Lüganuse sõnumid jaan 2015

Foto internetist

Nr 1/12 Jaanuar 2015

TEATED TEATED

IVOL ja Ida-Viru Maavalitsus kuulu-tavad välja konkursi Aasta Tegija 2014

Aasta Tegija 2014 võib olla üksikisik või ka rühm tegijaid, kelle 2014. aasta jooksul tehtud tegu on jätnud positiivse jälje Ida-Virumaa käekäigule.

Tegevusvaldkonnad pole piiratud - kandidaate võib esitada kultuuri-, sotsiaal-, majandus- või mis iganes valdkonnast. Tähtis on vaid see, et tegija tehtud teod on tunnustuse väärilised. Kõigil inimestel, asutustel ja kollek-tiividel on võimalus esitada kandi-daate Aasta Tegija 2014 tiitli saa-miseks kuni 1. veebruarini 2015. Kindlasti tuleb juurde lisada lühike põhjendus, miks just esitatud kandidaat on sobilik ning esitaja kontaktandmed. Ettepanekud palume saata e-postiga [email protected] või aadressile Keskväljaku 1, Jõhvi 41594,

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit märksõnaga „Aasta Tegija 2014“.

Helgi Sumla, lastekaitsespetsialist

Esineb palju õpilaste tasuta sõidu-õigust võimaldavate kiipkaartide kaotamisi ja rikkumisi. Seoses sellega, juhime kõigi kiipkaardi kasutajate ja lapsevanemate tähelepanu alljärg-nevale:

*kiipkaart on dokument, mille alusel saab kiipkaardile kantud õpilane tasuta kooli/koolist koju sõita OÜ Lüganuse HVM liinibussidel.

*kiipkaart on nimeline.*kiipkaart kehtib koos õpilaspiletiga.*kiipkaart kehtib sõiduks kooli ja

tagasi ainult koolipäevadel (koolivahe-aegadel kiipkaart ei kehti).

*kiipkaart ja õpilaspilet esitatakse bussi sisenemisel bussijuhile.

*kiipkaart on küll õpilasele tasuta sõiduks, kuid sõidu eest tasub õpilase asemel Lüganuse vald.

*esimene kiipkaart antakse õpilasele tasuta ja seda saab taotleda vallavalit-susest. Kaart väljastatakse taotlejale allkirja vastu.

*kiipkaardi kaotamise, rikkumise vms korral, tuleb uue kaardi taotlemisel tasuda lapsevanemal 6,47 eurot (trahv 3,50 eurot ning uue kiipkaardi soetami-ne 2,97 eurot).

Turvalist kooliteed!

www.looduskalender.ee

Uusi Aafrika seakatku taudikahtluse-ga loomade leide lisandub pidevalt ja sellega seoses paigaldati taudistunud piirkondadesse lekkekindlad kontei-nerid korjuste kogumiseks.

Neli konteinerit paigaldati Valga-maale, Viljandimaale, Võrumaale Varstu valda ja üks konteiner Lüganuse valda. Lukustatud konteinereid kasutavad vaid kohalikud jahimehed. Konteineri mahu-tavuseks on 600 liitrit ja neid tühjendab AS Vireen, vastavalt vajadusele, et välti-da võimalikku taudi kandumist mujale.

Inimestele ja teistele loomadele siga-de katk ohtu ei kujuta.

https://valitsus.ee

Eesti Vabariigi valitsus otsustas 8.01.2015 istungil anda nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Lüganuse vallale (Maidla-Kiviõli kerg-liiklustee).

Lüganuse Vallavalitsus korraldab avaliku kirjaliku enampakkumise Lüganuse vallale kuuluva kinnistu aadressil Lüganuse tee 23 Lüganuse alevik (43701:004:0334) suurusega 1288 m², ärimaa 100 %, millel asub puhkemaja (Lüganuse Külalistema-ja) reaalosa ehitusaluse pinnaga 178 m²  ja kaks kuuri, võõrandamiseks alghinnaga 18 000 eurot. Pakkumus-te esitamise tähtaeg on 03. veebruar 2015. a kell 12.00. 

Pakkumused esitada Lüganuse vallavalitsuse aadressile Kiviõli tee 8, Lüganuse vald, 43301 Ida-Virumaa märksõnaga „Enampakkumine Lüga-nuse tee 23 kinnistu.“

Täiendav info Lüganuse valla kodu-lehel www.lyganuse.ee või majanduss-petsialist Toomas Martin, tel 332 5871.

Aasta Tegija 2014

Kiipkaart nõuab erilist

tähelepanu!

Teavet Aafrika seakatkust

Valitsus andis vallale tasuta

maad

Enampakkumise teade

Samuel Golomb

MTÜ Purtse Jõe Arenduskeskus ilmutas 2014. aasta lõpus Lüganuse kihelkonna rahvajuttude raamatu „Krahvid, kuradid ja kodukäijad“.

Põnevas lugemikus on Ülle Meistri värvirikkad illustratsioonid, mis on omakorda väärtuseks ajalooliste teks-tide ja katkendite kõrval.

Larissa Kaljurand

1862. aastal ilmus rahvuseepose „Kalevipoeg” algvariant. 161 aasta jooksul on teost interpreteeritud eri viisil ja  eri kujundustes.

Ideelisel viisil kordab ajalugu end taas, lähtudes naabrite, soomlaste, eeskujust. 1998. aastal andis soome kunstnik Kristian Huitula välja piltee-pose „Kalevala” soome rahvuseepose „Kalevala” ainetel. Teos osutus äärmi-selt menukaks.

MTÜ Kultuuripärandi Hoidja koostas eestlaste rahvuseepose „Kale-

Koos uue raamatuga on ilmutatud põnev 2015. aasta kalender, mida võib pidada uue raamatu jätkuks. Kalendris on raamatu lugude katkendid ja samu-ti Ülle Meistri joonistused. Kalendrile lisab originaalsust lisafunktsioon – iga kalendrikuu all oleva osa võib ülemise osa küljest ära rebida ja ka-sutada postkaardina. Rahvajuttude ja kalendri koostajad kutsuvad Lüganuse

vipoeg” kaasaegses visuaalses vormis pilteeposena, mis on nii sisuliselt kui ka kujunduslikult vastuvõetav kõi-kidele vanusegruppidele. Pilteepose kunstnik on Toom Tragel.

Rahvuseepos Kalevipoeg pil-teepos  on jagatud neljaks raama-tuks. Igas raamatus on  viis lugu. Raamatu väljaandmiseks oli kuulu-tatud korjanduskampaania, mitmed inimesed said annetada suvise Laulu- ja Tantsupeo ajal.

Raamatute toetajate seas on ini-mesi ka Lüganuse ja Kiviõli piirkon-nast - Andres Tarum (Lüganuse),

kihelkonna inimesi jätkama juttude kogumist ja uurimist, sest rahvajutud ei ole ainult minevikuteema, vaid neid võib ikka edasi rääkida ja ka kirja pan-na. Uued jutuleiud võibki postkaardil ära saata.

Uue illustreeritud kalendri hind on 5 eurot, raamatu „Krahvid, kuradid ja kodukäijad“ hinnaks on 10 eurot.

Toivo Toikka (Lüganuse), Kersti Korm (Kiviõli), Svetlana Lurich (Kiviõli), ka kohaliku infolehe toi-metaja Samuel Golomb. Toetajate nimed on avaldatud pilteeposes 4. ja 5. leheküljel.

Pilteeposes on illustratsioonides kasutatud mitmeid meie kandi aja-loolisi leide. Näiteks, Rõugutaja kae-lavõru aluseks oli pronksist Liimala peitleiust massiivsete otstega kaelavõ-rud. Ornamentaalse kujundi - vinjeti aluseks on Püssist juhuleiuna leitud rõngaspea ja ripatsitega pronksnõela katkend.

Kohalikud krahvid ja kuradid on koondatud

raamatusse ja kalendrisse

Pilteeposes “Kalevipoeg” on ka Lüganuse vaimu

Need uued raamatud võiksid igas Lüganuse valla kodus olla!

Eestit ja maailma puudutavate soovide kõrval on meil oma isiklikud unistused, mille täitumist loodame. Olgu 2015 nii suurte kui ka väikeste soovide täitumise

aeg meile kõigile.

Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president

Naiskodukaitse liikmed oskavad ka käsitööiluga oma kodu kaitsta!

LÜGANUSE VALLA LEHTlk 2 Jaanuar 2015

VALLAVOLIKOGU

PROJEKT

Foto erakogust

Terje Rattur

Lüganuse rahvast on aleviku südames asuv varemetes, eeldatavasti 1841. aastal ehitatud ringhoone (loe: endise Püssi mõisa karjakastelli) käekäik pikki aastaid muret tundma pannud.

Kogukond on seda maja oma sü-dames kandnud ning aeg- ajalt seal ka toimetanud: talguid korraldanud, ak-naid-uksi kunstipäraselt katnud, Purfest on sinna näitemänguga paariks päevaks aastas taas publiku ja melu toonud. Kõi-gil on olnud lootus, et ehk tuleb ükskord selline moment, kus saab ringhoone uuele elule aidatud.

Tänu lähipiirkonna suurtele arendus-tele Kiviõli Seikluskeskuse ja Aidu Vees-pordikeskuse näol, on juba täna meie piirkonda külastamas enneolematu hulk inimesi. Nimetatud keskused arenevad veel edasi, laiendades oma võimalusi aas-taringseteks. Keskuste külastajaid tuleb kümnetes tuhandetes juurde. Iga aastaga, nii nagu arenevad nimetatud keskused, suureneb järjest nõudlus teenuste järgi. Klient on tulnud meie hoovi peale ja on valmis tarbima. Seega, on vaja neile luua vastav keskkond.

Lüganuse Küla Seltsi ja Purtse Jõe Arenduskeskuse liikmed on Tertur OÜ eestvedamisel teinud juba pikemat aega ettevalmistavat tööd:

- Tertur OÜ korraldas 2014. aasta märtsis piirkonna arenguseminari, mille tagasisidest saadi aimu, et vajadus erine-vate teenuste osas on ka kohalikul kogu-konnal endal. Need vajadused kattuvad

Teate edastas Marja-Liisa Veiser

30. detsembril 2014 toimus Lüganuse vallamajas Lüganuse Vallavolikogu erakorraline istung. Istungit juhatas volikogu esimees Marja-Liisa Veiser.

Päevakorras oli üks päevakorra-punkt: II lugemisel võeti vastu otsus nr 109 „Lüganuse valla ja SA Aidu Veespor-dikeskus vahel sõlmitava koostöölepingu heakskiitmine”.

Nimetatud otsusega kiideti heaks Lüganuse Vallavalitsuse ja SA Aidu Veespordikesuse vaheline koostööle-ping Aidu veespordi-ja vabaajakeskuse väljaarendamiseks. Lepingu eesmärgiks on tagada pooltevaheline tõrgeteta ja efektiivne koostöö keskuse arendamisel.

*Lüganuse Vallavalitsus teostab alljärgnevad tegevused:

1) rajab keskuse varustamiseks vaja-liku tehnilise taristu;

2) rajab koostöös Eesti Energia Kae-vandused AS-ga keskuse juurdepääsutee;

3) teostab muud tegevused, mis on vajalikud keskuse arendamiseks ning kuu-luvad seaduse järgi valla ülesannete hulka;

4) koostab Aidu tuulikupargi kin-nistute hoonestusõiguse võõrandamise tingimused selliselt, et tuulepargi aren-dajal on kohustus välja arendada keskuse elektriga varustamiseks elektri liitumise 0,4 kV nimivõimsusega 2000kW ala-jaama koos vajaliku kaabelliinidega, vastavalt kehtivale detailplaneeringule ja kehtivatele standarditele. Liitumis-punkt ehitatakse välja ja pingestatakse hiljemalt üks aasta peale Lüganuse valla ja tuulepargi arendaja vahelise lepingu sõlmimist ning antakse üle arendajale.

5) koostab Aidu tuulepargi kinnistute hoonestusõiguse võõrandamise tingimu-sed selliselt, et tuulepargi arendajal on kohustus müüa Aidu Veespordikeskusele elektrienergiat 1MW võimsuse ulatuses Nord Pool Spot hinnaga, millele ei lisan-du ülekandetasud.

6) investeerib vähemalt 70% Aidu

suures osas nendega, mis on planeeritud Loomekastelli. Seega, ka kogukond saab kõrvuti piirkonna külalistega kasutada neid teenuseid. Elukeskkond paraneb.

- On osaletud maakondlikul loo-metegevuste ümarlaual, hangitud infot erinevate EL rahastamismeetmete kohta.

- On külastatud koos vallavalitsuse liik-metega ja koostöös Virumaa Koostöökoga sarnaseid loomekeskuseid Räpinas, Peipsi-veerel, Uhtis, Setomaal, Tartus ja Moostes.

- Toimus kohtumine Kultuuriminis-teeriumis, kus tutvustasime vastavale ametnikule enda ideed - saime kuldaväärt soovitusi ja hea tagasiside juba kavandatule.

- Vallavalitsusse on esitatud eelnõu sihtasutuse loomiseks, mis hakkaks pla-neeritavat keskust arendama.

Head inimesed, saage tuttavaks Loo-mekastelli ideega!

Koos on arendatud ärimudel, kus ühe katuse alla võiks koguneda järgmised üksused: loomekeskus meistrite tööko-dadega, pärimuskamber, rahvaülikool, kogukonnaköök, kohaliku toidu kauplus ja käsitöökohvik

SA-se eesmärgiks on ettevõtluse ja turismi arendamine ning kogukonna kaa-samine läbi loomemajanduse valdkonna, kogudes, säilitades ja taastootes kohalik-ku pärimust ning traditsioone. Läbi selle antakse väärtust kohalikule elukeskkon-nale ja luuakse tulevaste loomeettevõtjate ning väiketootjate jaoks müügikanal, mis hõlbustab loometegevusest tekkivate too-dete turustamist turistidele ja piirkonna külastajatele.

Hoidke meile pöialt!

tuulepargi maade võõrandamisest saada-vast tulust Aidu karjääriala taastamisse.

7) toetab SA Aidu Veespordikeskus keskuse välja arendamiseks vajalike tegevuste ellu viimisel ja vajaliku oma-finantseeringu katmisel summas 200 000 eurot. Summa sisaldab punktides 1) - 3) kirjeldatud tegevusi ja/või nende tegevuste kaasfinantseerimist ning kõiki muid rahalisi kohustusi, mis kaetakse Lüganuse valla eelarvelistest vahenditest koostöölepingu täitmiseks koostöös SA-ga Aidu Veespordikeskus.

*SA Aidu Veespordikeskuse kohus-tuseks on arendada välja rahvusva-helistele nõuetele vastav veespordi ja vabaajakeskus s.h:

1) rajada rahvusvahelistele nõuetele vastava sõude-ja aerutamisstaadioni;

2) luua tingimused siseriiklike ja rah-vusvaheliste võistluste ning treeninglaag-rite läbiviimiseks veealade sportlastele;

3) luua tingimused aktiivse perepuh-kuse korraldamiseks Aidu veespordikes-kuse alal;

4) rajada avalikus kasutuses oleva rannaala;

5) toetada Aidu Spordiklubi, Maidla Huvikooli ja teiste avaliku ning kolmanda sektori algatusi veespordialaste treenin-gute jm ürituste läbiviimisel;

6) luua ettevõtjatele võimalused alal atraktiivsete lisateenuste välja arendami-seks puhkajatele;

7) rajada Aidu külade mälestuste välja;8) koostada keskuse varustamiseks

vajalike tehnovõrkude ehitusprojektid;9) osaleda keskuse arendamiseks va-

jalike tehnovõrkude ehitamisel;10) koostaad keskuse juurdepääsu tee

rajamiseks vajalike teehoiutööde kirjelduse.Muuhulgas kohustub Aidu Veespordi-

keskus vastavalt volikogu liikmete enamuse seisukohale tagama pakutavate teenuste osas Lüganuse valla elanikele soodustusi.

Koostööleping on allkirjastamisel. Järgmise korralise volikogu istungi

ajaks on määratud 29. jaanuar 2015.

Info edastas Inna Kalamäe,

sotsiaaltöö peaspetsialist

Vanemahüvitise arvutamisel läh-tutakse 2015. aastal järgmistest suurustest:

1. vanemahüvitise määr on 355 eurot. Hüvitise määra suurust va-nemahüvitist makstakse vanemale, kellel eelmisel kalendriaastal puu-dus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (nt mittetöötanud õppurid); 2. töötasu alammäär on 390 eurot kuus. Töötasu alammäära suurust vanemahüvitist makstakse vane-male, kelle eelmise kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alam-palgaga võrdne või sellest väiksem; 3. vanemahüvitise maksimummäär on 2548, 95 eurot (s.o üle-eelmise aasta keskmise kuutulu kolmekordne suurus). Maksimumhüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise aasta keskmine ühe kuu tulu oli märgitud summaga võrdne või sellest suurem.

Lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele on 45 eurot kuus, kol-

Iive Rohtla

Toon vallalehe lugejateni Naiskodu-kaitse peamised väärtused ja tegevuse korraldusega seotud teemad. Siiralt loodan, et 2015. aastal liituvad meie-ga ka Lüganuse valla tublid naised.

Eneseareng–Naiskodukaitse on organisatsioon, mis tõstab läbi enese-teostusvõimaluste, üksteiselt õppimise ja koolituste naiste sotsiaalset toimetu-lekuvõimet. Omandatud teadmised ja oskused on rakendatavad nii organisat-siooni siseselt kui ka väliselt.

Pärimuse hoidmine – Naiskodu-kaitse hoiab au sees organisatsiooni traditsioone ja rahvuslikke tavasid ning jäädvustab ja väärtustab organisatsioo-ni ajalugu.

Turvalisus – Naiskodukaitse aitab oma tegevuse ja hoiakutega kaasa turvalisema elukeskkonna loomisele. Iga Naiskodukaitse liige suudab hä-daolukorras ise hakkama saada ja ka teisi aidata.

Vastutus – Naiskodukaitse koon-dab liikmeid, kes tunnetavad oma vastutust  isamaa ja ühiskonna ees ning on vajadusel valmis kiiresti reageerima täitmaks vabatahtlikult oma riigikait-selisi kohustusi.

Organiseerumine naistena – Nais-kodukaitse ühendab eri põlvkondadest ja erineva sotsiaalse taustaga tegusaid naisi, andes neile kõigile võimaluse mitmekülgseks ning kasulikuks ühis-kondlikuks tegevuseks.

Iga naiskodukaitsja läbib enne erialakoolitusi üldise baasväljaõppe, mis annab talle baasteadmised or-ganisatsioonist, esmaabist, välitoit-

Ida-Viru Maavalitsuse teade

Alates 01.01.2015 jõustus uus riigi-lõivuseadus, kus on muudetud muu-hulgas ka perekonnaseisutoimingute eest võetavaid riigilõivu summasid. Seaduses tehtavad perekonnaseisu-toimingute määrade muudatused puudutavad üldjuhul vaid ümarda-mist täissummani.

mandale ja igale järgnevale lapsele 100 eurot kuus.

Eestkostetoetuse suurus on 240 eurot kuus iga eestkostel või perekon-nas hooldamisel oleva lapse kohta.

Lapsepuhkuse päevatasu arvuta-takse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, mille suurus 2015. aastal on 390 eurot. Lapse-puhkuse päevatasu suurus 2015. aastal on 18,57 eurot. Lapsepuhkust antakse emale või isale tema soovil igal kalendriaastal: 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; 6 tööpäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps. Lisaks 3-le või 6-le päevale lapsepuhkusele on puudega lapse emal või isal õigus saada lapse-puhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

Üldise maksuvaba tulu suurus 2015. aastal on 1848 eurot aastas ehk 154 eurot kuus. Pensionide täiendava maksuvaba tulu suurus 2015. aastal on 2640 eurot aastas ehk 220 eurot kuus. Seega koos üldise maksuvaba

lustamisest ning sõdurioskustest. Kursuse läbinu saab valida omale siis meelepäraseima valdkonna, kus ta saab juba rohkem selles valdkonnas aktiivsemalt osaleda.

Naiskodukaitse jaguneb regionaal-selt 15 ringkonnaks, mis omakorda jagunevad jaoskondadeks. Ringkondi ja jaoskondi juhivad viieliikmelised juhatused, mis koosnevad vabatahtli-kest naiskodukaitsjatest. Iga juhatuse eesotsas on esinaine – vastavalt siis ringkonna või jaoskonna esinaine ning tema aseesinaine.

Ringkondades ja jaoskondades toi-muvad erinevad õppused, koolitused, motivatsiooniüritused, retked, matkad ja veel palju muud. Nendes osalemine on väga hariv, loovusttõstev ja lihtsalt

Abielukande tegemise eest tasu-takse riigilõivu 20 eurot (enne 19,17). Abielulahutuse kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 26 eurot, varem 25,56. Korduva sünni -, surma -, abielu -, abielulahutuse - ja soo muutmise tõendi väljastamise eest tasutakse riigi-lõivu 4 eurot varasema 3.19 euro eest.

Abieluvõimetõendi, perekonnasei-suakti, perekonnakirja või lisatoimetuses

tuluga on pensionäridel õigus saada tulumaksuvabalt kokku 4488 eurot aastas ehk 374 eurot kuus.

Tulumaksumäär 2015. aastal on 20%.

Jõustub muudatus puudega va-nema toetuse maksmisel. 2014.a lõpuni makstakse puudega vanema toetust puudega üksikvanemale ja ühele puudega abikaasadest (lapse mõlemad vanemad on puudega ning omavahel abielus). Alates 2015. aastast abielus olemise nõue kaob. Piisab, kui puudega vanematel on ühine laps. Toetuse taotlemisel tuleb esitada teise vanema kirjalik nõusolek. Kui nõus-olek esitatakse elektrooniliselt, peab see olema digitaalselt allkirjastatud.

Jõustub matusetoetuse seadus. Alates 1. jaanuarist 2015 hakatakse maksma 250-eurost matusetoetust ma-janduslikult vähekindlustatud inimes-tele, kellele määrati toimetulekutoetus kas matusetoetuse taotlemise kuul või sellele eelnenud aasta jooksul vähemalt ühel korral.

nauditav peale igapäevast argitööd ja muresid. Neil üritustel saame oma-vahel paremini tuttavateks, õpime üksteiselt. Samuti oleme üritustele kutsunud ka uusi liikmeid, kes saaksid NKK tegevustega tutvuda ja meie or-ganisatsioonist rohkem teada.

Naiskodukaitse on naisorganisat-sioon, kus leidub harivat ja väljakutse-terohket tegevust igale naisele – kõik liikmed läbivad baasväljaõppe, valivad vastavalt erialale lisakursuseid, saavad teha sporti ja osaleda militaarses tege-vuses, võtta osa erinevatest üritustest, kohtumistest. Liikmena saad anda oma panuse riigikaitse arendamises-se, ühiskonna paremaks muutmisele, enda teadmiste täiendamisele ja teiste aitamisele.

oleva dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2 eurot, enne 1.59. Uue eesnime, pere-konnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 39 eurot, enne 38,64.

Muutub ka riigilõivu tasumisel kasutatav viitenumber, milleks saab 2900082582.

Muudatused sotsiaalkindlustuse vallas alates 1. jaanuarist 2015

Naiskodukaitsja - kes ta on, mis ta teeb!

Muutusid perekonnaseisutoimingute riigilõivud

Ringhoonest Loomekastelliks!

Lüganuse-Kiviõli rock – see kõlab uhkelt.

Noor muusik ja estofiil JEGOR Vene-

maalt tõi muusika-aasta tervituse.

LÜGANUSE VALLA LEHT lk 3Jaanuar 2015

Foto Marie-Helene Jäger

Foto kooli arhiivist

Merike Rihti Kuuse,

hariduse-ja kultuuritöö peaspetsialist

Lüganuse valla „Huvihariduse toeta-mise kord”, mis jõustus 1. augustist 2014, on töösse läinud.

Enamik taotlustest esitati õige-aegselt. Hiljem laekunud taotlused on vallavalitsuse poolt läbi vaadatud ja eelarves vahenditega kaetud.

Järgmise õppeaasta alguses palume kõik huvihariduse toetuse taotlused esitada õigeaegselt hiljemalt 4. sep-tembriks 2015. Huvihariduse õpingute toetust saab üle 60 õpilase. Huviharidu-se toetamise korra § 4 lõige 1 sätestab, et toetust makstakse 100% Maidla Koolis, Lüganuse Keskkoolis, gümnaasiumiast-mes, kutseõppeasutuses ja lähimas vene õppekeelega üldhariduskoolis õppiva-tele õpilastele, kes vastavad selle korra §-s 3 esitatud nõuetele.

Huvihariduse toetamise korra § 3 näeb ette huvihariduse toetamise eeldused. Selle järgi osaleb Lüganuse vald õpilase õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse tasumises eelarveliste vahendite olemasolu korral, kui on täidetud järgmised eeldused:

Angela Tikoft

Kiviõli Muusikakoolist Jaanus Põlderi motiveeriva käe alt välja kasvanud bänd The Rising Murphy jõudis oma esiksingliga „Saatan“ 12. jaanuaril Raadio 2 eetrisse.

The Rising Murphy näol on tegu ligi kahe aasta eest loodud rokk-bändiga, mis esinenud Ida-Virumaa suurema-tel üritustel, nagu näiteks Keemikute Päev, Kaevurite Päev ja PurFest, olnud Terminaatori soojendaja, PurFestil üles astunud Winny Puhhi, J.M.K.E, The Tuberkuloited’i ning Facelift Deer’i soojendajana. Koit Raudsepp sõnas endanimelises saates Raadio 2 eetris, et tegu on noorte ja uljate heavy-rokk bändiga Virumaalt.

Kristjan Kuusmik, bändi kitarrist ning loo „Saatan“ üks autoritest bändi loomisest: „Alguse sai kõik ligi kahe aasta eest, mil Jürgen Saia, meie trum-mari trummiõpetaja soovitas, et kui Jürgen tahab kogemusi saada, siis ta võiks võtta veel mõne vahva pillimehe punti ja koos muusikat teha. Selleks vahvaks pillimeheks sai Sten Aamer, meie solist ning kitarrist. Neil kahel tekkis mõte teha asja suuremalt, nii leidsin mina nädala pärast tee bändi. Kahe aasta jooksul on bändis olnud mitmeid bassimängijaid, ent teised liikmed vahetunud pole. Bändi sünni-päeva tähistame sellest ajast, kui esimest

1) huvikoolis huviharidust omandava õpilase ja tema vähemalt ühe vanema või eestkostja rahvastikuregistri järgne elukoht on Lüganuse vallas;

2) õpilase seadusliku esindaja poolt on vallale esitatud vormikohane taotlus Lüganuse valla osalemiseks õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse tasumises;

3) Lüganuse vald on väljastanud huvikoolile garantiikirja.

Õiguskantsleri büroo leidis analüüsi tulemusena, et „Huvihariduse toetami-se kord” kannab eesmärki motiveerida Lüganuse valla elanikke panema lapsi kohalikku kooli ning tagada seeläbi koha-like koolide säilimine ja areng. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on korraldada kohalikes huvides kogukonna elu. Koha-like koolide olemasolu tagamine ja nende arengu soodustamine puudutab laiemalt kohaliku kogukonna huve ja õigustab erinevat kohtlemist vabatahtliku iseloo-muga toetuste maksmisel. Seetõttu saab eesmärki - oma valla üldhariduskoolide säilitamist ja arendamist - pidada kaalu-kamaks kui toetuste maksmisel erineva kohtlemisega põhjustatavat võrdsuspõ-hiõiguse riivet.

korda live-kontserdi andsime, milleks oli Kiviõli I Keskkooli laulukonkurss Laulurõõm, 2013. aasta aprillis.“

Küsimusele, millised on olnud bändi senised suurimad saavutused, vastab Kuusmik: „Vahepealseteks suuremateks sündmusteks on olnud ülesastumised Ida-Virumaa suurematel üritustel, nagu näiteks Keemikute Päev, Kaevurite Päev ja PurFest. Ja viimasteks suuremateks sündmusteks on bändile avalikkuse ees esindaja leidmine, kes mõistab seda teha, erinevalt minust. Teiseks suureks sündmuseks on uue bassimängija lii-tumine meiega, kelleks on imekaunis tütarlaps Marleen Paist. Bändi kõige suurem avalikkuseni jõudmine toimus 12. jaanuaril, mil saime valituks Raadio 2 nädala demoks ehk võimalus noortele alustajatele raadioeetrisse pääseda ning terve nädala jooksul kogu Eesti rahvani jõuda, mis on meiesuguse, alles alus-tanud ja vähetuntud bändi jaoks suur saavutus ning väga, väga hea uudis!“

Noorte bänditegijate tulevikuplaa-nidest ja unistustest rääkides, jagab Kuusmik, et esimene tulevikuperspek-tiiv on jõuda välja Virumaalt. „Ärge saage valesti aru, Virumaal elada on väga hea, kuid tahame väga vallutada ka teisi lavasid ning avada end uutele tutvustele. Lisaks sellele soovime oma uuele loole video teha. Meie kõigi unistuseks on, et oleksime arvestatav ja tuntud bänd Eesti muusikamaastikul.“

Selgitus huvihariduse toetamisele

Lüganuse noored vallutasid Raadio 2 eetri

Reet ja Kunnar Kuusmik perega-kõige noorem tütar Eliise Ingel, poeg Heiki, lapselapsed Eva Lota, Saara ja Kas-

par. Perepildilt on puudu kõige vanem tütar Killu, kes elab hetkel perega Zagrebis. Pildi tegi Kaul Nurm Eesti

Talupidajate Keskliidust-suvel, kui külas käis žürii.Foto Kaul Nurm

Reet Kuusmik

1992.a reformide käigus loodud pe-reettevõte tegutseb praeguseni. Talus on kõrvuti vanad hooned uutega. Uus robotlaut valmis 2012. aastal ja ehitati valmis PRIA rahastu toel. Punane hoone paistab üle väljade kaugele. Sellest ongi saanud tootmise süda. Aastatega majandades on kohalikus piirkonnas haritud mitusada hektarit maid ja andes inimestele tööd. 2014. aastal Eesti Talupäevadel võitis ING-LI tootmistalude seas väärika, teise

Ingli talu: kevad ei jää tulemata!

Evely Press, Maidla kooli arendusjuht

Michelle Raag, Maidla Kooli huvijuht

2015. aasta on Kultuuriministeeriumi eestvedamisel kuulutatud muusika-aastaks, et tõsta tähelepanu keskmes-se Eesti mitmekülgne muusikaelu, tutvustada publikule Eestis elavaid ja tegutsevaid heliloojaid ja interpreete.

Maidla Koolis algas muusika-aasta juba eelmise aastanumbri lõpul, kui jõulupeo üllatusesinejana astus lavale Getter Jaani.

2015. aasta esimesel koolipäeval toimus Maidla Huvikooli Laulustuu-dio proov, kuhu tuli jällegi üllatusli-kult oma loomingut esitama külaline Peterburist – Jegor. Teatriakadeemias õppinud ja praegu Eestis vanavanema-tel külas olev noormees on huvitatud Eesti kultuurist ja eesti keelest. Ta

kirjutab ise muusikapalasid ja mängib erinevaid pille. Nädala jooksul tut-vustas Jegor Maidla Kooli õpilastele oma loomingut ning on külastanud erinevaid ainetunde. Samuti kõlasid pikkadel vahetundidel mõisa saalis Jegori esitatud lood ning tema meel-diva tämbriga hääl rahustas maha ka kõige energilisemad rüblikud.

Muusika-aasta toob Maidla Kooli mitmeid erinevaid sündmusi ja kont-serte, samuti astuvad lavale meie kooli ja huvikooli õpilased. IVOL-le on seo-ses muusika-aastaga esitatud mitmeid projekte, mida koos KOV toetusega enne suvevaheajale minekut ellu viia.

Kindlasti jääb midagi ka järgmiseks õppeaastaks – muusika-aasta kestab detsembrini!

Helisevat muusika-aastat kõigile lugejatele!

Algas muusika-aasta

koha. Tunnustati tootmise innovaa-tilisust ning traditsioonide hoidmist.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tunnustas läinud aastal Kunnar Kuus-mikut ka Ida-Viru parima piimakar-jakasvataja tiitliga. Hea piimaanni põhjus on geneetika, tõuaretus, õige söödaratsioon ja korralikud pidamis-tingimused.

Jätkusuutlik piimakarjakasvatus on Kunnari jaoks väljakutse, aga samas ka kindel teadmine, et tema ettevõte peab jääma tema tulevastele põlvedele.

„See kõik on suure ja raske töö

tulemus“, peab Heiki Kuusmik talule antud tunnustusi isa teeneks. Kunnar on tagasihoidlik, hoiab oma peret, hoolib sõpradest. Peab lugu jahipidamisest. Ühtegi tööd ei tee selleks, et ennast näidata. Positiivne ellusuhtumine ja hea huumorimeel on aidanud elus olla tugev.

Põllumajandus ei ole järskude hü-pete valdkond. Poliitika jääb lehmadele arusaamatuks. Tänavune tiitliomanik läheb koos pojaga vastu maailmama-janduse väntsutustele: ees ootab raske aasta.

EELK Lüganuse Ristija Johannese koguduse veebruarikuu teenistuste kalender 2015

Selle Soome Vabatahtlike kaatri eest peab tasuma 9000 eurot lisaks veel 3,5 tuhat haagise eest. Tege-

mist on Inglismaa RNLI endise merepäästeühingu Atlantic 21 tüüpi kaatriga.

Lüganuse valla infoleht VALLA SÕNUMID

Üldinfo – tel 332 5840, e-post: [email protected]

Lüganuse Vallavalitsus -

Kiviõli tee 843301 Lüganuse vald Ida-Virumaa

Toimetus Golomb Management OÜ, www.golomb.ee

Vastutav toimetaja Samuel Golomb, tel 5590 1782

e-post: [email protected]

Küljendaja Liina Kald, tel 528 7998

Trükitud trükikojas Trükis – Pargi 27F, Jõhvi, tel 337 2666

Trükiarv 1800. Leht ilmub üks kord kuus.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides

toimetada ning lühendada.

Ajalehte saab lugeda – www.lyganuse.ee

Foto erakogust

LÜGANUSE VALLA LEHTlk 4 Jaanuar 2015

KULTUURIKAVA

Tere tulemast, vallakodanik!

Meie hulgast on lahkunud

Õnnitleme sünnipäevalapsi!

kas või 1-2 eurot, on vajaliku kaatri raha koos! Täname Sind, meie toetaja!

toetame nende vabatahtlike pääst-jate tegevust, kui rohkem pole või-malik, siis kasvõi 5 eurot aastas. See on odav hind turvalisuse eest! Kas pole meil kõigil kindlam tunne, kui teame, et tuletõrjujad on siinsamas nurga taga, et meie lapsed ja ka meie ise veekogudel ja nende ääres oleme valvatud ja kaitstud ning et ootamatu tervise-rikke korral tuleb naabrimees või naine ning oskab anda vajalikku professionaalset abi, kuni kiirabi saabumiseni! Meie päästekoman-dode liikmeid on nii Maidlast, Püssist, lüganuselt, Purtsest ja Kiviõlist. PÄÄSTKE END ja va-batahtlike päästjate tegevus, sest õnnetus ei hüüa tulles!

Me i e a r v e l d u s a r v e n r : S w e d p a n k , P u r t s e Va b a -t a ht l i k Me re p ä ä s te M T Ü, EE922200221050560324

pank, Purtse Vabatahtlik Mere-pääste

Lihtne arvestus näitab - kui iga Liimala ranna külastaja annetab

reostustõrjet, otsinguid ja otse loomulikult inimeste elustamise ning muu esmaabi andmise os-kused. Mitmed vabatahtlikud nii tuletõrje kui ka merepäästjate hul-gas on saanud parameediku kooli-tuse. Paraku napib kõikide nende oskuste rakendamiseks ning kiire abi andmiseks vajalikku tehnikat. Tuleb tõdeda, et kõikideks pääste-töödeks vajalik tehnika ja varustus peab olema parima kvaliteediga ning maksab palju. Inimelu väär-tus on aga hindamatu. Selle tõttu kutsungi kõiki, kes seda artiklit loevad, andma seda infot edasi ka teistele. Peame mõistma, et meie turvalisus nii kodus, tänaval, rannas puhates, kalal käies ning veekogudel liikudes, on väga paljugi meie enda teha! Me kõik saame aidata kaasa enda ja teiste abistamisele. Võtame kätte ning

loob võimaluse turvata erine-vaid veega seotud üritusi.

Meie arveldusarve: EE922200221050560324/Swed-

merepääste üksus. Vabatahtlikult riskivad need inimesed oma elu ja tervisega, et aidata hädasolijaid. Kõik need mehed ja ka naised on pidanud läbima karmid koolitu-sed ning õppused, et saada õigus selles töös osalemiseks. Kahjuks tuleb nentida, et riigi materiaalne abi on ka siin väga kesine. Rahali-sed vahendid on minimaalsed ja ka saadud tehnika on vana ning vajab kasutuskõlblikuks muut-miseks suurt tööd ja palju aega. Purtse Vabatahtlik Merepääste on tegutsenud juba paar aastat, millest annab tunnistust ka suve lõpul värskelt remonditud ja nime saanud päästelaeva „Iise“ õnnis-tamise tseremoonia Purtse sa-damas. Kõik kaasalöövad mehed on läbinud pinnaltpäästja kooli-tused, mis sisaldavad nii uppujate päästmist, paatide pukseerimist,

Tõnis Tamm,

vabatahtlik merepäästja

Tule- ja veeõnnetused nõuavad igal aastal järjest rohkem ohv-reid. Kodus tabanud terviserik-ke tõttu sureb ning invaliidistub hulgaliselt inimesi, kes abi kiire saabumise korral oleks suure tõenäosusega võinud ellu jääda ja terveneda. Riigi ressursid on suunatud teistele prioriteetidele ning selleks, et meie kogukonnad saaksid end siiski turvalisemalt tunda, on paljudes Eestimaa valdades ja linnades asutatud vabatahtlike päästjate üksused. Nimetus vabatahtlik sisaldab kogu ettevõtmiste olemuse. Keegi on võtnud initsiatiivi, kulutanud palju oma vaba aega, paberit ja raha selleks, et saaks moodustatud vabatahtlik tuletõrjekomando või

Purtse Vabatahtliku Merepääste

liikmed

Purtse Vabatahtlik Merepääste MTÜ palub Lüganuse valla inimestelt finantseerimisabi päästekaatri soetamiseks.

Meil on täna üks ujuvva-hend - päästelaev IISE, mille-ga saame teostada suuremaid päästealaseid töid. Päästelaeval on olemas erinevad pumbad ja muu päästealane varustus. Seit-se meeskonnaliiget on saanud vastava merepääste - ja reostus-tõrjekoolituse.

Soetatav päästekaater an-nab meile võimaluse kiiresti reageerida erinevatele õnne-tustele merel, kuna olemas-oleva laeva puudused reagee-rimisel on: pikk käivitusaeg ja kõrge süvis (mis ei võimal-da reageerida madalas vees) .  Päästekaater annab võimaluse teha lastega erinevaid veeohu-tusalaseid tegevusi, anda kiiret abi Liimala rannas/akvatooriu-mis hätta sattunud inimestele ja

Kutsume toetama vajaliku päästekaatri soetamist!

Päästku ennast, kes tahab!

08.12.2014 Tristjan Keba Vanemad Merili Elmi ja Allar Keba

17.12.2014 Annika Sirel Vanemad Ilona ja Ivar Sirel

19.12.2014 Helery Poolamäe Vanemad Annely Kägu ja Andres Poolamäe

27.12.2014 Lilii Liblik Vanemad Jekaterina Link ja Tanel Liblik

Elvira Ahhonen 05.11.1923 – 07.01.2015

Valve Soppe (Purtse) 1. jaanuar 81Tamara Khazieva (Püssi) 1. jaanuar 70

Roza Ištšuk (Püssi) 2. jaanuar 75Ella Soolep (Uniküla) 4. jaanuar 91

Asta Tiido (Püssi) 6. jaanuar 86Endla Ivask (Püssi) 6. jaanuar 82Elviire Sokk (Püssi) 7. jaanuar 91

Evrette Kaljujärv (Püssi) 7. jaanuar 82Milvi Keba (Soonurme) 7. jaanuar 75

Virve Ivask (Püssi) 11. jaanuar 83Zinaida Paap (Varja) 11. jaanuar 81

Klara Koženkova (Püssi) 13. jaanuar 88Karl Eylman (Irvala) 14. jaanuar 85

Elfride Lipp (Uniküla) 16. jaanuar 93Hilda Kaukes (Püssi) 18. jaanuar 90

Maie Iila (Aa) 20. jaanuar 85Evald Kirs (Uniküla) 21. jaanuar 84

Valve Alasi (Püssi) 22. jaanuar 87Elvi Vinni (Maidla) 25. jaanuar 85

Ellen Uueküla (Püssi) 25. jaanuar 80Lembit Kriisa (Püssi) 25. jaanuar 70

Uno Säästla (Püssi) 30. jaanuar 82

Tähelepanu!Juhul, kui Lüganuse valla kodanikud ei soovi

juubeli-, sünnipäeva või lapsesünniinfo avaldamist palume kuu viimasel nädalal teatada sellest

toimetusele või vallavalitsusele.Toimetus: [email protected] või tel 55901782.

Lüganuse Rahvamaja31.01 Lüganuse segakoor koorimuusikapäeval Kiviõlis

01.02.2015 Kaitseliidu aastakoosolek08.02.2015 Naisteklubi – loeng terviseteemadel

24.02.2015 Vabariigi aastapäeva tähistamineKell 11.00 Jumalateenistus kirikus.

Lillede, pärgade asetamine ausamba jalamile, austushetked, sõnavõtud.

Rahvamaja info tel. 5271633 (Elga Saluvee)

Püssi kultuurimajaRakvere Teatri etendus „Armastus tööpostil” 11.

veebruaril 2015 kell 19.00. Piletid 13 €, (11 € eelmüügis) Püssi Kultuurimajas

Info tel. 3353244 (Ingrid Härm)e-post: [email protected]