-
Urmas Sukles kandideerib taas Haapsalu linnapeaks.
SCANPIX: ÕHTULEHT, TAIVO LUTTER
LÄÄNEMAA REFORMIERAKONNA AJALEHT I SEPTEMBER 2009
Tõnu Parbus: Reformierakond teeb Läänemaa paremaks
Läänemaal on Reformi-erakonnal moodusta-tud 11 piirkondlikku
or-ganisatsiooni. Piirkonnad on Haapsalus, Ridalas, Taeblas, Orul,
Kullamaal, Martnas, Li-hulas, Ristil, Nõval, Noarootsis ning
Hanilas. Läänemaa tosi-nast omavalitsusest puudub piirkond ainult
Vormsil, kuid lähiajal on erakonnakaaslas-tel ka seal plaanis
koondu-da. Arendusjuhi sõnul alustati tööd nimekirjadega juba kaks
aastat tagasi. „Inimesi, kelle-ga sai võimalikust kandidee-rimisest
Reformierakonna ni-mekirjas räägitud, oli ikka vä-ga palju. Ka
kandi-deerima tulnuid on nimekirju vaadates vä-ga palju,“ üt-leb
ta.
Tahe kindel, plaanid selgedHaapsalus on Refor-mierakonna
linnapeakandidaat Urmas Sukles, kes meeri ame-tit pidanud varemgi.
Urmast oodatakse tagasi, kuna linn on
praegu aastaid olnud pereme-heta. Tänavad on aukus ja üles
kaevatud. Linnavalitsus on aga rahvast kaugenenud.
Ridalas on vallavanemakan-didaat ning esinumber väga võimekas
noor tegija Reimo Nebokat, kes varem pidanud arendusjuhi ametit,
olnud sot-siaalministeeriumis nõunik ning praegu aitab piirkondi
va-limistel, olles tööl Reformiera-konna kontoris piirkondade
di-visjonis.Lihulas juhib Reformi-erakonna vägesid Tiina Lobja,
kellel võidu puhul tuleb Lihu-la vald välja juhtida
pankroti-kursilt ning kultuurielu koo-
mast välja tuua. „Õnneks on meil Lihulas koos
väga hea ja tugev tiim, kes suudab kohaliku elu taas rööpasse
seada,“ ütleb Tõnu Par-bus.
Investeeringud aitavad kõiki
Ka kõigis teistes omavalitsus-tes ollakse täis tahet ja soovi
kohalikku elu paremaks muu-ta. Praegu ei ole Reformiera-
„Elu koosneb pisiasjadest ja ka minu soov veel kord Haapsalu
linnapeana töötada sai tuge just paljudest esmapilgul väi-kestest
situatsioonidest,“ ütleb Reformierakonna nimekirjas taas Haapsalu
linnapea kohale kandideeriv Urmas Sukles.
Mulle sai paar kuud tagasi selgeks, et sõ-nadel kus viga näed
laita, seal tule ja aita “ on mi-nu jaoks väga suur tähendus. Ma
võin küll volikogus teha arupärimisi, juhtida tähele-panu
ebakohtadele linna juh-
timises, aga kui nendest aru-pärimistest väljagi ei tehta, siis
tuleb ju ise püüda linna juhtimine oma kätesse võtta ja ebakohad
parandada.
Palju olen ma kuulnud oma valijate käest, et linnaametni-ke
suhtumine linnaelanike ja ka ettevõtjate probleemidesse on väga
pikaldane, kohati eba-viisakas. Kiiret ja kodanikke ar-vestavat
tegutsemist ma tahan-gi linnavalitsusse tagasi! Lin-navalitsemine
peab muutuma efektiivsemaks.
Ma olen mitmes oma esine-mises üles tõstnud meid kõiki
häiriva Haapsalu tänavate prob-leemi. Lehise tänavale tehtud
kraav on asfalteerimata juba kuid. Väga imelik, sest Jalakal asfalt
taastati!? Kastani tänava maja 32/34 esine tee sai esime-se
asfaltkatte kihi ka-heksa aastat tagasi. Ma tahan sealsed
pori-lombid nii kiiresti kui võimalik likvideerida, sest see on
minu seit-se aastat tagasi pooleli jäänud töö. Muusikakooli ees on
pikka aega songermaa, Kalda tänaval bassein jne.
Linnas kehtivad seadused,
millede abil ehitaja peab täna-vad taastama kiirelt ja
korrali-kult. Miks neid seadusi ei jär-gita? Mul on selline
arvamus,
et linnavalitsejad ei ole oma kabinetist eu-
roprojektide kir-jutamise tuhi-nas välja saa-nud. Haapsalu
linnavalitsus
on täna kauge-nenud linnaela-
nikust.Kaugenemise ilmekas näi-
de on linnaelanike ja külaliste pääs Haapsalu linnavalitsuse
hoonesse. Ma saan aru, et uk-sed peavad olema töövälisel ajal
suletud, aga miks peab lin-navalitsuse hoones olema ka töö ajal
selline suletud uste süs-teem? Keda te kardate?
Minu esmased tegemised, kui valituks osutun, on järgmised:
Haapsalu linnavalitsus hak-kab töötama efektiivselt lin-naelanike
jaoks. Haapsalu linnavalitsusest saab taas avatud ustega asutus!
Nendest kahest nn pisiasjast saavad alguse suured asjad.
Teie Urmas Sukles
Urmas Sukles: Haapsalu tänavad korda ja linnavalitsuse uksed
avatuks
Läänemaal kandideerib oktoobris toimuvatel kohali-ke
omavalitsuste valimistel Reformierakonna nime-kirjas kokku 122
inimest. "Hea meel on tõdeda, et asjalikke inimesi, kes soovivad
oma kodukoha aren-gule kaasa aidata, on nõnda palju," ütleb
erakonna Läänemaa arendusjuht Tõnu Parbus.
Haapsalu piiskopilinnuse sisehoov.
halike liikmete abiga Läänemaa-le toodud investeeringud,“ ütleb
Tõnu Parbus tõdedes, et tehtust on osa saanud kõik elanikud, igas
vanuses inimesed. Nimekirja võib alustada laste mänguväljakutega
ning lõpetada eakate koosviibi-
miste korraldamise ning Riigi-kogu külastustega. Kõigil pea-
vad Läänemaal olema võrd-sed võimalused, on Refor-mierakonna üks
põhiideid
nendel kohalikel valimistel.
Kõigil peavad Lääne-maal olema võrdsed võimalused, on
Reformierakonna üks põhiideid nendel kohalikel vali-mistel.
SCANPIX: POSTIMEES, MARINA PUŠKAR
kond üheski omavalitsuses või-mul. See on andnud hea või-maluse
näha, kus teistel on va-litsemises vajakajäämisi ning koostada
selged kavad, kuidas vead parandada.
„Reformierakonna mees-konnad erinevates omavalit-sustes käivad
regulaarselt koos juba viimased poolteist aastat. Arutletakse
probleemide üle ning püütakse neile lahendusi leida ka võimu juures
olemata. Heaks näiteks on erakonna ko-
-
2 LÄÄNEMAA
Koluvere hooldekodu jääb
Kui hooldekodu kaob, tä-hendab see, et 60 Kulla-maa valla
inimest jääks tööta. Väheneks vallale lae-kuv tulumaks, inimesed
koli-vad sinna, kus on tööd, valla elanikkond väheneks veelgi.
Praegu on vallas umbes 1100 elanikku. Kui kaotada hoolde-kodu, võib
elanikkond vähe-neda 300 inimese võrra.
Tänane vallavõim ei ole vä-hematki teinud, et Koluvere
hooldekodu jääks alles. Meie oleme selle nimel palju tööd teinud,
et valla suurim tööand-ja säiliks ning inimesed saak-sid kodu
lähedal tööl käia. Kor-duvad küsimised vallavanemalt volikogus
hooldekodu tulevi-ku kohta on jäänud vastuseta.
2009. aasta juulis käis Lää-nemaal visiidil sotsiaalminis-ter
Hanno Pevkur. Visiidi käi-gus külastasime ka Koluvere
hooldekodu. Arutasime täna-seid ja homseid probleeme.
Mi-nistrile jäi väga hea mulje nii hooldekodust kui töötajatest.
Ministri seisukoht oli, et Kolu-vere hooldekodu jääb alles ja
inimesed saavad jätkuvalt tööd ning abivajajad abi. Minister toetas
meie seisukohta, et ei ole mõtet hooldekodu mujale kolida, kuna
olemas on infra-struktuur, välja õppinud kaa-der ning klientidel
armastus kodukoha vastu.
Hea on kogeda, et kohalike reformikate töö on kandnud vilja ning
minister ja Hoolekan-deteenuste AS on seda meelt, et Koluveres
tuleb säilitada hool-dekodu. Seisame jätkuvalt sel-le eest, et
Kullamaa valla suu-rim tööandja Koluvere hoolde-kodu jääks
alles.
Marek Topper
Läänemaalt Riigikogusse valitud Lauri Luik kinni-tab, et
kuurortlinna arengul tuleb pidurid pealt võtta.
Milline on Sinu nägemus Haapsalust ning kas see langeb kokku
linna praeguse seisuga?Minu nägemus on kujundada Haapsalust
euroopalik esikuu-rort, mis on armsaks ja turva-liseks koduks meie
inimestele ning atraktiivseks suvepealin-naks turistidele. Linn on
tege-likult arenenud suhteliselt häs-ti. Eeskujuks on esinduslik
lin-nus, uus staadionikompleks, ilusad laste mänguväljakud, Väike
Viik jne. Meele teeb rõõm-saks ka see, et Haapsallu on tul-nud
üksjagu euroraha– ranna-promenaadi remondiks, kul-tuurikeskuse
renoveerimiseks ja uue universaalse spordihal-li kavandamiseks.
Siiski ei pii-sa vaid rahast. Selleks, et Haap-salu kujuneks Eesti
parimaks kuurordiks, on tarvis lisaks in-vesteeringutele ka
hingesta-tust, mis looks kuurordile oma-se hõngu. Just sellest
kuurort-likust hõngust tunnen täna haapsallasena kõige enam
puu-dust. Seetõttu leian, et linna-juhtimine vajab värskendust ning
uut hingamist.
Missugused võiksid olla eeskujud maailmas, kellelt eeskuju
võtta?Minu nägemuses on Haapsalu Põhjamaade Veneetsia. Seisan selle
eest, et Haapsalu kujuneks
euroopalikuks kuurordiks ühes uue promenaadi ja rannama-jakeste,
kultuurikeskuse, endis-aegsete ja tänapäevaste skulp-tuuride,
kirevate lillepeenarde ning aktiivse aastaringse kul-tuuri- ja
seltsieluga.
Kohalik majanduskeskkond tuleb ettevõtjatele atraktiivse-maks
muuta, et Haapsallu loo-daks uusi töökohti. Tervislike eluviiside
ja spordi propagee-
Lauri Luik: Haapsalu võiks olla Põhjamaade Veneetsia
rimine aitavad luua kuurort-linnale vajalik-ku hõngu. Üheks
prioriteediks peab saama tervisespordi aren-damine läbi
rahvaspordiüritus-te ning uute spordirajatiste (uni-versaalhall,
terviserajad jm) ehi-tamise.
Miks Sinu arust ei ole praegu-
ne linnavalitsus pööranud tähelepanu eelmainitud
murekohtadele?Nagu mainisin, on linn are-nenud suhteliselt hästi.
Ei ütle midagi halba. Küll aga ei ole linnal viimastel aasta-tel
olnud peremeest. Asja-ajamine on kaootiline, lin-navalitsus viskleb
ühelt kül-jelt teisele, omamata pike-mat visiooni. Rahvast ollak-se
kaugenenud.
Mida ise oled Riigikogusse valimise järel teinud?Lisaks
suhtlemisele valijate-ga ja seismisele Läänemaa investeeringute
eest olen te-gelenud Riigikogu liikmena loomulikult igapäevase
sea-dusloomega, mille viljad puu-dutavad ka kohalikke inime-si
Läänemaal. Nii näiteks ole-me välja töötanud hästitoi-miva
vanemahüvitise süs-teemi (sündivus on märga-tavalt tõusnud) ning
seisa-
me selle eest, et seda süs-teemi ei muudetaks.
Lisaks tõstsime pensione ning seisame selle eest, et pensio-nid
vaatamata maailmama-
janduse raskele seisule ei vähe-
neks.Igapäevastest tegemis-
test ja toimetustest saab kõi-ge parema ülevaate, kui lu-geda mu
veebilehekülge www.lauriluik.ee. Seal kirju-tan igal nädalal oma
tegemistest.
Reformierakonna nimekiri Risti vallas läheb välja esmakordselt.
Juba esimesel korral on põhjust loota valijate toetusele.
Piirkonnaorganisatsioon on Ristil toimetanud mõned aastad. Selle
aja jooksul on suudetud nii mõn-dagi muuta, et Risti vallas oleks
veel parem elada. Tänu kohali-kele reformikatele on alustatud
Ristile jalgpalliväljaku rajamist ja kultuuriministeeriumist
saa-dud rahaga tehti korda lasteaia mänguväljak.
Areng ja vallaelaniku väär-tustamine peab Ristil edaspidi olema
esmaseks prioriteediks. Valla elanikel peab olema või-malus viia
oma lapsi las-teaeda ning kooli-lastel peab olema kool, kus käia.
Risti kooli säili-tamine ning lasteaiale teise korruse ehitami-ne
on lähitulevi-ku teema.
Reformierakond soo-vib Risti vallas sisse viia tasuta
lasteaialõuna, mis oleks abiks
vähekindlustatud peredele ja ka kõigile teistele, kel lapsed
lasteaias käivad.
Just nagu lapsed on meie tu-levik, ei saa me ka ilma
vana-emade-vanaisadeta. Valitsus on otsustanud, et pensione ei
kärbita. Seda hoolimata maa-ilmamajanduse kehvast hetke-seisust. Ka
kohalikud Reformi-erakonnas kandideerijad pea-vad tähtsaks, et
eakatel oleks sama palju võimalusi kui noor-tel. Selleks tuleb
Risti vallas ava-da eakate päevakeskus, mis koondaks kõik eakad
ning pa-kuks neile võimaluse aktiivselt aega veeta. Võimalik on
korral-dada väljasõite, koolitusi ning muud põnevat
ajaviitmist.
Samuti on kohalikud re-formikad selle poolt, et
praegust kultuurika-lendrit tuleb aktivi-seerida. Üritusi, mis
mõeldud val-larahvale, on prae-
gu liiga vähe. Nen-de korraldamisel on
võimalik kasutada ka vallarahva abi.
Ene Peettamm
Reformierakond loodab Ristil valijate toetusele
Uuemõisa lasteaed väikestele lossipreilidele ja
lossihärradele!Uuemõisa alevikus elab 1050 inimest. Selles keskuses
on kolmandik valla elanikest. Kuid tänaseni puudub vanematel
kindlustunne, et nende lapsed saavad lasteaiakoha.
Alternatiiviks on olnud Haapsalu linna laste-aiad, kuid juba
kaks aastat tagasi võttis linnavalit-sus vastu otsuse, millega
Ri-dala valla lapsi üldjärjekor-ra alusel lasteaeda enam ei võeta.
Aga ka Haapsalu laste-aiakoht ei tohi olla lahendus. Lapsel peab
olema võimalus omandada alusharidus kodu-koha lähedal!
Tänane olukord on nii ja-bur, et saamaks lasteaiakohta, tuleb
vallas elavates perekon-dades ühel vanemal ja lasteaia-kohta
vajaval lapsel määratle-da enda fiktiivseks elukohaks Haapsalu
linn. 2009. aasta ke-
vade seisuga käib Haapsalu lin-na lasteaedades 57 valla
last.
Lasteaia rajamiseks Ridala valda on kõige sobilikum va-riant
Uuemõisa mõisahoone, mille läänetiiba rajatavad ruu-mid lahendaksid
laste päeva-hoiu probleemi Ridala vallas. Laste päevahoius võiks
olla kaks vanuserühma: lapsed vanuses 3-5 ja eelkooliealised lapsed
vanuses 6-7. aastat. Mõ-lemasse rüh-ma tuleks ku-ni 20 uut koh-ta.
Selle tule-musena tekib mõisahoonesse kompleksne hari-duskeskus,
kus on võima-lik omandada nii eel- kui alg-haridust.
Kasutades lasteasutustele mõeldud viimistlusvahendeid ja
järgides tervisekaitsenõudeid
saab nendesse ruu-midesse kujundada
väikestele „lossipreilide-le ja lossihärradele” omanäoli-sed ja
lapsesõbralikud ruumid.
Uuemõisa lastepäevahoiu rajamiseks kulub kokku 8,79 miljonit.
Juhul kui selle rajami-seks lisatoetusi saada pole või-
malik, tuleb kogu vajaminev raha tuleb leida Ridala val-la
eelarvest. Uuemõisa las-tepäevahoid on Ridala val-las
Reformierakonna prio-riteet number üks!
Reimo Nebokat,Reformierakonna kandidaat
Ridala vallavolikogusse
Lauri Luik Haapsalu ajaloolise jaamahoone perroonil.
Reimo Nebokat Uuemõisa mõisahoone ees, kuhu plaanitav
lastepäevahoid on väga hea idee.
Aastaid on käinud tants aurukatla ümber, on arutatud, kas
Koluvere hooldekodu jääb või kaob. Ka Reformierakonna Kullamaa
piirkonna inimesed olid selle pärast väga mures, kuna Koluvere
hooldekodu annab tööd ligi sajale inimesele, neist 60 inimesele
Kullamaa vallast.
Sotsiaalmi-nister Han-no Pevkur visiidil Kolu-vere
hoolde-kodus.
ERAKOGU
ERAKOGU
ERAKOGU
-
3LÄÄNEMAA
Ma armastan Lihu-lat niivõrd, et mind ei jäta siin külmaks ükski
sündmus, juhtum ega inimene. Olen alati huvitu-nud ja soovinud
kaasa lüüa Lihula arendamisel. Pean tähtsaks iga valla elanikku,
olgu ta noor või vana – kõigil peab olema siin hea, huvitav ja
turvaline elada.
Lihula on räämasPraegused võimul olijad said küll võimu, aga ei
osanud sel-lega midagi peale hakata. Siia-ni puudub neil nägemus ja
koa-litsioonilepe ning ongi tulemus käes – meie vald on pank-rotis.
Kuid ebamajan-duslikud lepingud kestavad edasi ja olemasolevat
ra-ha kasutatakse nahaalselt reklaa-miobjektide ehi-tuseks. Lihula
on aga räämas ja korrast ära. Oleme vaesed, aga oleme vähemalt
puhtad, seda ei ole palju palutud. Tegelikult ei huvita neid Lihula
üldse. Va-
limiseelsed lubadused – Lihu-la tolmuvabaks, Lihulasse bus-
sijaam – on unustatud.Ma ei saa anda suu-
ri lubadusi, sest kõi-gepealt tuleb Li-hula vald kaosest välja
tuua. Meil tuleb vastu võtta
hulk ebapopulaar-seid otsuseid, et viia
valla eelarve tasakaa-lu, tuleb rakendada ran-
get kokkuhoiupoliitikat, valla ja sihtasutuste laenud tuleb
saada kontrolli alla, peame vä-
Tiina Lobja: Lihula vallas on tähtis iga inimene
hendama valitsemiskulusid ja tegema palju muud.
Stabiilne arengKuid ma luban, et mina ja mi-nu meeskond teevad
koostööd kõigiga, kes on huvitatud Lihu-la valla stabiilsest
arengust ja kriisist väljatulekust ning ellu jäämisest. Me toetame
valla et-tevõtlikke inimesi, anname või-malusi eneseteostuseks ja
kar-jääriks, teeme koostööd valla ettevõtete ja firmadega, aitame
luua uusi töökohti, toetame omaalgatuslikke projekte ja
programme, tagame valla-asutuste töö vastavalt
valla-arengukavale ja asutuste põ-himäärustele.
Me otsime võimalusi osa-lemaks uutes arenguprojek-tides, teeme
Lihula valla kor-da, viime meie algatatud ja käimas olevad
projektid lõ-puni. Me armastame sind, Lihula! Tule kindlasti
vali-ma, sellega sa saad muuta tekkinud olukorda ja valla tuleviku
osas kaasa rääkida.
Tiina Lobja ja tema meeskond
Tiina Lobja meeskond tahab teha volikogus koostööd kõigiga,
kellel südamel Lihula tulevik.
„Probleeme, mida Kullamaa vallas la-hendada, on palju. Oleme
kaasa aidanud täien-dava riigi investeeringuraha eraldamisele
Kullamaa valda. 675 000 krooni eest on uue mänguväl-jaku saanud
Ko-luvere küla, Liivi küla ning Kulla-maa mänguväl-jakut on
täien-datud mitme at-raktsiooniga. Häid tulemusi on andnud
kohtumised sotsiaalministri-ga. Oleme saavutanud selle, et Kullamaa
valla suurim töö-andja Koluvere hooldekodu jääb alles,“ ütleb Marek
Top-per.
Marek Topper: Kullamaa vald elamisväärseks
Järgneva valimisperioodi jooksul soovib mees, et taas-avataks
apteek ja seista selle eest, et Kullamaale jääks alles kool. Kuna
turvalisuse küsimus on maapiirkondades väga olu-
line, tuleks luua abite-lefon ja abipolitsei
ning laiendada naabrivalve piir-kondi. „Maaini-mesele on
oluli-ne, et oleks tööd,
pood, arstipunkt, apteek, kool, teed
korras ning bussiühen-dus suuremate keskustega,“ räägib Topper,
kes tahab järg-mise nelja aasta jooksul tööta-da selle nimel, et
Kullamaa vald saaks turvaliseks ja elamisväärseks.
Minu käest ei peaks küsi-ma, miks ma kandideerin
vallavolikogusse, sest vas-tus on kõigile selge. Ma armastan
Lihulat. Lihulas olen ma sündinud, kasva-nud ja koolis käinud –
siin on minu kodu ja pere, sõbrad ja tuttavad.
Suve jooksul käisid vä-hem või rohkem polii-tilised
kommentaatorid üksteise järel välja kuupäe-vi, mil valitsus hakkab
pen-sione kärpima. Nagu näeme: midagi sellist pole juhtunud. Nende
praegune „kindel“ et-tekuulutus on, et pensio-ne võetakse vähemaks
järg-misel päeval pärast kohalik-ke valimisi, sest enne ei
julge-ta. Samuti ollakse veendunud vanemahüvitise kärpimise
möödapääsmatuses.
Plaan on olemasTõde on, et Andrus Ansipi ju-hitud valitsus ei
kärbi ei pen-sione ega vanemahüvitist. Sel-le valitsuse eesmärk on
majan-dusarengu ja kõigi eestimaa-laste hea käekäigu huvides
üle-minek eurole ja valitsusel on plaan: see eesmärk on saavu-
tatav pensione ja vanemahü-vitist puutumata. Valitsus on
töötanud kindla plaani järgi ja saanud selle eest ka selliste
sõl-tumatute organisatsioonide na-gu Euroopa Komisjon ja Eesti Pank
tunnustuse osaliseks.
Otsustavust jätkubRiigieelarves on tulnud teha va-lusaid
kärpeid, sest kulutada saab vaid seda raha, mis reaal-selt olemas
on. Eesti valitsus on sellel aastal parandanud va-litsussektori
eelarvepositsioo-ni rohkem kui 16 miljardi kroo-ni ulatuses. Riigi
rahanduse ter-vise huvides on neid otsuseid tehtud operatiivselt.
Kindlasti kavatseb Eesti valitsus range eelarvepoliitikaga ka
jätkata. Kõiki, kes nende valusate, aga vajalike otsuste pärast on
pida-nud midagi ohverdama, tuleb tänada kannatlikkuse eest.
Majanduskriis mõjutab pä-ris kindlasti meie rahva kind-lustunnet
ja tekitab nii psüh-holoogilisi ning sotsiaalseid pingeid. Et neid
võimalikult lee-
vendada, sest kõiki vältida po-le kahjuks võimalik, on
peami-nister ja tema juhitav Reformi-erakond kindlalt otsustanud,
et ühiskonna haavatavamate
osade, pensionäride ning noor-te perede sissetulekute kallale
minna ei tohi.
Kindlustunne tulevikuksSelle asemel püüab valitsus saa-da
roolijoodikutelt kätte riigile võlgu olevad trahvid summas 1,2
miljardit krooni, suurenda-da euroraha kasutamist, võtta välja
kasumlikelt ettevõtetelt (Tallinna Sadam, Eesti Energia) dividende
ja müüa saastekvoo-
Tähtsaim on rahva kindlustunnete (võimalik tulu 6,7 miljardit
krooni).
Kuigi pensionid on viimas-tel aastatel kahekordistunud, ei saa
küll öelda, et pensionärid oleksid jõukad. Lapse planee-rimine on
aga pikaajaline ot-sus, mis ei tohi olla poliitiliste tõmbetuulte
vallas. Vanemahü-vitis ei ole sotsiaaltoetus, vaid seotud varem
teenitud palga-ga. Vanemahüvitise süsteem on praegu üles ehitatud
nii, et sel-le ülempiir tõuseb ja väheneb koos keskmise palgaga.
Seepä-rast langeb vanemahüvitise ülempiir järgmisel aastal nii või
teisiti. Ja seda isegi siis, kui rii-gi majandus pöördub
kasvule.
Ühiskonna sidusus on suur väärtus, eriti rasketel aegadel. Tehes
sellele haiget, on tagajär-jed rasked. Praeguse valitsuse
prioriteet on eakad ja lapsed. Esimestele kuulub tänu tehtud tööde
eest ja teised on meie rii-gi tulevik. Rahulikku ja kainet meelt
kõigile ning kokkuhoidmist ras-ketel aegadel.
Valitsusel on plaan. Eesti üleminek eurole õnnestub pensione
alandamata ja va-nemahüvitist kärpimata.
Peaminister ja tema juhitav Reformiera-kond on kindlalt
otsustanud, et pensio-näride ning noorte perede sissetulekute
kallale minna ei tohi.
Rasketel aegadel peavad ühiskonna nõrgemad end eelarveotsuste
eest kaitstuna tundma.
SHUTTERSTOCK
Marek Topper (38) on elupõline kullamaalane. 1987. aastal sai ta
Kullamaa keskkoolis põhihariduse, sama aasta sügisel asus
Tallin-nas elektrikuks õppima. On töötanud elektriku ja
konstaablina. Omavalitsustööga on Marek Topper seotud varsti juba
kümme aastat. Olnud ehitus- ja kommunaalnõunik Kullamaa ja Risti
vallas. 2005. aasta oktoobrist Kullamaa volikogu liige.
SCANPIX: POSTIMEES, TOOMAS HUIK
ERAKOGU
-
4 LÄÄNEMAA
Pikalt räägiti sellest, et Haapsalu algkooli ta-gune laste
mänguväljak oli ajast ja arust. Tänu Refor-mierakonna kohalike
liikme-te lobitööle sai väljak rahasta-tud 1,1 miljoni krooniga
ning uhked atraktsioonid leiavad igapäevast kasutust, et aren-dada
laste mõtlemist ja koor-dinatsiooni. Laste mänguväl-jakutest oli
puudus ka Kulla-maal, Liivil ja Koluveres. Kok-ku tõime Kullamaale
pea 700 000 krooni.
Külaplatsid ja laste mänguväljakudLaste kõrval on olulised ka
ko-gukondade omavahelised suh-ted. Häid suhteid ning ühtekuu-luvust
suurendavaid üritusi saab korraldada külaplatsidel, mille
rahastuseks kohalikud reformi-kad samuti vaeva on näinud. Nõval
asuvas Variku külas oli suur puudus külaplatsist. Ko-halike oravate
aktiivsel toime-tamisel leidis 700 000 krooni oma tee Varikule ning
2008. aas-ta jaanipäevaks valmis tasemel külaplats kiige,
kuivkäimla, la-va, tantsuplatsi, aia, lõkkease-me ja laste
atraktsioonidega. Selle valmimise tähistamiseks peeti maha ka suur
simman koos ansambliga Kukerpillid.
Variku külaplatsi kõrval sai mitusada tuhat krooni ka Ri-dalas
asuv Valgevälja külaplats. Kiige, katusealuse ja korvpalli-platsiga
varustatud väljakul peeti esimene pidu maha sa-
Läänemaa areneb riigi investeeringute toel
muti 2008. aastal.Oma osa sai ka Kuliste aas
Paliveres, kus oli probleeme parkimise ning tualetiga. Raja-ti
parkla mitmekümnele auto-le ning kahekohaline kuivkäim-la.
Investeering oli kokku üle 300 000 krooni.
Kultuurimajad ja festivalidSelleks, et kultuurielamused oleksid
tasemel ka Lõuna-Lää-nemaal, investeerisime 250 000 krooni Virtsu
kõlakoja renovee-rimisse. Iga aasta leiab kõlako-da ohtrasti
kasutust.
Samuti ei saa mainimata jät-ta Lihula kultuurimaja katuse
osalist vahetust. Vana katus oli väga kehvas seisus ning
valla-valitsuse prioriteedid sel het-kel hoopis teised.
Investeerisi-
me veerand miljonit krooni ka-tuse remonti, et inimestel oleks
koht, kus koos käia ning kul-tuurielamusi nautida.
Teades, et Lihula on tuntud ka filmipäevade poolest, inves-
teerisime kinoseadmete kaas-ajastamisse. Uuendasime nii
projektorit, tausta kui heli. Pro-jekti maksumus oli pea miljon
krooni.
Reformierakondlased pea-vad lugu tervislikest eluviisi-dest ning
spordist. Tänu selle-le on leidnud Läänemaale tee ka spordiga
seotud rahastused.
Investeeritud on Noarootsi staadionisse ja Haapsalu spordihoone
ventilatsiooni. Oru vallas Linnamäel valmi-sid 2009. aasta kevadel
korv-palli- ja võrkpalliplats. Möö-dunud aasta suurim
spor-diinvesteering Läänemaal oli Risti jalgpallistaadion 700 000
krooniga. Reformikate ning tublide kohalike inimeste abi-ga sai
väljakult talgukorras võsa raiutud ja põletatud.
Spordihoone ja lipuvarrasReformierakonna abiga on Ristile
rajatud ka spordihoo-ne, mis leiab igapäevast ka-sutust kehalise
kasvatuse tun-dide ning erinevate trenni-dega.
Oru vallas Linnamäel oli varem probleem: kool, las-teaed ja
vallamaja on olemas, aga ühegi juures pole lipu-varrast. Pole
kohta, kus va-bariigi tähtpäeva ajal meie trikoloori lehvima panna.
Oru piirkonna abiga rajati Linnamäele kooli, lasteaia ja vallamaja
ette kokku kolm li-pumasti. Samuti tõime in-vesteeringud Haapsalu
Wiedemanni Gümnaasiu-misse, et teha hädapärased remonditööd.
Need ja ka paljud muud investeeringud ei jää Lääne-maale
kindlasti viimaseks. Reformierakonnale ning meie kõigile kohalikele
liikmetele on ääretult oluline, et Lääne-maa oleks pidevas arengus
ning muutuks järjest pare-maks paigaks, kus elada ja kuhu tulla
turistina. Selleks tuleb aga teha kõvasti tööd. Meil on inimesed,
kes saa-vad sellega hakkama!
Vähem kui kuu aja pä-rast toimuvad kohali-ke omavalitsuste
vali-mised ning selgub, kes hakka-vad omavalitsusi juhtima
järg-neval neljal aastal. Kohalikke valimisi võetakse üldjuhul
tõ-sisemalt kui teisi valimisi, ku-na valijaid puudutab koha-lik
teema rohkem kui Riigiko-gu või europarlamendi valimi-ne. Selle
pärast ongi oluline, et kohalik omavalitsuste voliko-gudesse
valitaks inimesed, kes on aktiivsed ning suudavad kohalikku elu
edendada.
Enne valimisi ärkavad ka ini-mesed, kes nelja aasta eest
kan-dideerisid, aga vahepeal koha-likus elus väga kaasa pole
löö-nud. Need inimesed on tavali-
selt erakondliku kuuluvuseta. Aktiviseeruvad nad iga nelja aasta
tagant ning valimistele lähevad valimisliiduga või
ük-siküritajatena.
Üksi ei tee volikogus midagiTavakodanikule võib tunduda täiesti
ükskõik, kas kandidee-ritakse valimisliidu nimekirjas, ollakse
üksikkandidaat või hoo-pis mõne erakonna nimekirjas. Loeb vaid see,
et näiteks naab-rimees kandideerib. Tegelik-kuses aga on vahe väga
suur, keda valida.
Kui valija otsustab oma hää-le anda üksikkandidaadile, võib ta
arvestada sellega, et on oma hääle tühja lasknud. Nimelt ki-
pub lugu olema selline, et suur osa üksikkandidaate ei suuda
ületada valimiskünnist ning on mängust väljas. Kui peaks aga
juhtuma, et üksikkandidaat saab volikokku, on järgmine probleem:
nimelt ühe häälega ei suuda mitte keegi isegi kõi-ge väiksemas
volikogus oma valimislubadusi täita. Võima-lik on muidugi olla
kaalukee-leks. Üldiselt üksikkandidaa-did midagi korda saata ei
suu-da.
Valimisliidud tulevad ja lähevadValija, kes hääletab
valimislii-du poolt, võib arvestada järg-miste nüanssidega.
Valimislii-dus välja läinud inimesed on
aktiveerunud täpselt enne ko-halikke valimisi ning siis tun-dub,
et neile läheb kõik kodu-kohaga seotu korda. Aasta või poolteist
tagasi polnud neist inimestest midagi kuulda. Sa-muti puuduvad
valimisliitudel programmid, mis tähendab, et valija ei tea, mida ta
n-ö ostab. Valimisliitudes tegutsetakse hetkeajendil ning pikka
ette-mõtlemist ei ole. Meeskond kui selline on kokku pandud enne
valimisi ning ainult valimiste jaoks. Selline tiim kipub aga
la-gunema. Lagunedes ei võta ka valimisliidu nimekiri mingisu-
peale valimisi. Erakonna nime-kirjades kandideerivad inime-sed,
kes julgevad võtta vastu-tuse ja on aktiivsed ka valimis-te
vahelisel ajal.
Hea valija, julgen öelda, et kui valid sügisel oma koduko-ha
volikokku inimese Reformi-erakonna nimekirjast, võid kin-del olla,
et ta annab endast kõik kohaliku omavalitsuse aren-guks ning hätta
jäädes on ta sel-ja taga tegus meeskond, kes ai-tab nõu ja jõuga,
et muuta just Sinu kodukoht paremaks.
Tõnu Parbus, Reformierakonna
arendusjuht Läänemaal
Reformierakonna abiga on viimastel aastatel Lää-nemaale toodud
ligi seit-se miljonit krooni inves-teeringuid. Seda tehes on iga
piirkonna huvide-ga personaalselt arvesta-tud.
Mariliis Vahtra: noored maale tagasi
Tulemas on kohalikud valimised. Loodan, et need valimised toovad
Läänemaale tuuli, et maaelu veelgi paremaks muuta. Minu eesmärk on
tuua noored maa-le tagasi. Õpinguid jätkatak-se linnakoolides ja
selle vas-tu ei saa keegi, isegi olen neli aastat Tallinnas eriala
oman-danud. Aga õpitud oskuste-ga on maale tagasi oodatud kõik
noored, et maaelu pare-maks muuta. Noored on meie tulevik. Kui
nemad lahkuvad maalt, sureb maaelu välja. See ongi üks põhjus, miks
mina otsustasin kandidaadina ko-halikest valimis-test osa
võtta.
Tuleb leida eri-nevaid võimalusi, et noorte elu maal põnevaks
muuta. Lei-da neile vahendid, et har-rastad hobisid, leida koht,
kus noored saaksid koos käia. Aga kõike seda tuleb teha noorte-ga
koos, et nad õpiksid hoidma neile mõeldud asju. Austan noo-ri, kes
hingega püüavad mi-dagi korda saata, olgu see siis mingi üritus,
pidu või talgud. Koostööd tehes saa-vutatakse võit. Vald on
territoriaalselt suur. Ühe piirkonna noored ei tunne val-la teise
piirkonna noori. Sel-leks, et läbisaa-
mine kõigi vahel paremaks muuta, tuleb teha suurt tööd.
Igas külaseltsis on olemas aktiivsed inimesed, kes mida-gi korda
saadavad. Aga tihti on kuulda pahameelt, et keegi ei toeta neid.
Aktiivsetest inimes-test tuleb kümne küünega kin-ni hoida ja nende
tööd väärtus-tada. Nendega tuleb teha koos-tööd, tuleb aidata neid
nende muredes. Leida erinevaid või-malusi oma unistuste
elluvii-miseks. Oskus asju ajada on kunst, seda oskust ei ole
kõigil.
Valla keskuseks on Martna küla, mis oleks armas,
kui see oleks vaid korras. Lagunevad majad, lõhutud
korteriaknad, prügikonteinerid
kõigile silmapaist-vas kohas jne. Kes-
kus peaks olema meie valla visiitkaart. Kohalike-
le on see harjumuseks saanud ja nad ei oska vaadata selle
pil-guga, et võõrastele tundub see koht kui hüljatud paik.
Võitle-me oma keskuse eest ühiselt,
muutes ka enda ole-mist maal pare-
maks!Mariliis Vahtra
Keda valimistel toetada?
Riigi investeeringute keskmes Läänemaal on olnud noorte vaba aja
veetmise võimaluste parandamine.
Teeme üheskoos Läänemaa paremaks!
Olen noor Martna valla elanik, kes on truuks jäänud maaelule.
Kuigi töö tõttu viibin enamuse ajast Haapsalus, on kodu siiski
Martnas. Maal on tore – elukeskkond on rahulik võrreldes suurte
linnadega. Ei teki stressi ja sa ei pea muretsema selle üle, et
jõuaksid kõike jälgida.
ERAKOGU
Hea Haapsalu inimene,meil on linnas palju valupunkte, mille
lahendamine nõuab vähe aega ja raha, kuid piisavalt
hoolimist.Kaardistame need valupunktid ja asume neid ka kohe
likvideerima! Andke neist meile palun teada.
Urmas SuklesTel: 502 [email protected]
Eesti ReformierakondTõnismägi 9, 10119 Tallinn
Toimetusega saab tööpäevadel 10-14 ühendust telefonil 5850 1122
ja meiliaadressil: [email protected]
gust vastutust, kuna puudub kõik eespool mainitu.
Erakonda valides vastutus ei hajuInimene, kes hääletab erakon-na
nimekirja poolt, saab olla kindel, et tema poolt valitav
maailmavaade saab esindatud volikogus. Programm on era-konna
nimekirjal olemas ning üldjuhul need inimesed, kes lä-hevad
valimistel välja erakon-na nimekirjas, on aktiivselt ko-dukoha
heaolu eest juba või-delnud ning ei kao kuhugi ka