Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ õpilaste pädevuste hindamisvahend II kooliastmele 1.2. Ohutuse alateema Autorid: Katrin Rüütel, Ando Piirsoo, Kalvar Tammine ja Margo Klaos (Päästeamet). Hindamisvahendit on retsenseerinud Päästeameti erinevate osakondade ja päästekeskuste (ennetustöö, pommigrupp) töötajad Küsimuste sõnastust on piloteeritud Ülenurme Gümnaasiumi ja Jakob Westholmi Gümnaasium 6. klassi õpilastega. Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele. Ohutuse valdkonnas õpetatakse käituma ohutult liiklus-, tule-, veeohu ja teiste keskkonnast tulenevate ohtude puhul ning otsima vajaduse korral abi. Õpilast suunatakse ohutuse valdkonnas: 1) tundma eri liiki ohuallikate ja ohtlike olukordade olemust ning nende võimalikku tekkemehhanismi; 2) vältima ohuolukordadesse sattumist; 3) kujundama turvalisele kooli- ja kodukeskkonnale ning liiklusohutusele suunatud hoiakuid ja käitumist; 4) omandama teadmisi ning oskusi ohu- ja kriisiolukordades tõhusalt käituda; 5) kujundama õiget liikluskäitumist, harjuma järgima liikluses kehtivaid norme ning arvestama kaasliiklejaid; 6) tundma õppima ja väärtustama liikluse ning ohutuse reeglitest tulenevaid õigusi, kohustusi ja vastutust TULEOHUTUS 1. Õpitulemus: kirjeldab, kuidas toimub põlemine 1. Vali, millised järgmistest komponentidest soodustavad ja millised pärsivad põlemist? hapnik; vesi; temperatuur; põlevmaterjal; tulekustutusvaht; tikud, süsihappegaas, liiv, muld Põlemist soodustavad: ______________________________________________________ Põlemist pärsivad: __________________________________________________________ Vastus: hapnik, temperatuur, põlevmaterjal, tikud soodustavad põlemist vesi, tulekustutusvaht, süsihappegaas, pulberkustuti, liiv, muld pärsivad põlemist 2. Õpitulemus: nimetab tule-, vee- ja suurõnnetuste enamlevinud põhjuseid.
13
Embed
Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ õpilaste pädevustekodu.ut.ee/~epuman/LT/Ohutus.pdf · VEEOHUTUS 21. Õpitulemus: oskab päästevesti õigesti selga panna ja teab sellel paiknevate
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ õpilaste pädevuste
hindamisvahend II kooliastmele
1.2. Ohutuse alateema
Autorid: Katrin Rüütel, Ando Piirsoo, Kalvar Tammine ja Margo Klaos (Päästeamet).
Hindamisvahendit on retsenseerinud Päästeameti erinevate osakondade ja päästekeskuste
(ennetustöö, pommigrupp) töötajad
Küsimuste sõnastust on piloteeritud Ülenurme Gümnaasiumi ja Jakob Westholmi Gümnaasium 6.
klassi õpilastega.
Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist vaimselt,
emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima
tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna
kujundamisele.
Ohutuse valdkonnas õpetatakse käituma ohutult liiklus-, tule-, veeohu ja teiste keskkonnast
tulenevate ohtude puhul ning otsima vajaduse korral abi.
Õpilast suunatakse ohutuse valdkonnas:
1) tundma eri liiki ohuallikate ja ohtlike olukordade olemust ning nende võimalikku
tekkemehhanismi;
2) vältima ohuolukordadesse sattumist;
3) kujundama turvalisele kooli- ja kodukeskkonnale ning liiklusohutusele suunatud hoiakuid
ja käitumist;
4) omandama teadmisi ning oskusi ohu- ja kriisiolukordades tõhusalt käituda;
5) kujundama õiget liikluskäitumist, harjuma järgima liikluses kehtivaid norme ning
arvestama kaasliiklejaid;
6) tundma õppima ja väärtustama liikluse ning ohutuse reeglitest tulenevaid õigusi,
kohustusi ja vastutust
TULEOHUTUS
1. Õpitulemus: kirjeldab, kuidas toimub põlemine
1. Vali, millised järgmistest komponentidest soodustavad ja millised pärsivad põlemist?
2. Õpitulemus: nimetab tule-, vee- ja suurõnnetuste enamlevinud põhjuseid.
2. Millised on peamised tulekahjude põhjused? Palun nimeta vähemalt viis põhjust
Õiged vastusevariandid:
a. Lõkke järelevalveta jätmine
b. Suitsetades magama jäämine
c. Elektripistikute ülekoormamine
d. Põleva küttekolde uks jääb lahti
e. Tikkudega mängimine
f. Küünal põlevmaterjalide läheduses;
g. Katkised või hooldamata kütteseadmed;
h. Katkised elektriseadmed ja juhtmed;
i. Tuli ahjus või kaminas
3. Millised soovitused on õiged? Palun tõmba õigele vastusevariandile joon alla.
a. Küttepuud tuleks enne süütamist ahju ukse ees sooja käes kuivatada. ÕIGE VALE b. Kuna teeküünla ümbris on metallist, siis võib selle asetada ka põlevmaterjalist alusele.
ÕIGE VALE
c. Lõkkekoha ümbrus tuleks läbi kaevata ning kividega ümbritseda. ÕIGE VALE d. Toiduõli süütamiseks on see vaja eelnevalt kuumutada. ÕIGE VALE e. Kokku kogutud ajalehed ei ole süttimisohtlikud, kui need ühte pakki panna ja kinni siduda.
ÕIGE VALE
f. Kui jõulukuuselt hakkavad okkad pudenema, siis tuleb sellelt süttimisohu ärahoidmiseks elektriküünlad ära korjata.
ÕIGE VALE
g. Voodis või diivanil on lubatud suitsetada vaid isekustuvaid sigarette. ÕIGE VALE h. Keevitamise või ketassaega metalli lõikamise järel peab töökohta veel mõnda aega jälgima, et sädemed kuskile hõõguma poleks jäänud.
ÕIGE VALE
3. Õpitulemus: tunneb põlevmaterjalide põlemistingimusi;
Miks ei tohi lõket jätta järelevalveta? Palun too välja vähemalt kolm põhjust.
Õiged vastusevariandid: a. Lõkkest lenduv säde võib lennata ka ümbruses olevale põlevmaterjalile.
b. Tuli võib maapinda mööda levida.
c. Eemaltvaatajad võivad seda ekslikult tulekahjuks pidada.
4. Õpitulemus: nimetab suitsuanduri paigaldamise tingimusi
4. Millised neist suitsuanduri paigaldamise reeglitest on õiged? Palun tõmba õigele
vastusevariandile joon alla.
a. Suitsuandur peab olema paigaldatud igale korrusele. ÕIGE VALE b. Suitsuanduri võib paigaldada seinale põrandast 1 m kõrgusele. ÕIGE VALE c. Suitsuandur tuleb paigaldada ahjude ja kaminate lähedusse. ÕIGE VALE d. Suitsuanduri jaoks on sobivaim koht tubade vaheline koridor. ÕIGE VALE e. Suitsuandur on soovitatav paigaldada igasse magamistuppa. ÕIGE VALE f. Toa nurka paigaldatud suitsuandur avastab suitsu kõige kiiremini.
ÕIGE VALE
g. Suitsuandur paigaldatakse lakke. ÕIGE VALE
h. Suitsuandur peab olema köögis. ÕIGE VALE i. Patarei tühjenemisel peab suitsuanduri välja vahetama.
ÕIGE VALE
5. Õpitulemus: oskab kasutada tulekustutit
5. Kuidas Sa kasutad tulekustutit? Palun kirjelda tegevust loogilises järjekorras.
Vastus: Võtan käepidemest kinni, eemaldan splindi, ühe käega hoian kustutit käepidemest,
teisega vooliku otsast. Suunan vooliku põlevasse koldesse ja vajutan käepideme alla.
6. Õpitulemus: teab Eesti ja üle-Euroopalist hädaabinumbrit 112
6. Mis on kogu Euroopa Liidus kasutusel olev hädaabinumber?
Vastus: Eesti ja üle-Euroopaline hädaabinumber on 112
7. Õpitulemus: suudab õnnetuse (tulekahju kodus, maastikul ja koolis, pommikahtlus) olukorras
olukorda hinnata ja iseennast ohtu panemata evakueeruda
7. Palun vaata skeemi ja vali kõige ohutum väljumisteekond, kui tulekahju kolle asub:
Lisainfo: Hoone on ühekordne ja kõikides tubades on üks aken.
a. külaliste toas ja Sa ise asud köögis ________________________________________________
b. köögis ja Sa ise asud magamistoas ________________________________________________
c. koridoris ja Sa ise asud külaliste toas_______________________________________________
Vastused: a) koridorist ja välisukse kaudu või aknast; b) aknast; c) aknast
8. Õpitulemus: kirjeldab, kuidas tema käitub tulekahju korral;
8. Metsas jalutades näed Sa umbes 100m kaugusel suitsu ja tuld, mis liigub kiirelt Sinu poole.
Palun kirjelda mida teed.
Vastused: a) helistan 112; b) leian veekogu ja toon vett; c) hindan tuule suunda ja eemaldun
tulekoldest nii, et olen ohutus kohas ja saan helistada 112;
9. Õpitulemus: teab karistusi, mis kehtivad asjata hädaabinumbril helistamise eest;
9. Palun nimeta karistus, mille saab määrata alaealisele asjatult hädaabinumbril helistamise eest.
Vastus: Alaealisele määratakse trahv, mille maksab üldjuhul lapsevanem.
10. Õpitulemus: Tunneb evakuatsioonimärgistust ja järgib seda, kui hoones on juhtunud õnnetus.
10. Palun kirjelda, mille järgi tunned ära evakuatsioonimärgistuse (vt joonis 10).
Vastus: rohelise ja valge kombinatsioon, nooled.
11. Õpitulemus: oskab helistada hädaabinumbril 112, kui näeb tulekahju, lõhkekeha ja
uppumisohtu sattunud inimest;
11. Kuhu Sa helistad kui näed tulekahju, lõhkekeha või uppumisohtu sattunud inimest?
Vastus:112
Abiks õpetajale
Helistades hädaabinumbril 112 vastan küsimustele:
Mis juhtus?
Kus juhtus?
Kas keegi on viga saanud?
Mis on minu nimi ja telefoninumber?
12. Õpitulemus: teab, kuidas suitsuandurit hooldatakse ja kontrollitakse;
12. Palun kirjelda, kuidas kontrollitakse suitsuandurit.
Vastus: vajutan suitsuanduril olevat nuppu, kuni ta piiksuma hakkab.
Palun kirjelda, kuidas hooldatakse suitsuandurit.
Vastus: suitsuanduri regulaarne puhastamine tolmuimejaga, mis puhastab anduri sisemuse
tolmust kõige paremini; märjaks teha ei tohi, vett pole vaja kasutada.
OHTLIKUD ESEMED
13. Õpitulemus: teab, millised võivad välja näha plahvatusohtlikud esemed.
13. Kas lõhkekehal on kindel kuju ja vorm?
______________________________________________
Kirjuta nende piltide numbrid, kus Sinu arvates on kujutatud lõhkekeha (vt joonis 13)
14. Õpitulemus: oskab kirjeldada leitud plahvatusohtlikku eset helistades hädaabinumbrile 112
või täiskasvanule.
14. Kui Sul tuleks helistada hädaabinumbrile 112, siis kuidas Sa kirjeldaksid pildil olevaid
esemeid (vt joonis 14)?
15. Õpitulemus: oskab metsast leitud tundmatut eset märgistada ja tagada sellele päästjate
ligipääs
15. Palun kirjelda kuidas märgistada metsas käepäraste vahenditega plahvatusohtlikku eset.
16. Palun kirjelda kuidas mõõta kaugust teeni või asulani.