Lühikokkuvõte piimandussektori strateegiast

Lühikokkuvõte piimandussektori strateegiast

Andres OopkaupPõllumajandusministeeriumPõllumajandus- ja kaubanduspoliitika asekantsler

11.05.2009

Kust vajadus tekkis?

1. Põllumajandustootjate pöördumine ministri poole palvega midagi ette võtta

2. Piimatöösturite soov paremat, efektiivsemat ja sihipärasemat tegevust kogu sektoris teha

3. Maailmaturu raske olukord ja majanduskriis

Kes?• Tootjate esindajad

– Väiksemate üksuste esindajad• Aivar Pikkmets ja Ants Aamann

– Suuremate üksuste esindajad• Märt Riisenberg• Kalev Kreegipuu

• Tööstuste esindajad Tiina Saron

– Suuremad • Ülo Kivine (Tere AS)• Jaanus Murakas (E-Piim)

– Väiksemad• Tiit Niilo (Nopri Talumeierei)

• Ministeeriumi inimesed

Millest?

• Probleemid

• Visioon – kuhu tahaksime jõuda!

• Konkreetsemad eesmärgid

• Võimalikud meetmed ja tegevused– Riik– Sektor

• Võimalik ajakava

Peamised strateegias tõstatatud piimatootmise ja -töötlemise probleemid

• Tootjate ja töötlejate suur laenukoormus, pankrotioht. • Eksporditurgude ebastabiilsus. • Tootjatel ja töötlejatel puudub kindlustunne, millisena

riik näeb sektori tulevikku (eelkõige, mis juhtub peale aastat 2013 ning

kuidas suhtutakse piimasektorisse). • Ebavõrdne konkurents liikmesriikide vahel (erinevad

toetustasemed).

• ELi keskmisest madalam tööviljakus tootmises ja töötlemises.

• Väiketootjatel ja raskemini ligipääsetavates paikades asuvatel farmidel on raske tootmist säilitada ja suurendada.

[1] Vastavalt EKI uuringule Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused 2008, on kodumaise ostueelistus 70%, so 4 protsendipunkti vähem, kui 2007. aastal.

• Vähene koostöövalmidus (nii tootjate vahel kui ka tootja-töötleja ahelas).

• Tootjate kõrge vanus, kvalifitseeritud töötahtelise tööjõu puudus.

• Ketistunud jaekaubanduse mõjuvõimu suurenemine (põhjendamatud allahindlused).

• Kodumaiste toodete eelistamise vähenemine[1].• Tootjate ja tööstuste vähene võimekus tootmisprotsessi

teadmispõhisemaks ja keskkonnasõbralikumaks muuta. • Seadusandlusest tulenev surve tootmisele ja töötlemisele. • Ilmastikust tulenevad riskid piimatootjate jaoks.

VisioonEesti on

nii vertikaalsele kui ka horisontaalsele koostööle,

turu nõudlusele vastavate kõrge lisandväärtusega piimatoodete tootmisele (sh

kasvaval määral mahetooted) ning

ekspordile orienteeritud

jätkusuutliku piimandussektoriga riik.

Strateegilised eesmärgid 2013. aastaks• Parandada piimandussektori efektiivsust,

lühiperspektiivis säilitades ning keskpikas perspektiivis veidi suurendades (10%) piimatootmise ja töötleva tööstuse ekspordile orienteerituse taset ning toetades töötlemisvõimsuste optimeerimist.

• Säilitada asustatus maapiirkonnas, väiketootmine ja -töötlemine, toetada niši- ja innovatiivsete eristuvate toodete turule jõudmist.

• Säilitada traditsioonilised põllumajandusmaastikud ja puhas keskkond.

• Soodsa keskkonna loomine ühistulise tegevuse ja vertikaalse koostöö edendamiseks.

Meetmed ja tegevusedMeetmed ja tegevused on jagatud riigi ja sektori

vahel ning vaadatakse üle kord aastas.

• Piimandussektori konkurentsivõime tõstmiseks ja arengu kiirendamiseks on tehtud:– maaelu arengukava 2007-2013 toetusmeetmed;– EL ühtne turukorraldus;– otsetoetused, jne;– väga oluline on nende tegevuste järjepidevus ning

ka täiendavate meetmete rakendamine.

Peamised strateegias välja toodud uued tegevused:

Riik• Otsetoetuste ja pindala- ning loomapõhiste maaelu

arengu toetuste võimalikult varajane väljamaksmine taotlejale.

• Uurida võimalusi nn müügimaksu, ühistulise (või riikliku) garantiifondi (sh garantiifond ekspordile ~90% ulatuses, fondi suurus 100 miljonit krooni) ja ühistulise panga loomiseks põllumajandus sektorile pikaajaliste ja odavate laenude andmiseks.

• Koostöös sektoriga täiendavate võimalike meetmete välja töötamine tootmise kaitseks kriisiolukordades (turutõrked olulistel sihtturgudel sh protektsionismi suurenemine, poliitilised otsused jms).

• Pankade informeerimine põllumajandussektori olukorrast ja arenguperspektiividest.

• Täiendava riigi tugipaketi ettevõtete finantseerimiseks rakendamine (MKM-i meede - sh regressita ekspordigarantiid).

• Eksportturgudel tõsiste tõrgete tekkimisel toetada ELi turukorralduse meetmete (eksporditoetus,

eraladustamine, sekkumiskokkuost) rakendamist kui turvavõrku tootjatele ning töötlejatele.

• Ettevõtjate toetamine tootearendusel ja rakendusuuringute läbiviimisel (MAK meetme 1.7.1 rakendamine).

• Teabe levitamine Eesti välisesindustele sektori ärihuvide kohta välisturgudel (piimandussektori eksporditurgude ja eksporttoodete nimekiri ning sektori soovid saatkondade poolt ettevõtjatele osutatavate teenuste osas).

• EL otsustusprotsessis osaledes, võimalikult lihtsa, erandeid välistava ning tootjate võrdsest kohtlemisest lähtuva ÜPP toetamine. Eesti positsioonina toetada selliste EL poliitikate loomist, mis eeldavad vähem turule sekkumist ja konkurentsi mõjutamist. (Arvestades seejuures, et ka EL rahvusvahelised kaubanduspartnerid ei tohi kasutada konkurentsi moonutavaid abinõusid).

Kvaliteedi rohelise raamatu puhul (geograafiliste) tähiste väljaandmise lihtsustamise toetamine jms tegevus.

• EL poolt sõlmitavatest kaubanduslepingutest ülevaate andmine sektorile.

• Siseriikliku täiendava otsetoetuse (top-up) maksmine (ideaalis maksimaalselt lubatud tasemel).

• Oluliste turutõrgete ilmnemisel meetmete rakendamine konkreetsete üksikute abivajajate toetamiseks (nt. võimalus anda piiratud ulatuses vähese

tähtsusega riigiabi). • Ühistegevuse toetamine MAK meetmete 1.9,

1.4.1 ja 1.6 raames ja 1.6.2 (tulundusühistute

investeeringud piima töötlemisse) raames.

• Tööstuste poolt tootjatele ühesuguse piimahinna maksmise kohustuse ja kokkuostukohustuse seadmise võimaluste uurimine (konkurentsi amet).

• Võimalusel, tööstustele seatud toetuste sõltuvusse viimine piimatootjate võrdse kohtlemisega (läbi soodustuste seadmise tööstustele, kes rakendavad vabatahtlike piimatootjate võrdset kohtlemist käsitlevaid juhiseid).

• Toidukvaliteedikavade väljatöötamise ning rakendamise toetamine (MAK meetmed 1.7.2, 1.7.3).

• Sektori maine parandamisele ja põllumajandushariduse propageerimisele suunatud tegevused (promoüritused ja programmid muuseumites, EAS-i tegevused, sh stipendiumid, praktikatoetus).

[1] Haridus- ja Teadusministeerium töötab hetkel välja Eesti täiskasvanuhariduse arengukava 2009-2013, http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=8687

• Noorte suurematesse põllumajandusettevõtetesse tööleasumise toetamise võimaluste uurimine.

• Põlvkonnavahetuse laenu rakendamise võimaluste uurimine.

• Osalemine täiskasvanute täiend- ja ümberõppesüsteemi loomisel ja arendamisel[1].

• Uurida võimalusi jaekaubanduse põhjendamatult suure mõjuvõimu vähendamiseks ja tasakaalustamiseks.

• Kogu väärtusahela ulatuses kootöö soodustamine (sh jaekaubandusele tootetutvustuste organiseerimine).

• Infovahetus ametnike ja sektori esindajate vahel (komiteedes, töögruppides ja sektori esindusorganisatsioonides arutlusel olevad küsimused).

Sektor• Juhul, kui garantiifondi loomine on teostatav

eraalgatuse korras, kokkuleppe saavutamine fondi loomiseks ja sissemaksed sinna.

• Müügitöö parandamine.• Sektori ärihuvide tutvustamine välisturgude osas.• Sektori seisukohtade (sh strateegia) tutvustamine

erakondadele ja (läbi meedia) laiemale üldsusele.• Ise toota Eestis vajalikud tootmissisendid (sööt, kütust ja

väetisi).

• Piimatööstuste vahelise koostöö parandamine (spetsialiseerumine, teenustööd).

• Tööstuste vahelise ühise ekspordi-brändi loomine.

• Tööstuste tooteportfelli(-de) optimeerimine.

• Toorpiima kokkuveokulude optimeerimine.

• Tööstuste hea tootmistava (mõistliku majandamise) väljatöötamine ja juurutamine.

• Mahetoorpiima töötlemise koondamine.

• Tööstuste tööviljakuse võrdlemine teiste EL piimatootjate riikide tööviljakusega, kitsaskohtade tuvastamine.

• Ettepaneku tegemine väiketootjate tootmismahu kiiremaks kasvuks soodsama piimakvoodi poliitika rakendamiseks (kvoodinõukogu koosseis).

• Vabatahtlike piimatootjate võrdset kohtlemist käsitlevate juhiste väljatöötamine ja rakendamine tööstuste poolt.

• Koopereerumine tootmissisendite ostmiseks (tööstused aitavad tootjaid sisendite ühisel hankimisel).

• Ühistute loomine.

• Töötlejad panustavad oma toorpiima kokkuostuhinna kujunemise läbipaistvamaks muutmisesse.

• Ettepanekute tegemine teadus- ja Haridusministeeriumile täiskasvanute täiend- ja ümberõppesüsteemi loomiseks.

• Praktikavõimaluste pakkumine õpilastele ja tudengitele.

• Stipendiumite maksmine õpilastele ja tudengitele.

• Ekskursioonide korraldamine tootmishoonetesse ja erialade tutvustamine.

• Parem koostöö jaekaubandusega (sh koostöökogu loomine ja selles osalemine).

• Otseturunduse arendamine.

• Piimatoodete naturaalsuse (piimakomponente ei asendata) ja värskuse säilitamine.

• Rahvuslike kvaliteedimärkide kasutamine (ja vajadusel uute kvaliteediskeemide väljatöötamine).

[1] Võimalus taotleda toetust MAK meetmest 1.7.1, Põllumajanduslike rakendusuuringute programmist või ETF granti.

• Tarbija- ja keskkonnasõbralike pakendite kasutamine.

• Optimaalsete söödaratsioonide rakendamine ja vajadusel täiendavate uuringute tegemine[1].

• Teadus-arendustegevusele tuginedes ilmastikuriskide vähendamine.

• Riskikindlustuste sõlmimine.

Strateegia valmimise ajakava:• 6. mai 2009 – strateegia versiooni nr 1 ja lühi-

kokkuvõtte koostamine ja saatmine laiale ringile;

• strateegiat tutvustavad seminarid:– 11. mai 2009 Tallinnas, PõM; – 20. mai 2009 Tartus, PRIA;

• 29. mai 2009 – viimaste ettepanekute laekumine sektorilt;

• 25. juuni 2009 – strateegia heakskiitmine.• Esitamine parlamendi Maaelu

Komisjonile

TÄNAN !