Kõrv kuulmine tasakaal

KÕRV ja KUULMINEKoostas: Kristel Mäekask

Kõrva ehitus

Inimese kuulmis- ja tasakaaluelundiks on kõrvad.

Kõrvad koosnevad kolmest osast:

Väliskõrv

Sisekõrv

Keskkõrv asuvad hästi kaitstult koljus

Väliskõrva kaitseb kõrvavaik – takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse.

Väliskõrv

Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku.

Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk – trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest.

Kõrvalihased inimesel on jäänukelund ehk rudiment.

1997 Dr Jay Vacanti siirdas hiirele inimese kõhrkoe rakke ja kasvatas hiire seljas kõrva.

Keskkõrv

Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks.

Kuulmeluukesed

Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva.

Inimese väikseimad luud

Kuulmetõri

Keskkõrv ühenduses välisõhuga – kuulmetõri abil, mis avaneb neelu.

Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena.

Sisekõrv

Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund.

kuulmiselund

tasakaaluelund

Kuulmine

Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained

panevad trummikile võnkuma

kuulmeluukesed võtavad võnked vastu

võimendavad need ning annavad edasi teole

teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid

need omakorda kuulmisrakkude kiud

helivõnked muutuvad närviimpulssideks

kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse

Helilained

Häälekõrgus ehk helilainete võnkesagedus mõõdetakse hertsides (Hz) 1 Hz = 1 võnge / s

Inimene kuuleb vahemikus 20 – 20 000 Hz

Koer kuni 35 000 Hz; Rott kuni 90 000 Hz; Delfiin kuni 100 000 Hz

Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB)

Valulävi – helitugevus, mis tekitab valu (120-130 dB)

Kuulmislävi – väikseim helitugevus, mida kuuleme

Tasakaal

Kui keha või pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid (mõigus ja kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites), mis ärritavad vastavaid meelerakke.

Meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse.

Kasutatud materjal:

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/65/Ear-anatomy.png

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/29/Darwin-s-tubercle.jpg

http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Young_kudu_with_big_ears_%28Kenya%29.jpg

http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/kuulmine/9kll4ftssisu.htm

www.abc.net.au/health/library/img/glueear.gif

http://www.city.vancouver.bc.ca/engsvcs/projects/soundsmart/images/dbScale2-2-2.jpg

http://optp.com/media/products/thmb_1124.jpg