LOOMAAIA IMETAJATE ISENDILINE STRUKTUUR SUGUKONDADE KAUPA 2018. AASTAL Takson Arv aasta algul Sündide arv Loomaaeda sisse tulnud Loomaaiast välja läinud Surmade arv Arv aasta lõpul Imetajad/Mammalia 864 240 10 138 155 821 Kukkurloomad (Marsupialia) 33 3 0 0 10 26 Possumlased (Petauridae) 8 8 Kängurulased (Macropodidae) 25 3 10 18 Londilised (Proboscidea) Elevantlased (Elephantidae) 3 3 Vööloomalised (Cingulata) Vöölased (Dasypodidae) 5 5 Esikloomad (Primates) 120 23 1 21 121 Leemurlased (Lemuridae) 6 6 Galaagolased (Galagonidae) 4 4 Karbusahvlased (Cebidae) 70 18 1 17 70 Pärdiklased (Cercopithecidae) 37 5 4 38 Inimlased (Hominidae) 3 3 Närilised (Rodentia) 22 3 0 0 2 23 Oravlased (Sciuridae) 1 1 Okassigalased (Hystricidae) 9 9 Merisigalased (Caviidae) 9 3 1 11 Aguutilased (Dasyproctidae) 3 1 2 Jäneselised (Lagomorpha) Jäneslased (Leporidae) 1 1 Kisjalised (Carnivora) 175 52 8 54 15 166 Kaslased (Felidae) 31 3 3 4 27 Mangustlased (Herpestidae) 9 6 4 3 8 Hüäänlased (Hyaenidae) 2 2 Koerlased (Canidae) 7 1 6 Karulased (Ursidae) 3 3 Hülglased (Phocidae) 2 1 2 3 2 Kärplased (Mustelidae) 110 42 6 47 4 107 Pesukarulased (Procyonidae) 11 11 Kabjalised (Perissodactyla) 25 0 0 0 1 24 Hobuslased (Equidae) 22 1 21 Ninasarviklased (Rhinocerotidae) 3 3 Sõralised (Artiodactyla) 480 159 2 82 106 453 Sigalased (Suidae) 14 1 4 9 Jõehobulased (Hippopotamidae) 2 2 Kaamellased (Camelidae) 23 8 3 28 Hirvlased (Cervidae) 56 10 4 7 55 Veislased (Bovidae) 385 141 2 77 92 359 *Välja on jäetud gruppidena peetavad loomad ja loomaaia nimistus olevad tavalised koduloomad – pisinärilised, küülikud, vietnami rippkõhtsiga, kodukitsed Kõige isenditerohkem selts on sõraliste selts (Artiodactyla) ja arvukaim sugukond veislased (Bovidae) tänu Tallinna loomaaia suurele kaljukitsede-mägilammaste kollektsioonile. Sõralistele järgnevad kiskjalised (Carnivora) kärplaste sugukonnaga (Mustelidae), mis on isenditerohke eelkõige seetõttu, et Tallinna loomaaias
6
Embed
LOOMAAIA IMETAJATE ISENDILINE STRUKTUUR SUGUKONDADE … · 2019. 7. 2. · LOOMAAIA IMETAJATE ISENDILINE STRUKTUUR SUGUKONDADE KAUPA 2018. AASTAL Takson Arv aasta algul Sündide arv
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
LOOMAAIA IMETAJATE ISENDILINE STRUKTUUR SUGUKONDADE KAUPA 2018. AASTAL
Veislased (Bovidae) 385 141 2 77 92 359 *Välja on jäetud gruppidena peetavad loomad ja loomaaia nimistus olevad tavalised koduloomad – pisinärilised, küülikud, vietnami
rippkõhtsiga, kodukitsed
Kõige isenditerohkem selts on sõraliste selts (Artiodactyla) ja arvukaim sugukond veislased (Bovidae) tänu
Tallinna loomaaia suurele kaljukitsede-mägilammaste kollektsioonile. Sõralistele järgnevad kiskjalised
(Carnivora) kärplaste sugukonnaga (Mustelidae), mis on isenditerohke eelkõige seetõttu, et Tallinna loomaaias
asub ka euroopa naaritsate paljunduskeskus ca 100 loomaga. Kolmandale kohale jäävad esikloomalised
(Primates), kus suurima arvukusega on endine küünisahvlaste (Callithrichidae) sugukond, mis praeguseks on
paigutatud alamsugukonnana Callithricinae karbusahvlaste (Cebidae) alla.
MILLINE OLI IMETAJALIIKIDE PALJUNEMISEDUKUS 2018. AASTAL? *
Veislased (Bovidae) 21 19 16 10 21 *Välja on jäetud gruppidena peetavad loomad ja loomaaia nimistus olevad tavalised koduloomad – pisinärilised, küülikud, vietnami rippkõhtsiga, kodukitsed
**Ohustatud liikidena on silmas peetud neid liike, kes kuuluvad maailma ohustatud liikide andmebaasi ehk punasesse nimestikku (RedList) kui ohualdis (VU - vulnerable), väljasuremisohus (EN - endangered), kriitilises seisundis (CR - critically endangered) või looduses välja surnud (EW extinct in wild).
Paljunemispotensiaaliga liigid on need liigid, kus on olemas vähemalt kaks eri soost isendit. Selliseid imetajaliike
oli 2018. aasta algul Tallinna loomaaias 66 ehk 84% kõikidest loomaaia ekspositsioonis olevatest imetajaliikidest
(pisinärilised, küülikud ja kodukitsed on arvestusest välja jäetud).
Paljunes 32 liiki ehk 48% paljunemispotensiaaliga liikidest.
Nagu ikka, on endiselt edukalt paljunenud euroopa naaritsad, jaapani makaagid ja sõralised. Sel aastal poegis
edukalt ka pintšetamariin.
Liikidest läks aasta jooksul välja halljänes, kes lasti tagasi loodusesse ja amuuri tiiger, kes saadeti laenuna Tšehhi
Zlin-Lesna loomaaeda.
Juurde tuli sügisel saarmapoeg, kes 2019. aasta kevadel taas loodusesse lasti.
MILLINE OLI IMETAJATE LIIGIKAITSELINE STRUKTUUR 2018. AASTAL?* Takson Liikide
Veislased (Bovidae) 21 14 12 7 *Välja on jäetud gruppidena peetavad loomad ja loomaaia nimistus olevad tavalised koduloomad – pisinärilised, küülikud, vietnami rippkõhtsiga, kodukitsed Liigikaitselise tähtsusega liiikidena on silmas peetud neid liike, kes kuuluvad maailma ohustatud liikide andmebaasi ehk punasesse nimestikku (RedList) kui ohualdis (VU - vulnerable), väljasuremisohus (EN- endangered), kriitilises seisundis (CR – critically endangered) või looduses välja surnud (EW extinct in wild). Edukateks liikideks on siin nimetatud liike, kus vähemalt osad pojad on elus kahe kuu vanuses. Paljunemispotensiaaliga on need liigid, kus on vähemalt üks isend kummastki soost.
33st liigikaitse seisukohalt olulisest liigist on paljunemispotensiaaliga 29. Ainus oma liigi esindaja on isane
karumakaak (Macaca arctoides) ja ainult emasloomad on järgi pruunleemuritel (Eulemur albifrons), pikksaba
goralitel (Naemorhedus caudatus) ja tagakaukaasia mägilammastel (Ovis orientalis gmelini).
Kõige rohkem maailma punase nimistu liike on sõraliste hulgas, kelle osakaal kõigist IUCN liikidest on 48% (14),
neile järgnevad kiskjad seitsme ja primaadid kuue liigiga. Liigikaitse seisukohalt olulisi sünde oli kõige enam
sõralistel (8 liiki).
2018. aastal andis edukalt järglasi 10 liiki 29st ehk 34% paljunemispotensiaaliga liigikaitselise tähtsusega
liikidest. Kriitilises seisundis liikidest paljunesid edukalt pintšetamariinid (Saguinus oedipus) ja euroopa
naaritsad (Mustela lutreola)
Väljasuremisohus olevatest liikidest andsid järglasi kubani ja dagestani tuurid (Capra caucasica caucasica,
Capra cylindricornis) ja tadžiki markuurid (Capra falconeri heptneri).
Ohualtidest liikidest olid pojad euroopa piisonitel (Bison bonasus), lakklammastel (Ammotragus lervia),
caudata), hiina goral (Naemorhedus griseus), buhhaara uriaal (Ovis orientalis bochariensis), tagakaspia
uriaal (Ovis orientalis arkal), tagakaukaasia mägilammas (Ovis orientalis gmelini)
Ohulähedased (NT - near threatened): luitekass (Felis margarita), manul (Otocolobus manul),
vööthüään (Hyaena hyaena), lakkhunt (Chrysocyon brachyurus), ameerika piison (Bison bison),
dagestani e. ida-kaukaasia tuur (Capra cylindricornis)
Enamik ülejäänud liike on soodsas seisundis (LC - least concern), lisaks üks liiga väheste andmetega liik:
puuduliku andmestikuga (DD – data deficient) aguuti (Dasyprocta azarae) ja koduloomad neljast liigist
(kaksküürkaamel, alpaka, kodutuhkur, jakk).
*Välja on jäetud gruppidena peetavad loomad ja loomaaia nimistus olevad tavalised koduloomad – pisinärilised, küülikud, kodukass, vietnami rippkõhtsiga, kodukitsed
Ohuvälised, 36, 47%
Ohulähedased, 7, 9%
Ohualtid, 16, 21%
Väljasuremisohus, 8, 10%
Kriitilises seisundis, 5, 7%
Looduses välja surnud, 1, 1%
Koduloomad, 4, 5%
TL IMETAJALIIKIDE JAOTUMINE OHUSTATUSE KATEGOORIATE JÄRGI 31.12.2018*