum toetuste süsteem
· Väljastpoolt tulevad ettevõtlikud inimesed
· Vabade eluruumide olemasolu
· Maavarade olemasolu
· Soodsad laenutingimused
· Jahimaade olemasolu
· Olemasolevad tootmishooned
· Kasutamata põllumajandusmaad ja hooned
· Investeeringute rahastamise võimalused
· Kaugus turgudest
· Teede halb olukord
· Kvalifitseeritud tööjõu puudus
· Vajaliku elektrivõimsuse puudus
· Eesti Energia monopoolsus
· Väike investeerimisvõime
· Interneti halb levi
· Kuritegevus kasv
· Loodusõnnetused
· Kasutamata hoonete varisemine
Probleemid
1. Umbrohtunud põllumaad
2. Kasutamata ja lagunevad ehitised
3. Madal ettevõtlusaktiivsus
4. Oskustööjõu puudus
5. Ettevõtjate suutmatus maksta konkurentsivõimelist palka
Leht 4 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine
-
Visioon 2015
Maareform on lõpule viidud ja kõik maa on omandis. Kõik
olemasolevad ehitised on kasutusele võetud,remonditud või
lammutatud. Valla territooriumil tegutsevad konkurentsi-võimelised
põllumajanduslikudettevõtted. On arenenud käsitööalane ettevõtlus.
Valda on tagasi tulnud noored, kes soovivad siin
ettevõtlustalustada ja edasi arendada. Turismiga tegelevate
ettevõtjate arv on suurenenud. Kõok Meremäe vallas olevadhooned on
kasutusele võetud, remonditud või lammutatud.
Eesmärgid ja tegevussuunad
1. Infrastruktuuri parendamine
2. Ettevõtjate koolituse korraldamine
3. Meremäe valla, kui investeerimiskeskkonna tutvustamine
4. Lagunevate hoonete omanike motiveerimine hooneid korda tegema
või lammutama
2. Turism ja puhkemajandus
2.1. Turism, vaatamisväärsused
Kagu-Eesti üheks atraktiivsemaks turismipiirkonnaks on Setumaa.
Sellest tulenevalt omab turism Meremäevalla jaoks järjest suuremat
tähtsust: tegutseb turismiinfopunkt ja muuseum, Seto Seltsimaja,
suurenenud ontähistatud vaatamisväärsuste arv, paranenud viidastus,
on olemas turismiteenuseid pakkuvad ettevõtted.
Kaunislooduskeskkond soosib nii sise- kui välisturismi arengut.
Vald on tuntud kui kultuuri- ja loodusturismi piirkond. Säilinud
autentne setu kultuur, Piusa ürgorulooduskaitseala vaheldusrikas,
puutumatu maastik, oma keel, elukombed, kaunid omapärased
rahvariided,rahvalaul ja -tants.
Omakultuuril põhinevate ürituste ja õppuste korraldamine (leelo,
tants, pillimäng, rahvussöök, käsitöö),Seto Muuseumitare Obinitsas,
aktiivne puhkus (Piusa jõe ürgoru matkarada, Piusa käsitöö –
savikoda),üritused-sündmused (Seto Kuningriigi päev, Lihavõttemaa,
Savipäevad, talsipühad, kirikupühad – paasapäev,külakirmaskid),
vaatamisväärsused (tsässonad, Piusa jõe liivakivipaljandid,
setudele iseloomulikud sumbkülad), pere-, kooli- ja
grupiturism.
Turismialast tegevust vallas korraldab Obinitsa Muuseumitarõs
asuv turismiinfopunkt.
Olulisemad vaatamisväärsused vallas:
Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Issanda Muutmise Obinitsa kirik
ja Meeksi Ristija Johannese kirik. Mõlemadkirikud on ehitatud
Stalini eluajal ühiskondlikus korras koguduse liikmete poolt.
Obinitsa kirikuhoone ehituseeestvõtja oli preester Villiam
Talomees, kirik sai valmis 2 aastaga ja pühitseti sisse 15.06.1952.
a. piiskopRomani poolt.
Obinitsa kiriku suurim püha on Paasapäev 19. august ja Meeksi
kirikul Vana jaanipäev 7. juuli. Mõlema kirikujuures asuvad
kalmistud. Obinitsa kalmistu rajati 1500 aastat tagasi. Vanima osa
moodustab kääbaskalmistu Ia.t. keskel. Obinitsa kalmistul asub ka
piirkonna kuulsaima seto lauluema Hilana Taarka (1856-1933)
haud.
Jaanikivi
Jaanikivi (ohvrikivi) asub Meeksi kirikust teisel pool (paremal)
teed, Meeksi oja teisel kaldal. Kivil olevatomal ajal istunud ja
jalgu puhanud Püha Jaan. Kunagi olevat kivi tükkideks lõhutud ja
jupid kantud mõisnikukarjalauda müürisse. Varsti tuli mõisnikul
mitmeid õnnetusi: loomad surid, jäid põdema. Lasti kivitükid
omapärispaigale tagasi kanda. Veel tänapäevani usutakse kivi
imettegevasse jõusse ja tuuakse kivi juurde haigeid.Arvatavasti
tähistab kivi muistset matmispaika.
Meremäe ja Kuksina mägi
Meremäe mäelt (202 m) ja Kuksina mäelt (212 m) võib hea ilma
korral kogu vallale pilgu heita. Kätte paistavadka Vastseliina
kirik ning Petseri kloostri kirikute kuldsed kuplid. Ennevanasti
olla selge ilma korral nähtud kaPihkva järve veepeegeldust, siit
saanudki paikkond oma nime (mere mägi). Meremäe mäel asuvad ka
vaatetornja laululava.
Viro kivirist
Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 5 / 25
-
Tähistab väga vana Viro tsässona kohta Viro külas. Asub 1 km
kaugusel Meremäe külast Obinitsa viiva teeääres. Lubjakivist rist
15. sajandist on ainuke, mis on alles jäänud Meremäe vallas olnud
kiviristidest. Virotsässon oli Paasapüha tsässon.
Obinitsa paisjärv
Obinits paisjärve ehitamine jõudis lõpule 1995 a. Kaunis ning
puhtaveeline (läbi voolab Tuhkvitsa oja) 22 hapindalaga järv on
sobilik ujumiseks, kalapüügiks ja paadisõiduks.
Juudatarõ
Obinitsa järve vasakpoolses kaldas asub allikatekkeline
liivakivi paljand ja koobas. Paljude legendidega seotudkoobast on
hakatud kutsuma juudatarõks (juudakoopaks, hundikoopaks).
Juudatarõst räägitakse, et kui vanastimindi kirikut tegema oja
kaldale, siis tulid juudad (kuradid) ja laotasid kiriku ära. Kord
läksid need kirikutegijadkoopasse sisse vaatama kas on ehk kedagi
ka näha. Sääl sees olid laud ja punase linikuga kaetud ja söögid
peal.Nad vaatasid ringi kuid kedagi ei näinud. Ja hakkasid uuesti
kirikut ehitama. Järgmisel hommikul tagasi tullesoli jälle kirik
laotatud! Nii jäetigi seal kiriku ehitamine katki. Kirik ehitati
hoopis vastasmäe otsa.
Seto lauluema kuju
Kuju (skulptor E. Rebane, E. Taniloo 1986, graniit) seisab
kõrgel Obinitsa paisjärve kaldal. Monumendi ümberon maakivid
mälestustahvlitega kuulsamatele siitkandi laulikutele. Seto
lauluema nime ei andnud rahvasigaühele. Kuulsamad lauluemad olid
võimelised üles ütlema kuni 30 000 värsirida.
Tsässonad
Setomaal oli peaaegu igas külas oma kabel, mida kutsutakse
tsässonaks. Tavaliselt olid need puust väikesedehitised, mille sees
oli hulgaliselt pühasepilte, pühaserätte, küünlaid, lilli. Tsässona
katusel oli väike rist.Tsässonat ehitas ja hooldas külarahvas
ühiselt. Igal tsässonal nagu ka kirikul on oma kaitseingel,
pühak.Meremäe vallas on 2007 a. seisuga 12 tsässonat. Osad neist on
säilinud ammusest ajast: Ulaskova, Pelsi, Serga,Uusvada, Tobrova,
Rokina, Meldova, Võmmorski (vana), osa uuesti üles ehitatud või
remonditud: Küllatova,Võmmorski, Obinitsa. Meeksis olevat varem
olnud 3 tsässonat kuid neist pole ükski säilinud, samuti Viro
külatsässon on hävinud, aset näitab vana kivirist. Obinitsa tsässon
hävitati 1950 aastal. Ehituslikult omapäraseimon Pelsi külas asuv
tsässon, see on maakividest, lähedal on Anne ohvrikivi kuhu
annetati lambavilla jaoinapäid. Turistidele külastamiseks on
mõeldud Tobrova Lihavõtte tsässon mis asub Meremäe - Obinitsa tee6
km, paremal pool Luikjärve talu juures ja 2006.a aastal valminud
Obinitsa tsässon, 2008. aastal lisandusuusehitisena Kuigõ küla
tsässon.
Härma müürümäed ja Piusa ürgoru matkarada
Piusa jõe ürgorust saab alguse 15 km pikkune Piusa ürgoru
matkarada (matkaraja kohta on koostatudkirjeldustega kaart).
Olenevalt matkajate võimetest ja rajalõigu pikkusest on rada sobiv
ühepäevaseks jalgsi-,osaliselt ka paadimatkaks. Matkarajal on kokku
12 liivakivi paljandit. Härma mäemine müür ehk keldri müür,mis
laiub Härma küla all, on Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand (43
m). Lausalist paljandit on näha 19 m,paljandi pikkus on 150 m.
Veskile on nime andnud paljandi lõunapoolses otsas liivakivis asuv
vana kelder.
Härma alumine müür ehk Kõlksniidu müür. See 20,5 m kõrgune kalju
on Piusa ürgoru üks kaunimaid. Temamitmevärviliste murranguliste
kihtide mäng on loonud tõelise loodusskulptuuri. Härma Alumisel
müürimäel onvändatud üks väike lõik filmist "Libahunt”
2.2. Puhkemajandus
Vallas on olemas kaks suuremat majutusasutust, mis suudavad
pakkuda kvaliteetset teenust (SetomaaTurismitalu ja Piusa Ürgoru
Puhkemaja) ja mõned väiksemad talud, mis pakuvad suvisel ajal
majutust.Majutusvõimalusi pakub ka Meremäe-Obinitsa Põhikooli
Meremäe õpetajate majas asuv internaat, mille ruumidvajavad
põhjalikku renoveerimist, internaadi sisustus uuendamist.
SWOT
Tugevused Nõrkused· Seto pärimuskultuuriga seotud paikade ja
üritusteolemasolu
· Omakultuuri üritused
· Looduse mitmekesisus
· Külalislahke kogukond
· Puhas ja puutumatu loodus
· Puhkekohtade olemasolu
· Kaugus suurematest keskustest
· Kohalike teede halb seisukord
· Kvalifitseeritud teenindajate puudus
· Omafinantseerimise väike võime
· Suuremate majutuskohtade vähesus
· Avalike söögikohtade vähesus
Leht 6 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine
-
· Majutuskohtade olemasolu
· Osalemine piirkondlikes turismimarsruutides
· Turvalisus
· Turismiteenuste vähesus
· Kohalike käsitöötegijate vähesus
Võimalused Ohud· Setomaa ja seto kultuuri atraktiivsus
· Seto käsitöö toodete turustamine
· Kohalike noorte koolitamine (noorgiidid)
· Uute piiripunktide avanemine
· Koostöö turismifirmade ja partneritega
· Eesti tuntuse suurenemine
· Fondide ja programmide vahendite kasutamine
· Muutumine massiturismi piirkonnaks
· Kvalifitseeritud tööjõu puudus
· Seoses piiride avanemisega on oht kuritegevusekasvuks
· Atraktiivsete turismiobjektide väljalangemine(Piusa
koopad)
Probleemid
1. Turismiteeninduse puudulikkus
2. Turismiobjektide madal kvaliteet
3. Internetiside vähene levik ja kohati vilets mobiiliside
Visioon 2015
Mainekas on puhata Meremäe vallas. Taastunud on tänavkülad,
uusehitiste rajamisel eelistatakse ajaloolistehitusstiili. Meremäe
mäel on vaatlustorn. Arenenud kõik vajalikud turismiteenused. On
olemas spordi- jaterviserajad, skatepark, matkarajad. On taastatud
traditsiooniline seto talu . Taastatud vanad ja ehitatud
uusitsässonaid. Kogu valla territoorium on kaetud interneti ja
mobiilside võrguga.
Eesmärgid ja tegevussuunad
1. Puhkekohtade ja objektide hooldus
2. Ajalooliste ehitiste ja –objektide korrastamine
3. Kultuuriobjektide ligipääsetavuse parandamine
4. Kultuuritraditsioonide tutvustamine
5. Meremäe ja Obinitsa paisjärvede juurde puhkekohtade
väljaehitamine ja hooldamine
6. Renoveerida Meremäe ja Obinitsa paisjärvede veelüüsid ja
leida atraktiivseid võimalusi vee-energialetaastuvenergia tootmisel
ja kasutamisel
3. Tehniline infrastruktuur
3.1. Elamumajandus
Korterelamute haldamiseks Obinitsa piirkonnas ei ole loodud
ühistuid. Meremäe külas asuvate kortermajadebaasil on moodustatud
neli korteriühistut.
3.2. Teed
Riigi poolt eraldatud rahalised vahendid on parandanud
vallateede üldist olukorda. On suurenenudliikluskoormus Meremäe,
Obinitsa, Uusvada külasid läbivatel riigimaanteedel ja on
halvendanud nendeolukorda. Kaugematesse küladesse viivate teede
olukord on halb.
Valla teed
Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 7 / 25
-
Teed kokku,Km
Kohalikudteed
Kohalikudmaanteed
Kohalikudtänavad
Metskondadeteed
Erateed
2006 143 103 103 0 0 402007 143 103 103 0 0 402008 143 103 103 0
0 40
Allikas: Statistika regionaalandmebaas
3.3. Vee- ja kanalisatsioonitrassid
Koostatud ÜVK (ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava).
Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid onnii Meremäe kui Obinitsa
külas vanad ja vajavad uuendamist. 2006. aastal käivitus Obinitsa
küla vee-jakanalisatsioonitrasside ehitus-ja
renoveerimisprojekt.
Paljudes külades on kuival ajal joogi-ja majandusveega
varustatuse probleemid.
2007. aastast rakendus vallas ülemaakonnaline Võrumaa
Hajaasustuse Veeprogramm, sama programm jätkus ka2008. ja 2009.
aastal.
3.4. Elektrivarustus
Kaugemates külades ei jätku elektri võimsust. Esineb
elektrivoolu sagedasi katkestusi. Meremäe ja Obinitsakülades on
vaba elektrilist võimsust.
3.5. Soojavarustus
Meremäe külas köetakse 3 paneelkorterelamut elamute keldrites
asuva 3 lokaalkatlamaja baasil. Ühespaneelelamus tsentraalkütmist
ei toimu. Meremäe ja Obinitsa katlamajade hooned on müüdud
eraomandisse.
Obinitsa küla kortermajades tsentraalkütmist ei toimu,
küttesüsteemid on hoonetesiseselt ümber ehitatud.
Valla allasutuste hoonete soojavarustus on lahendatud
lokaalkatlamajade baasil.
3.6. Ühistransport
Ühistransport toimib ülemaakonnaliste liinide baasil.
Vallasiseselt ühtegi bussiliini avatud ei ole.
3.7. Side, internet
Suurem osa valla territooriumist on kaetud mobiilside võrguga.
Operaatorid on Tele2, EMT ja Elisa.
2006. aastal käivitus ülemaakonnaline internetiprojekt, mis
2007. aasta lõpuks pidi tagama valla territooriumilinterneti 90%-le
soovijaist, mis realiseerus osaliselt. 2008. a ehitati välja
Meremäe küla traadita internetiühendus (WiFi), mis katab osaliselt
ka Meremäe ümbruses asuvaid külasid.
SWOT
Tugevused Nõrkused· Mobiilside levi on paranenud
· Piiriäärne asend soosib riigi poolt raha eraldamist
· Obinitsa hea ühendus maakonna keskusega
· Vajaliku elektrilise võimsuse olemasolu Obinitsasja
Meremäel
· Olemasolev ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniarengukava ja
Obinitsa küla projektid
· Valla teede üldine seisukord on rahuldav
· Interneti kättesaadavus on paranenud
· Konkurentsi puudumine elektrienergiagavarustamisel
· Taastuvenergia ja uute tehnoloogiate vähenekasutamine
· Kaugemates külades vähene elektriline võimsus
· Olemasolevad vee- ja kanalisatsiooni trassid onvananenud
· Setomaa piires puudub loogilinetranspordikorraldus
· Kaugkütte puudumine
· Korteriühistute vähesus
· Külades puuduvad vee- jakanalisatsioonisüsteemid
· Meremäe halb ühendus maakonna keskusega
Leht 8 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine
-
Võimalused Ohud· On olemas valla üldplaneering
· On olemas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniarengukava
· On võimalus taotleda raha EL -st
· Piisava elektrivõimsuse olemasolu Obinitsas jaMeremäel
· Looduskatastroofid võivad ohustadainfrastruktuure
· Sagedased elektrikatkestused
· Eelarve vähesus tagamaks EL-i nõuetele vastavajoogi- ja
heitvee trasside olemasolu kortermajadepiirkonnas
Probleemid
1. Vananenud vee- ja kanalisatsioonitrassid.
2. Joogivee halb kvaliteet.
3. Paljudes kohtades kvaliteetse joogivee puudumine.
4. Sagedased elektrikatkestused.
Visioon 2015
Ehitatud uued vee- ja kanalisatsioonitrassid ja
reoveepuhastusseadmed. Meremäe ja Obinitsa külades on
puhasjoogivesi. Valda läbivad riigimaanteed on mustkatte all. Kogu
vald on kaetud traadita internetisidega. Onkorrastatud piiräärsed
teed. Uuendatud alajaamad ja kaasajastatud elektriliinid.
Eesmärgid ja tegevussuunad
1. Koostada kõigi avalikult kasutatavate teede korrastamise
pingerida.
2. Obinitsa ja Meremäe külades on rekonstrueeritud vee- ja
kanalisatsioonitrassid.
3. Kortermajades on moodustatud korteriühistud.
4. Meremäe küla kortermajad on lokaalkatlamajade küttel.
5. Vald on võõrandanud kõik valitsemiseks mittevajaliku
vara.
6. Avalikud WiFi-alad on vähemalt Meremäe ja Obinitsa külas
7. Leida uus rakendus Obinitsa külas olevale lasteaiahoonele
8. Ehitada Obinitsa ja Meremäe külas välja nõuetele vastavad
kanalisatsiooni- ja veetrassid
4. Keskkonnahoid
4.1. Maafond
Valla maafond kokku on 13196,7 hektarit.
Maafond
Aasta Maa-üksusi
Maafondkokku ha
Kogu-pind
Haritavmaa
Loodus-likrohumaa
Metsa-maa
Õue-aiamaa
Sh abi-hooneteall
Muu maa Sh veeall
2006 1880 13196,7 11835,7 5026,9 1189,6 4767,1 98,0 16,4 578,1
61,62007 2060 13196,7 12440,4 5346,1 1242,1 5076,3 112,4 21,3 580,6
61,62008 2080 13196,7 12740,6 5546,2 1342,2 5076,3 112,4 21,3 580,6
61,6
4.2. Looduslikud ja tehis veekogud
Valla territooriumil asub kolm järve - Obinitsa järv (suurusega
22 ha), Engli järv (8 ha) ja Meremäe järv (2 ha).Valla piirijõena
voolab Piusa jõgi. Ojadest on suurim Tuhkvitsa oja.
4.3. Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala
Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 9 / 25
-
Maastikukaitseala asub põhiosas Meremäe ja Vastseliina vallas,
osa jääb ka Põlvamaale Orava valda. Kaitsealaon rajatud väga
liigestatud Piusa jõe ürgoru ja selle veerudel esinevate
suurejooneliste devoni liivakivipaljanditekaitseks. Jõe org on kuni
35m sügavune ja keskmiselt 300m laiune liivakivisse lõikunud
ürgorg, mille veerudon paiguti väga järsud (kalle ulatub 35
kraadini). Jõe vee-energiat on varem kasutatud 11 veskis.
Tänasenion säilinud Kelba, Tamme ja Väike-Härma veskite hooned ja
osaliselt ka sisseseaded. Kaitseala suurimaksväärtuseks on 12
devoni liivakivipaljandit, nn "müüri", kõrgusega 6-20m ja pikkusega
20-130m. Paljandidomavad ka suurt kultuuriloolist tähtsust -
nendega on seotud mitmed muistendid ja uskumused. Piusa jõe
ürgorgon huvipakkuv mitmete koosluste ja liikide elupaigana. Seal
on hooldatavaid luhaniite, lammimetsa, salumetsaja väga tüüpilised
pohla- ja samblikumännikud. Botaaniliselt on tähelepanuväärne
mitmete lõunapoolsepäritoluga taimeliikide esinemine
(palu-liivakann (Arenaria graminifolia), tatari põisrohi (Silene
tatarica),käokuld (Helichrysum arenarium) ja teised). Nimetamist
väärib liblikaliigi mustlaik-apollo (Parnassiusmnemosyne)
elujõuline populatsioon.
4.4. Maavarad
Maavarade registrisse on kantud üks ehituslubjakivi maardla –
Tiirhanna ja Marinova Meremäe vallas.17.01.2007. a kiitis Meremäe
Vallavolikogu heaks Võrumaa Keskkonnateenistuse otsuse
„Maavarakaevandamise loa väljaandmine AS Põlva Teed Marinova
ehitusdolokivi maardlas“ ja nõustus välja andmakaevandamise
loa.
Vallas asuvad veel Hilande, Tuhkavitsa ja Väike-Härma
liivamaardlad ning Küllatova savimaardla.Ehituslubjakivi ja sellega
kaasnev dolomiit sobib ehituskillustikuks, osaliselt ka õhkkuiva
lubja valmistamiseks,viimistlus- ja dekoratiivplaatide
valmistamiseks.
4.5. Vee tarbimine
Vallas on arvel 5 veekasutusloaga puurkaevu.
4.6. Jäätmed
Ohtlike jäätmete kogumispunkt asub Meremäe külas. Avatud:
tööpäeviti 08.00 – 17.00. Jäätmete liigid:õlijäätmed, õline
pühkematerjal, õlifiltrid, vanad akud, patareid,
päevavalgustuslambid, elavhõbedajäätmed,elektri- ja
elektroonikaseadmed ja nende osad, vanarehvid, värvi- ja
lakijäätmed, aegunud ravimid,olmekemikaalid, taimekaitsevahendid,
tundmatud jäätmed.
Meremäe ja Obinitsa küladesse on paigutatud ETO
pakendikonteinerid.
Meremäe valla haldusterritoorium moodustab koos Värska, Veriora,
Orava ja Mikitamäe valdade piirkonnagaühise jäätmeveo piirkonna.
Toimub korraldatud jäätmevedu. Ainuõigus segaolmejäätmete veoks
onkonkursi tulemusena antud aktsiaseltsile Jõgeva Elamu viieks
aastaks. Korraldatud jäätmevedu hõlmabsegaolmejäätmeid. Liitumine
korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik.
Toimub jäätmete sorteerimine. Taaskasutusorganisatsiooni
paigaldatud pakendite ja pakendijäätmetekogumismahutid asuvad
Meremäe külas ja Obinitsa külas.
Ohtlike jäätmete ja olmeelektroonika kogumispunkt asub Meremäe
külas.
Avatud: tööpäeviti 08.00 – 17.00. Jäätmete liigid: õlijäätmed,
õline pühkematerjal, õlifiltrid, vanad akud,patareid,
päevavalgustuslambid, elavhõbedajäätmed, värvi- ja lakijäätmed,
aegunud ravimid, olmekemikaalid,taimekaitsevahendid, tundmatud
jäätmed, olmeelektroonika.
Meremäe valla jäätmehooldusega seotud küsimused lahendatakse
Meremäe valla jäätmekavas 2009-2013.
4.7. Puhastusseadmed
Reostuskoormused on tunduvalt vähenenud. Rekonstrueeritud on
Meremäe ja Obinitsa küla puhastusseadmed.
SWOT
Tugevused Nõrkused· Reostuskoormuse vähenemine
· Suurenenud metsamaa pindala
· Maastikukaitsealade olemasolu
· Puhta veega veekogude olemasolu
· Keskkonnaaktivistide olemasolu
· Keskkonnaalase informatsiooni saamisevõimalused
· Inimeste vähene teadlikkus ja hoolimatusuhtumine
· Madal energia- ning loodusressursside säästlikukasutamise
vajaduse tunnetamine
· Hajaasustuses ja väiksematel ettevõtetelpuuduvad reovee
puhastamise süsteemid
· Vähesed teadmised taimekaitsevahenditekasutamisel
Leht 10 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine
-
· Mitmekesine loodus
Võimalused Ohud· EL toetuste kasutamise võimalused
· Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine
· Suurem tähelepanu informatsiooni levitamisele
· Maastikukaitsealade ja hoiualade olemasolu
· Võõrliikide pealetung
· Saastekoormuse suurenemine muutusi tekitavapiirini
· Kasutamata põllumaad (kulu põletamine)
· Suutmatus üle minna säästvale ja puhasteletehnoloogiatele
energeetikas ja põllumajanduses
Probleemid
1. Heakorrastamata puhkealad.
2. Teeääred ja metsaalused on reostatud.
3. Vähesed võimalused reoveesüsteemide rajamiseks
hajaasustuses..
4. Elanike vähene keskkonnateadlikkus.
5. Külades lagunenud hooned.
Visioon 2015
On korraldatud jäätmete kogumine hajaasustuses. On olemas
avalikult kasutatavad korrastatud puhkealad. Onvälditud looduse
reostumine jäätmetega. On olemas kaasaaegsed reovee puhastid
Obinitsa ja Meremäe küladesja hajaasustuses. Avalikud kohad
(bussiootekohad, ujumiskohad, külaplatsid) on korras, niidetud ja
prahistpuhtad.
Eesmärgid ja tegevussuunad
1. Olemasolevate puhkealade heakorra tagamine.
2. Vältida jäätmete sattumist loodusesse.
3. Vähendada puhastamata reovee sattumist pinnasesse.
4. Suurendada puurkaevude arvu vallas.
5. Prügiveo vajadus on kaetud piisava hulga prügilepingutega
6. Korraldada vallas nn prügiringid ohtlike jäätmete,
ehitusprügi, vanapaberi ja suuremõõtmelise prügi äraandmiseks
7. Leida võimalus Vastseliina jäätmejaama kasutamiseks
5. Haridus
5.1. Põhiharidus
Vallas on üks kool: Meremäe-Obinitsa Põhikool, mis asub Meremäe
külas.
Kooli kasutuses oleva territooriumi suuruseks on 5,3 ha.
Kooli hooned ja rajatised
MeremäeHooned, rajatised Ehitusaasta, pind1. Kolmekorruseline
koolimaja 1960.a., 2016 m22. 8 korteriga elamu 1955.a., 380 m25.
Staadion 1,4 ha, jooksuraja pikkus 250 m
Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 11 / 25
-
Õpetajate arv on Meremäe-Obinitsa Põhikoolis 2008/2009
õppeaaastal 16, muu personal 7 inimest. Õpilaste arvkoolis
2008/2009õppeaastal on 49. Õpilaste arv on vähenemas, õpilaste arvu
vähenemist ning suuremat langustvõib prognoosida aastaks 2011/2012,
kui esimesse klassi tuleb 1 laps.
7.-18. aastaste laste arvu prognoos 2007 – 2010
2004
tegelik
2005
tegelik
2006
tegelik
2007 2008 2009 2010
(7-9-aastased)
41 34 26 21 24 24 25
(10-12-aastased)
39 33 37 41 34 26 21
(13-15-aastased)
43 47 45 39 33 37 41
(16-18-aastased)
58 58 50 43 47 45 39
Õpilastearvuprognooskokku
181 172 158 144 138 132 126
Allikas: Maakonna aastaraamat
5.2. Lasteaiad
Meremäe lasteaed „Tsirgupesäkene”. Meremäe lasteaia ruumid on
remonditud, lasteaed asub Meremäe-ObinitsaPõhikooli esimesel
korrusel. Lasteaia nimekirjas on 2009/2010 õppeaastal 19 last.
Personali kvalifikatsioonvastab nõuetele. Lasteaial puudub aiaga
piiratud territoorium. Lasteaiale on rajatud uus mänguväljak
koolihoonetaha.
Laste arv lasteaedades
2006 2007 2008Meremäe 14 1 15 1 19 1Obinitsa 17 1 14 1 16 1
Allikas: valla lasteaiad
Obinitsa Lasteaed. Obinitsa lasteaed asub Obinitsa Külakeskuses
2009. a valminud ruumides. Lasteaianimekirjas on 2009/2010
õppeaastal 13 last. Personali kvalifikatsioon vastab nõuetele.
Olemas aiaga piiratudterritoorium ja nõuetele vastav
mänguväljak.
5.3. Noorsootöö
Üldised arengueesmärgid valdkonniti
1. Huvialaharidus ja huvitegevus
• luua lisaks huviringe Meremäel ja Obinitsas (näitering,
arvutiring, kunstiring, peotantsuring, erinevaidtantsustiile
tutvustav ring - stepp, breik jms);
• luua lisavõimalusi poiste huvitegevuseks (tehnikaring,
puutööring jm).
2. Noortesport
• luua lisavõimalusi spordiringideks Meremäel ja Obinitsas
(enesekaitse, maadlus, jalgpall, aeroobika,ratsutamine laskmine,
rulasõit);
• kaasajastadaspordiväljakuid Meremäel ja Obinitsas
• leida kogemustega treenereid/juhendajad spordiringide spordi-
ja huviringidele maapiirkonda.
3. Õpilasüritused ja koolivaheaja projektid
• luua tingimusi ja võimalusi koolivaheaegade sisustamiseks ning
sündmuste läbi viimiseks.
4. Koolide ja ANK-dega sõpruskontaktid ja koostöö
Leht 12 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine
-
• rahvusvaheliseks muutunud noorsootöös osalemiseks otsida
kontakte ja finantseerida keele ja kultuuriõppimise eesmärgil
noortevahetusteks.
• Euroopa vabatahtlike kaasamine piirkonna noorsootöösse
• Sõprussidemed ja koostöö teiste Eesti koolide ja ANK-degs
5. Tervistav ja arendav puhkus ning töökasvatus
• korraldada töökasvatuse ja sotsiaalse kompetentsi
kujundamiseks töö- ja puhkelaagreid ning õpilasmalevaid
• kaasata noori enam heakorratöödele, et arendada oma kodukandi
tunnet
• selgitada välja tööandjate poolne huvi noortele tööd
pakkuda
6. Noorte teavitamine ja nõustamine
• käivitada noortele suunatud info kogumine ja vahendamise
süsteem;
• arendada kutsenõustamisalast tegevust koostöös Võrumaa
Kutsehariduskeskusega;
• tagada nõustamine igale noorele.
7. Erinoorsootöö
• korraldada koostöös kooli, valla sotsiaalnõuniku,
noorteorganisatsioonide ning noorsoopolitseigasüstemaatiline
kuritegevust ennetav tegevus
• käivitada tugiisiku- ja tugiõpilasliikumine;
• korraldada hariduslike erivajadustega laste teadlikku
suunamist vaba aja ja huvialategevusse;
8. Noorte osalus (sh noorteühenduste ja omaalgatuse
toetamine)
• töötada välja noorte omaalgatuse ja tegevuse tunnustamise
süsteem;
• luua koostööalaseid kontakte naaberomavalitsuste
noorteühendustega;
• arendada välja pidev koostöö noorteesinduse ja omavalitsuse
vahe.l
9. Avatud noorsootöö
• remontida noortele suunatud tegevuste läbiviimiseks vallale
kuuluvad ruumid
Meremäe ja Obinitsa külas;
• hankida koostöös külaseltside ja MTÜdega noortetegevuseks
vajalikke vahendeid
• motiveerida noori omaalgatuslikule tegevusele kohapealsetes
külaseltsides ja MTÜdes.
• Motiveerida kohalikke ettevõtjaid ja noori omavahelist
koostööd tegema.
SWOT
Tugevused Nõrkused· Vajalikud tingimused(2009. A välja
ehitatudruumid Meremäel jaObinitsas)
· Laste, õpilaste,noorte olemasolu,inimressurss
· Materiaalne baas(valla eelarve , riigieelarve)
· Noorte arvuvähenemine
· Vabaaja veetmisevõimaluste piiratus
· Erialaspetsialistidevähesus
· Koolivälisel ajalpuudub ühistransport vallaerinevate
piirkondadevahel
Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 13 / 25
-
· Turvaline kasvu- jaõpikeskkond
· Ilus ja puhas loodus
· Koolibussiolemasolu
· Haridusasutustestasuta hea toit lastele
· Toimiv Setomaaarenguprogramm jakultuuriprogramm
· Interneti kasutamisevõimalus
· Põhikooli ja kahelasteaia olemasolu vallas
· Hoonete suuredülalpidamiskulud
· Vähene koostööasutuste vahel
· Oma valla lapsedõpivad teistes põhikoolides
· Noorte väljarännevallast
Võimalused Ohud· Maakonna haridusearengukava olemasolu
· Koostöö piirkonnateiste haridusasutustega
· Erinevadrahastamisvõimalused(fondid, valla eelarve)
· Valla toetus
· Piirkonna mainearendamine läbihariduspoliitika
· Ilus keskkond jaloodus
· Olemasolevpärimuskultuur
· Väljaarenenudinfrastruktuur
· Piiripunktide lähedus(töökohad, kutsesuunitlus)
· Arenenudturismipiirkond
· Erasektori jasponsorite kaasamine
· Koostöö III sektori,kooli, omavalitsuse jaettevõtjatega
· Täiendkoolitused
· Laste arvuvähenemine
· Piirkonnaelanikkonna vananemine
· Ebastabiilsedrahastamisskeemid
· Inflatsioon,elukalliduse tõus
· Infrastruktuur(bussiliikluse halb olukord,teede halb
olukord,interneti puudumine
· Valla kaugussuurematest linnadest /geograafiline asukoht
· Kohapealsetetöökohtade nappus
· Suutmatusnaaberkoolidegakonkurentsis püsida
· Lasteaedade väheseriigipoolse toetuse poliitikajätkumine
· Ümberkorraldusedkoolivõrgus (laste arvuvähenemine)
· Kaasaegseteõppevahendite kõrge hind
Probleemid
1. Noorte arvu vähenemine
2. Noorsootöö alafinantseerimine
3. Noorsootöö puudumine Obinitsa külas
Leht 14 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine
-
4. Vaba aja veetmise võimaluste nappus õhtusel ajal
5. Erialaspetsialistide vähesus
6. Info liikumine asutuste vahel ebapiisav
7. Piisava hulga avalike arvutite puudumine
8. Vähene noorte kaasatus
Visioon 2015
Meremäe vallas on aastal 2015 süsteemselt toimiv ja ühiskonna
arenguid arvestav
noorsootöö. Erinevatele sihtgruppidele on tagatud turvaline
suhtlus- ja tegevuskeskkond avatud
noortekeskustes Meremäe ja Obinitsa külas.
Noosrootöökson olemas selge ja mõistetav struktuur, kus kõik
noorsootööga
seotud spetsialistid teavad, millega teised osapooled tegelevad
(millised on nende
võimalused ja vastutus). Tegutsemine noorsoovaldkonnas kannab
ühist eesmärki.
Mitmekülgsed võimalused arendava vaba aja sisustamiseks –
erinevatele
huvigruppidele on loodud vähemalt esmased võimalused
arenemiseks. Omatakse
piisavalt vahendeid ernevate tegevustega tegelemiseks.
Pakutavaid võimalusi muudetakse vastavalt sihtgruppidemuutumisele
ja vajadustele.
Eesmärgid ja tegevussuunad
1. Hoida lapsi ja anda neile alus- kui põhiharidus oma
vallas
2. Noosrootöötaja töökoha loomine Meremäe ja Obinitsa külas
(0,5+0,5)
3. Integreerida naaberpiirkondade (Tamme, Tuderna, Lindora,
Kõrveküla, Möldriküla, Vana-Vastseliina)õpilasi õppima Meremäe
valla kooli
4. Luua hea hariduskorraldusalane koostöö laste, lastevanemate,
vallavalitsuse, koolipersonali, kõigi asutusteja piirkondade
vahel
5. Konkurentsivõimelise põhihariduse andmise säilitamine ja
edasiarendamine vallas
6. Valla haridusasutuste kaasaegsete infotehnoloogiliste
vahenditega varustamine
7. Noorsootöö kaasajastamine, noortele huvipakkuvate
kooliväliste tegevusvõimaluste loomine.
8. Mängu- ja spordiväljakute väljaehitamine
9. Jätkata põhihariduse andmist Meremäe-Obinitsa Põhikooli
Meremäe koolihoones viie klassikomplektiga
10. Obinitsa Külakeskusesse noortekeskuse ruumide sisustamine
mitmekesiste harrastustega tegelemiseks
11. Jätkata kõigis valla haridus- ja kultuuriasutustes pärimus-
ja omakultuuriga seotud tegevust ning luua uusisellealaseid
huvialaringe.
12. Jätkata ja arendada edasi majandusõpet Meremäe-Obinitsa
Põhikoolis ning toetada õpilasfirmade tegevust
6. Kultuur
6.1. Kultuuriasutused ja -paigad
Kultuuriürituste läbiviimiseks on Meremäel vallamaja hoones asuv
Rahvamaja saal ning Meremäe-Obinitsa Põhikooli saal-aula. Meremäe
mäel ja Meremäe noortekeskuse juures on vabaõhulavad,
Meremäenoortekeskuses on koolitus- ja peoruumid. Obinitsas Seto
Seltsimaja, Obinitsa külakeskus ja väike vabaõhulavapaisjärve
nõlval. Teatri- ja kontserdiõhtuid korraldatakse ka Obinitsa
galeriis Halas Kunn. Olemasolevaid
Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 15 / 25
-
võimalusi saavad seltsid ja seltsingud kasutada oma tegevuse
läbi viimiseks ning ülevallaliste üritustekorraldamiseks. Seltside
ja seltsingute tegevust toetatakse valla eelarvest nii
omaalgatustoetuse kuitegevustoetusega samuti suuremate
kultuuriprojektide omafinantseeringuga.
Kodanikeühendused Meremäe vallas
Nimi Põhitegevus/tegevusvaldkondMeremäe Pensionäride Selts
ürituste korraldamineObinitsa Pensionäride Selts ürituste
korraldamine, elukestev õpeObinitsa naisselts „Miitsirk” naiste
vaba aja sisustamine, ürituste korraldamineMeremäe maanaiste
seltsing ”Sipelgas” Meremäe piirkonna naiste vaba aja
sisustamineMTÜ Meremäe Kultuuriühing spordi- ja kultuuriürituste
korraldamine, töö noortegaMiikse külaseltsing „Jaanikõsõ`” Küla
arengu toetamine, ürituste korraldamineHelbi leelokoor seto
kultuurNoorte leelokoor Tsibihärbläseq Seto kultuuri alane koolitus
noortele, ürituste
korraldamineHõpõhelmed ja Meremäe mehed Seto kultuurObinitsa
Noorte seltsing Ürituste korraldamine, küla heakorra eest
hoolitsemineMTÜ Uusvada Potiseto Maaettevõtluse edendamine, töö
noortegaMTÜ Seto Ateljee-Galerii seto kultuurMeremäe Naiskoor
Klassikalise ja kergemuusika viljelemineMeremäe Noored Ürituste
korraldamineTaarka Pärimusteater Teatristuudio tegevus ja
vabaõhulavastusedObinitsa Raamatusõprade Seltsing Ürituste
korraldamineKuksina Küla Seltsing Külaelu edendamineSerga Küla
Seltsing Külaelu edendamineMuuseumitarõ Seltsing Ürituste
korraldamineSetu Kultuurifond Oma- ja pärimuskultuuri
edendamineSeto Käsitüükogo Traditsioonilise käsitöö
edendamineSetomaa Valdade Liit Ülesetomaaline kultuuri- ja
majandustegevuse
toetamine ja arendamineKÜ Meremäe Tiigike korteriühistuKÜ
Meremäe Kaasiku korteriühistuKÜ KOLMAS MAJA korteriühistuMeremäe
esimese maja KÜ KorteriühistuMTÜ ProjektRokina Projektide
koostamine ja elluviimine, külaelu
edendamine, koolituste ja ürituste korraldamine
6.2. Raamatukogud
Vallas on 2avalikku raamatukogu, Obinitsas ja Meremäel. Obinitsa
raamatukogu asub Obinitsa külakeskuses(1 töötaja), Meremäe
raamatukogu vallamaja II korrusel (1 töötaja). Obinitsa raamatukogu
ruumid renoveeriti2009. a, Meremäe raamatukogu ruumid on
renoveeritud 2004. aastal. Raamatukogudes töötavad
avalikudinternetipunktid. Obinitsa raamatukogu teeninduspiirkonnas
oli 2007. aastal lugejate nimekirjas 235, Meremäeraamatukogus 349
inimest.
Raamatukogud
Aasta Raamatu-kogu
Trükistearv
Luge-jaid Lugejate%teenindus-piirkonnaelanikest
Laenu-tusi
Laenutusi1 lugejakohta
Külastustearv
Külastusielanikukohta
Personal
Meremäe 18259 370 53,5 14888 40,2 7874 11,4 12006Obinitsa 16169
248 41.0 7550 30.4 3844 6.3 1Meremäe 18459 349 50,5 13105 39,1 7245
10,48 12007Obinitsa 16295 235 38,9 6293 27,0 2680 4,4 1Meremäe
17939 335 49,9 13016 38,9 6567 9,78 12008Obinitsa 15291 244 41,5
7254 30,0 3517 6,0 1
Allikas: valla raamatukogud
Leht 16 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine
-
6.3. Muuseum
Obinitsas külas asub valla allasutusena töötav Seto
Muuseumitarõ, kus on aastaringselt kaks töökohta.Muuseumitarõ
ruumid renoveeriti 2004. aastal.
Aastateks 2006 – 2009 on muuseumile läbi Setomaa programmi
planeeritud riigipoolne lisafinantseerimine.
6.4. Kultuurimälestised
Kultuurimälestiste arv (2003)
KultuurimälestisedKokku
sh ajaloo-mälestised
arheoloogiamälestised
arhitektuurimälestised
kunsti-mälestised
muinsuskaitse-ala
297 4 93 0 200 0
6.5. Kirikud, tsässonad
Obinitsas ja Meeksis tegutsevad õigeusu kirikud ja
kogudused.
Tsässonad e. palvemajad asuvad Võmmorski, Küllätüvä, Meldova,
Serga, Tobrova, Uusvada,
Ulaskova, Pelsi, Rokina, Obinitsa ja Kuige külas. Hävinud on
Miikse küla tsässonad ja Viro küla tsässon.
SWOT
Tugevused Nõrkused· Omakultuuriga tegelejate ja
pärimusekandjateolemasolu erinevates vanusegruppides
· Kultuurilise omapära oskuslik kasutamine
· Seltside ja seltsingute olemasolu, nende aktiivnetegevus
· Toimiv kohapealsete kultuuriasutuste võrgustik(rahvamajad,
raamatukogud, muuseum, kirikud, MTÜ-d)
· Riikliku Setomaa kultuuriprogrammi jaarenguprogrammi
toimimine
· Valla omaalgatusliku tegevuse toetuse olemasolu
· Aktiivsete inimeste, tõsiste eestvedajate nappus,praeguste
vedajate äraväsimine
· Kohaliku elanikkonna madal enesehinnang,passiivsus
· Ootused kultuurielule suured, kaasalöömise taheväike
· Kohatine oskamatus teha koostööd naabritega (kateatud
soovimatus)
· Nõrk suutlikkus osaleda projektides (kirjutamine,elluviimine,
aruandluse koostamine)
· Projektipõhine kultuuritegevus ei kindlusta
sellejätkusuutlikkust
· Kultuuriürituste ebapiisav väärtustamine kohalikeelanike
poolt
· Seltside tegevustoetuse vähesus
· külades kooskäimiskohtade nappus
· Täiskasvanute ringijuhtide tasustamisepuudumine
Võimalused Ohud· Uute väljundite otsimine
· Arendada head koostööd kõikidel tasanditel(naabervallad,
Setomaa, maakond, riiklik ja välismainetasand)
· Riiklike toetusprogrammide võimalusteoskuslikum ja aktiivsem
kasutamine
· Kultuuriürituste, -objektide kasutamine vallamaine
kujundamisel
· Vallaelanike vähene kaasamine
· Piirkonna elanike vähenemine
· Projektipõhine rahastamine ei kindlustakultuuritegevuse
stabiilsust
· Raamatute kallinemine ei võimalda vajalikulmääral uusi
raamatuid soetada
· massikultuuri surve omakultuurile
Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 17 / 25
-
· Külaliikumise aktiveerumine, külavanemate
rollitähtsustamine
· omakultuuri kandjate vähenemine
· kohaliku kogukonna vähene huvi kultuuriüritustevastu
· riiklike toetusprogrammide võimalik lõppemine
Probleemid
1. Aktiivsete kogukondade kokkukäimiskohad ja külaplatsid
vajavad korrastamist (Seto Seltsimaja, HalasKunn, Meremäe rahvamaja
saal, jt samalaadsed)
2. Muuseumi olmeruumide ja II korruse ebapiisav soojustus,
museaalide säilitamiseks ja aktiivseksmuuseumitööks ei ole
piisavalt ruume
3. Trükiste hinna pideva tõusuga kaasnev raamatukogude
komplekteerimisvõimaluste piiratus
4. Meeksi kiriku ja kalmistu omandiküsimus
5. Aktiivsete kogukondade kooskäimiskohad on korrastamata või
vajavad „iluravi”
6. Tsässonad vajavad renoveerimist, hooldamist
7. Infotahvlite vähesus
8. Setu kultuuri sisu vähene tundmine kohalike elanike
hulgas
9. Erinevate huvigruppide tegevuste korraldamiseks napib
koostöötahet ja vahendeid
Visioon 2015
Noored on hõivatud sihipärase tegevusega, valla kultuuritöö on
ümber korraldatud. Meremäe rahvamaja saal onrenoveeritud
kultuuriürituste korraldamiseks. Raamatukogu trükiste soetamise
raha kasvab igal eelarveaastalvähemalt 10% võrra. Kirikud ja
kalmistud on koguduse omad. Igal nulgal või suuremal külade grupil
on omakooskäimise koht.
Tsässonad on korras, omandiküsimused lahendatud, kindla
kirikupühaga seotud palvused on jõudnud kõikidessetsässonatesse,
külarahvas hoolib oma tsässonast ja hoolitseb selle eest.
Traditsioonid on valla poolt väärtustatud, nendega tegelemist
soositakse ja toetatakse.
Käivitunud on põhjalik setu kultuuriloo õpetus nii lastele kui
täiskasvanutele. On leitud vahendid setu kultuuriväliste tegevuste
toetamiseks, huviringide tegevuse rahastamiseks.
Eesmärgid ja tegevussuunad
1. Kultuuriasutuste võrgu (raamatukogud, muuseum) säilimine ja
korrastamine vallas ning hoonete jakultuuriobjektide
renoveerimine
2. Omakultuuri jätkuv toetamine. Traditsioonide säilimisele
kaasaaitamine.
3. Noorte vaba aja sisustamise mitmekesistamine.
4. Omaalgatusliku tegevuse jätkuv toetamine.
5. Huvialahariduse võimaldamine.
6. Täiskasvanud inimestele suunatud huvialaringide juhendajate
töö on tasustatud.
7. Kultuurikorraldus baseerub valla allasutuste,
mittetulundusühingute, seltside, seltsingute ja
klubidetegevusel.
8. Mittetulundusühingute, seltside, seltsingute ja klubide
tegevuseks tingimuste loomine.
9. Taastada kinokultuur Meremäe vallas ja luua selleks vajalik
tehniline baas
10. Algatada vähemalt kahe igaaastase suvise vabaõhuürituse
läbiviimise traditsioon Meremäe mäe laululaval.
11. Taastada kõik vallas olevad tsässonad
10. Meremäe leinapargi kui kohaliku pühapaiga idee
väljaarendamine
Leht 18 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine
-
13. Setu keele igapäevase kasutuse, traditsiooniliste
käsitööoskuste, setu taluarhitektuuri,sepa- ja puutöö
ningkeraamikaoskuste säilitamine ja edasi andmine piirkonnas
14. Kogukondade võimekuse tõstmine rahaliste vahendite
taotlemisel erinevatest fondidest ja projektideelluviimine
vajalikul tasemel
15. Külaplatside korrastamine ja väljaehitamine.
7. Sport
7.1. Spordirajatised ja -vahendid
Vallas on 2 staadioni, nii Meremäel kui Obinitsas on olemas
aula-spordisaal. Head võimalused on vallastervisespordiga
tegelemiseks: võimalik on talvel suusatada, olemas on lumerada.
Pallimänge on võimalikmängida Helbi küla palliplatsil, samuti
mitmete talude palliplatsidel.
Spordivahenditest on koolimajades olemas esmased vahendid
sportimiseks (võrkpallivõrgud, korvirõngad jmt).
Kitsaskohaks on Meremäe ja Obinitsa staadionite halb olukord.
Mõlemad staadionid vajavad renoveerimist.Meremäe staadionile on
rajatud skatepark ja tänavakorvpalliplats.
7.2. Spordialad
Vallas harrastatakse ja tegeletakse vabal ajal spordialadest
aktiivsemalt võrkpalli, jalgpalli, korvpalli, koroona,lauatennise,
suusatamise, ujumise ja kepikõnniga.
Spordiringides osalejate arv ning aktiivsete sportijate arv on
talvel 40, suvel 70 (populaarne spordiüritus onnäiteks Obinitsas
toimuvad pallimängude turniirid)
Vanuseliselt on spordiga tegelejate hulgas esindatud kõik
vanusegrupid.
Suuremad spordiüritused on Paasavolle, jalgpallivõistlused,
petanquei turniirid, valla võrkpalliturniir,vastlapäev,
lumerajasõit ning koolis läbiviidavad spordipäevad.
Sporditegevuse rahastamiseks on valla eelarves eraldi rahalised
vahendid, spordiüritusi rahastatakse ka läbiMeremäe valla
omaalgatuse, rahastust on saadud ka mitmetest teistest allikatest
ja programmidest.
SWOT
Tugevused Nõrkused· Sporditegevuse traditsioonid
· Korras spordiväljak Obinitsas
· Spordiväljak Meremäel
· Spordiaktivistide olemasolu
· Igas vanuses spordihuviliste olemasolu
· Valla eelarves olemasolevad rahalised vahendid
· Kena ja puutumatu loodus, suured kasutamatareservid aktiivse
sportliku tegevuse viljelemiseks
· Kooliväliste spordiringide juhendajaterahastamise
puudumine
· Puudub toimiv tunnustamissüsteem (sportlased,eestvedajad)
· Aktivistide väsimine
· Järjepidevuse kadumine
· Noored ei hinda olemasolevaid võimalusi, ei oskaneid
väärtustada ja kasutada
· Inimressursi piiratus
· Meremäe piirkonnas eestvedajate vähesus
· Vähene informeeritus erinevatest võimalustest
· Inimeste ükskõiksus-passiivsus.
· Puudub järjepidev rahastamissüsteem
· Valla spordisaali puudumine
· Elanike madal enesehinnang
Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 19 / 25
-
· Loodusliku ressursi vähene kasutamine
Võimalused Ohud· Kaks spordiväljakut
· Kaks aula-võimlat
· Looduse võimaluste kasutamine
· Lähiümbruses olemasolevate kahe sise-võimla,Orava ja Kääpa,
ning Vastseliinakasutamine
· Siselasketiir Vastseliinas kasutamine
· Väimela ujula kasutamine
· Võru spordihalli kasutamine
· Piirkonna traditsioonilised spordialad: jalgpall,võrkpall,
orienteerumine
· Head spordiaktivistide motiveerimine
· Piiriülese koostöö võimalused
· Sporditegevuseks saab kasutada kooli vahendeid
· Tunnustamissüsteemi väljatöötamine
· Rahvaarvu vähenemine
· Juhendajate motiveerituse vähenemine
· Spordivahendite kulumine, kallinemine
· Oleskleva elustiili süvenemine
· Eestvedajate vähesus, hõivatus erinevatesvaldkondades,
väsimine
· Klubilise tegevuse puudumine.
· Transpordi ja ruumide kasutamise pidevkallinemine.
· Treeningrühmades vähe õpilasi.
· Spordiväljakute kulukas hooldamine.
· Vähene huvi sportimise vastu
Probleemid
1. Spordirajatiste halb olukord ( Meremäe ja Obinitsa staadionid
vajavad investeeringuid)
2. Erinevate spordivahendite nappus, vananenud
spordiinventar
3. Vallaelanike vähene aktiivsus ja huvi tervisespordi vastu
4. Valla sporditöö koordinaatori puudumine.
5. Valla sportlaste vähene tunnustamine.
Visioon 2015
Renoveeritud ja korras staadionid Meremäel ja Obinitsas.
Obinitsa Külakeskuse jõu- ja spordisaal onpopulaarsed ja vallarahva
poolt aktiivselt kasutatavad. Piisab vahendeid erinevate
spordialadega tegelemiseks.Tervisespordiüritustest osavõtt on
aktiivne. Toimivad sportlikud võistlused ja üritused külades, kogu
vallas.Noortespordi järjepidev toetamine. On olemas vallasisene
toimiv tunnustussüsteem
Eesmärgid ja tegevussuunad
1. Traditsiooniliste ürituste jätkamine, uute väljundite
otsimine, spordiürituste, traditsioonide taaselustamine
2. Valla staadionite renoveerimine
3. Meremäe elamuspargi korrashoid, arendamine ning varustusega
kindlustamine
4. Obinitsa Külakeskusesse saunade, spordi- ja jõusaali
5. Uute spordialade tutvustamine ja sportimisharjumuse
kasvatamine
6. Värska Veekeskuse kasutamise jätkuv toetamine
7. Ülesetomaaliste spordiürituste toetamine
8. Sotsiaalhoolekanne
8.1. Sotsiaalasutused
Sotsiaalhoolekande asutustest asub Meremäe küla paneelmajas
2007. aastal renoveeritud ruumidega Meremäevalla
varjupaik-turvakorter. Varjupaik on koduks vanuritele ning
füüsiliselt ja sotsiaalselt mitte toimetulevatele
Leht 20 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine
-
kodanikele - seal viibivatele isikutele tagatakse ööpäevaringne
ea- ja seisundikohane hooldus. Varjupaigas elas 2007. aasta 01.04.
seisuga 10 inimest.
8.2. Sotsiaaltoetused
01.01.2009 aasta seisuga rahvastikuregistri andmetel oli vallas
1229 elanikku sh.
tööealisi 691
lapsi kuni 19 189
pensionäre 349
puudega inimesi 358
Toimetulekutoetused- vastavalt riigi poolt kehtestatud
toimetulekutoetuse maksmise korrale jagunevadsotsiaaltoetused:
riigieelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused -
toimetulekutoetuse vahenditest võib maksta vahenditepiisavuse
korral täiendavat toetust vähekindlustatud peredele, jt.
riskigruppidele;
hooldajatoetus–vahendid on ette nähtud puuetega inimeste
sotsiaalhoolekande kulude katmiseks.
Hooldajatoetuseks eraldatud vahendid on Meremäe vallas
koduteenuse st avahoolduse osutamiseks, tasumakstakse
individuaalhoolduse puhul.
kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad sotsiaaltoetused
-makstakse isiku avalduse alusel vähekindlustatudvõi erivajadustega
isikutele ja perekondadele hädavajalike kulude, mida ei ole
võimalik kompenseerida teisteriiklike või kohalike toetustega,
osaliseks katmiseks.
Toimetulekutoetus (tuh. krooni)
2006 2007 2008534 508 385
01.01.2009. aasta seisuga on vallas 42 toimetulekutoetuse
saajat, 76 inimesele on määratud hooldaja.
Täiendavad sotsiaaltoetused
Toetuse liik ToetusKindlaksmääratud toetused lapse sünnitoetus,
matusetoetus, ranitsatoetusÜhekordsed toetused avalduse alusel
Laste prillide toetus, küttepuude toetus,
õnnetusjuhtumi või kriisiolukorra toetus jm toetused
9. Tervishoid
Tervishoiuteenust pakutakse vallas Meremäe ja Obinitsa külas.
Mõlemas külas (Meremäe Perearstikeskus)asuvad perearstiruumid on
täielikult renoveeritud 2007. aastal. 2007. aasta aprillis oli
Meremäe valla perearstinimistusse kantud 1139 isikut, neist 139
isikut kindlustamata. Meremäel töötab osalise tööajaga hambaarst
.
Kiirabi väljakutsed toimuvad läbi Lõuna-Eesti häirekeskuse, kust
need edastatakse kiirabibrigaadidele.Statsionaarse arstiabi- ja
erialaarsti teenuse saamiseks (va hambaarst) tuleb pöörduda Võrru,
Põlvasse võiTartusse. Vallas puudub apteek. Lähimad apteegid on
Vastseliinas ja Võrus
SWOT
Tugevused Nõrkused· Turvaline elukeskkond
· Lasteasutuste olemasolu (2 lasteaeda, põhikool)
· Kohaliku initsiatiivi tõus külades
· Toimiv sotsiaalabi (toetused, turvakorter,vallakorterid)
· Elanikkonna kõrge vanus noorte vähene osakaal
· Töökohtade nappus
· Probleemsete perede toimetulematus lastekasvatamisel ja
hooldamisel
· Liikumispuudega ja psüühikahäiretega inimestevajaduste
ebapiisav rahuldamine
Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 21 / 25
-
· Esmatasandi arstiabi
· Elukondlikud teenidusasutused (2 kauplust, 2postkontorit,
raamatukogud, bussiliiklus)
· Seltsitegevus
· Huvitegevuse toetamine (lastel on tegevust)
· Sotsiaalhoolekande, tervishoiuteenuste alane infomeedias
· Puuduvad kodutud
· Noortel ei kujune tööharjumisi
· Vaba aja sisustamise võimaluste vähesus
· Tööharjumuse puudumine pikaajalistel töötutel
· Transpordi probleem eriarstidele konsultatsioonilekäimisel
(Võru, Tartu)
· Vallasisene transport ebapiisav arsti juureskäimiseks
· Kaugus maakonna keskusest
· Elukondlike teenindusasutuste puuduminekohapeal (juuksur,
saun, pesuköök)
· Väljatöötamist vajab avahooldusteenuste süsteem
· Ebapiisav info liikumine (toetustest javõimalustest
teavitamine)
· Külavanemate süsteemi puudumine
Võimalused Ohud· Sotsiaalteenuste spektri laiendamine
:(hooldustöötaja; koduhooldus; turvakorter;päevakeskus)
· Sotsiaalkorterite loomine
· Hambaravi teenuse jätkuv osutamine
· Koostöö kogutustega
· Tugi ja kasuperede koolitamine
· Koostöö naaber omavalitsustegasotsiaalvaldkonnas
· Noortekeskuse töö jätkamine, hoogustamine,laiendamine
· Tööhõive parandamine läbi kutsekoolitusprojektide
(õpipoiss)
· Tervise eest hoolitsemise võimaluste loomine(massaaž,
võimlemine, aeroobika)
· Elanikkonna teadlikkuse tõstmine(terviseedendus) projektides
osalemine
· Koostöö eritasandil erivajadustega inimestehoolekandes
· Naabrivalve arendamine (külavanemad, kodusedemad)
· Sportimisvõimaluste parandamine
· Pikaajaliste töötute tööle rakendamine (vallaeelarvesse
planeerida raha)
· Info edastamise parandamine (vallaleht,
setomaa,raamatukogud)
· Laat või taaskasutuskeskus (ostan, müün ,vahetan)
· Kohapeal töötute koolitus või koostööprojektidnaabritega
· Madal iive
· Elanikkonna halb tervislik seisund
· Noorte ja elujõuliste elanikkonna väljaränne
· Elanikkonna vananemine
· Hoolitsuseta lapsed, hooldamata vanurid
· Sõltuvusainete kasvav tarbimine
· Tööharjumise puudumine (osal elanikkonnal)
· Valla elanikkonna vähenemine
· Ravimid kallid (suureneb valla eelarvest toetustemaksmise
vajadus)
· Eriarstiabi kallinemine (transport, visiiditasu)
· Stressi tugevnemine järskudest muutustestühiskonnas
· Üldine hinnatõus
· Tööpuudus, töökohad kaugel, tööjõupuudus
· Varjatud töötus
Leht 22 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine
-
Probleemid
1. Töökohtade nappus
2. Elanikkonna vähenemine
3. Eriarstiteenust, va hambaravi teenus, ei ole vallas
kättesaadav.
4. Sotsiaalteenuste vajavate elanike suur osakaal, teenuste
spekter väike
5. Tööharjumuse puudus: noortel, töötutel
6. Ebapiisav ühistransport ja kiiresti kallinev isiklik
transport
7. Vabaaja-ja sportimisvõimaluste vähesus
8. Vähesed võimalused teenuse pakkumise osas erivajadustega
inimestele
Visioon 2015
Elanikkonna arv on tõusnud, valda on tulnud elama noori peresid,
tegutsevad lasteaiad, kool. Arstiabi –hambaarst, perearst ja teised
teenused (koduõendus), on kohapeal kättesaadavad. Ülesehitatud
ajakohaneja hästi toimiv sotsiaalteenuste võrk. Loodud tingimused
mugavaks vajadustele vastavaks ühistranspordiks.Pakutakse tugiisiku
ja toetatud elamise teenust. Laienenud on seltsitegevus ja
sportimisvõimalused.
Elukeskkond on turvaline. Koostöös vallavalitsusega pakub
sotsiaalhoolekandeteenust kolmas sektor.
Eesmärgid ja tegevussuunad
1. Terve ja tugev töövõimeline elanikkond
2. Tõsta oluliselt sotsiaaltöö aktiivsust, taotleda EL-i
vahendeid valla vajadusi arvestavate
sotsiaalprojektideelluviimiseks
3. Elanikele vajalike sotsiaalteenuste osutamine kohapeal
(lastekaitse töötaja, pesupesemine, päevakeskus,avahooldus,
turvakorter, sotsiaalkorterid, „supiköök”, (küla)saunad Obinitsas,
Meremäel, autokauplus,pangabuss, postiteenus)
4. Tervisliku eluviisi propageerimine, rahvaspordi võimaluste
laiendamine, elanikkonna teadlikkuse tõstmine
5. Kohapealse arstiabi säilitamine ja laiendamine
(koduõendus)
6. Parem ühistranspordi korraldus
7. Sotsiaaltoetuste süsteemi korrigeerimine, täiendamine
8. Koostöö tugevdamine kogudustega ja küladega, külavanemate
süsteemi taastamine
9. Luua lastekaitsetöötaja ametikoht
10. Ehitada välja sotsiaalkorterid Meremäe ja Obinitsa külas
11. Ühisprojektid naabervaldadega hooldekodude ehitamiseks,
laiendamiseks
10. Turvalisus
Meremäe valda teenindab üks konstaabel. Abiks on
piirivalvekordoni olemasolu (Piusa kordon). Enamusvallaasutusi on
varustatud valvesüsteemidega. Toimib mitteametlik naabrivalve.
Valla territooriumil on palju tühje valveta eravalduses olevaid
hooneid. Asulate põhitänavad Meremäel jaObinitsas on
valgustatud.
Liiklusohutus
Valda läbivad põhimaanteed on aasta läbi sõidetavad ja
varustatud liiklust reguleerivate märkidega.
Tuleohutus
Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 23 / 25
-
Kohapeal on säilitatud tuletõrjeautod. Tuletõrjeekipaažide
rahastamine toimub valla eelarvest.
Hea koostöö Võrumaa Päästeteenistusega (koostööleping
väljasõitude osaliseks finantseerimiseks).
Kuritegevus
Peamised vallas toimepandud kuriteod on kergemat laadi, siiski
on täheldatav Meremäe vallas toimepandudkuritegude ja väärtegude
arvu tõus 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga.
Kuritegude analüüs Võru Konstaablijaoskonna
teeninduspiirkonnas
2007. ja 2008. aastal
Kuriteod 2007 2008 muutusedMeremäe vald kokku 12 24 12sh
alaealised 0 0 0
Vabatahtlikud abiühendused
Kaitseliidu kohaliku struktuuri olemasolu.
SWOT
Tugevused Nõrkused· Aktiivne kogukond
· Aktiivsed eestvedajate olemasolu
· Konstaabliteenus kohapeal
· Kohalikku elu arendavate programmideolemasolu
· Nõrk koostöö tahe
· Tööjõu puudus
· Kaugus linnast
· Ühistranspordi vähesus
Võimalused Ohud· Turvafirmateenuse võimaluste loomine
· Kaitseliitlaste suurem kaasamine(abipolitseinikeks koolitamine
jne)
· Tööhõive suurendamine läbi erinevate koolitus-
jtprojektide
· Konstaablikohtade koondamine
· Piiririkkumised
· Loodusõnnetused (metsatulekahjud, jne)
· Tööpuuduse suurenemine (töökohtade kaduminejne)
Probleemid
1. Metsatulekahjude puhul piiratud ligipääs põlengutele.
2. Vähestes valla omandis olevates hoonetes paigaldatud
tuletõrje-ja valvesignalisatsioon.
3. Kulupõletamisperioodil hooletu suhtumine tuleohutusse.
4. Rahaliste vahendite piiratus kogu turvalisust tagavate
tegevuste elluviimiseks (alaliste
tuletõrjeekipaažideülevalpidamine, asulate välisvalgustus,
jne).
Visioon 2015
Meremäe vald on turvaline elukeskkond piirkonnas elavatele ja
seda külastavatele inimestele.
Eesmärgid ja tegevussuunad
1. Naabrivalve käivitamine
2. Turvalisust tõstvate ürituste läbiviimine
3. Abipolitseinike töö käivitamine
4. Noorte ja naiste kaasamine Kaitseliidu tegemistesse.
Kaitseliidu tegevuse propageerimine.
MEREMÄE VALLA ARENGUKAVA 2007-2013 SEOS RIIKLIKU
ARENGUKAVAGA
Leht 24 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine
-
Eesti Riiklik Arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide
kasutuselevõtuks:
Eesti riiklik arengukava (RAK – ühtne programmdokument
2007-2013) sätestab üleeestilised eesmärgidinimressursi
arendamisel, elukeskkonna arendamisel ja majanduskeskkonna
arendamisel. Dokument on aluseksEestile Euroopa Liidu
struktuurifondide vahendite kasutamisel.
Perioodil 2007-2013 laienevad kohalikele omavalitsustele kolm
struktuurifondi ( tõukefondi):
Euroopa Sotsiaalfond (ESF) toetab tegevusi, mis on suunatud
tööpuuduse vähendamisele ja töötajatekonkurentsivõime
tõstmisele.
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) toetab investeeringuid
sotsiaalmajandusliku arengu kiirendamiseks.
Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond (EAGGF) toetab
nii põllumajanduse kui ka maaeluümberkorraldamist.
ARENGUKAVA TÄITMISE KONTROLL, MUUDATUSTE TEGEMINE
Arengukava täitmist kontrollivad vallavolikogu ja volikogu
revisjonikomisjon. Arengukava muutmine toimubvastavalt kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korrale.
Arengukavast lähtuv tegevuskava kinnitatakse igaaastaselt
järgneva aasta eelarve menetlemise käigus seadusessätestatud
korras.
Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 25 / 25