Supilinna trepp on kasutajasõbralik objekt, mis mõeldud teenindama jalakäijaid, mida mööda saab kiiresti üles-alla lükata jalgratta ja mis sobib ka las- tekäru üles ja alla lükkamiseks. Nõlv eraldab Supilinna ja Tähtvere linnaosasid, kuid Marja tänava trepp ühendab nad taas. Trepi näol on tegemist väravaga kahe keskkonna vahel. Hõlbus- tamaks ülesminekut, on trepi kalded olemasoleva lahendusega võrreldes oluliselt laugemad, lisatud on lihtne kaldtee jalgrataste ja lapsekärude üles- ja allalükkamiseks ning väravana toimiv vaatepunkt. Trepi keskele, täpselt sinna, kus kõrgete puude alu- mised oksad enam vaadet ei sega, on projekteeritud väravana toimiv vaatepunkt. See tuletab meelde, et viibid kahe linnaosa üleminekutsoonis, andes trepi ja vaatepunkti pinda süvistatud tekstiga teada, kuhu oled jõudmas. Väravana toimivalt vaateplatvormilt avaneb panoraamvaade Emajõe ürgorule ja Supi- linnale. Katusele on paigutatud lihtne laud ja kaks tooli võimendavad seda metafüüsilist keskkonda. Ülemisel pinnal on võimalik mängida malet män- gu, mis ühendab endas kunsti, teaduse ja spordi elemendid. Kui isad ja emad mängivad malet, saa- vad lapsed vaatepunkti all kiikuda ja oma mõtteid mõlgutada. Utilitaaria põhikonstruktsioonimaterjal: harjatud raudbetoon piirded: kuumtsingitud teras käsipuud: termotöödeldud puit trepi laius: 4,3m, astmed koos renniga: 3,5m trepi pikkus, esimesest astmest viimaseni: 103m Eskiisi autorid: Henn Runnel, Tiit Sild Supilinn 2011 TARTU MARJA TÄNAVA UUE TREPI ESKIIS TARTU MARJA TÄNAVA UUE TREPI ESKIIS (APRILL 2011). AUTORID: TIIT SILD, HENN RUNNEL. LEHT: 1/2 OLEMASOLEVA TREPI PROFIIL KAVANDATAVA TREPI PROFIIL Serpentiini moodustav kaldtee või uus trepp? Lahendades Supilinna ja Tähtvere vahelise ühenduse serpentiinse kaldteena, saavutaksime kaldeks ca 5%, kuid materjali selle ehi- tamiseks kuluks ca 2 korda rohkem kui rahuldudes 20%-se lauge laia trepiga, mis tagab jalgratta ja lapsekäru üles- ja allalükkamise võimaluse. TREPI JA TÄNAVA PINDALA ca 700 m 2 SERPENTIINSE KALDTEE PINDALA ca 1400 m 2