Lihh_II loeng

SAMBLIKE PALJUNEMINE– põhimõtteliselt kahel erineval viisil Vegetatiivselt – tallusetükikeste või spets.

vahendite (soreedide, isiidide) abil. Mõlemad samblikukomponendid levivad koos.

Eoseliselt – toimub mükobiondi sugurakkude ühinemine; tekib viljakeha, mis sisaldab mükobiondi eoseid; eosed levivad ja soodsates tingimustes idanevad –> seenehüüfid; kui väliskeskkonnas leidub sobivaid fotobiondi rakke, võib tekkida uus samblikutallus. Sambliku-komponentide levik kummalgi omaette.

Talluse tükikestega Soreedidega

paiknevad hajusalt paiknevad soraalides –

soreedide kogumikes

Isiididega

VEGETATIIVNE PALJUNEMINE

VILJAKEHADE TÜÜBID Periteetsium e.

sulgeosla

Apoteetsium e.

lehtereosla lürell

matseediumiga ap.

letsideaalne ap.

lekanoraalne ap.

LEKANORAALSE APOTEETSIUMI EHITUS

VILJAKEHADE NÄITED

• periteetsium

• jala ja matseediumiga ap.

• lürell

VILJAKEHADE NÄITED• letsideaalne apoteetsium – ap., mille ehituses fotobiont ei osale; pealtvaates nähtav tallusest erinevat värvi kettana, mida ümbritseb sellega ≈ ühte värvi pärisserv

• lekanoraalne apoteetsium – ap., millel esineb fotobiondi rakke sisaldav talluseserv; pealtvaates nähtav tallusest erinevat värvi kettana, mida ringina ümbritseb tallusega ühte värvi talluseserv

KOTTSAMBLIKE TÄIS-ELUTSÜKKEL1. Samblikutallus viljakehadega, mis sisaldavad kotteoseid

2. Kotteosed vabanevad ja levivad õhu või vee abil

3. Kotteosed satuvad soodsatesse tingimustesse, idanevad

4. Idanenud eostest arenevad seenehüüfid

5. Väliskeskkonnas peab leiduma sobivaid fotobiondi rakke

6. Seenehüüfidest ja fotobiondi rakkudest areneb soodsate tingimuste korral uus samblikutallus

7. Tallusel arenevad isas- ja emassuguorganid (pükniidid ja arhegoonid)

8. Toimub viljastamine (sugurakkude ühinemine) → dikaarüon

9. Dikaarüonist arenevad kaksistuumalised, nn askogeensed hüüfid, mis moodustavad viljakeha

10. Viljakeha arenemisel toimub:

a) tuumade ühinemine e. karüogaamia →2n (diploidne faas)

b) meioos ja 2 mitoosi → n (haploidne faas)

c) tulemus: ühest viljastatud sugurakust areneb 8 haploidset kotteost

KOTT-SAMBLIKE

ELU-TSÜKKEL EOSELISE PALJUNE-

MISE PUHUL

Samblikutallusviljakehadega (sisaldab askusie. eoskotte)

Mükobiondiaskospoorid e. kotteosed

Mükobiondi hüüfid

Sobiva foto-biondi rakud (väliskk-st)

Samblikutallus

Pükniidid ja askogoonid tallusel

Dikaarüon

Askogeensed hüüfid

➘Eoste vabanemine & levik

Eoste idanemine↓

Talluse teke

➘

➘

➚

Isas- ja emas-suguorganite areng

Viljastamine↑

↑

➚

Karüogaamia

Meioos + 2 mitoosi

↑

SAMBLIKE KEEMILINE KOOSTIS:

Primaarsed ained – moodustavad talluse, osalevad esmases ainevahetuses (süsivesikute süntees fotobiondis)

Sekundaarsed ained (nn. samblikuained) – teisese ainevahetuse produktid, mükobiont sünteesib fotobiondi poolt fotosünteesil valminud süsivesikutest

SEKUNDAARSED SAMBLIKUAINED 1

Sünteesib mükobiont, kuid ainult kooselus fotobiondiga – sama seeneliigi kultuur ei sünteesi!

Rakuvälised ained, asuvad mükobiondi hüüfide seintel koorkihis –> koorkihiained südamikukihis –> südamikukihiained

Tänapäeval teada u. 700 erinevat ainet, neist paljud on spetsiifilised (teada ainult samblikest, pole leitud teistest organismidest)

SEKUNDAARSED SAMBLIKUAINED 2

Depsiidid Depsidoonid

Leidub nii alifaatseid kui aromaatseid aineid Omadustelt kas neutraalsed või happelised Kristallilised, enamasti värvusetud Vees ei lahustu või lahustuvad halvasti,

lahustuvad orgaanilistes lahustites

Koorkihiaine usniinhape

kahara habe-sambliku (Usnea

hirta) näitel

Koorkihiaine parietiin hariliku seinakorba (Xanthoria parietina) näitel

Samblikuaine vulpiinhape männi-rebasesambliku (Vulicida pinastri) näitel

SAMBLIKUAINETE FUNKTSIOONID Kaitse valguse eest

Koorkihi pigmendid – valgusfilter Värvitu atranoriin – muudab valguse lainepikkust

Kaitse teiste organismide eest Allelopaatiline efekt Antibiootiline toime – nt. usniinhape Kibe maitse – kaitse ärasöömise eest

Keskkonna kujundamine soodsamaks

Vajalikud füsioloogilistes protsessides Jääkproduktid

SAMBLIKUAINETE KASUTAMINE SÜSTEMAATIKAS

Liigispetsiifilised – esinevad püsivalt mingi liigi eksemplarides

põhiained – esinevad alati mingi liigi kõigis eksemplarides lisaained – sama liigi osades eksemplarides esinevad, teistes

mitte

Samblikuainete kasutamisel tunnusena võimalikud erinevad aspektid:

aine keemiline määramine (konkreetne aine esineb/puudub) ainete keemilised rühmad (depsiidid, depsidoonid,

rasvhapped jne) ainete teke samblikes (biosünteesirajad)

UURIMISMEETODID 1

1. Värvustestide meetod – teatud kindlate ühenditga reageerides annavad paljud samblikuained kindla värvusega produkte; see värvusemuutus on talluse pinnal jälgitav, mille põhjal tehaksegi oletusi, millised ained võiksid uuritavas samblikus sisalduda.

UURIMISMEETODID 2

Värvustestideks kasutatavad reagendid: K – kaaliumhüdroksiidi (KOH) 10–35% vesilahus

C – kaltsiumhüpokloriti [Ca (ClO)2] küllastatud

vesilahus

KC – K ja C järjestikune tilgutamine samale kohale

Pd – parafenüleen-diamiini [C6H4(NH2)2] 5%

piirituselahus

UURIMISMEETODID 3

2. Talluse fluorestsentsi vaatlus UV kiirguses (lainepikkusega 366 nm) – erinevad samblikuained kas fluorestseeruvad või mitte; kui fluorestseeruvad, siis fluorestsentsi värvus ja selle intensiivsus erinev.

Mõnede samblikuainete värvustestid ja fluorestsents UV kiirguses

Aine K C KC Pd UVAlektoriaalhape kollane punane punane tume-

kollanekollane

Atranoriin kahvatukollane

– – – nõrkvalge

Fumaarproto-tsetraarhape

pruuni-kas

– – punane –

Norstikthape veri-punane

– punane kollane –

Parietiin tume-punane

– – – –

Usniinhape(helekollane)

– – kollakas-oranzh

– tume,valgustneelav

UURIMISMEETODID 4

3. Õhukese kihi kromatograafia (TLC –

thin layer chromatography) –

standardiseeritud meetod samblikuainete

täpseks määramiseks; võimaldab lahutada

ja identifitseerida ühes eksemplaris

sisalduvaid erinevaid samblikuaineid

UURIMISMEETODID 5

TLC analüüsi käik (1): Samblikutalluse tükki leotatakse atsetoonis, milles

samblikuained lahustuvad. Saadud lahusest kantakse mõnikümmend ml TLC

plaadi stardijoonele. TLC plaat voolutatakse spetsiaalses kemikaalide

segus e. voolutis, lastes vedelikul mööda plaadi pinda imbuda stardijoonest 10 cm kõrgusele.

UURIMISMEETODID 6 TLC analüüsi käik (2):

Kui vooluti on tõusnud mööda plaati katvat kihti finišijooneni (10 cm stardijoonest), võetakse plaat voolutustangist välja ja kuivatatakse õhu käes.

Kuivatatud plaati vaadeldakse UV-lambi all lainepikkustel 254 ja 366 nm; voolutiga kaasa kandunud ainelaigud fluorestseeruvad.

Plaat "ilmutatakse" – sellele pihustatakse ~10% väävelhapet ja hoitakse ~110°C juures, kuni laigud on värvunud.

UURIMISMEETODID 7

TLC analüüsi käik (3): Ained identifitseeritakse tõusukõrguse e. Rf (so.

laigu kaugus stardijoonest mm-tes), happega töötlemisel tekkinud laigu värvuse ja kuju ning UV-fluorestsentsi järgi.

Ainete määramiseks olemas vastavad tabelid ilmunud laigu tõusukõrguste ja värvuste kohta erinevates voolutussegudes.

TLC plaat peale ilmutamist

TLC plaat enne ilmutamist UV-s (366 nm)