Kuidas tagada talude jätkusuutlikkus aastatel 2014-2020?

Kuidas tagada talude jätkusuutlikkus

aastatel 2014-2020

Tallinn

27.11.2013

Helir-Valdor Seeder

TALU

Eesti põllutöö kuukiri, Eestimaa Põllumeeste

keskseltsi häälekandja

Neljas aastakäik, 1914

Olulised taludega seotud küsimused 1913-1914. aastal

- põllutöö ja maaparandus (näit sügisese sügava künni tähtsusest,

sügisestest sooharimise töödest)

- loomapidamine (näit suguloomad ja sunduslik sõjamoona

võtmine; kontroll-ühisuse tähtsus karjapidamises)

- loomatoidu kasvatamine (näit mis ristikheina põldudega teha?)

Olulised taludega seotud küsimused 1913-

1914. aastal, jätk

- üleüldised rahva majanduslised ja ühiselulised

küsimused (näit kui suur peab talu maast tükeldatud

kõige väiksem talukoht olema?)

- ühistegevus (näit ülevaade omavahelisest

nõupidamisest ühispiimatalituse asjus)

- aiatöö ja mesilastepidamine (näit puuvilja

alalhoidmine; mesilaste kevadine söötmine ja selle

tähtsus)

jne

Kuidas talupidamist rahaliselt

toetati (Eesti põllumeeste poliitika. Tallinn, 1926)

1926. aastaks oli madalaprotsendilist laenu antud

järgmistele valdkondadele:

- maaparandus 122500000 marka

- piimatalitustele 110000000 marka

- asunikele 857000000 marka

Põllutöökoja II kongressi otsused

(Põllumajandus. Rahvalik põllumajanduse

ajakiri. Tallinn, 1938)Kongress peab vajalikuks:

- maakorralduse tööd tulevad lõpule viia, talud kruntida, pääveejuhtmete

korraldamisele eriline tähelepanu pöörata, teostada jõgede süvendamine riigi

arvel, anda toetust magistraalkraavide kaevamiseks, lõpetades soode

ülesharimise uute sooasundustalude loomiseks.

- omamajapidamistes toodetava laudaväetise kogust ja kvaliteeti tuleb tõsta

suuremate turbakoguste tarvitamisele võtmisega ja otstarbekohasemate

sõnniku- ja virtsahoiuruumide ehitamisega ja nende ehitamiseks soodustuste

andmisega

Kongress peab vajalikuks:

- tuleb levitada kõrge kvaliteediga ja saagianniga sordivilja

seemet…

- 1939. aasta kuulutati hoogtöö aastaks põldude kurjema vaenlase

– umrohu – vastu võitlemise ja hävitamise alal…

- põllumajanduslikku ehitustegevust tuleb arendada nõnda, et

taluelamud võimaldaksid talurahvale kultuursemat elamist…

- eeskujulikkude karjalautade ehitamist tuleb soodustada (materjal,

laenud, rahaline toetus)

- selle soodustamiseks, et talude omanikud juba oma elu ajal,

vanaduspäevade saabumisel, annaksid talud üle järeltulijatele, tuleb

kaotada kinkemaks…

Piimatalitused 1939. aastal

91,6%

8,4%

0

50,000

100,000

150,000

200,000

250,000

300,000

350,000

400,000

450,000

500,000

1930 1931 1932 1933 1934 1935 1936 1937 1938 1939

Era

Ühis

Allikas: XVIII Eesti Põllumajandus; Statistiline aastaraamat -

1939, Tallinn, 1940

2014. aasta on ÜRO poolt kuulutatud

peretalupidamise aastaks

Peretalumajapidamise mõiste hõlmab järgmisi elemente:

- nii omand kui majandamise kontroll on perekonna või

perekonnale lähedaste inimeste käes

- omand ja majandamise kontroll antakse perekonnas

edasi ühelt põlvkonnalt teisele

- suurema osa tööst teevad ära juht ja tema perekond

- põhiline osa kapitalist kuulub juhile ja tema

perekonnale

Peretalumajapidamise mõiste

hõlmab järgmisi elemente:

- põhiline osa perekonnasissetulekust tuleb

talumajapidamisest

- liikmed on tugevasti omavahel seotud kas vere

või abielu kaudu

- pere elab talumajapidamise maa-alal

Põllumajandusministrite

mitteametlik nõukogu Leedus (2013

september)

Arutelu peateema: peretalumajapidamiste

väljavaated globaliseerumise kontekstis

Väikeste talumajapidamiste peamised

arenguküsimused

• Killustunud struktuur

• Suhteliselt madal tootlikkus

• Piiratud finants- ja inimkapital

Peretalude arendamisel on

prioriteetne:

• Rõhutada peretalumajapidamise kui aruka,

jätkusuutliku ja laiapõhjalise arengu

saavutamise mudeli väärtust

• Luua institutsiooniline raamistik

peretalumajapidamise elujõulisuse toetamiseks

• Tugevdada peretalumajapidamist jõudsalt

areneva toiduahela suhtes

Peretalude väljakutsed

• Peamised väljakutsed:

– Põllumajanduse kontsentreerumine

– Konkurentsivõime

– Juurdepääs kapitalile

– Inimkapital

– Innovatsioon

– Põllumajandusmaa kättesaadavus

– Positsiooni parandamine toidutarneahelas (ühistegevus,

lühike tarneahel, otseturustus)

Mis on talu?

Sotsiaalne mõõde

Traditsioonid, väärtused

Põlvkondade järjepidevus

Majanduslik mõõde

Suhe omandiga

Suhe juhtimisotsustega

Keskkonnaalane mõõde

Suhe tootmisressursiga

Jätkusuutlikkus

Tegevuste mitmekesisus

• Suured vs väikesed

• Tootmine vs töötlemine

• Põllumajandus vs metsandus

• Põllumajandus vs keskkond

• Põllumajandus vs mitmekesistamine

Trendid, mis talude väljavaateid

mõjutavad

Talumaade osakaal külvipinnas ajalooliselt

80%75%

41%

57%

97%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

17 saj algul 17 saj lõpp 19 saj keskel 1919 1925

Talumajapidamiste arv 1925.

aastal suurusrühmade kaupa

1 88317%

19 420 15%

32 025 25%

23 497 19%

26 17021%

3 220 3%

3460%

0,5 - 5 ha

5 - 10 ha

10 - 20 ha

20 - 30 ha

30 - 60 ha

60 - 120 ha

üle 120 ha

Allikas: A.Rebane, Põllumajapidamise Õpetus, Tallinn, 1927

Maakasutus kontsentreerub ja ettevõtete

arv väheneb (2001-2010)

Toidutootmine vs avalik hüve:

kõigil on oma roll

22,50082,057

166,88133,648

7,92351,654

562,169191,544

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

< 10 ha (8547) < 50 ha (14 229) >50 ha (2883) >1000 ha (137)

Poollooduslikud kooslused Looduslik rohumaa Mustkesa

Pikaajaline rohumaa Põllukultuurid Püsikultuurid

Hõives on suuremad muudatused

tänaseks toimunud

116.7

22.4

38.1

57.459.1

101.6

0

10

20

30

40

50

60

70

0

20

40

60

80

100

120

140

1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Hõivatud (tuhat) Primaarsektor Hõivatud (tuhat) Sekundaarsektor Hõivatud (tuhat) Tertsiaarsektor

Hõivatud (%) Primaarsektor Hõivatud (%) Sekundaarsektor Hõivatud (%) Tertsiaarsektor

Otsetoetused 2014-2020

Otsetoetuste reform

Põllumajanduslikud otsetoetused 2014-2020

Kohustuslikud toetused

Ühtne pindalatoetus

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega seotud toetus

Noorte põllumajandustootjate toetus

Vabatahtlikud toetused

Tootmiskohustusega seotud toetus

Ümberjaotav

toetus

Väiketootjate toetuskava

Otsetoetuste toetusmäärad

0.00

20.00

40.00

60.00

80.00

100.00

120.00

140.00

160.00

180.00

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

102.14

118.87

105.26

121.74131.58 132.02 134.23

114.13

125.51

136.71147.72

158.70169.54 168.36

€/ha

Otsetoetuste arvestuslik ühikumäär 2007-2020

Maaelu arengukava 2014-2020

Kompromiss tasakaal areng

Kompromiss

Väiketootjad

Suurtootjad

Toiduaine-tööstus

Leader

Maaettevõtlus

Metsandus

Keskkond

Maaomanikud

MAK 2014-2020 eesmärgid

• Toimiv tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vaheline koostöö, ajakohane teadus- ja

arendustegevus ning teadmussiire

• Elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektor on

konkurentsivõimeline, ressursitõhus ja jätkusuutliku vanuselise struktuuriga

• Põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtjad omavad turujõudu

ning nende vahel toimub koostöö põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja

turustamisel

• Põllumajandusmaa kasutamine on keskkonnasõbralik ja piirkondlikke eripärasid

arvestav, tagatud on elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja kõrge loodusväärtusega

põllumajanduse ja metsanduse säilimine

• Maamajandus ja maapiirkonna elukeskkond on mitmekesised, pakuvad alternatiivseid

tööhõivevõimalusi põllumajandusest vabanevale tööjõule ning tuginevad kohalikul

ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele

MAK 2014-2020 eelarve eesmärkide

lõikes

37,300,000, 4%

274,533,313, 27%

103,666,666, 10%377,314,250, 37%

176,320,563, 18%

38,713,950, 4%Teadmussiire

Konkurentsivõime

Toidutarneahel

Keskkond

Maaettevõtlus ja kohalik algatus

Tehniline abi

1 007 848 744

Eelarve 2007-2013 vs 2014-2020

14

,73

2,6

55

26

1,8

48

,37

0

49

,97

1,9

38

34

2,7

08

,34

4

22

2,4

95

,20

8

37

,30

0,0

00

27

4,5

33

,31

3

10

3,6

66

,66

6

37

7,3

14

,25

0

17

6,3

20

,56

3

0

50,000,000

100,000,000

150,000,000

200,000,000

250,000,000

300,000,000

350,000,000

400,000,000

Teadmussiire Konkurentsivõime Toidutarneahel Keskkond Maaettevõtlus ja kohalik algatus

2007-2013 2014-2020

MAK 2014-2020 meetmed

Teadmussiire

• Teadmussiire ja teave

• Nõuandeteenuste toetamine

• Koostöö

Konkurentsivõime

• Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse

parandamiseks

• Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid

• Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine

Toidutarneahel

• Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames

toodetud toodete promotsioon

• Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja

turustamiseks

• Tootjarühmade loomine

Keskkond

• Kiviaia taastamise toetus

• Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM)

• Piirkondlik mullakaitse toetus

• Keskkonnasõbraliku aianduse toetus

• Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus

• Ohustatud tõugu looma pidamise

• Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus

• Mahepõllumajandus

• Natura 2000 toetus põllumajandusmaale

• Natura 2000 toetus erametsamaale

• Loomade heaolu toetus

• Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine

Maaettevõtlus ja kohalik algatus

• Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas

• Metsandussaaduste töötlemine ja turustamine

• LEADER kohalikuks arenguks

Finantsinstrumendid

Eelarve 2007-2013 vs 2014-2020 meetmeti (1)

Eelarve 2007-2013 vs 2014-2020 meetmeti (2)

MAK 2014-2020: olulisemad muudatused

võrreldes käesoleva perioodiga

• Liikumine tagastamatult abilt tagastatavate toetusvormide

kasutamisele

• Senisest oluliselt suurem tähelepanu teadus- ja

arendustegevusele ning innovatsioonile

• Kasvab toidutarneahelale suunatud tegevuste prioriteetsus

• Investeeringutoetuste puhul keskendutakse pikaajalistele

investeeringutele

• Lisandub mitmeid lühikese tarneahela ja otseturustuse alaseid

tegevusi

MAK 2014-2020: olulisemad muudatused

võrreldes käesoleva perioodiga (2)

• Uuel perioodil on vähem meetmeid ja meetmed on senisest

fokusseeritumad

• Senisest enam tähelepanu pööratakse ühistegevusele ja erinevatele

koostöövormidele

• Lisandub mitmeid uusi spetsiifilisi keskkonnatoetusi, lisaks

laiendatakse mitmete jätkuvate keskkonnatoetuste ulatust

• Senisest enam pööratakse erinevate meetmete raames tähelepanu

keskkonnale ja ressursisäästule

• Kohalikku arengut puudutavad otsused jäetakse kohalikule tasandile

Mida pakub talule uus maaelu

arengukava?

• Teadmised ja nõuanne

– Väikestele põllumajandusettevõtetele eraldi nõuandeteenus

– Väikestele põllumajandustootjatele tasuta nõuanne kuni 10 tundi aastas

• Ühistegevus, koostöö

• Lühike tarneahel, otseturustus, kvaliteedikavad

• Põlvkondade vahetus

– Noortaluniku meetmes eelistatakse põlvkondade järjepidevuse mõttes

vanematelt/vanavanematelt ettevõtte ülevõtmist

• Kapitalile juurdepääs (laenud, tagatised)

Mida pakub talule uus maaelu

arengukava? (2)

• Investeeringud (tootmine, töötlemine, taristu, mitmekesistamine)

– Põllumajanduse investeeringute puhul väiketootjatele liikuva tehnika

erisus, võrdsete hindepunktide korral eelistus väiksema müügituluga

ettevõtjatele

– Mitmekesistamise investeeringute sihtgrupp piiratud mikroettevõtetega

• Mahepõllumajandus

– Põllumajanduse investeeringutes erisus kasutatud tehnika soetamise osas,

eelistus projektide hindamisel

– Töötlemise investeeringute puhul eelistus projektide hindamisel ja

kõrgem toetusmäär

• Avalik hüve (keskkond)

Aasta Eelarve

(eurot)

Tunnid Asendajad Põllumajandus-

tootjad

2007 63 911,65 1 909 8 14

2008 95 867,47 6 312 14 36

2009 178 952,61 16 650 32 109

2010 255 646,59 20 986,5 33 128

2011 383 470,00 28 503,5 36 146

2012 384 000,00 31 287,5 35 164

2013 500 000,00 28 308,5* 38 165

Põllumajandustootja asendamise

toetus

* 30.09.2013 seisuga

Tänan tähelepanu eest!