1 Kust tulevad tuuled? Sirje Keevallik TTÜ Meresüsteemide Instituut Solaarkonstant – 1370 W/m 2 Sellest püüab Maa päevapool kinni 1370πR 2 W Keskeltläbi atmosfääri ülapiirile: 1370 πR 2 /4 πR 2 = 342.5 W/m 2 Geograafilised erinevused: Ekvaatoril kiirgusenergia ülejääk 68 W/m 2 , poolustel puudujääk 100 W/m 2 Päikesekiirguse ööpäevasummade (cal/cm 2 ) muutumine aasta jooksul. Ööpäevasummad olenevad: • Päikese kõrgusest • päeva pikkusest Sesoonsed erinevused Miks õhk hakkab liikuma? Rõhu gradientjõud: gradp F ρ 1 − = Gradient on positiivne väljafunktsiooni kasvamise suunas Miinus näitab, et õhk hakkab liikuma sinna, kus rõhk madalam z dz Ühe ruutmeetri kohal olev vertikaalne sammas dz g dp ρ − = RT p ρ = Hüdrostaatika võrrand: Ideaalse gaasi olekuvõrrand: RT gdz p dp − = Neid kombineerides: Siit: kahe samarõhupinna vaheline kaugus on võrdeline temperatuuriga: T const dz =
6
Embed
Kust tulevad tuuled? · Geostroofiline voolamine − rõhu gradientjõu tasakaalustab Coriolise jõud. n p V ∂ ∂ Ω =− ρ ϕ 1 2 sin Gradientvoolamine – tasakaalus on rõhu
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
1
Kust tulevad tuuled?
Sirje KeevallikTTÜ Meresüsteemide Instituut
Solaarkonstant – 1370 W/m2
Sellest püüab Maa päevapool kinni 1370πR2 WKeskeltläbi atmosfääri ülapiirile:1370 πR2 /4 πR2 = 342.5 W/m2
Geograafilised erinevused:Ekvaatoril kiirgusenergia ülejääk 68 W/m2, poolustel puudujääk 100 W/m2
Päikesekiirguse ööpäevasummade (cal/cm2) muutumine aasta jooksul.Ööpäevasummad olenevad:• Päikese kõrgusest• päeva pikkusest
Sesoonsed erinevused
Miks õhk hakkab liikuma?
Rõhu gradientjõud: gradpFρ1
−=
Gradient on positiivne väljafunktsiooni kasvamise suunasMiinus näitab, et õhk hakkab liikuma sinna, kus rõhk madalam
z
dz
Ühe ruutmeetri kohal olev vertikaalne sammas
dzgdp ρ−=
RTp ρ=
Hüdrostaatika võrrand:
Ideaalse gaasi olekuvõrrand:
RT
gdz
p
dp−=
Neid kombineerides:
Siit: kahe samarõhupinna vaheline kaugus on võrdeline temperatuuriga:
Tconstdz =
2
Merebriis: T2 >T1 → z2>z1
p0
p1
SEA LAND
T1 T2
z0
z
z1
z2
Walkeri tsirkulatsioonirakud troopikas
Coriolise jõud
Maa pöörlemine tekitab kaks näivjõudu:• tsentrifugaaljõud, mis mõjub kõigile objektidele• Coriolise jõud, mis mõjub ainult liikuvatele objektidele
Coriolise jõud mõjub risti liikumisega• Põhjapoolkeral paremale• Lõunapoolkeral vasakule
Ω
φ
R RRuΩ2
ϕcos2 uΩ
ϕsin2 uΩ
Itta liikuva objekti joonkiirus onsuurem kui Maa punkti joonkiirus.Seetõttu on talle mõjuv tsentrifugaaljõud suurem kui paigalseisvale punktile mõjuvtsentrifugaaljõud.
Itta liikuvale objektile mõjuv Coriolise jõud
2
22
22
R
Ru
R
RuRR
R
u+
Ω+Ω=
+Ω
Lõunasse liikuvale objektile mõjuv jõud:
Ekvaatori kiirus 1670 km/h60. laiuskraadi kiirus 835 km/h
( )22RR
RR
uR δ
δδ
+
+
+Ω=Ω
Liikumishulga momendi jäävuse seadus
Ω
φ
R
yδ a
Rδ
Atmosfääri üldtsirkulatsioon põhjapoolkera suve ajal
3
Tuulesüsteemid aluspinna lähedal põhjapoolkera suve ajal
Soojuse ülekanne läbi kesklaiuste
Lääne-idasuunalise õhuvoolu abil ei saa transportida soojust põhjast lõunasse
Õnneks on läänevool ebastabiilne
Ebastabiilsuse avalduseks on
• Planetaarsed lained
• Tsüklonaalne tegevus
Vedelik kahe pöörleva silindri vahel, millest välimist soojendatakse
Soojuse ülekande üheks viisiks läbi kesklaiuste on planetaarsed lained
Jugavool põhjapoolkeralInternational Herald Tribune, 10.-11. november 2001
Tugev tuul ja vihm VahemeremaadesLumi Skandinaavias
Ebatavaliselt soe USA keskosas
Salzburg -1 CBudapest +6 C
Ilmavõrrandid
Newtoni II seadus (jõud paneb õhu liikuma)
Rõhu gradientjõudGravitatsioonijõudHõõrdejõudCoriolise jõudTsentrifugaaljõud
Pidevuse võrrand (mass ei kao)
Termodünaamilise energia võrrand(soojus kulub tööks ja
temperatuuri tõstmiseks)
Veebilansi võrrand koos faasiüleminekutega
Ideaalse gaasi olekuvõrrand(seob omavahel ruumala,
rõhu ja temperatuuri)
Algtingimused ja ääretingimused
4
Geostroofiline voolamine − rõhu gradientjõu tasakaalustabCoriolise jõud.
n
pV
∂∂
−=Ωρ
ϕ1
sin2
Gradientvoolamine – tasakaalus on rõhu gradientjõud, Coriolise jõud ja tsentrifugaaljõud.
n
pV
R
V
∂∂
−=Ω+ρ
ϕ1
sin22
Tasakaaluline voolamine
Koordinaat n on liikumisega risti ja suunatud vasakule
Jõudude tasakaal planetaarses piirikihisP on rõhu gradientjõudCo on Coriolise jõud
Fr on hõõrdejõud
P
Co
p0 - δp
p0 + δp
p0Fr
V
Aiolose paun
Soodsad pärituuled – passaadidTeised head tuuled – briisid ja mussoonid
Paunast välja lastud pahad tuuled –tsüklonite tuuledtornaadod ehk tuulispasad ehk vesipüksidtroopilised tsüklonid ehk taifuunid ehk orkaanidsuhhoveidsamuumidsirokodmistraalidbooradföönid