-
1
Sauna, Kobela alevik Antsla vald, Võrumaa
Linda kolhoosikeskuse saun
EKSPERDIHINNANG
Koostaja: Mihkel Karu
Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond
Tallinn 2010
Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri
kaardistamine ja analüüs
-
2
SISUKORD SISUKORD
………………………….………….………………...…..........……………………….2 EKSPERDIHINNANG
……………………………………………...........……….…………….3 JOONISED
………………………………………………………..…...........……………………...5 FOTODE NIMEKIRI
………………………………………………...........………………….....8 FOTODE PLAANID
………………………………………………...........……………………...9 FOTODE VALIK
……………………………..………………………..……….........…………..11 ups
-
3
EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA
1 ÜLDANDMED Nimetus kolhoosi Linda saun-puhkemaja
Aadress ja katastritunnus
Viljandi maakond, Antsla vald, Kobela küla KT:
14301:003:0700
Koordinaadid X: 57 50’19.75’’ Y: 26 28’21.45’’ Praegune
funktsioon seisab tühjana, müügis elamuna
2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg projekteeritud: 1973 (Eesti
Arhitektuur 4 andmetel)
valminud: 1983 (Eesti Arhitektuur 4 andmetel)
Autor Toomas Rein, sisearhitekt Aulo Padar; PI EKE Projekt
Algne funktsioon Linda kolhoosikeskuse saun-puhkemaja
Ümberehitusetapid 1990. alguses ümber ehitatud klubihooneks.
Selle käigus muudetud üksikute ruumide funktsioone, kinni on
ehitatud teise korruse valgusšahti auk (vt. 034.jpg) ning
klaaskatus (011.jpg), bassein on kaetud põrandaga, ära on lõhutud
sisebasseini liugtee(031.jpg).
Muu ajalooline teave Kolhoosikorra lõpuni ja Eesti
taasiseseisvumiseni toiminud Linda kolhoosikeskuse saun
puhkemajana. Kolhoosi lakkamise järel vahetanud korduvalt omanike
ning täitnud erinevaid funktsioone. Hetkel müügis eramuna. Praegune
omanik Avo Kons. Hoone kuulub ühte ansamblisse lähedalasuva Linda
kolhoosi keskusehooega ning on Toomas Reinu ja Eesti
maa-arhitektuuri üks silmapaistvmaid ja põnevamaid töid. 1970.
aastate arhitektuurile omaselt kannab endas neofunktsionalismi ja
ka postmodernismi jooni.
3 ASUKOHA KIRJELDUS asub Kobela asula keskuses Väike-Boose järve
kaldal Linda kolhoosikeskuse lähedal. Hoone
paikneb Väike-Boose ja Suur-Boose järvede vahelises metspargis.
Hoone on paigutatud lagendiku servale, järvesopi kaldapealsel.
Hoonest põhja poole jääb vana saunahoone (praeguse omaniku väitel)
vundament (023.jpg). Hoone on ümbritsetud aiaga.
4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS Mahuline ülesehitus
Kahekorruseline hoone on sopilise ja tugevalt liigendatud
ülesehitusega. Põhimahu moodustavad erineva suurusega
ümarnurgsed plokkid, mille vahedes on aknad ja uksed. Järvepoolsel
küljel liitub hoonega terrass ning liugtee koos trepiga. Kompleksi
kuuluvad ka kaks kuuri maapoolsel küljel. Hoonet kaatab kõrge
viilkatus. (001.-015.jpg)
Ehitusmaterjal seinad ja kontruktsioonid: raudbetoon, tellis
katusematerjal: rullmaterjal, plekk välisviimistlus: valge krohv
aknad ja uksed: puit
Väliskujundus ja iseloomulikud detailid
Hoonet iseloomustab tugevalt liigendatud ja sopiline kujundus
ning valgete seinapindade vastandamine punase katuse ning punaste
uste ja akende puitdetailidega. Iseloomukikuks elemendiks on
järvepoolse külje valubetoonist liumägi (007. ja 013.jpg), mis
võimaldas teise korruse saunaruumidest otse järve sukelduda.
Plaanilahendus Hoone sopiline ja liigendatud vorm mõjutab
oluliselt ka hoone plaanilahendust. Alumisel korrusel on avarad,
läbi kahe korruse ulatuvad puhkeruumid koos kaminanurga
(027.,028.jpg), endise basseini ja abiruumidega ning ülemisel
korrusel on saunaruumid. Korruseid ühendab keerdtrepp.
Sisekujundus ja iseloomulikud detailid, sisustus,
Välisvormi ümarnurksus kajastub ka siseruumides andes
interjöörile küllaltki korrapäratu ilme. Siseviimistluseks on
valdavalt kasutatud puitu, aga ka erivärvilist tellist ning
kahhelplaate. Kujunduselemendina toimib ka kohati viimistlemata
jäetud ja
-
4
mööbel raketisejälgedega valubetoon lagedel ja seintes.
Iseloomukilemateks elementideks on silindrikujuline kamin,
sisebasseini valubetoonist liugtee, keerdtrepp ning algne
valgussaht hoone keskel (praeguseks kinni ehitatud). Olemasolev
mööbel on küllaltki eklektiline sisaldades nii vähesel määral
säilinud algset kui ka hilisemaid lisandusi.
Stiililine kirjeldus neofunktsionalismi segu
postmodernismiga
5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE Hoone üldseisukord on rahuldav.
Vundament ja tarindid on valdavalt heas korras, kuid krohvil on
kohati tugevaid niiskuskahjustusi (016.-020.jpg). Hoonel on
välja vahetatud katus, mistõttu puuduvad siseruumides suuremad
veekahjustused (040.jpg). Hoone ümbrus on hooldatud. Kuna hoone ei
ole kasutusel siis, seda ka ei köeta talvel. Hoonet ümritsev aed
ning uksed-aknad on suletud, mistõttu on takistatud kõrvaliste
isikute pääs hoonesse. Hooldusaste on hea.
6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE Vaatamata hoone
funktsiooni muutmisele peale kolhoosikorra kadumist on hoone
säilitanud pea
täielikult oma algse arhitektuurse vormi. Välisvormi suurimaks
muutuseks on ära lagunenud riietumiskabiinid ning algselt kaussja
kujuga terrassipiirde asendamine. Siseruumid on samuti säilitanud
oma algse kujunduse pea täielikult – sisebassein on kaetud
põrandaga aga bassein isenesest alles, liugtee on lammutatud ning
ühes ruumidest teostatud kap.-remont (“euroremont”), muus osas
algne sisekujundus säilinud. Hoone kuulub hetkel kohalikule
põllumehele Avo Konsile, kes on hoone pannud müüki, kuid seda pigem
turu kontrollimiseks. Lühemaajalisi plaane tal hoonega ei ole.
Pikas perspektiivis plaan võimalusel enda ja oma sõpruskonna
puhkemajaks taastamine võimalikult autentsel kujul.
7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS Linda kolhoosikeskuse sauna näol
on tegu arhitektuurselt olulise ja unikaalse objektiga, mille
juures on oluline ka interjööri säilimine. Seetõttu oleks
otstarbekas rakendada ehitise kui üksikobjekti suhtes riiklikku
kaitset. Samuti on tegemist Eesti arhitektuuri ajaloo seisukohalt
olulise objektiga. Koos lähedalasuva Linda kolhoosi keskusehoonega
moodustab saun tervikliku ruumilahenduse ning on seega oluline ka
kohaliku ruumi identiteedi seisukohalt. Hoone kaitset toetab selle
elujõulisus.
8 MÄLESTISE TUNNUSED Kahekorrruseline kõrge katusega,
liigendatud mahuga, eripärase arhitektuurse vormiga
rahuldavas seisukorras ehitis, millel on säilinud algne maht,
väliskujundus ja välisviimistlus ning osaliselt ka arhitektuursed
detailed, sisekujundus ja ehitise juurde kuuluvad
maastikuarhitektuursed elemendid on: a. Eesti nõukogudeaegse
maa-arhitektuuri üks silmapaistvamaid näiteid b. ühe tolle ajastu
kõige olulisema arhitekti Toomas Reinu loomingu parimaid esindajaid
c. hoone on osa Linda kolhoosikeskuse unikaalsest ehitiste
ansamblist Boose järvistu metspargis d. oma eripärase skulpturaalse
vormi ja kõrge arhitektuurse taseme tõttu unikaalne hoone nõukogude
perioodi kolhoosikeskuste arhitektuuris (saunu ehitati mujalgi
kolhoosikeskustes, kuid üldjuhul mitte nii esinduslikuna ja
mastaapsena)
8 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA arhitektuurimälestis
9 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG 02. oktoober 2010
10 Koostaja andmed: Mihkel Karu
-
5
JOONISED 1.1. Asukoht maakonnas
1.2. Asukoht asulas
-
6
2.1. Ettepanek kaitsevööndi määramiseks
hoone – hoone vöönd – vöönd Linda kolhoosikeskuse saun Kobelas,
Väike-Boose järve kaldal moodustab koos kolhoosi keskusehoonega
tevikliku ansambli aleviku keskuses järvede vahelises metspargis.
Sellest tulenevalt on kaitsevööndi ettepanek tehtud nii, et see
hõlmaks mõlemat hoonet ning nende vahelist metsparki ja
järvemaastikut, kuna need on olunie osa hoonete terviklikkusest ja
mõjust.
-
7
3.1. Originaalprojekti 1. korruse plaan (Toomas Reinu arhiiv,
hoiul Eesti Arhitektuurimuuseumis)
3.2. Originaalprojekti 2. korruse plaan (Toomas Reinu arhiiv,
hoiul Eesti Arhitektuurimuuseumis)
-
8
FOTODE NIMEKIRI 001.jpg - üldvaade 002.jpg - üldvaade 003.jpg -
üldvaade 004.jpg - üldvaade 005.jpg - üldvaade 006.jpg - üldvaade
007.jpg - terrassi ja liugtee vaade 008.jpg - kuurid 009.jpg -
endised riietumiskabiinid 010.jpg - terrass 011.jpg - katuseaken
012.jpg - kuurid 013.jpg - väline liugtee 014.jpg - katusevaade
015.jpg - vaade katuselt 016.jpg - niiskuskahjustused 017.jpg -
niiskuskahjustused 018.jpg - vaade terrassilt 019.jpg - lähivaade
seinale 020.jpg - krohvikahjustused 021.jpg - riietumiskabiini
vundament 022.jpg - lähivaade seinale 023.jpg - endise saunahoone
vundament 024.jpg - siseruumi vaade 025.jpg - puhkeruumi vaade
026.jpg - puhkeruumi vaade 027.jpg - kaminanurk 028.jpg - siseruumi
vaade 029.jpg - puhkeruumi vaade 030.jpg - keerdtrepp 031.jpg -
sisemise liugtee jäänukid 032.jpg - katlaruum 033.jpg - köök
034.jpg - kinni ehitatud valgusšaht 035.jpg - kinni ehitatud
valgusšaht 036.jpg - siserõdu piire 037.jpg - siserõdu piire
038.jpg - toa vaade 039.jpg - siseruumi vaade 040.jpg -
veekahjustus siseruumis ajal001-005.jpg - erinevad ajaloolised
vaated
-
9
FOTODE PLAANID
-
10
-
11
FOTODE VALIK
002.jpg – vaade
004.jpg – vaade
-
12
006.jpg – vaade
007.jpg – liugtee
-
13
008.jpg – abihooned
012.jpg – abihooned
-
14
013.jpg – liugtee
015.jpg – katusemaastik
-
15
016.jpg – krohvi niskuskahjustused
018.jpg – vaade
-
16
021.jpg – terrass
025.jpg – sisevaade
-
17
027.jpg – kaminanurk
028.jpg – sisevaade
-
18
031.jpg – sisevaade teiselt korruselt
040.jpg – kandekonstruktsiooide niiskuskahjustused
-
19
ajal002.jpg – vaade
ajal004.jpg - sisevaade