MII6042 Vabavara paketid Vabavara olemus ja filosoofia Linuxi põhitõed ja ülesehitus
MII6042 Vabavara paketid
Vabavara olemus ja filosoofiaLinuxi põhitõed ja ülesehitus
Vabaduse astmed 1
● Litsentside eri tüübid– Lähtekood kinnine (kommertsprogrammid)– Lähtekood avalikult saadaval, kui mitte
muudetav (failivormingute kirjeldused)– Lähtekood avalikult saadaval, kuid
muudetav mingitel tingimustel– Lähtekood avalikult saadaval ja vabalt
muudetav (copyleft)
Vabaduse astmed 2
● Tuleb vahet teha „vaba“ ja „tasuta“– Vaba ei pruugi olla tasuta– Tasuta ei pruugi olla vaba
CopyLeft KommertsvaraGPL
CC
FreeWare
ShareWare
BSD
Vabaduse neli tunnust
● vabadus kasutada tarkvara suvalisel eesmärgil
● vabadus uurida, kuidas tarkvara töötab ning seda vastavalt oma vajadustele kohandada. Siinjuures on eelduseks vaba juurdepääs programmi lähtekoodile
● vabadus levitada tarkvara● Vabadus arendada tarkvara originaali
baasil uusi versioone ja neid samadel tingimustel edasi levitada.
Tarkvarapatendid
● Kasutusel USA-s; ● Vastav õigusakt oli arutlusel ka EL-is,
kuid jäi vastu võtmata● On kasulikud suurettevõtetele● Võivad tekitada väga halbu
situatsioone
– Patendihaid
– Põhimõtteliste lahenduste patendid
Ärifilosoofia 1
● Kinnise lähtekoodiga programmid– Müüakse valmis pakendatud kaupa
● Sageli pole see täpselt see, mis vaja
– Müüakse lisateenuseid● Programmi lisamoodulid● Teenused
● Programmi arendamine on ühe piiratud grupi käes
Ärifilosoofia 2
● Vaba tarkvara– Programm ise on enamasti tasuta
● Vahel müüakse konkreetse masina jaoks (riistavara + OpSüsteem) valmistatud (optimeeritud) tarkvara
– Müüakse programmile tuge● Alternatiiv on ise ennast harida
● Püütakse kaasata kõiki kasutajaid programmi arendusse – kasvõi tagasisside abil
UNIX-lased
● UNIX– Kommertstarkvara; Piiratud riistvaratugi;
Ülistabiilne ja -turvaline
● BSD– Vaba tarkvara; Piiratud riistvaratugi;
Ülistabiilne ja -turvaline
● Linux– Vaba tarkvara; Suhteliselt lai riistvaratugi;
Stabiilne ja turvaline
Meenutuseks - Arvutite areng
● PC-tüüpi riistvara– 286– 386 => optimeerimise
platvorm (tagasiühilduvus)
– 486– 586 (Pentium)– 686 (Pentium 2) =>
optimeerimise platvorm– 786 (Pentium 3)
Optimeerimise platvormid
● 386 (intel 80386, i386)– Platvorm pole sellest ajast saadik oluliselt
muutunud – kogu riistvara on sama
● 686 (intel 80686, i686)– Protsessorile lisandus multimeediakäsustik
Teised riistvaraplatvormid
● Alpha ● Mac ● PowerPC ● Sparc (Scalable Processor Architecture)
Linuxi kasutamine
● Linux on vaba unixi-laadne operatsioonisüsteem arvutusseadmetele.– Arvutid tavamõistes (i386+, Alpha, Mac,
PowerPC, Spark)– Kommunikatsiooniseadmed (telefonid,
keskjaamad)– Kodumasinad (külmutuskapid,
valveseadmed)– Multimeediaseadmed (DVD-mängijad,
kaamerad)
Linuxi kasutamine
● Erinõuetega keskkonnad– Stabiilsus– Väga nõrk või väga võimas riistvara– Väga suurt arvutusvõimsust nõudvad
rakendused● (cluster and cloud computing)
Kasutamise põhjendusi
● Litsentsitasud● Modifitseerimise vajadus● Suur ressursivajadus● Kompatiibluse ja/või integreerimise
vajadus
Kasutamise näiteid
● NASA – kosmoselaevade marsruudi arvutamine; kosmoselaevade mootorite konstrueerimine
● DreamWorks Studios – multifilmide animeerimine (viimased 7 aastat – Shrek, Shark Tale, Madagascar, KungFu Panda)
● NPO Saturn (vene lennukitehas) – lennukite konstrueerimine
Kasutamise näiteid
● SAT-TV ja Digi-TV tunerid (Hivision9090)
● Tulemüürid ja ruuterid (CISCO)● Videovalvesüsteemid (ZoneMinder)● DVD/CD meediaksekused (Samsung)● Programmjuhtimisega pesumasinad ja
külmkapid (Samsung)
Distributsioon
● Loojate valitud ja pakendatud tarkvara komplekt.
● Sarnanevad– Filosoofia– Kernel (tuum) – Põhitarkvara – käsurea utiliidid
● Erinevad – Lisatarkvara (töölaud)– Haldusvahendid
Linuxi distributsioonid 1
● Töölaua arvuti jaoks optimeeritud (tasuta)– Mandriva– SuSE– Fedora Core– Ubuntu
● Tugi on võimalik eraldi juurde osta– Ka Eestis tegutsevalt firmalt
Linuxi distributsioonid 2
● Töölaua arvutis kasutatavad (tasulised)– Mandriva– SuSE– Red Hat Enterprise Linux– Xandros Desktop
● Kaasneb tugi (ajaliselt piiratud)– On võimalik juurde osta (pikendada)
Linuxi distributsioonid 3
● Serveritesse mõeldud distributsioonid● Erirakendused
– Koostatud mingil spetsiaalsel eesmärgil● Multimeedia● Interneti jagamine (Coyote, FREESCO)● Pääste tööriistad (F.I.R.E.)
● CD-linuxid– Knoppix, Gnoppix, MandrivaMove
Linuxi distributsioonid 4
● Kokku üle 100 erineva– http://distrowatch.com/ leiab vajaduste
jaoks sobiva
● Alati on võimalus üks juurde teha– Linux From Scrach
Tasuta vs tasuline Linux
● Tasuta versioon– Alla laetav (tuleb CD-le põletada)– Võrguinstallatsioon
● Tasuline– Karbitoode– Mandriva klubi
Unixlaste ülesehitus● Riistvara● Kernel – vahendab riistvara
rakendustele● Rakendused – teevad midagi kasulikku● Graafiline server (X – iks) – kuvab
värvilist pilti● Töölaud
– Omab ise rakendusi– Kutsub välja süsteemsed rakendused ja
annab neile graafilise kesta
Unixlaste ülesehitus
Riistvara
Kernel Moodulid
Graafiline server Rakendused
Töölaud
Rakendused
Riistvara● Arvuti kasti sees olev
– Emaplaat ja seal peal olev● Protsessor● Mälud● Lisakaardid
– Kõvaketas– Flopi– CD/DVD rom
● Välisseadmed
Kernel
● Vahendab riistvara tarkvarale– Kõvaketta haldus (failisüsteem)– Mäluhaldus– Protsessori aja jagamine– Lisaseadmete vahendus
● Moodulid (draiverid)– Sisse kompileeritud– Välised (külge haagitavad)
Rakendused
● Süsteemsed– Konfigureerimiseks– Süsteemi jälgimiseks
● Kasutajarakendused– Tekstiredaktorid– Tabelarvutus– Multimeedia
Graafiline server
● Tekitab kasutajaliidese – vahendab kernelile:– Klaviatuur– Hiir– Monitor– Videokaardi lisavõimalused
● Hetkel kaks erinevat– XFree86 (pole väga vaba) ja X.org
Töölaud
● Mitu erinevat (kokku ligi 30)– KDE ja Gnome (palju rakendusi ja
iluvidinaid, ressursinõudlikud)– XFCE 4, IceWM ja BlackBox
● Omab ise rakendusi– Sõltub kasutatavast töölauast
● Kutsub välja süsteemsed rakendused ja annab neile graafilise kesta
Ülesehituse kokkuvõte
● Modulaarne operatsioonisüsteem (Lego)
● Ükski kasutajaprogramm ei ole otseses sõltuvuses teistest– Sõltuvus võib olla kaudne
● Läbi jagatud teegi (shared library)● Ühega administreeritakse teist
MII6042 Vabavara paketid
KasutajadFailisüsteem ja asukohad
Kaustad ja failidProtsessid
Õigustesüsteem
Teemad
● Kasutajad● Linuxi failisüsteem● Failid ja kaustad● Omanik ja õigused
Meeldetuletuseks
● Kahendsüsteem – positsiooniline arvusüsteem, kus arve väljendatakse kahe numbriga.1011 = 8+0+2+1=11
● Bitt – vähim informatsiooni hulk väljendatakse 1või 0
● Bait – neli bitti, esimene mõistlik kogus informatsiooni (28 = 256 märki)
Kasutajad
● arvuti kasutab lihtsuse (kiiruse) huvides numbreid
● igal kasutajal on number 0 – 65535● inimesele arusaadavaks tegemiseks on
see number seotud nimega● numbrid jaotatakse gruppidesse
vastavalt kasutaja profiilile
Kasutajad 2● 1 – 499 (999) on süsteemsed kasutajad
(programmid, mis on vajalikud arvuti enda jaoks) – protsessi-, failisüsteemi- ja mälu haldur,
logi jms
● 500 (1000) – 65534 on reaalsed kasutajad – sageli jaotatakse veel gruppidesse
● masina reaalsed kasutajad (need kes masinasse otse sisse logivad)
● Sisevõrgu (näiteks samba) kasutajad● Välisvõrgu (näiteks ftp või ssh) kasutajad
Erilised kasutajad
● Lisaks on olemas veel kasutaja 65535 – nobody
● Väga eriline kasutaja root (numbriga 0)
Root
● Root on süsteemi administraator. Tal on juurdepääs kõikidele failidele ja programmidele ning tal on õigused teha mida iganes soovib.
● Kasutajana root tohib sisse logida siis ja ainult siis, kui selleks on vältimatu vajadus
● Mingit käsku saab käivitada root õigustes nii:$ sudo c 'programm, mida on vaja käivitada'
Kasutajad
Grupid
Kasutaja muutmine
● Number ja nimi on üheselt seotud failide omanikke võib muuta nii nime kui ka numbrit kasutades# chown [võtmed] kasutaja /fail/mille/õigusi/muudame
● Faili õigusi saab muuta käsurealt nii:# chmod [võtmed] õigused /fail/mille/õigusi/muudame
● Tavakasutaja saab muuta ainult talle kuuluva faili õigusi
– Tavakasutaja ei saa faili root'ule „kinkida“
Grupid
● Iga kasutaja kuulub vaikimisi oma nimelisse gruppi
● Lisaks võib ta kuuluda ka teistesse gruppidesse
● Faili grupiõigusi saab muuta# chown [võtmed] :grupp /fail/mille/õigusi/muudame
Näide
● Näiteks isikliku veebikataloogi muutmine kõigile loetavaks# chmod r 755 public_html
– Muudab rekursiivselt kõik õigused kataloogis public_html
Linuxi failisüsteem
Linuxi failisüsteem 1
● Failisüsteemi juurikas (root - /)● Kasutajate kodukataloogid asuvad
/home all● Süsteemi käivitumiseks vajalikud failid
asuvad /boot kataloogis
● Süsteemsed programmid asuvad /bin all
● Kasutajaprogrammid asuvad /usr/bin all
Linuxi failisüsteem 2
● Seadmed asuvad (või viidad neile) /dev all
● Süsteemsed konfiguratsioonifailid asuvad /etc all
● Süsteemsed jagatud teegid ja kerneli moodulid (draiverid) asuvad /lib all
● Failisüsteemide ühendamiseks kasutatakse /mnt kataloogi (näiteks /mnt/cdrom)
● Kasutajaprogrammid asuvad /usr all
Linuxi failisüsteem 3
● Logi, printeri vahekataloog (spool), temp asuvad /var all
● Võimalikud lisakaustad– /opt – lisatarkvara (enamasti tasuline)– /proc – süsteemiinformatsioon– /sys – ajutised süsteemsed failid– /initrd – süsteemi käivitusskriptid
Failid ja kaustad 1
Failid ja kaustad 2
● Andmeid hoitakse digitaalkujul failina● Kaust (kataloog) sisaldab mingit hulka
faile● Kaust (kataloog) võib sisaldada
alamkaustu (alamkatalooge)● Failid ja kaustad (kataloogid) kokku
moodustavad hierarhilise failisüsteemi
Omanik
● Iga failiga on seotud kasutajad kes on jagatud järgmisteks kategooriateks:– Omanik – Grupp– Teised
● Iga kaust ja fail kuulub omanikule. Vaikimisi on omanikuks faili või kausta looja.
● Kausta või faili gruppi kuuluvad omanikuga seotud kasutajad
● Teised on kõik ülejäänud kasutajad kes pole seotud omanikuga või tema gruppidega
Omanik 2
● Iga fail ja kaust saab loomisel omaniku ja grupi
● Vaikimisi pannakse omanikuks faili looja ning grupiks faili looja grupp– See ei pruugi alati nii olla
● Faili või kausta loomisel saab ta õigused (loabitid) – neid saab vaadata:paremklõps failil --> omadused --> Õigused
Õigused 1
● Omanik● Grupp● Teised● Muud õigused
avab täpsustatud vaate
Õigused 2
● Lugemine (read – r)
● Kirjutamine (write – w)
● Käivitamine(execute – x)
Vaikimisi õigused
● Vaikimisi õigused mittekäivitatavale failile:rw- omanikrw- gruppr-- teised
● Vaikimisi õigused käivitatavale failile:rwx omanikrwx gruppr-x teised
Vaikimisi õigused 2
● Vaikimisi õigustega fail näeb failihalduris välja niimoodi
Mitmekasutaja failid
● Kuidas teha faile ja katalooge mis oleksid kautatavad mitmete kasutajate poolt
● Set User ID (suid) ja Set Group ID (sgid)
Protsessid
● Iga programm tekitab käivitades endanimelise protsessi– Programmi käivitamise õigus– Protsessi omanikuks saab faili käivitaja
● Jooksvaid protsesse saab graafilises reziimis vaadata klahvikombinatsiooniga CTRL+ESC ning käsureal käsuga ps aux (võti on ilma miinuseta)
Protsessid
● Kui programmi töö seiskub– Graafilises režiimis ALT + F2 ja reale
trükkida xkill
– Käsureal kill protsessi number ● CTRL + ALT + F1, sisse logida, leida õige protsess
(käsud ps aux ja top)● Xserveri taaskäivitamiseks CTRL + ALT + BACKSPACE
Protsessid
● Protsessil on sama moodi õigused nagu failil või kaustal
● Protsessi lõpetada saab ainult tema omanik– juurkasutaja (root) saab lõpetada kõiki
protsesse
MII6042 Vabavara paketid
Menüüd
Sissejuhatus
● Kasutajaliidese menüüd– Avanevad all vasakul nurgas tähekese alt– Teistes keskkondades võib ikoon olla
teistsugune
Menüü ülesehitus
● Mandrake peamenüü koosneb kolmest sektsioonist– Hiljuti kasutatud
rakendused– Kõik rakendused– Tegevused
Tegevused
● Otsing– Internetist– Failisüsteemist
● Käivita käsk● Uus seanss● Lukusta ekraan● Logi välja
Tegevused
● Kontoritöö vahendid
● Internet● Multimeedia● Süsteem● Muud rakendused● Kodukataloog
Kontoritöö vahendid
● Alammenüüde all kõik vajalik igapäevaseks kontoritööks
● Vaikimisi rakendus kontoritööks on OpenOffice.org
● Võimalikud on ka teised rakendused
Internet
● Kõik vahendid võrgus tegutsemiseks
● Vaikimisi netilehitseja on Konqueror
● Vaikimisi e-posti käsitleja on KMail (käesoleval ajal Kontact osa)
Multimeedia
● Rakendused multimeedia töötluseks– Heli– Pilt– Video
Rakendused multimeedia töötluseks
● Heli – rakendused heli tekitamiseks, konvertimiseks (CD --> mp3/ogg) ja redigeerimiseks (midi, wav jms) ning kuulamiseks
● Pilt – rakendused pildifailide loomiseks, redigeerimiseks ja vaatamiseks
● Video – rakendused liikuva pildi loomiseks, redigeerimiseks ja vaatamiseks
Süsteem
● Seadistused● Terminalid● Tekstiredaktorid● Arhiveerimine● Failivahendid● Monitooring● Muud
Muud rakendused
● Arendus● Dokumentatsioon● Hõlbustus● Mäng ja kool
(edu)● Mängud● Rahaasjad● Redaktorid● Teadus
Arendus
● Vahendid programmeerimiseks– Programmeerimiskeskkonnad
● Kdevelop● QT3 Disainer
– Andmebaasid– Versioonihaldusvahendid (isekirjutatud
programmidele)
Dokumentatsioon
● Distributsiooni dokumentatsioon– HOWTO (kuidas teha)– Töölaua keskkonna abifailid– Mandrake dokumentatsioon (manuaal)– Teised
● Igal programmil on menüüribal koht abifaili väljakutsumiseks (või F1)
Hõlbustus
● Abivahendid erivajadustega inimestele– Ekraaniklaviatuur– Ekraani suurendus– Kõne
Mäng ja kool (edu)
● Haridust edendavad vahendid (eeldab, et on installeeritud pakett kdeedu)– Keeled– Matemaatika ja keemia– Geograafia ja astronoomia
● Enamik programme eeldab ise (juurde) tegemist
Mängud
● Kes ütles, et Linux ei kõlba mängimiseks? :)– Tuhandeid mänge (tasuta ja tasulisi)– Windowsi, Commodore, Atari mängudest
analoogid– Linuxile kirjutatud mängud
Rahaasjad
● Erivahendid (koduseks) raamatupidamiseks– GnuCash arvestab ameerika
traditsioonidega
Redaktorid
● Tekstiredaktorid– Süsteemi haldajale– Programmeerijale
Teadus
● Natuke tõsisemad vahendid– Matemaatika on eelisseisundis
● Kalkulaatorid● Mathplot
Menüü seadistamine
● Paremklõps menüünupul --> Menüü redaktor
Menüü seadistamine
● Võimaldab lisada, eemaldada ja muuta– Ikooni– Nime– Abiteksti
● Hiljutiste rakenduste sektsiooni seadistamine läbi paneelimenüü
Lõpetuseks
MII6042 Vabavara paketid
Käsurea kasutamine
Teemad
● Linuxi käsurida● Käsurea tekitamine● Vajalikud käsud● Sisestuse ja väljastuse
ümbersuunamine● Torud (järjestikused käsud)● Man ja info
Linuxi käsurida
● Spetsiaalne kasutajaliides, mis võtab vastu käske klaviatuurilt ja saadab väljundi monitorile
● Tekstipõhine● Käskude arv on piiratud
Käsurea tekitamine
● Graafiliselt töölaualt– CTRL + ALT + F1
● Tavaliselt on saadaval F1 kuni F6
● Süsteem --> Terminalid --> Konsool
Käsurea kasutamine
● Linux on tõstutundlik (suurtähetundlik)– Mkdir, mkDIR ja mkdir on erinevad käsud– Käsud kirjutatakse väiketähtedega
● Käsu üldine süntaks– käsk võtmed argumendid (mille suhtes
rakendatakse)$ mv -r Proov.txt Documents/Proov.txt
liigutab faili Proov.txt kausta Documents faili Proov.txt
Vajalikud käsud 1
● ls (list) – kuvab jooksva kataloogi sisu– Proovi koos võtmetega l ja a (ls -la)
● cd (change directory) – vahetab jooksvat kataloogi (cd Documents/)
● pwd (print working directory) – kuvab jooksva (töö)kataloogi täieliku raja (tee)
● mkdir (make directory) – loob uue kataloogi
Vajalikud käsud 2
● rm (remove) – kustuta (ettevaatust !!)– r (recursive) – alanevalt– f (force) – ära küsi kinnitust
● cp (copy) – kopeeri (lähtekohast sihtkohta)
● mv (move) – liiguta (lähtekohast sihtkohta) kasutatakse ka failide ümbernimetamiseks
● find – otsi ($ find / -name *.conf)
Vajalikud käsud 3
● Tekstifailidega tegutsemiseks– less – kuvab faili sisu– tail – kuvab faili lõpu (vaikimisi 10 viimast
rida)– cat – liidab failid (concatenate) ja saadab
väljundisse
● Tekstipõhine failihaldur Midnight Commander– Avamine– Funktsiooniklahvid
Käsurida – abivahendid
● Nool üles viib ajaloos tagasi● Hüüumärk + paar esimest tähte +
enter käivitab viimase selle algusega käsu (koos võtmete ja argumentidega)
● Kui trükkida käsust mõned esitähe ja vajutada tabulaatorit siis kuvatakse kõik selle algusega käsud (juhul kui ongi üks siis jääb see käsureale)– Sama kehtib ka teekonna kohta
Käsurida – abivahendid
● Käsu kohta annab informatsiooni– --help või -h ($ ls --help) – man ($ man ls)– info ($ info ls)
● Pikkade võtmete jaoks - - lühikeste jaoks -
Sisestuse ja väljastuse ümbersuunamine
● Vaikimisi on käsurea käskudel (enamasti)
– Standardsisendiks (stdin) klaviatuur
– Standardväljundiks (stout) monitor● Ümbersuunamist kasutatakse standardsisendi
või -väljundi muutmiseks (näiteks failiks)
● Kui näiteks $ ls -Rla annab mitutuhat rida pika väljundi, siis on mõistlikum see faili suunata$ ls -Rla > failinimekiri
● Vajadusel on võimalik lisada kasutades > asemel >>
Sisestuse ja väljastuse ümbersuunamine● On võimalik korraga ümbersuunata nii sisendit kui ka
väljundit$ wc -l < failinimekiri > ridadearv$ less ridadearv 2133
●
Torud
● Iga käsk täidab tavaliselt ühte funktsiooni
● Vahel on vajalik mingi suurema ülesande raames täita jadamisi mitu järjestikust käsku
● Toru – ühe käsu väljund saab järgmise käsu sisendikskäsk | käsk | käsk | käsk
Torud – näited
● Muudame failis Proov.txt kõik tähed suurtähtedeks ja kuvame ekraanil$ cat Proov.txt | tr [a-z] [A-Z]
● Muudame failis Proov.txt kõik tähed suurtähtedeks ja salvestame faili ProovSuur.txt$ cat Proov.txt | tr [a-z] [A-Z] > ProovSuur.txt
Man ja info 1
● Käsu kirjeldus ning võimalikud võtmed annab käsk man (manual)man käsu-nimi
● Näiteks$ man ls$ man tr$ man cat
● Manuaali vaatamiseks manuaali enda kohta$ man man
Man ja info 2
● Veidi vähem informatsiooni (põhilise kiirülevaate) annab käsk infoinfo käsu-nimi
● Näiteks$ info ls$ info tr$ info cat
● Info vaatamiseks info enda kohta$ info info
Lõpetuseks
● Käsurea vajalikkus– Täpsemaks konfigureerimiseks– Vigade tuvastamiseks– Mõningate programmide kasutamiseks– Vanematel masinatel ressursinõudluse
vähendamiseks
● Ettevaatust käsurea kasutamisel– Eeldab teadlikkust
MII6042 Vabavara paketid
Internet
Teemad
● Interneti brauser (lehitseja)● e-post ja uudisgrupid● Failiedastus● Kiirsuhtlus (IRC ja MSN)
Interneti brauser 1
● Vaikimisi lehitseja– KDE – Konqueror– Gnome – Nautilus
● Lisaks– Mozilla– Firefokxs
Interneti brauser 2
● AvanebMenüü --> Internet --> Veebilehitsejad
● Või kiirkäivitusikoon paneelil
Interneti brauser – seadistused● Käitumine● Välimus● Eelvaatlus ja
metaandmed● Veebilehitseja
käitumine● Java ja JavaScript● Fondid
Interneti brauser – seadistused
● Kiirkorraldused● Ajaloo külgriba● Küpsised● Vahemälu● Proxy● Identifikaator● Pluginad● Jõudlus
e-post ja uudisgrupid
● Vaikimisi on KDE-s Kontact (MS Outlook analoog)– Integreeritud postilugeja KMail – Integreeritud uudistelugeja KNode
● Lisaks on– Evolution– Mozilla Messenger
Kontact seadistamine
● Seadistusakna avamineSeadistused --> Kontacti seadistamine
● Saab seadistada kõikide komponentide välimust
KMail – seadistamine
● Identiteedid● Võrk● Välimus● Koostaja● Turvalisus● Muud
Identiteedid
● Võimaldab kehtestada erinevaid identiteete– Näiteks – töö, isiklik, kool
● Võimaldab konfigureerida– Aadress– Nimi– Automaatselt lisatav allkiri– Krüpteerimine
Võrk
● Saatmine– Serveri aadress, kasutajanimi ja parool– Turvalisus (krüpeerimine)– Käitumine saatmisel
● Vastuvõtmine– Serveri(te) aadress(id), kasutajanimi(ed) ja
parool(id)– Turvalisus– Käitumine uue kirja saabumisel
Välimus
● Fondid● Värvid● Esitus● Päised● Süsteemne salv
Koostaja
● Üldine● Fraasid● Subjekt● Kooditabel● Päised● Kaasatud failid (attachment e. manus)
Turvalisus
● Lugemine– HTML kirjad– Kättesaamise ja lugemise kinnitus– Sertifikaadid
● Koostamine– Signeerimine– Krüptimine
Turvalisus
● Hoiatused– Sertifikaadid– Krüpto
● S/MIME kontrollimine– Toimib ainult siis kui S/MIME rakendus on
installeeritud ja järgneval kaardil lubatud
● Krüptorakendused
Muud
● Kaustad– Liikumine– Kausta vorming (maildir vs mbox)– Tühjendamine
● Grupitöö– Grupitöö seadistused (ühised e-posti
kaustad)
KNode
● Identiteet● Kontod● Välimus● Lugemine● Postitamine● Signeerimine● Puhastamine
Identiteet
● Artiklile lisatav – nimi – e-posti aadress– Allkiri– Vajadusel krüpteerimine
Kontod
● Uudisteserveri määramine– Aadress – Kasutajanimi– Parool– Uudiste kontrollimise intervall
● Võimaldab iga serveri kohta eraldi määrata identiteeti
Uudisgrupi lisamine
● Serveri valik● Klõps nupul „Telli“● Otsi aknas saab
täpsemalt määratleda soovitava grupi nime
● Grupi valik
Välimus
● Uudiste lugemisel kasutatavad värvid● Uudiste lugemisel ja kirjutamisel
kasutatavad fondid (kirjatüübid)
Lugemine
● KNode käitumine uudiste lugemisel– Artiklite käsitlemine– Liikumine– Hindamine– Filtreerimine– Päised– Artiklite kuvamine
Postitamine
● KNode käitumine uue artikli postitamisel– Artikli kooditabel– Artikli identifikaator– Päised– Sissejuhatavad fraasid ja allkirjad– Õigekirja kontroll
Signeerimine
● Krüptograafilised allkirjad– Endapoolt signeerimine– Saadud artiklite kontroll
Puhastamine
● Uudisgruppide puhastamine vananenud kirjadest
● Kohalike kaustade puhastamine
Failiedastus
● Menüü --> Internet --> Failiedastus● Vaikimisi olemas KBear ● Lisaks võimalik gFTP
KBear
● Ühenduse tekitamiseksFTP --> Quick Connect
● Avanevasse aknasse– Serveri aadress– Kasutajanimi– Parool
gFTP
● Ühenduse tekitamiseks täita väljad– Host (serveri
aadress)– Port (tavaliselt 21)– User
(kasutajanimi)– Pass (parool)
● Pressata vasakul olevale ikoonile
Kiirsuhtlus – IRC ja MSN
● Menüü --> Internet --> Kiirsuhtlus● Universaalsed
– Kopete– Gaim (tuleb eraldi installeerida)
● IRC Internet Relay Chat– X-Chat (tuleb eraldi installeerida)
● MSN– aMSN (messengeri kloon – tuleb eraldi
installeerida)
● Valida ühenduse tüüp (MSN)
● Uue konto seadistamine– Kasutajanimi kujul
[email protected] – Parool
● Kontaktide seadistamine– Pole vajalik, kui konto on
olemas
Gaim
● Valida ühenduse tüüp (MSN)
● Uue konto seadistamine– Kasutajanimi kujul
[email protected] – Parool– Näidatav nimi (alias)
● Kontaktide seadistamine
aMSN
● Uue profiili loomine
● Kontaktide seadistamine
X-Chat
● Uue võrgu ja serveri lisamine– Ircnet
● irc.estpak.ee● irc.starman.ee
– Ircworld● hub.ircworld.org● delfi.ircworld.org
● Kasutajakonto ja kanalid
Lõpetuseks
MII6042 Vabavara paketid
Informatsioon ja abi
Teemad
● Online dokumentatsioon● Abi otsimine internetist
– Programmispetsiifilised– Linuxi distributsioonid– Linuxi üldine– Vaba ja tasuta tarkvara üldisemalt
Abi Linuxi kohta 1
● Intenetist– The Linux Documentation Project (inglise
keeles) http://www.tldp.org (inglise keeles)– http://pingviin.org/ (eesti keeles)– http://linux.ee (eesti keeles)– http://wiki.linux.ee (eesti keeles)
● Uudisgrupid – ee.arvutid.unix.linux.install (eesti keeles)– ee.arvutid.unix.linux.vestlus (eesti keeles)
Abi Linuxi kohta 2
● Linux Online – www.linux.org
● Linux Headquarters – www.linuxhq.com
● LinuxHQ.org – www.linuxhq.org
● Linuxquestions.org - www.linuxquestions.org
● The Linux Standard Base Project – www.linuxbase.org
● Linux Journal – www.linuxjournal.com
● Linux Gazette - www.linuxgazette.com
● Linux Compatible - www.linuxcompatible.org
Teised distributsioonid
● Igal distributsioonil on olemas oma kodulehekülg● Fedora Linux – fedora.redhat.com● Debian Linux – www.debian.org● Slackware Linux – www.slackware.org● Redhat Linux – www.redhat.com● SuSE Linux – www.suse.com
● Distrowatch – www.distrowatch.org
Teised distributsioonid
● Igal distributsioonil on olemas oma koduleht
– Fedora Core – fedora.redhat.com– SuSE Linux – www.suse.com – Debian Linux – www.debian.org – Paljud teised
● Infot distributsioonide kohta üldisemalt
– www.distrowatch.org
KDE
● Menüü --> Muud Rakendused --> Dokumentatsioon --> KDE abikeskus
● Võimalik otsida teemade ja sõnade kaudu
● www.kde.org
Programmid
● Abifaili avamine– Menüüribalt „Abi“
(Help)– Klaviatuurilt F1
● Internetist otsimine– Sageli on abimenüü all
viide– www.google.com
● Käsurealtman programminimi
Tarkvaraspetsiifilised leheküljed
● GNOME – www.gnome.org
● KDE – www.kde.org
● The Freedesktop Project – www.freedesktop.org
● OpenOffice.org – www.openoffice.org
● Mozilla – www.mozilla.org
● Ximian Evolution - www.novell.com/products/evolution/
● gToaster – gnometoaster.rulez.org
● Sane - www.sane-project.org
● XSane – www.xsane.org
● MPlayer - www.mplayerhq.hu
● Xine – xinehq.de
● XMMS - www.xmms.org
● gThumb – gthumb.sourceforge.net
Vaba tarkvara kohta üldisemalt● The Open Source Initiative – www.opensource.org
● The Free Software Foundation – www.fsf.org
● Sourceforge – sourceforge.net
● Freshmeat – freshmeat.net
● Newsforge – www.newsforge.com
● Open Source Development Network – www.osdn.com
● Slashdot – slashdot.org
● International Open Source Network – www.iosn.net
● OSNews - www.osnews.com
Lõpetuseks
MII6042 Vabavara paketid
Haldamine ja probleemide ning vigade lahendamine
Süsteemi haldamine
● Kõik ühes – drakconf – avamiseks
Menüü --> Süsteem --> Seadistused --> Seadista oma arvutit
● Mandrakelinuxi juhtimiskeskus
Juhtimiskeskus
Juhtimiskeskus
● Algkäivitus● Riistvara● Haakepunktid● Kohtvõrk ja internet● Turvalisus● Süsteem● Tarkvara● Võrguhaldus
Algkäivitus
● Automaatne sisselogimine● Algkäivitus● Sisselogimisteema
Riistvara
● Riistvara● Monitor● Ekraani lahutusvõime● Tv-kaart● Klaviatuur ja hiir● Printerid ja skannerid● UPS
Haakepunktid
● Partitsioonid● CD/DVD● Flopiseade● NFS (Network FileSystem) ja WebDAV● Samba (MS võrk)● Kohaliku ketta jagamine
Kohtvõrk ja internet
● Vahendid võrguühenduse loomiseks ja haldamiseks
Turvalisus
● Turvatasemed● Õigused● Tulemüür
Süsteemihalduse vahendid
● Süsteemsed menüüd● Kuvahaldur● Teenused● Fondid● Kuupäeva ja kellaaja (sh ajatsoon)
seadistamine● Logid ● Kasutajahaldus● Varukopeerimine
Süsteemsed menüüd
● Töölaua all olevate menüüde muutmine mõjutab ainult kasutajamenüüsid
● See muudab kõikide kasutajate menüüsid
● Vajalik – Ainult siis kui installeeritakse sellist
tarkvara, mida distrovalmistaja kaasa ei pane
Kasutajahaldus
● Kasutajad ja grupid– Shell ja kodukataloog
● Kasutajate numeratsioon– 0 – 499 süsteemsed
kasutajad– 500 < tavakasutajad
● Eriline kasutaja root (juurkasutaja)
Tarkvara
● Tarkvara lisamine● Tarkvara eemaldamine● Uuenduste installeerimine● Tarkvara allikate haldamine
Pakihaldus
● rpm – Readable Package Manager – rpm on pakitud binaarfail programmi ja/või
tema komponentidega kuid ta sisaldab ka teksti
● Paki valmistaja● Ajatempel● Paki kirjeldus
● Algselt on tekstipõhine● Juhtimiskeskuses graafiline liides
Tarkvara lisamine
● Tarkvara otsimine jaotuste järgi– Mandrake valikud– Grupi järgi
● Konkreetse tarkvara otsing– Otsiriba kasutamine
● Informatsiooni laiendamine– Pakis olev informatsioon
● Otsing toimub allikate seas
Tarkvara eemaldamine
● Täpselt samasugune nagu lisamine– Pakkide otsimine
käib olemasolevate pakkide hulgast
Uuenduste installeerimine
● Vajalikkus– Võimalikud vead– Uuenev tarkvara– Uuenev riistvara
● Kasutajaliidese kasutamine– Näitab ainult neid
pakke mis on süsteemis olemas
Tarkvara allikate haldamine
● Olemasolevad allikad– Pannakse paika
installeerimise ajal
● Allika lisamine● Allika
eemaldamine● Muutmine
Võrguhaldus
● Enda masina üle kontrolli lubamine– Võimaldab masina kaughaldust
● Teise masina üle kontrolli võtmine– Teiste masinate kaughalduseks
● Windowsi terminalserveri kasutamine
Probleemi tuvastamine 1
● „arvuti ei lähe netti“– Avad konsooli– Ping mõne serveri poole$ ping www.tpu.ee
– Võrgukaardi seadete vaatamine# ipconfig
tavakasutaja peab andma täieliku tee$ /sbin/ipconfig
Probleemi tuvastamine 2
● „programm ei käivitu“– Avad konsooli– Käivitad programmi konsoolilt– Vaatad (loed ja saad aru) käivitumisel
programmi poolt antavatest teadetest– Man, info internet
Konsool
● Käsud – $ su -
– $ su kasutaja
● Mida teeb● Milleks vajalik
Harjutused
● Installeerida xchat, amsn, kdeedu● Määrata uuenduste tõmbamiseks
ftp.aso.ee ● Vaadata millised uuendused on olemas
ja mille pärast● Installerida uuendused
MII6042 Vabavara paketid
Kasutajate ja protsesside haldus
Teemad
● Kasutajate haldus ● Süsteemi haldus
Operatsioonisüsteem
Kasutajad
● arvuti kasutab lihtsuse (kiiruse) huvides numbreid
● igal kasutajal on number 0 – 65535● inimesele arusaadavaks tegemiseks on
see number seotud nimega● numbrid jaotatakse gruppidesse
vastavalt kasutaja profiilile
Kasutajad 2● 1 – 499 on süsteemsed kasutajad
(programmid, mis on vajalikud arvuti enda jaoks) – protsessi-, failisüsteemi- ja mälu haldur,
logi jms
● 500 – 65534 on reaalsed kasutajad – sageli jaotatakse veel gruppidesse
● masina reaalsed kasutajad (need kes masinasse otse sisse logivad)
● Sisevõrgu (näiteks samba) kasutajad● Välisvõrgu (näiteks ftp või ssh) kasutajad
Erilised kasutajad
● Lisaks on olemas veel kasutaja 65535 – nobody
● Väga eriline kasutaja root (numbriga 0)
Root
● Root on süsteemi administraator. Tal on juurdepääs kõikidele failidele ja programmidele ning tal on õigused teha mida iganes soovib.
● Kasutajana root tohib sisse logida siis ja ainult siis, kui selleks on vältimatu vajadus
● Mingit käsku saab käivitada root õigustes nii:$ su c 'programm, mida on vaja käivitada'
Kasutaja muutmine
● Number ja nimi on üheselt seotud failide omanikke võib muuta nii nime kui ka numbrit kasutades# chown [võtmed] kasutaja /fail/mille/õigusi/muudame
● Faili õigusi saab muuta käsurealt nii:# chmod [võtmed] õigused /fail/mille/õigusi/muudame
● Tavakasutaja saab muuta ainult talle kuuluva faili õigusi
– Tavakasutaja ei saa faili root'ule „kinkida“
Grupid
● Iga kasutaja kuulub vaikimisi oma nimelisse gruppi
● Lisaks võib ta kuuluda ka teistesse gruppidesse
● Faili grupiõigusi saab muuta# chown [võtmed] :grupp /fail/mille/õigusi/muudame
Mitmekasutaja failid
● Kuidas teha faile ja katalooge mis oleksid kautatavad mitmete kasutajate poolt
● Set User ID (suid) ja Set Group ID (sgid)
Protsessid
● Iga programm tekitab käivitades endanimelise protsessi– Programmi käivitamise õigus– Protsessi omanik
● Jooksvaid protsesse saab graafilises reziimis vaadata klahvikombinatsiooniga CTRL+ESC ning käsureal käsuga ps aux (võti on ilma miinuseta)
Protsessid
● Kui programmi töö seiskub– Graafilises režiimis ALT + F2 ja reale
trükkida xkill
– Käsureal kill protsessi number ● CTRL + ALT + F1, sisse logida, leida õige
protsess (käsud ps aux ja top)● Xserveri taaskäivitamiseks CTRL + ALT +
BACKSPACE
Lõpetuseks
● Ülesanded– Tekitada graafilises režiimis veel üks
kasutaja– Teha nii, et Teil ja sellel kasutajal oleks
õigus kirjutada ühte ja samasse kataloogi, kuid mõlemil peab säilima ainuõigus oma kodukataloogi suhtes
MII6042 Vabavara paketid
Eelteadmised süsteemi installeerimisest – kõvaketta jagamine
Teemad
● Eelteadmised installeerimisest● Kõvaketta jagamine
Kõvaketas 1
● IDE kanaleid võib olla kaks – Primary – Secondary
● Ühel IDE kanalil võib olla kuni kaks seadet– Master– Slave
Kõvaketas 2
● BIOS loendab kõvakettaid alates 0-st– hdd-0, hdd-1, hdd-2, hdd-3
● Samas kutsutakse neid ka – Primary Master (PM)– Primary Slave (PS)– Secondary Master (SM)– Secondary Slave (SS)
Kõvaketas 3
● *nix-lased loendavad kõvakettaid– hda - 1 IDE ketas (PM)– hdb - 2 IDE ketas (PS)– hdc - 3 IDE ketas (SM)– hdd - 4 IDE ketas (SS)
Kõvaketas 4
● IDE kettal võib olla kuni neli primaarset partitsiooni (windows tunnistab ühte)
● Juhul kui ketas jagatakse rohkemateks partitsioonideks siis läheb üks primaarne partitsioon loogiliste partitsioonide hoidmiseks
● Partitsioone kõvakettal tähistatakse numbritega– hda1 on PM esimene partitsioon (win all
vastaks C:)– hdd6 on SS kuues (teine loogiline) partitsioon
Partitsioonitabel
Linuxi failisüsteem
● Linuxi loomulik failisüsteem on ext2● Tänapäeval kasutatakse ext3
– ext3 = ext2 + žurnaal
● Lisaks tunneb Linux veel umbes 90 erinevat failisüsteemi– DOS (Win 9x) ja NTFS (Win NT/XP/2K/2K3)
Partitsioonid
● Linux masinal on kohustuslikud– Juurpartitsioon ( / )– swap (abimälu)– Kodukataloogide hoidmiseks ( /home )
● Serverites või teistes spetsiaalmasinates võib neid partitsioone olla veel
● Partitsioon versus kataloog
Partitsioonide suurused
● Töölauamasinal piisab kui– Juurpartitsioon ( / ) on ~6GB– SWAP on ~1GB– Ülejäänud jääb kodukataloogidele
● Lihtne tekstitöötlusmasin on minimaalselt võimalik installeerida ~2GB kõvakettale
● Serverid ja multimeediaarvutid vajavad TB ketast
Absoluutne ja suhteline aadress● Absoluutne aadress määrab asukoha
juurkataloogi suhtes/home/kasutaja/Documents/abikataloog/mingi.txt
● Suhteline aadress määrab asukoha hetkeasukoha suhtes$ pwd/home/kasutaja/Muusika/mingikataloog
$ cd ../../Documents/abikataloog/
Lõpetuseks
● Ülesanded– Uurida internetist erinevate failisüsteemide
kohta– Koostada loend 4-5 enamlevinud
failisüsteemist– Lisada loendisse nende puuduste ja eeliste
kirjeldus
MII6042 Vabavara paketid
Installeerimine
Mandrakelinuxi installeerimine
● Ettevalmistus● Milline server● Võrgukaart ja võrguseaded● Peegli valik● Riik ja regioon
Mandrakelinuxi installeerimine
● Kõvaketta jagamine● Pakkide valik● Juurkasutaja salasõna● Tavakasutaja lisamine● Süsteemiseadistused ja nende
muutmine● Uuenduste installeerimine
Eeldused
● Arvuti – plaan teha kodukasutajale sobiv– Flopi (2 tk)– Kõvaketas tühi või vaba ruum ~10 GB
● Interneti ühendus– LAN– Kaabelmodem (Starman või STV)
● Install toimub ftp.aso.ee -stftp://ftp.aso.ee/pub/Mandrake/official/10.1/i586
Ettevalmistus
● Bootflopide loomine– Vajalikud failid install/images allnetwork.img ja network_drivers.img
– Windows jaoks veel dosutils/ allrawwritewin.exe ja diskio.dll
● Imagefailide kopeerimine flopidele– Linux all käsurealt ($ dd if=input of=/dev/fd0)
– Windows all rawwritewin kasutades
Bootimine flopilt
● Bootimisjärjekorra seadmine BIOS es– Sõltub konkreetsest masinast, üldjuhul
boot all
● Sisestame network imaget (mitte drivers) sisaldava flopi
● Käivitame arvuti– Üldjuhul piisab enter vajutamisest– Lisavõimalused ja abi F1 all
Milline server
● NB! esialgu kasutatakse US english klaviatuuri
● Install method kolm valikut– nfs – ftp – http
● Valime FTP
Võrgukaart
● Võrgukaardi valik– Üldjuhul tuntakse ise ära
● Teine flopi (network_drivers)● Mitme võrgukaardi olemasolul
palutakse valida õige (see mis on ühendatud võrguga)
IP-atribuudid ja võrguseaded
● IP-seaded– DHCP– Vahendajad võib tühjaks jätta
● Võrguseaded (need käivad konkreetse masina kohta)– Host– Domain
Proxy seaded
● Proxy (vahemälu server) seaded– Aadress– Kasutajanimi– Parool
● Üldjuhul võib tühjaks jätta
Peegli valik
● Peegili valik Insert Mirror Manually● Host ftp.aso.ee ● Directorypub/Mandrake/official/10.1/i586/dosutils
● Username ja password jäävad tühjaks
● Kui kõik on korras hakatakse installprogrammi laadima
Keel
● Palutakse valida kasutatav keel– Menüüvalikust Europe tuleb leida Estonia
● Soovitav on valida Advanced nupu alt ka mõni sobiv Inglise keel (näiteks English American)
Litsentsitingimused
● Litsentsi tingimustega tutvumine● Linnuke kasti Accept (Nõus)● Nupp „Järgmine“ (Next)
Turvatase
● Turvataseme valik– Tavaline (2) – sobib tööjaamaks– Kõrge (3) – kõrgemat turvalisust vajav
tööjaam– Kõrgem (4) – lihtsam server– Paranoiline (5) – suure turvalisusega server
● Turvaadministraatori kasutajanimi (või e-posti aadress)
Kõvaketta jagamine
● Esmane pilt sõltub füüsiliste kõvaketaste arvust ja/või olemasolevast ruumist– Uuendamine– Kasuta tühja ruumi– Kasuta vaba ruumi– vms
● Alati on olemas „partitsioneerin ise“
Kõvaketta jagamine 2
● Soovitav klõpsata nupul „Tavakasutaja --> Ekspert“See annab rohkem valikuvabadusi
● Juurika jaoks ~6GB● Swap jaoks ~1GB● Ülejäänu /home jaoks
Pakkide valik
● Valime kõik, mis vaja (tööjaamal tavaliselt vasak ülemine rida)
● Lisaks võib valida „Dokumentatsioon“● Vaikimisi on valitud KDE töölaud
– Võib valida ka Gnome
● All ristike „valik paketthaaval“
Installeerimine
● Installeerimine võrgust sõltub valitud pakettide hulgast ja võrgu kiirusest (Starmani võrgus isegi mitu tundi)
● CD(DVD)-install võtab aega umbes 10 minutit
Juurkasutaja salasõna
● Installeerimise lõppedes küsitakse juur(root) kasutaja salasõna
●
Tavakasutaja lisamine
● Lisada tuleb vähemalt üks tavakasutaja– Pärisnimi– Kasutajanimi– Parool– Parooli kordus
● Järgmine viib edasi, „kasutaja õige“ viib uue kasutaja sisestamisele.
Automaatne sisselogimine
● Sel lehel on võimalik valida automaatset sisselogimist soovitud kasutajale
● Soovitav töölaud
● Soovitav välja lülitada
Süsteemiseadistused ja nende muutmine● Installeerimise lõpuks avaneb süsteemi
konfiguratsiooni leht● Võimalik automaatselt tuvastatud
parameetreid muuta
Bootloaderi seadmine
● Siinse klassi jaoks tuleb esimeseks valikuks seada Windows
Uuenduste installeerimine
● Küsitakse kas installeerida uuendused– Üldjuhul on kasulik öelda „ei“
Lõpetuseks
● Installeerimine lõppeb restardiga
NB! Eemaldada kõik flopid ja CD-d
MII6042 Vabavara paketid
Välisseadmed
Teemad
● Flopi● CD/DVD rom● Printer● USB mälu● Fotoaparaat● Skanner
Flopi
● Formaatimine● Vaatamine ● Failide lisamine● Failide kustutamine
CD/DVD
● Avamine● Vaatamine ja kopeerimine● Sulgemine● CD tegemine
– K3B– Gnome roaster
Printer
● Vaikimisi installeeritud printerid– PDF printer
● Printeri installeerimine● Vaikeprinteri seadistamine● Printimine
USB mälu
● Mälupulga ühendamine● Failide vaatamine● Failide lisamine ja eemaldamine● Mälupulga eemaldamine
Fotoaparaat
● Fotoaparaadi ühendamine● Failide vaatamine● Fotoaparaadi eemaldamine● Fotode töötlemine
– Digikam– The GIMP
Skanner
● Skanneri lisamine● Programmid
– Kooka– Sane (XSane)
● Skanneri eemaldamine
Lõpetuseks