Laekvere Valla Sõnumid Nr 07 (153) DETSEMBER 2012 TASUTA Laekvere sümbol iidne mänd Alutaguse metsamassiivid Ettevõtlikud põllumehed Kaunid külad Vesised sood ja rabad Edumeelsed seltsid Rõõmsad ja reipad isetegijad Eestimaa vägevad jahimehed Vanad ja väärikad koolid Arukad tegemised Lahedad sportimisvõimalused Demokraatlik valitsemine See on Laekvere vald A.D. 2012 Kokkuvõtvalt lõppevast aastast Oodatud lume ja külmakraadide saabumine on muutnud meid ümbritseva puhtamaks ja valgemaks. Loodetavasti on selleks korraks pime ja mudane aeg ümber saanud. Lume rookimine võib nii mõnelegi meist tüütava tegevusena tunduda, aga füüsiline tegevus kulub meile kõigile marjaks ära. Liiatigi on jõulupühad ja aastavahetus sellel aastal sattunud nädalavahetuse pikenduseks, mis soodustab liigset söömist ja vähest liikumist ning üleliigsete kilogrammide kerget lisandumist. Aasta lõpus on ikka kombeks kokkuvõtteid teha ja nii püüan minagi lühidalt möödunud juubeliaastat meenutada. Teatavasti täitus vallal 20 aastat omavalitsusliku staatuse omistamisest, mida tähistati 5. aprillil. Eriline oli lõppev aasta sellegi poolest, et meie vald sai esimese aukodaniku. See tiitel omistati sumomaadleja Kaido Höövelsonile, sumotori nimega Baruto. Aukodaniku tiitel anti Kaidole kätte 2. juunil Muuga mõisa päeva raames. Minu hinnangul pälvis tiitli igati õige inimene. On ta ju toonud tuntust nii meie vallale kui kogu Eestimaale. Õnne ja edu Kaidole edaspidiseks ja loodame, et ta kodukanti ükskord tagasi tuleb. Head meelt teeb selle aasta keskmisest suurem laste sündide arv. Ilmavalgust on tänaseks hetkeks näinud 22 uut ilmakodanikku ja sellega seonduvalt saab veebruarikuus avatud Laekvere lasteaia mängurühm paari aasta pärast arvestatavat hoolealuste lisa. Hea sündivus õigustab eelmisel aastal tehtud suurt investeeringut lasteaia hoonesse ja annab lootust elu jätkumiseks maal. Vaatamata suhteliselt keerulistele majandusoludele on suudetud jätkata traditsiooniliste kultuuri ja spordiürituste korraldamist. Kindlasti on need meie inimestele olulised ja tähtsad ning nendest ei tohi loobuda. Korraldamise kuludes saab järgi anda kui korraldamise taste pisut allapoole lasta aga igal juhul on see parem korraldamise loobumisest. Võimalusel tuleb ürituste korraldamisel kaasta ka sponsoreid. Kindlasti ei ole see lihtne, aga meie ettevõtjad on abivalmis ja võimalusel leitakse lahendus. Heaks näiteks on siinkohal Laekvere-Simuna rahvajooks, mida korraldati juba kümnendat korda. Sellel suvel valmis valla kõigi aegade suurim investeering, milleks on Laekvere aleviku veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. Maa sisse pandi mitmeid kilomeetreid torustikku, ehitati uued pumbamajad, paigaldati veepuhastusseadmed ja rekonstrueeriti reoveebiopuhasti. Nüüd saame tarbida puhast joogivett, säästes sellega rahakotti poest joogivee ostmata jätmisega ja ilma südant valutamata kasutada kanalisatsiooni, sest biopuhastist väljuva vee näitajad on tõesti väga head. Muidugi on tegemist väga kuluka ettevõtmisega, mida suuremas osas rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti kaudu, aga vallal tuli võtta ka laenu, mis omakorda tingib teenuse hinnatõusu. Ma usun, et parema teenuse eest on põhjendatult õigus küsida ka kõrgemat hinda. Kahtlemata on surve meie rahakotile viimasel aastal järjest kasvanud. Bensiini hind on järjest tõusnud ja see tekitab ahelreaktsiooni enamuse toodete ja teenuste tõusuks. Järgmine hoop tuleb uuel aastal elektri hinnatõusuga. Emotsionaalselt on hinnasildil numbrid küll väikesed, aga kroonidesse ümber rehkendades muutuvad need nii suureks, et osta ei kannataks just kui midagi. Palgatõusu võimalused ei ole paraku teab mis suured vaatamata sellele, et meedia kütab ootust ülesse. Koht kust raha riiki juurde saab tekkida on eksport. Nõudlus meie riigis valmistatud toodete järgi ei ole väga kõrge ja konkurentsis suudame välisturgudel püsida suhteliselt madala toodete omahinnaga, mis omakorda pidurdab palgatõusu. Meie majandust aitab jalul hoida Euroopa Liidu toetusprojektide raha, mis annab tööd ja võimaldab pakkuda teenuseid. Euroopa abirahadega tehakse ka suurem osa meie valla investeeringutest. Nendeks on viimasel aastal olnud lisaks eelpool nimetatutele Muuga Spordihoone soojustamine ja mänguväljaku ehitamine, Paasvere külamaja ehitamine, Venevere puhkeala rajamine ja oma järge ootavad Kellavere puhkeala ja Laekvere – Moora kergliiklustee. Erandiks on väikesed rahasüstid Laekvere raamatukogu ümberviimiseks vallamajja ja Rahva Maja saali remont, mis tulid kultuuriministeeriumi eraldistena. Erandlik oli lõppev aasta veel sellegi poolest, et minu mäletamist mööda ei ole ühelgil eelneval aastal nii palju arengudokumente vastu võetud kui 2012 aastal. Olgu nad meenutamiseks üles loetud: Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2020, Laekvere valla eelarvestrateegia aastateks 2012-2016 ja Laekvere vallaühisveevärgi ja – kanalisatsiooniarendamise kava aastateks 2012-2024. Nendesse dokumentidesse on sisse kirjutatud soovunelmaid, mis võivad tunduda ebareaalsetena, aga minevik on näidanud seda, et julge unistada ja üks osa unistustest saab reaalsuseks. Julget unistamist ka Teile head lehelugejad, võibolla on sellel korral jõuluvana koti sees just see asi, mida oled kaua igatsenud. Kauneid saabuvaid jõulupühi ja teguderohket uut aastat! Margo Klaasmägi Vallavolikogu esimees
12
Embed
Laekvere Valla Sõnumid DETSEMBER nr 7_uus.pdf · Minu hinnangul pälvis tiitli igati õige inimene. On ta ju toonud tuntust nii meie vallale kui kogu Eestimaale. Õnne ja edu Kaidole
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
Laekvere Valla SõnumidNr 07 (153) DETSEMBER 2012 TASUTA
Laekvere sümbol iidne mänd
Alutaguse metsamassiivid
Ettevõtlikud põllumehed
Kaunid külad
Vesised sood ja rabad
Edumeelsed seltsid
Rõõmsad ja reipad isetegijad
Eestimaa vägevad jahimehed
Vanad ja väärikad koolid
Arukad tegemised
Lahedad sportimisvõimalused
Demokraatlik valitsemine
See on Laekvere vald
A.D. 2012
Kokkuvõtvalt lõppevast aastast
Oodatud lume ja külmakraadide saabumine on
muutnud meid ümbritseva puhtamaks ja
valgemaks. Loodetavasti on selleks korraks pime
ja mudane aeg ümber saanud. Lume rookimine
võib nii mõnelegi meist tüütava tegevusena tunduda, aga
füüsiline tegevus kulub meile kõigile marjaks ära. Liiatigi on
jõulupühad ja aastavahetus sellel aastal sattunud
nädalavahetuse pikenduseks, mis soodustab liigset söömist ja
vähest liikumist ning üleliigsete kilogrammide kerget
lisandumist.
Aasta lõpus on ikka kombeks kokkuvõtteid teha ja nii püüan
minagi lühidalt möödunud juubeliaastat meenutada.
Teatavasti täitus vallal 20 aastat omavalitsusliku staatuse
omistamisest, mida tähistati 5. aprillil.
Eriline oli lõppev aasta sellegi poolest, et meie vald sai
esimese aukodaniku. See tiitel omistati sumomaadleja Kaido
Höövelsonile, sumotori nimega Baruto. Aukodaniku tiitel
anti Kaidole kätte 2. juunil Muuga mõisa päeva raames.
Minu hinnangul pälvis tiitli igati õige inimene. On ta ju
toonud tuntust nii meie vallale kui kogu Eestimaale. Õnne ja
edu Kaidole edaspidiseks ja loodame, et ta kodukanti
ükskord tagasi tuleb.
Head meelt teeb selle aasta keskmisest suurem laste sündide
arv. Ilmavalgust on tänaseks hetkeks näinud 22 uut
ilmakodanikku ja sellega seonduvalt saab veebruarikuus
avatud Laekvere lasteaia mängurühm paari aasta pärast
arvestatavat hoolealuste lisa. Hea sündivus õigustab eelmisel
aastal tehtud suurt investeeringut lasteaia hoonesse ja annab
lootust elu jätkumiseks maal.
Vaatamata suhteliselt keerulistele majandusoludele on
suudetud jätkata traditsiooniliste kultuuri ja spordiürituste
korraldamist. Kindlasti on need meie inimestele olulised ja
tähtsad ning nendest ei tohi loobuda. Korraldamise kuludes
saab järgi anda kui korraldamise taste pisut allapoole lasta
aga igal juhul on see parem korraldamise loobumisest.
Võimalusel tuleb ürituste korraldamisel kaasta ka
sponsoreid. Kindlasti ei ole see lihtne, aga meie ettevõtjad on
abivalmis ja võimalusel leitakse lahendus. Heaks näiteks on
siinkohal Laekvere-Simuna rahvajooks, mida korraldati juba
kümnendat korda.
Sellel suvel valmis valla kõigi aegade suurim investeering,
milleks on Laekvere aleviku veevarustuse ja
ka n a l i s a t s i o on i s ü s t e e mid e r e k on s t r u e e r i min e .
Maa sisse pandi mitmeid kilomeetreid torustikku, ehitati
uued pumbamajad, paigaldati veepuhastusseadmed ja
rekonstrueeriti reoveebiopuhasti. Nüüd saame tarbida puhast
joogivett, säästes sellega rahakotti poest joogivee ostmata
jätmisega ja ilma südant valutamata kasutada kanalisatsiooni,
sest biopuhastist väljuva vee näitajad on tõesti väga head.
Muidugi on tegemist väga kuluka ettevõtmisega, mida
suuremas osas rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi
projekti kaudu, aga vallal tuli võtta ka laenu, mis omakorda
tingib teenuse hinnatõusu. Ma usun, et parema teenuse eest
on põhjendatult õigus küsida ka kõrgemat hinda.
Kahtlemata on surve meie rahakotile viimasel aastal järjest
kasvanud. Bensiini hind on järjest tõusnud ja see tekitab
ahelreaktsiooni enamuse toodete ja teenuste tõusuks.
Järgmine hoop tuleb uuel aastal elektri hinnatõusuga.
Emotsionaalselt on hinnasildil numbrid küll väikesed, aga
kroonidesse ümber rehkendades muutuvad need nii suureks,
et osta ei kannataks just kui midagi. Palgatõusu võimalused
ei ole paraku teab mis suured vaatamata sellele, et meedia
kütab ootust ülesse. Koht kust raha riiki juurde saab tekkida
on eksport. Nõudlus meie riigis valmistatud toodete järgi ei
ole väga kõrge ja konkurentsis suudame välisturgudel püsida
suhteliselt madala toodete omahinnaga, mis omakorda
pidurdab palgatõusu. Meie majandust aitab jalul hoida
Euroopa Liidu toetusprojektide raha, mis annab tööd ja
võimaldab pakkuda teenuseid.
Euroopa abirahadega tehakse ka suurem osa meie valla
investeeringutest. Nendeks on viimasel aastal olnud lisaks
eelpool nimetatutele Muuga Spordihoone soojustamine ja