Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005-2020 Kiidetud heaks VV istungil 04.02.2005 www.sm.ee Rahva tervis Südamestrateegia LINNDE VLDADE PÄEVAD 17.02.2005 Mari Meren
Jan 07, 2016
Südame- ja veresoonkonnahaigusteennetamise riiklik strateegia 2005-2020
Kiidetud heaks VV istungil 04.02.2005www.sm.ee Rahva tervis Südamestrateegia
LINNDE VLDADE PÄEVAD 17.02.2005 Mari Meren
Strateegia eesmärk
Saavutada püsiv langustendents rahvastiku südame- ja veresoonkonnahaigustesse varajases haigestumises ja suremuses
Strateegia põhisuunad
Strateegia on suunatud:
SVH peamistele riskifaktoritele Füüsiline aktiivsus
Toitumine
Suitsetamine
Tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisele
Teabelevi ja koostöö tõhustamisele
Kuidas saavutada muutust?
Ühelt poolt tõstes inimeste teadlikkust ning muutes nende hoiakuid tervist väärtustavateks
Teisalt tagades toetava keskkonna, kui inimene soovib teha tervist toetavaid valikuid
Sihtrühmad
Et saavutada muutust, peab SVH strateegia oma meetmetega olema suunatud:
kogu rahvastikule
kõrgriskiga rahvastikule
FÜÜSILINE AKTIIVSUS
TaustEesti täiskasvanud elanikkonnas (16-64 a) saab spordiharrastuslikku liikumiskoormust vähemalt 2-3 korda nädalas üksnes 30% täiskasvanuist (2002.a)Õpilaste osakaal, kes on vähemalt 5 korda nädalas vähemalt 30 minutit kehaliselt aktiivsed, on 59% (2001/2002 a)Istuva eluviisiga elanikkonna osakaal kasvab
Ennekõike on probleemiks täiskasvanud elanikkonna madal füüsiline aktiivsus
Tulemuslikkuse indikaatorid
16-64 aastaste osakaal, kes on vähemalt kaks korda nädalas kehaliselt aktiivsed, suureneb 2008. aastaks 40%-ni ja 2020. aastaks 60%-ni
Õpilaste osakaal, kes on vähemalt 5 korda nädalas vähemalt 30 minutit kehaliselt aktiivsed suureneb 2008. aastaks 70%-ni ja 2020. aastaks 80%-ni
MeetmedElanikkonna teadlikkuse tõstmine tervist toetavast liikumisest
Füüsilist aktiivsust soodustava toetava keskkonna ja infrastruktuuri tagamine
TOIT JA TOITUMINE
TaustVärske köögivilja tarbimine igal nädalapäeval oli meeste ja naiste (16-64 a) hulgas aastal 2002 vastavalt 17% ja 27%
Rahvastiku toitumisharjumused on küll paranenud, kuid üldiselt on meie toidulaud siiski tasakaalustamata
MeetmedSoodustada elanikkonna tervislikke toitumisvalikuid ning tõsta teadlikkust tasakaalustatud toitumisest
Tagada tasakaalustatud toitumise põhimõtete järgimine institutsionaalses toitlustamises
Tulemuslikkuse indikaatorid
Täiskasvanute osakaal, kes tarbivad värsket puu-ja köögivilja 6-7 päeval nädalas, suureneb 2008. aastaks 30%ni ja 2020. aastaks 70%ni. 11-15-aastaste laste- ja noorte osakaal, kes tarbivad puu- ja köögivilja, suureneb 2008 aastaks 45%ni ja 2020. aastaks 60%ni. Toidu valmistamisel peamiselt toiduõli kasutajate osakaal, suureneb 2008. aastaks 92%ni ja 2020. aastaks 96%ni. Tavalise keedusoola kasutajate osakaal väheneb 2008. aastaks 73%ni ja 2020. aastaks 65%ni.
SUITSETAMINE
TaustEesti täiskasvanute tervisekäitumise uuringu andmetel suitsetas 2002. aastal Eesti meestest 45% ja naistest 18%
Murettekitav on kooliõpilaste suitsetamislevimuse kasv viimasel kümnendil, kusjuures eriti märkimisväärne on olnud tõus tütarlaste seas
Tubakavaba keskkond on suurenenud, kuid siiski viibis 2002.a väljaspool kodu vähemalt tund aega päevas tubakasuitsuses
keskkonnas 26% meestest ja 10% naistest
Murettekitav on noorte suitsetamislevimuse kasv, eriti tütarlaste seas
SUITSETAMINE
TaustEesti täiskasvanute tervisekäitumise uuringu andmetel suitsetas 2002. aastal Eesti meestest 45% ja naistest 18%
Murettekitav on kooliõpilaste suitsetamislevimuse kasv viimasel kümnendil, kusjuures eriti märkimisväärne on olnud tõus tütarlaste seas
Tubakavaba keskkond on suurenenud, kuid siiski viibis 2002.a väljaspool kodu vähemalt tund aega päevas tubakasuitsuses
keskkonnas 26% meestest ja 10% naistest
Murettekitav on noorte suitsetamislevimuse kasv, eriti tütarlaste seas
Tulemuslikkuse indikaatorid
Igapäevasuitsetajate osakaal 13 aastaste hulgas on püsiva langustendentsiga ning16-64 aastaste meeste hulgas väheneb 2008. aastaks 40%ni ja 2020 30%ni; naiste hulgas 2008. aastaks 16%ni ja 2020. aastaks 10%ni
Väljaspool kodu tubakasuitsuses keskkonnas vähemalt tund aega päevas viibivate meeste osakaal väheneb 2008. aastaks 12%-le, 2020. aastaks 6%-le; naiste seas 2008. aastaks 5%-le, 2020 2%-le
TERVISHOID
TaustVaid 14% Tallinna elanikele olid meedikud soovitanud oma eluviise parandada (1999)Ennetusega on seni tegeletud peamiselt projektipõhiselt, millesse on siiani kaasatud suuremad haiglad ja üksikud perearstid
Tervishoiutöötajad (sh perearstid ja -õed) on liiga vähe orienteeritud ennetuslikule tegevusele
MeetmedTervist edendava ja haigusi ennetava süsteemi loomine
Eriarstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine
Tulemuslikkuse indikaatorid
Perearsti nimistus olevate 30-60-aastaste isikute osakaal (%), kellele määratakse SVH riskitegureid suureneb püsivalt 5% aastas.
Südame- ja veresoonkonnahaigete taastus- ja järelravisüsteem on 2008 korrastatud.
TEABELEVI JA KOOSTÖÖ
MeetmedSVH ennetustöö võrgustike tegevuse printsiibil
Tervisthoidvate eluhoiakute kujundamine
Strateegia nõukogu
Nõukogu esimees Sotsiaalminister Marko PomerantsLiikmed:SoM rahvatervise os. juhataja Rahandusministeeriumi esindaja Haridus-ja teadusministeeriumi esindaja Kultuuriministeeriumi esindaja Põllumajandusministeeriumi esindajaSiseministeeriumi esindajaTööandjate Keskliidu esindajaEesti Linnade Liidu esindaja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindajaSüdameliidu esindajaKardioloogide Seltsi esindajaTervise Arengu Instituudi esindajaEesti Spordi Nõukogu TTÜ Toiduainete Instituudi esindajaMaakonnaarstide esindajaEesti Tervisedenduse Ühing
Strateegiasse panustavad
Sotsiaalministeerium
Kultuuriministeerium
Põllumajandusministeerium
Haridus- ja teadusministeerium
Eesti Haigekassa
Kohalikud Omavalitsused
SoM eelarve
2005 10 milj. krRiiklikud
TAI tegevused 2 milj. kr.
Eraldised 8 milj. kr.
Maakondlikud 4, 155 milj. kr.Püsikulud 2, 400 milj. kr.
Muutuvkulud 1, 755 milj. kr.
Strateegia elluviimine
Strateegia rakendusüksuseks on Tervise Arengu Instituut (TAI)
Strateegia tegevused on jagunenudRiiklikeks (monitooring,
riiklikud teavituskampaaniad)
Maakondlikeks
Maakondlik tasandMaakondlike tegevuste elluviimine toimub läbi maavalitsuste
Tagab võrdse võimaluse kõigile maakondadele
Suurendab maakonna vastutust tegevuste elluviimisel
Sarnane kogemus on olemas Uimastiennetus Nõukogude (UEN) näol
Maavalitsustes on olemas isikud, kes vastutavad tervise valdkonna tegevuste eest (n.ö maakonnaarstid)
Maavalitsuste poolt valmisolek muuta UEN-id tervisenõukogudeks
Tervisenõukogus erinevate osapoolte, sh KOV-ide, esindajad
Tervisenõukogud hindavad paikkonna vajadusi, koostavad vastavalt sellele paikkonna tegevuskava, viivad koostöös oma maakonna KOV-idega tegevuskava ellu, ...
Tervisenõukogu ülesandeks jääks vastutus maakonna arengukavades tervise valdkonna eest
Maakonna “tervisekeskus”
Maakondlike SVH strateegia tegevuskavade elluviimine toimub läbi tervisekeskuse (südametuba/südamekabinet/...)
Tervisekeskuses töötab tervisedenduse spetsialist
Ruumid ja inimesed tuleks leida 2005.a I p.a jooksul
Ruumi- ja palgakulud kaetakse SVH strateegiast
Maakondlik tegevus
Maakondlik tervisenõukogu
Maakondlik tegevuskava (vastavalt riiklikule tulemuskaardile).
Aruandlus TAI- le 2 korda aastas.
Tervisetoad
Tubade arv 19
Baasraha kokku 2 400 000
Baasraha ühe toa kohta 126 316
Pearaha elanike järgi 1 755 000
Summa kokku 4 155 000
Elanike arv (rahvastiku-
register 01.01.2005)
% kogura
h-vastik
ust
Pearaha elanike
järgi maakonna kohta
Tubade arv maakon
nas
Tubade baasrahas
tus
Kokku maakonna
kohta
Harju maakond 527 814 39% 676 031 3 378 947 1 054 978
Hiiu maakond 10 869 1% 13 921 1 126 316 140 237
Ida-Viru maakond 176 913 13% 226 592 2 252 632 479 224
Jõgeva maakond 37 862 3% 48 494 1 126 316 174 810
Järva maakond 38 932 3% 49 865 1 126 316 176 180
Lääne maakond 28 925 2% 37 048 1 126 316 163 363
Lääne-Viru maakond 68 149 5% 87 286 1 126 316 213 602
Põlva maakond 32 777 2% 41 981 1 126 316 168 297
Pärnu maakond 91 424 7% 117 097 1 126 316 243 413
Rapla maakond 37 667 3% 48 244 1 126 316 174 560
Saare maakond 37 128 3% 47 554 1 126 316 173 870
Tartu maakond 148 747 11% 190 517 2 252 632 443 149
Valga maakond 35 809 3% 45 865 1 126 316 172 180
Viljandi maakond 57 411 4% 73 533 1 126 316 199 849
Võru maakond 39 797 3% 50 972 1 126 316 177 288
KOKKU 1 370 224 100% 1 755 000 19 2 400 000 4 155 000
EesmärkOodatav tulemus
2005a lõpuksTegevus(ed)
I kvartalis saavutatud
tulemus
II kvartalis saavutatud
tulemus
III kvartalis
saavutatud tulemus
IV kvartalis saavutatud
tulemus
2006a lõpuks saavutatud tulemus
Vastutaja või
võimalik vastutaja
Igapäevasuitsetajate
osakaal 13-15
aastaste hulgas on
püsiva langustend
entsiga
1. Koolitatud on 120 õpetajat. 2. Õpetajaraamat on kasutusel 120 koolis. 3. Filmi on näinud 30000 õpilast. 4. 80% filmi näinud õpilastest on õieti aru saanud filmi võtmesõnumist.
3.3.1. Suitsetamise teema kajastamine riiklikes õppekavades elutervete hoiakute kujundamiseks, enesehinnangu tõstmiseks, toimetulekuks.
1. Suitsetamise ennetamise õppefilm (õpetajatele ja lastele) on paljundatud. 2. Film on varustatud venekeelsete subtiitritega. 3. Õpetajaraamat tõlgitud vene keelde. 4. Raamatu ja filmi kasutamise osas on koolitatud 20 õpetajat.
1. Koolitatud on 50 õpetajat. 2. Õpetajaraamat on kasutusel 50 koolis. 3. Filmi on näinud 15 000 õpilast.
Tegevus peatatud koolivaheaja tõttu
1.Koolitatud on 50 õpetajat. 2. Õpetajaraamat on kasutusel 50 koolis. 3. Õppefilmi "Ole tubakavaba" 15 000 õpilast.
1.Koolitatud on kokku 200 õpetajat. 2.Õpetajaraamat on kasutusel 200 koolis. 3.Õppefilmi "Ole tubakavaba" on näinud 60 000 õpilast.
TAI