Masing, M. 2011. Ohtlikud maa-alused. Abiks loodushuvilisele, 08.3.2011. Sicista PDF, 16 lk.

Abiks loodushuvilisele, 08.3.2011

♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥

Ohtlikud maa-alusedMatti Masingu fotod ja selgitused

&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&

22. veebruaril 2011 korraldas Keskkonnaamet Piusa koobastiku seisukorra uuringu tulemusi tutvustava infopäeva. Üritus toimus Orava vallamajas ja jätkus Piusa Muuseumikoopas.

1

Piusa koobaste olukord (Enno Reinsalu ettekanne Oraval, 22.2.2011)

2

3

4

Foto 7. Enno Reinsalu ettekanne Orava vallamajas.

Foto 8. Piusa Muuseumikoopa skeem. Punatäpid märgistavad väiksemaid varinguid. Neid on väga palju.

5

Nahkhiired ja teised Piusa Muuseumikoopas 22.2.2011

Foto 9. Piusa Muuseumikoopa poole suunduv lumine jalgtee.

Foto 10. Lumine männik ja trepp Piusa Muuseumikoopa ees.

6

Foto 11. Mäeinstituudi töörühm Piusa Muuseumikoopa ava ees. Muuseumikoobas on ainuke külastajatele mõeldud koobas Piusas. Ent seegi on

inimestele ohtlik. Tunduvalt ohutum on vaadata koobast eemalt.

Foto 12. Muuseumikoopa sisevaade. Sambad püsivad veel, laest mõnikord variseb.

7

Foto 13. Pikad lõhed läbistavad Muuseumikoopa seinu. Neist valgub koopa põrandale liiva. Tekkinud seinatühemikes talvituvad nahkhiired.

Foto 14. Talvituvate nahkhiirte loendus Piusa Muuseumikoopas. Piusa koobastikus loendatakse nahkhiiri 1948. a alates. Seinapraos magab talveund nahkhiir.

8

Foto 15. Seinapraos magav nahkhiir kuulub liiki põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii). Sügaval praos on loom külmumise ja vaenlaste vastu hästi kaitstud.

Foto 16. Mõni meeter eemal lebab koopa põrandal külmunud pruun-suurkõrv (Plecotus auritus). Tänavusele veebruaripakasele ei pidanud ta vastu. Õhutemperatuuri langedes alla –2 °C

loom külmus.

9

Foto 17. Kõrgel laepraos magavad nahkhiired on külma eest paremini kaitstud, siia jõuab külm kõige hiljem.

Foto 18. Aparaadiga tehtud fotolt saab kõrgel praos talvituvaid nahkhiiri loendada ja määrata liigi või perekonnani. Siin laepraos magavad talveund kaks põhja-nahkhiirt

ja kolm lendlast.

10

Foto 19. Varingute tagajärjel muutub koopalagi kõrgemaks. Sinna koguneb soojem ja niiskem õhk, mis sobib talvituvatele nahkhiirtele ja putukatele. Siin fotol on näha üks nahkhiir ja üks

liblikas. Mõlemad magavad talveund, ent ilma suurenduseta ei saa neid määrata liigini.

Foto 20. Fotol on nahkhiire liigitunnused hästi näha. See siin on põhja-nahkhiir. Tema talub külma hästi ja talvitub edukalt ka miinuskraadide puhul. Õhutemperatuur Muuseumikoopa soojemates osades on

praegu, pakaseperioodi lõpus, –1,5 °C. Koopa külmemates osades on see alla –7 °C.

11

Foto 21. Aja jooksul alla pudenenud materjali tõttu on koopalaes moodustunud kõrge kitsas süvend. Mäeinstituudi inimesed nimetavad seda „korstnaks“. Koopa kõige soojem ja niiskem

koht asub siin, sestap koonduvad siia talvituma taolisi tingimusi vajavad lendlased.

Foto 22. „Korstna“ all paikneb laest pudenenud materjali kuhil. Kui talv on pakaseline, siis langeb õhutemperatuur Muuseumikoopas püsivalt alla 0 °C. Niisuguses olukorras osa lendlasi hukkub.

Fotol on näha tänavuses veebruaripakases külmunud ja „korstnast“ kuhilale kukkunud veelendlased.

12

Foto 23. Muuseumikoopa laepraos talvituvad kõrvuti kaks nahkhiirt. Mitmekesi koos on soojem. Selles praos elasid tänavuse pakase üle mõlemad soojalembesed liigid – lendlane ja pruun-suurkõrv.

Foto 24. Muuseumikoopa põrandal jookseb mets-karihiir (Sorex araneus). Ta jookseb piki seinaäärt, otsides alla pudenenud külmunud putukaid (liblikaid, kärbseid, sääski), tühi kõht ei ütle ära ka madalal

praos talvituvast nahkhiirest. Karihiir (putuktoiduliste seltsi esindaja) ei maga talveund, ta vajab pidevalt toitu. Kui ta peab kevadeni vastu, siis on lootust anda järglasi. Enamik suve lõpul sündinud karihiiri on

kevadeks surnud, ent kevadel sündinud karihiired ei ela isegi sügiseni.

13

Foto 25. Piusa jaamahoone seisab tühjalt juba kümmekond aastat, rongid siin ei sõida.

Foto 26. Talvises Piusas on vaikne, inimesi kohtab siin harva.

14

Foto 27. Tühjalt seisab talvel ka Piusa pood – oodates järgmist suve. Suveti on Piusas ikka inimesi – marjulisi, seenelisi, koopaid uudistavaid turiste.

15

Tartus, 01., 07. ja 08. märtsil 2011Matti Masing

Masing, M. 2011. Ohtlikud maa-alused. Abiks loodushuvilisele, 08.3.2011. Sicista PDF, Tartu: 16 lk. (Masing 2011-0308 ohtlikud-maaalused.pdf)

&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&Sicista Arenduskeskus – 13 aastat tulemuslikku tööd

looduse uurimisel, õppimisel ja tutvustamisel Euroopashttp://www.hot.ee/sicista98/

&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&

16