Kus on maailma ja Eesti majandus?

Majandusseis ja –väljavaated maailmas ja Eestis

Maris LauriOktoober 2014

Kus me oleme?

Seal, kus me peaksimegi olema

Tulevad väga rasked ajad, kõik muutub oluliselt, maailm ei ole enam endine

september/oktoober 2008

Seega toimub see, mis peabki toimuma – majandused

kohanduvad muutunud maailmaga

Muutused

Geograafiliste jõujoonte nihkumineMuutused rahvastikus

Hariduse ja teadmiste kiire levikTehnoloogia kiire areng ja kättesaadavuse

suurenemineInfo järjest kiirem globaalne liikumineVäga erinevad poliitilised protsessid

Majanduses toimuvast arusaamine eeldab protsesside mõistmist

Majandusteooriad on lihtsustused ja kehtivad teatud keskkonnas

Ajafaktor – teoorias koheselt, tegelikult võtab aega

Universaalseid teooriaid on vähe

Tegelik elu on täis erisusi

Riikide majandus- ja poliitilised keskkonnad (regulatsioonid) on väga erinevad

Inimlikud ja ühiskondlikud tegurid:„oma mätas“harjumused

eksisteerivad teadmisedeelarvamused

PROOVIKS SIISKI ÜLDISTADA

Arengumaade kasv on küll kiirem, kuid jälgib jõukate dünaamikat

20002001

20022003

20042005

20062007

20082009

20102011

20122013

20142015

20162017

20182019

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

IMFi majandusprognoos: majanduskasv %

Maailmarenenud riigidarengumaad

Kõik numbrid IMFi okt 2014 WEO-st

Erinevused on endiselt väga suured

G7

Arenenud riigid

EL

CIS

Arengumaad

Euroopa arengum

Lad-Am

Lähis-Ida,P-Aafr

Aasia

Aafrika

0 10000 20000 30000 40000 50000

SKP (PPS) per capita, USA

20131993

Eesti SKP (PPS) per capita kasvanud 3x

G7

Arenenud riigid

EL

Eesti

CIS

Arengumaad

sh Euroopa

Lad-Am

Lähis-Ida,P-Aafr

Aasia

Aafrika

0 10000 20000 30000 40000 50000

20131993

Eestist oli arengumaa, nüüd enam mitte,

Eesti on vahepealne

Aasia osakaal kasvab, teiste arengumaade osa mitte eriti

PPS põhjal

1993 20130

102030405060708090

100

muud arenguAafrikaLäh-Ida, P-AafLad-AmAasiaCISmuud arenenudUSAEL

USD-i põhjal

1993 20130%

10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%

muud arenguAafrikaLäh-Ida, P-AafLad-AmAasiaCISmuud arenenudUSAEL

Kuidas Lääs suhtub arengumaade jõukamaks muutumisse?

Kahetiselt

Muutustel on tagajärjed

EmotsionaalsedPoliitilised

Majanduslikud

LOOTUSETU LÄÄS?

Euroopa Liit (eurotsoon) vs USA

Majanduskasv: EL vs USA

20002002

20042006

20082010

20122014

20162018

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

ELeurotsoonUSAarengumaad

EL (euroala) vs USA

USA• Riik

– Otsustusprotsessid– Huvid– Riigi ülesehitus

• Rahvastiku kasv (immigrandid + loomulik iive)

• Aeglasem vananemine• Endiselt suuresti

immigrantide ja nende ellusuhtumise ühiskond

EL (euroala)• Riikide ühendus

– Otsustusprotsessid– Huvid– Liidu ja riikide ülesehitus

• Rahvastik stabiilne või vähenev (immigrandid + tihti negatiivne iive)

• Kiire vananemine• Suuresti stabiilsuse

pooldajate ühiskond

Jõukad riigid: struktuursed probleemid

• Odavtootmine liigub odavamatesse riikidesse– Jääb teadmis- ja kapitalimahukas tootmine

• Sotsiaalsüsteem on väga kulukas– Pikaajaliselt jätkusuutmatu

• Rahvastik vananeb, kasvab aeglaselt või isegi väheneb

Jõukad riigid: võlakoorem

Suur võlakoormus – Majapidamised– Ettevõtted– Riik

• Laenude saamine• Intressid• Koormab tarbimist• Vajab vähendamist

Kuidas ergutada eurotsooni?

• Rahatrükk?– Inflatsioon– Poliitilis-rahvuslikud seisukohad– Riikidevaheline konsensus puudub

• Lõdvem rahapoliitika pole mõjunud:– Laenuandjad (pangad):

• Finantseisu parandamine, reservid• Normatiivid, sisemised reeglid

– Laenuvõtjaid on vähe (ootused nõrgad, võlad suured)

Jõukate riikide kasvust

• Kasvuvõimalused väikesed– Kõrgemalt tasemelt on keeruline suuri kasve

saavutada– Kuid iga kasvuprotsendi väärtus on suur

• Tarbimismahud on suured– Jõukus on väga suur

Jõukate riikide konkurentsieelised

Teadmised, oskused, tehnoloogia

Teadmis- ja kapitalimahukas tootmine

Kasumlikum Tuleviku kasv Konkreetsemal tasemel riskid

suured

Suurim probleem

Muutmisevalmidus ühiskonnas on madal

HIINA VÕTAB KÕIK?

Või jääb midagi ka teistele?

Arengumaade arengukäik on väga erinev

Hiina India Nigeeria Brasiilia Eesti0

5000

10000

15000

20000

25000

30000

35000 SKP elaniku kohta, pps dollar

19831993200320132019

Suured kasvuvõimalused

Madal tase (+matemaatiline mõju kasvunumbrites)

Palju erinevaid võimalusi Väikestel muutustel on väga suur mõju Tarbimisstruktuuri areng ja tarbimise kasv Investeerimisvõimalused (kõrge tulumäär ja

riskimäär)

Ühiskonnas palju probleeme

Väga palju erinevaid poliitilisi riskeSisepoliitilisedVälispoliitilised

Sõltuvuses arenenud maadestSõltuvuses loodusressurssidest

Majanduskeskkond probleemne

SeadusedKorruptsioon

ÜlekuumenemineJuhtimisvead

Kasvulõksud

• Kaugus suurtest tarbijaturgudest• Klaaslae efekt ehk keskmise sissetuleku lõks:

– Vana moodi ei saa– Uut moodi ei oska

Üks mõte tulevikku

Kui kõik riigid muutuvad järjest jõukamaks, siis kes hakkab tootma odavat kaupa?

Vahekokkuvõte: jõujooned maailmas

• Lääne tehnoloogine edumaa on väga suur

• Lääne jõukus on oluliselt suurem

• Suur varieeruvus riigiti• Käitumise ja toimimise

erinevused

• Arengumaadel väga suur kasvupotentsiaal

• Rohkelt erinevaid riske– Nn ülekuumenemine– Sotsiaalsed probleemid– Poliitilised probleemid– Keskkonna probleemid– Demograafilised

probleemid

31

Valitsuspoliitika tulevik jõukates riikides

• Poliitilised põhimõtted• Majanduskasvu soodustava poliitika piirangud• Kasinuspoliitika on sunnitud valik• Demokraatia „kulud“• Alternatiivi aktsepteeritavus: võlgade

mahakandmine ja nö otsast alustamine• Kokkuhoiuga peaks kaasnema ka arukas

kulutamine32

HUVIGRUPID

Muutused ettevõtluses

• Koondumine ja killustumine• Globaalsus ja lokaalsus• Üldine ja spetsiifiline• Tööstus vs teenindus• Töötajate mõjujõu kasv ja mõjujõu langus

olenevalt konkreetsest seisust

33

Muutub maailm, muutub ettevõtlus

Töö iseloom muutub (puudutab eelkõige nn Läänt)

• Noored, vanad, haritud, naised, puudega inimesed jne

• Osaaeg, kaugtöö, „fiiendus“, paindlikkus• „viled, värvid ja fun“• „moodulettevõtted“, start-up jmt• Uue majanduse ettevõtted:– Eluiga lühike– Suured riskid

34

Muutub maailm, muutub ettevõtlus

Ka inimeste käitumine muutub

• Hirmud, ootused, lootused• Tulud = tarbimine + sääst• Säästmine ja laenud• Säästmisvajadus, säästmisvõimekus

35

Eluaegne töö ja paindlik pensioniiga?

Mida me tarbime?

Tarbimispüramiid ja selle muutumineUued esmatarbekaubad ja –teenused

Tarbimise kaks vastandtrendi – kaks erinevat maailma?

Kommertsialiseerumine, standardiseerumineIndividualiseerumine, eripärad, spetsiifilisus

36

EBAKINDLUS ON UUS NORMAALSUS

... nii nagu vanasti

• Vastuseisud suurenevad• Vastandlikud protsessid• Ebakindlus ergutab otsima (näilist) kindlust• Kokkuhoid (mitte ilmtingimata odavus)– Ökoloogilisus, vastupidavus, kvaliteet, ajafaktor

tarbimises• Globaliseeruv kapseldumine?

TÄNAN!

Kõik numbrid IMFi okt 2014 WEO-st