Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)

Kultuurielu

Sigrid Pirnipuu

TSK 2007

Riik ja kultuur

• Kadus oht saksastuda või venestuda

• Kultuurile hakati riiklikult tähelepanu pöörama

• Alguses rahastati kultuuri arengut riigieelarvest

• 1925.a. Eesti Kultuurkapital

Eesti Kultuurkapital

• Peamine kultuuri finantseeriv asutus

• Raha laekus alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest

• 6 sihtkapitali – kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur

• Sihtkapitali esindajad otsustasid toetuste, stipendiumite ja preemiate jagamise üle

Riik ja kultuur 2

• Valitsus finantseeris andekamaid teadlasi• Silmapaistvatele loovisikutele jagati

preemiaid ja auhindu• 1920.a. riik ei piiranud loomevabadust• 1930ndate II p autoritaarse valitsemise

tingimustes toimus mõnigane loomevabaduse piiramine

• Ületamatut vastasseisu võimu ja vaimu vahel siiski ei tekkinud

Kultuurautonoomia 1

• Rahvusvähemuste kultuurautonoomia seadus võeti Riigikogus vastu 1925.a.

• Seaduse järgi rahvusvähemused: sakslased, venelased ja rootslased ning kõik teised rahvusgrupid, kelle arv ületas 3000 piiri.

Kultuurautonoomia 2

Õigused:

• Kutsuda ellu oma kultuuromavalitsuse asutused – esindusorgan kultuurinõukogu, täidesaatev instants kultuurivalitsus.

• Asutada, ülal pidada, juhtida ja kontrollida emakeelseid koole ja teisi kultuuriasutusi (teatrid, raamatukogud, kirjastused jm)

Kultuurautonoomia 3

• Loomise või mitteloomise otsus vabatahtlik

• Kultuuromavalitsuse loomist pidasid vajalikuks sakslased ja juudid

• Kompaktselt elavad rootslased ja venelased hoolitsesid oma kultuuriliste huvide eest kohalike omavalitsuste kaudu

Kultuurautonoomia 4

• Kultuurautonoomia täitis oma eesmärki – rahvuslikud konfliktid Eesti vabariigis tundmatud

• Eesti kahe maailmasõja vahel ainus Euroopa riik, kus rahvusvähemustele olid kindlustatud sedavõrd suured õigused

Kultuuri professionaliseerumine

• Varasemast eesti talurahvakultuurist arenes moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur

• Suurenes elukutseliste loovinimeste arv

• Soodustas eesti keele kaasajastamine ja selle kasutusvaldkonna laiendamine,

• Haritlaste kutseliidud (Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit)

Kultuurikontaktid

• Eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjudest

• Domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon

• Süvenesid soome-ugri hõimusuhted

• Kultuurikontakte edendasid nt Prantsuse Instituut, Eesti-Rootsi Ühing, Eesti-Ungari Selts

Kirjanduselu 1

• 1920ndatel valitses luule

• Mõjutas kõige enam Siuru rühm

Siuru 1917

Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud 1) Peet Aren, 2) Otto Krusten  Alumises reas istuvad vasakult: 1) Friedebert Tuglas, 2) Arthur Adson, 3) Marie Under, 4) August Gailit, 5) Johannes Semper ja 6) Henrik Visnapuu  )

Kirjanduselu 2

• 1920ndate keskel tõusis esikohale proosa, ennekõike realistlik romaan

• Kõrgeima taseme saavutas Anton Hansen Tammsaare

Anton Hansen Tammsaare

Kirjanduselu 3

• 1930. aastail muutusid populaarseks ajalooliste romaanide viljelejad

• Samal ajal kerkis esile Arbujate nime all tuntud noorem luuletajate põlvkond (Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro)

Muusikaelu

• Uued sümfoonilised suurvormid: Eevald Aava ooper “Vikerlased”, Artur Kapi oratoorium “Hiiob”

• Kammermuusika, koori- ja soololaulud

• Mitmed heal tasemel orkestrid ja andekad interpreedid

Teatrielu

• Keskuseks Tallinn 3 kutselise teatriga

• Lisaks Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas

• Poolkutselised: Kuressaares, Valgas, Võrus

• Silmapaistvaim roll Estonial – muutus rahvusteatriks

Kunstielu 1

• Edendajateks ja tutvustajateks Tartus ühing Pallas, Tallinnas Eesti Kunstimuuseum, Kunstihoone

• Jätkasid vanad tuntud tegijad:

• Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud

Konrad Mägi

Võrumaa maastik

Veneetsia motiiv

Rannamaastik

Nikolai Triik

Juhan Liivi portree

Irmgard Menningi portree

Kunstielu 2

• Tekkis noorem kunstnike põlvkond: Adamson-Eric, Aino Bach, Eduard Ole, Jaan Vahtra

• Graafik Eduard Viiralt

• Skulptorid Jaan Koort, Anton Starkopf

Adamson-Eric Pariisi motiiv

Eduard Ole Reisijad

Eduard Viiralt

Jaan Koort

Hariduselu 1

• Üleminek emakeelsele õppele

• Uued õppekavad, õpikud, koolimajad

• 6-klassiline koolikohustus

• Edasi võimalik minna 5-klassilisse gümnaasiumisse

• 1930ndatel probleem-liiga palju gümnaasiumilõpetajaid, kellel pole erialaoskusi, et hakkama saada tööjõuturul

Hariduselu 2

• 1934. ja 1937 haridusreformid

• Vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv

• Kutsehariduse populaarsus tõusis

• Suur tung ka kõrgkoolidesse – Tartusse, Tallinnasse

• Kõrgkoolid kujunesid juhtivateks teaduskeskusteks

Hariduselu 3

• 1938.a. Eesti Teaduste Akadeemia

• Ülemaailmselt tuntud teadlased: astronoom Oskar Öpik, arstiteadlane Ludvig Puusepp, keemik Paul Kogerman

• 1932-1937 valmis 8-köiteline Eesti entsüklopeedia

• Hoogsalt arenesid rahvusteadused

Küsimused 1

• Millised olid Eesti Kultuurkapitali tegevuse põhimõtted?

• Miks oli Kultuurkapitali loomine rahvuskultuuri seisukohalt oluline?

• Kuivõrd mõjutas üleminek demokraatialt autoritaarsusele kultuurielu?

• Keda peeti Eesti Vabariigis rahvusvähemuseks?

Küsimused 2

• Andke hinnang Eesti riigi rahvusvähemuspoliitikale.

• Mille põhjal võib väita, et omariikluse perioodil oli talupojakuluurist saamas moodne euroopalik rahvuskultuur? Esitage näiteid kultuurielu erinevate valdkondade kohta.