Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2019“ lõpparuanne 1. Koondaruanne Noorte arv Laagripäevi Summa 1. Soodustuusikute toetus 11,00 eurot laagripäev 2 719 19 591 215 499,40 € 2. Püsilaagrite toetus 5,40 eurot laagripäev 18 114 140 352 757 901,60 € 3. Projektlaagrite toetus 2,70 eurot laagripäev 8 449 65 909 177 954,30 € 4. Noortekohtumised 1 798 234 022,00 € 5. Toetus noortelaagrite juhtide ja kasvatajate pädevuse suurendamiseks 40 963,14 € KOKKU 31 080 noort 225 852 1 426 340,44 € HMN toetus 1 400 000,00 € ENTK toetus 26 340,44 € 2. Sisuaruanne Haridus- ja Teadusministeerium eraldab Eesti Noorsootöö Keskusele iga-aastaselt rahalisi vahendeid toetamaks noorte tervistavat ja arendavat puhkust projekt- ning noortelaagrites üle Eesti. 2019. aastal toetati laagrite tegevust ning laagri juhatajate ja -kasvatajate pädevuste suurendamist 1 400 000,00 euroga. Lisaks toetas projekti tegevusi Eesti Noorsootöö Keskus oma vahenditest summas 26 340,44 eurot. Tegelik toetuse vajadus on summas 1 442 064,44 eurot, mis on arvestatud koos ületäituvustega, mida käesoleval aastal kahjuks toetada ei olnud võimalik. Lisaks ei ole antud summasse arvestatud ka kevadised, sügisesed ja talvised vahetused, mille toetamise järele on tegelikult laagritel ka soov ja reaalne vajadus olemas. 2019. aasta seisuga on reaalne koondprojekti toetuse vajadus ilma laagripäeva maksumust tõstmata on 1 500 000,00 eurot, kuna juurde on tulnud mitmeid püsi- ja projektlaagreid. Kui me tõstaksime püsilaagrite toetuse 6 eurole, soodustuusiku 12 eurole ning projektlaagrite toetuse 3 eurole, oleks toetussumma vajadus 1 749 022,00 eurot. Noortelaagrites osalevad enamasti noored vanuses 7-16, keda on kokku 143 435. Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus“ tegevustes osales 2019. aastal 30 782 noort, mis moodustab kõige enam laagriteenust kasutanud noorte arvust 21,5% ning noorte koguarvust (vanuses 7-26) 11,2%. Kõikidest laagritegevustes osalenud noortest said selleks võimaluse ka 2 719 vähemate võimalustega noort, kes on pärit lasterikastest või toimetulekuraskustega peredest, asenduskodudest või kellel on (hariduslik) erivajadus. 2019. aastal said riikliku toetuse 84 laagrikorraldajat ja 2 hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud kooli, millega suurendati noorte- ja projektlaagrite kvaliteeti ning kättesaadavust noorte sihtgrupile. 2019. aastal korraldati koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus“ raames noortelaagrite juhtide ja kasvatajate pädevuste suurendamiseks 18 laagrikasvataja või – juhataja koolitust, 2 koolitus-seminari laagrijuhtidele Kurgjärve ja Tuksi noortelaagrites, 1 koolitus laagrijuhtidele ja –kasvatajatele ning 1 õppevisiit Georgiasse. Noortekohtumistest saab 2019. aasta taotlusvoorude tulemusena osa kokku 1 798 noort.
12
Embed
Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2019 ... · Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2019“ lõpparuanne 1. Koondaruanne Noorte arv Laagripäevi Summa
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2019“ lõpparuanne
5. Toetus noortelaagrite juhtide ja kasvatajate pädevuse suurendamiseks
40 963,14 €
KOKKU 31 080 noort
225 852 1 426 340,44 €
HMN toetus 1 400 000,00 €
ENTK toetus 26 340,44 €
2. Sisuaruanne Haridus- ja Teadusministeerium eraldab Eesti Noorsootöö Keskusele iga-aastaselt rahalisi vahendeid toetamaks noorte tervistavat ja arendavat puhkust projekt- ning noortelaagrites üle Eesti. 2019. aastal toetati laagrite tegevust ning laagri juhatajate ja -kasvatajate pädevuste suurendamist 1 400 000,00 euroga. Lisaks toetas projekti tegevusi Eesti Noorsootöö Keskus oma vahenditest summas 26 340,44 eurot. Tegelik toetuse vajadus on summas 1 442 064,44 eurot, mis on arvestatud koos ületäituvustega, mida käesoleval aastal kahjuks toetada ei olnud võimalik. Lisaks ei ole antud summasse arvestatud ka kevadised, sügisesed ja talvised vahetused, mille toetamise järele on tegelikult laagritel ka soov ja reaalne vajadus olemas. 2019. aasta seisuga on reaalne koondprojekti toetuse vajadus ilma laagripäeva maksumust tõstmata on 1 500 000,00 eurot, kuna juurde on tulnud mitmeid püsi- ja projektlaagreid. Kui me tõstaksime püsilaagrite toetuse 6 eurole, soodustuusiku 12 eurole ning projektlaagrite toetuse 3 eurole, oleks toetussumma vajadus 1 749 022,00 eurot. Noortelaagrites osalevad enamasti noored vanuses 7-16, keda on kokku 143 435. Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus“ tegevustes osales 2019. aastal 30 782 noort, mis moodustab kõige enam laagriteenust kasutanud noorte arvust 21,5% ning noorte koguarvust (vanuses 7-26) 11,2%. Kõikidest laagritegevustes osalenud noortest said selleks võimaluse ka 2 719 vähemate võimalustega noort, kes on pärit lasterikastest või toimetulekuraskustega peredest, asenduskodudest või kellel on (hariduslik) erivajadus. 2019. aastal said riikliku toetuse 84 laagrikorraldajat ja 2 hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud kooli, millega suurendati noorte- ja projektlaagrite kvaliteeti ning kättesaadavust noorte sihtgrupile. 2019. aastal korraldati koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus“ raames noortelaagrite juhtide ja kasvatajate pädevuste suurendamiseks 18 laagrikasvataja või – juhataja koolitust, 2 koolitus-seminari laagrijuhtidele Kurgjärve ja Tuksi noortelaagrites, 1 koolitus laagrijuhtidele ja –kasvatajatele ning 1 õppevisiit Georgiasse. Noortekohtumistest saab 2019. aasta taotlusvoorude tulemusena osa kokku 1 798 noort.
Püsilaagrites osales ligikaudu 7,6% kõikidest Eesti noortest ning 14,5% noortest vanuses 7-16, sh vähemate võimalustega noored. Kõige rohkem püsilaagrite tegevustes osalenud noori oli pärit Harjumaalt (57,7%), Tartumaalt (28,2%) ja Ida-Virumaalt (20,84%). Võrreldes varasema aastaga on Ida-Virumaa noorte osakaal tõusnud 4%-lt ligikaudu 20%-ni, kuna seal on lisandunud 2 püsilaagrit – Laagna ja Karjamaa. Kõige vähem osales püsilaagrites noori Saaremaalt (0,28%), Hiiumaalt (0,8%) ning Viljandimaalt (1,1%). Kõikidest maakondadest pärit noored olid püsilaagrites esindatud. 2019. aastal toimunud projektlaagri vahetustes osales ca 3,06% Eestimaa kõikidest noortest ning 5,9 % noortest vanuses 7-16. Taas oli projektlaagrites osalenud noortest kõige enam pärit Harjumaalt (53,9%) ja Tartumaalt (16,1%) ning 8,2% olid Pärnumaa noored. Kõige vähem osales projektlaagrites noori Järvamaalt (0,44%), Hiiumaalt (0,45%) ja Saaremaalt (0,47%). Kõikidest maakondadest pärit noored olid projektlaagrites esindatud.
2.1. Soodustuusikute jagunemine
Soodustuusikute toetuse suurus oli 11,00 eurot laagripäeva kohta. Võrreldes 2018. aastaga, jäi
laagrituusiku maksumus samaks.
2019. aastal kasutati kokku 2 719 soodustuusikut, et toetada lasterikaste ja vähekindlustatud perede ning
asenduskodu laste noortelaagrites osalemist, mida on võrreldes varasema aastaga ca 10% rohkem
(2 453). Projekti kaudu toetati ka 2 hariduslike erivajadustega noortele mõeldud üldhariduskooli - Porkuni
Kool ja Tartu Maarja Kooli juures tegutsev tugikeskus, mille laagrivahetustes osales kokku 51 keskmise
või raske puudega noort.
Võrreldes 2018. aastaga kasutati soodustuusikuid 2019. aastal 266 võrra rohkem. Tuusikute arvu
suurenemine on ilmselt seotud haldusreformi järgsete muudatuste stabiliseerumisega. 2018. aastal
nägime ette soodustuusikute arvu suurenemist ning prognoos ka täitus 100%. Tegelik vajadus
soodustuusikute järele oli 2 736, seega ainult 17 noore puhul ei olnud meil võimalik soodustuusikut
pakkuda. Suure tõenäosusega 2020. aastal soodustuusikute arv tõuseb veelgi, kuna uued lisandunud
noortelaagrid planeerivad samuti soodustuusikuid võtta, mida nad esimesed tegevusloaga
tegutsemisaastal ei julgenud veel teha. Probleemkohana toovad püsilaagrid välja, et soodustuusikute
broneerimine on endiselt üsna ebaselge (kuigi parem, kui 2018. aastal) ja info laagritele noorte ning nende
potentsiaalsete (hariduslike) erivajaduste osas jõuab liiga hilja. Seetõttu tuleb teha rohkem tööd kohalike
omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatega, et nad saadaksid laagritele vajaliku info piisavalt ette, et
laagris ei tekiks olukorda, kus noori ei saa nende erivajadustest tulenevalt vastu võtta ja neile ning teistele
noortele piisavat turvalisust tagada.
Tabel 1. Soodustuusikute jaotus püsilaagrite kaupa
Jrk Püsilaager Noorte arv Laagripäevade arv Toetussumma
Toetuse suurus oli 2,70 eurot laagripäeva kohta. Võrreldes 2018. aastaga, jäi laagrituusiku maksumus
samaks.
Eesti Noorsootöö Keskusele esitati 62 taotlust ning 59 korraldajaga sõlmiti toetuse kasutamise lepingud.
Kolme korraldajaga ei olnud võimalik lepingut sõlmida, kuna laager kas ei vastanud noorsootöö seaduse
nõuetele või ei olnud vajalikku kohaliku omavalitsus tegevusluba õigeaegselt taotletud (min 2 kuud enne
tegevuse algust), mistõttu ei olnud neid korraldajaid võimalik toetada.
Projektlaagritele eraldasime 2019. aastal kokku 8 449 tuusikut. Võrreldes varasema aastaga on seda 924
võrra vähem (2018. aastal 9 373). Tuusikute arvu vähenemine on seotud püsilaagrite lisandumisega, sh
üks püsilaager tegutses varasemalt ka projektlaagrina väga suures mahus. Tegelik tuusikute vajadus oli
8 651 noorele, kuid rahaliste vahendite puudumise tõttu ei saanud rohkem ületäituvust toetada. Kuna
sellel aastal toetasime ainult suvevahetusi, siis reaalne toetuse vajadus on ilmselt suuremale hulgale
noortele.
16-l projektlaagril 59-st oli probleeme vahetuste täituvusega, 16 projektlaagrit olid aga ületäituvusega,
ülejäänud täitsid oma prognoositud mahud täpselt. 2019. aastal toimunud projektlaagri vahetustes osales
ca 3,06% Eestimaa kõikidest noortest ning 5,9% noortest vanuses 7-16.
Ühe projektlaagri (MTÜ Linnaaluste küla perenaiste selts) puhul tuvastasime suure rikkumise, mistõttu
peavad nad suurema osa toetusest tagasi maksma. Nimelt korraldas laager vastupidiselt noorsootöö
seaduses sätestatule 3-4 päevaseid laagreid ja meile näitas 6 ööpäevaseid. Kontrollisime saadud vihjele
tuginedes infot ning ka laager tunnistas oma eksimust. Kogu konkreetse laagri kontrolliga seotud
kirjavahetus on salvestatud ühiskettale, et oleks tõendusmaterjale ka tuleviku tarbeks. Hetkeseisuga on
laager arvamusel, et 2020. aastal nad toetust meilt ei küsi ning nõukoda ja HTM on seisukohal, et antud
laagrile toetuse eraldamine tulevikus on võimatu, kuniks nad ei ole oma dokumentatsiooni,
raamatupidamist (sularahatehingud, kolm erinevat pangakontot, kuhu rahad laekuvad jne) ja hooneid
korda teinud (hooned ei vasta Päästeameti nõuetele ning neil puuduvad kehtivad kasutusload).
Tabel 3. Laagrituusikute toetus projektlaagrites
Jrk Projektlaager Noorte arv Laagripäevade arv Toetussumma
1. Eesti Optimist Klassi Liit 60 420 1 134,00 €
2. Endla Turismitalu OÜ 20 120 324,00 €
3. Fän Clab MTÜ 150 900 2 430,00 €
4. Mittetulundusühing Arabesk 54 360 972,00 €
5. MTÜ Just Tants 40 250 756,00 €
6. MTÜ Kristjan Palusalu Spordiklubi 65 650 1 755,00 €
7. MTÜ Linnaaluste küla perenaiste selts 262 1803 4 868,10 €
8. MTÜ Loomekoda 90 540 1 458,00 € 9. MTÜ OleLukoe 408 3128 8 445,60 €
10. MTÜ Orca Swim Club 169 1014 2 737,80 € 11. MTÜ Sirtsucamp 120 810 2 187,00 € 12. MTÜ Spordikool Bushinkan 25 250 675,00 € 13. MTÜ Tallinna Võrkpalliklubi 323 2850 7 695,00 € 14. MTÜ TIMkool 50 500 1 350,00 € 15. MTÜ Urban Style 669 4475 12 082,50 € 16. MTÜ Võimlemisklubi Piruett 320 2280 6 156,00 € 17. MTÜ Võimlemisklubi "Rütmika" 170 1020 2 754,00 € 18. MTÜ Võrkpalliklubi Täht 280 2240 6 048,00 € 19. Noorte Mereklubi MTÜ 160 1880 5 076,00 € 20. Orienteerumisklubi Põlva Kobras 40 320 864,00 € 21. Pidu&Söök OÜ 100 600 1 620,00 € 22. Rakvere Spordikool 415 2905 7 843,50 € 23. Siili Palliklubi MTÜ 250 3000 8 100,00 € 24. Spordiklubi Lukas Basket MTÜ 300 3000 8 100,00 € 25. Spordiklubi "DO" 300 1950 5 265,00 €
Jrk Projektlaager Noorte arv Laagripäevade arv Toetussumma
26. Spordiklubi Newox 225 2250 6 075,00 € 27. Spordiselts Altis 0 0 - € 28. Tallinna Spordiselts Kalev 110 1100 2 970,00 € 29. Viljandi Spordikool 428 3264 8 812,80 € 30. Võimlemisklubi Janika MTÜ 200 1200 3 240,00 € 31. Võrkpalliklubi Viktooria MTÜ 77 539 1 455,30 € 32. MTÜ Sulgpalliklubi Triiton 70 1540 4 158,00 € 33. MTÜ Tartu Spordiselts Kalev 80 960 2 592,00 € 34. OÜ Roosa Tank 15 90 243,00 € 35. Eesti Veespordialade Kool MTÜ 27 243 656,10 € 36. SA Eesti Tantsuagentuur 60 360 972,00 € 37. MTÜ Tamsalu Tantsulaager 100 1000 2 700,00 € 38. MTÜ Tantsuklubi Agneta 10 70 189,00 € 39. MTÜ Lõimeleer 62 372 1 004,40 € 40. MTÜ Hiiumaa Lastekaitse Ühing 80 560 1 512,00 € 41. MTÜ Real Aikido Eesti Keskus 35 315 850,50 € 42. MTÜ Spordiklubi TATS 150 900 2 430,00 € 43. MTÜ Tabasalu Ujumisklubi 38 228 615,60 € 44. MTÜ Tantsuklubi Shaté 220 1770 4 779,00 €
45. MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi 201 2266 6 118,20 €
46. MTÜ Ühing IRIS 90 540 1 458,00 € 47. Põlva Spordikool 60 540 1 458,00 € 48. Pärnu Spordikool 180 1185 3 199,50 € 49. Seikluspunkt MTÜ 60 360 972,00 € 50. Toni Judokool EST MTÜ 47 376 1 015,20 € 51. Tramburai ja Bamba MTÜ 90 540 1 458,00 € 52. Tsirkusestuudio Folie MTÜ 50 400 1 080,00 € 53. Võru Spordikool 165 1020 2 754,00 € 54. MTÜ TP Laulukool 40 280 756,00 € 55. Loov Noor MTÜ 24 144 388,80 € 56. MTÜ Toolse Okkad 103 618 1 668,60 € 57. MTÜ Aberg 55 385 1 039,50 € 58. Mustvee Valla Noortekeskus 30 210 567,00 € 59. Pärnumaa Spordiliit 427 2989 8 070,30 €
KOKKU 8 449 65 909 177 954,30 €
2.4. Noortekohtumised
Projekti „Noortekohtumised“ eesmärk on suurendada Eestis elavate ja erinevat emakeelt kõnelevate
noorte omavahelist suhtlemist, teineteise mõistmist ja arengut. Noortekohtumiste raames said kokku eesti
ja vene emakeelt kõnelevad noored, et ühiselt arutada huvipakkuvatel teemadel (populaarseimad:
keskkond, kultuur, sport, tervis, sh vaimne tervis, meeskonnatöö, nutivaba suhtlus). Kokku toetati 2019.
aastal 39 projekti, mille raames toimub kokku 61 noortekohtumist. Toetatud noortekohtumiste raames
said projekti raames omavahel kokku 1 551 eesti ja vene kõnekeelega noort, et koos huvipakkuvaid
teemasid õppida. Kvaliteediseminaridel osales kokku 117 inimest, sh 85 noort. Infoseminaridel osales
kokku 50 inimest, sh 24 noort, Idee45 projektikirjutamise koolitustel osales kokku 170 inimest, sh 138
noort. Projektivisiite viidi 2019. aastal läbi kokku 13. Kõikidest tegevustest on kasu saanud 2019. aasta
taotlusvooru järel või saavad kasu 2020. aastal 1 972 inimest, sh 1 798 noort. Toetussummana eraldati
2019. aastal noortekohtumiste korraldamiseks 190 555 eurot ning ülejäänud projekti summa 43 467 eurot
kulus korralduse peale, sh personalikulud.
I kvartalis viidi läbi kvaliteediseminar Tartus, kus osales 23 inimest, sh 17 noort. Toimus 3 infoseminari –
20.02.2019 Tartus, 22.02.2019 Tallinnas ja 26.02.2019 Jõhvis. Kokku osales infoseminaridel 50 inimest,
sh 24 noort. Toimus ka projektikirjutamise koolitus Idee45 (08.-10.03.2019 Peetris), kus osales kokku 85
inimest, sh 64 noort. 15.02.2019 sai alguse kampaania „Sõbralikkuse saadikud“, mille raames
tutvustatakse Noortekohtumiste projektitegijaid ning jagatakse kogemusi. Esimese kahe sõbralikku
saadiku tutvustus jõudis sotsiaalmeedia vahendusel 3 000 inimeseni. Noortekohtumised leidsid esimeses
kvartalis kajastust üleriiklikus meedias – projekt „Õpime loodusega“ ETV+ hommikusaates ja Raadio 4-s
ning projekt „Скаут друг всем и брат всякому другому скауту“ venekeelses ERRis. Esimeses kvartalis
jõudis noored.ee blogisse kuue projekti kajastus, kahe projekti puhul on tegemist põhjaliku ülevaatega
projektitegevustest igapäevaselt – noortekohtumisi tutvustavaid postitusi jõudis esimeses kvartalis
blogisse 12.
II kvartalis toimus 2019. aasta I taotlusvoor, kokku esitati 19 projektitaotlust, millest 10 olid eestikeelsed,
7 venekeelsed ja 2 inglise keelsed. Korduvtaotlejaid oli 11, uusi taotlejaid 8 ning uutest 2 olid varem
osalenud programmis partneritena. Kokku rahastati I taotlusvoorus 19 projekti summas 95 519 eurot.
Projektide raames korraldatakse 2019. aasta jooksul 29 noortekohtumist, 197 päeva jooksul 725-le
noorele. Projektides lööb kaasa 41 noortejuhti. Taotlejatest 4 olid noortegrupid, 4 mittetulundusühingut, 6
kooli, 3 noortekeskust ja 2 huvikooli. Lisaks toimus 2 kvaliteediseminari – 21.05.2019 Tallinnas ja
12.06.2019 Tartus, kus osales kokku 51 inimest, sh 37 noort. Viidi läbi 4 projektivisiiti. Kampaania
„Sõbralikkuse saadikud“ jätkus. Avalikkuse ette jõudsid viis sõbralikkuse saadikut ja keskmine ulatus ühe
saadiku puhul Facebookis on 1 200 inimest. Noortekohtumisi tutvustavaid blogipostitusi jõudis noored.ee
veebilehele teises kvartalis neli. Kohalikes ajalehtedes oli kolm projektikajastust:
1) Lääne-Harju Valla Leht, lk 4 projekt "Minu karjäär algab täna" - https://laaneharju.ee/documents/17842239/22527277/06_2019_l%C3%A4%C3%A4neharju+leht_est_veebi.pdf/a959069d-3436-4730-a97f-566d1321a035
2) Mustvee Valla Teataja, lk 3 projekt "Väärtuskasvatus läbi mängude" https://mustveevald.kovtp.ee/documents/17771826/18682294/mustvee+valla+teataja+mai+2019.pdf/d8fd05c9-e215-47f2-82c8-682b6f1ce70f?fbclid=IwAR3jiBq9jfDezYP0bDxJiwlBMneNmhtfwpCDzp199T-pUv4WPEmF0pN0UkM
III kvartalis valmis programmi Noortekohtumised mõju-uuring, mille viis läbi Balti Uuringute Instituut. Viidi
läbi 6 projektivisiiti. Jätkus kampaania „Sõbralikkuse saadikud“ ning kolmanda kvartali lõpuks on jõudnud
avalikkuse ette 8 saadikut. Noortekohtumisi tutvustavaid blogipostitusi jõudis noored.ee veebilehele
kolmandas kvartalis kaks. Kohalikes ajalehtedes oli kolm projektikajastust:
1) Ajaleht Läänlane, projekt „Hobid reaalsesse ellu“ http://www.laanlane.ee/2019/06/27/noortekohtumiste-projekt-hobid-reaalsesse-ellu-toi-kokku-nova-ja-ida-virumaa-koolid/
2) Rõuge valla teataja Mägede Hääl lk 3, projekt „Saame looduses hakkama“ - https://rouge.kovtp.ee/documents/822972/22689762/09+M%C3%A4gede+H%C3%A4%C3%A4l_04-07_2019.pdf/8d65a2a5-778c-43b2-a0e1-6c16daf383f4?version=1.0
3) Rõuge valla teataja Mägede Hääl lk 3, projekt “Inimene looduse peeglis” – https://rouge.kovtp.ee/documents/822972/22689762/11+M%C3%A4gde+H%C3%A4%C3%A4l+22-08-2019.pdf/23b38c65-400d-4d3e-a836-115d2ef36477?version=1.0&fbclid=IwAR2nsioM134jY6ylXIMNSpYg6P-IE13JcPyaAyKpCdADcLF8cMOJuYMdgP4
4. Koolitus laagrikasvatajatele ning – korraldajatele 05.-06.12.2019 1 40
5. Õppevisiit Georgiasse 1 24 (22 Eestist ja 2 Valgevenest)
KOKKU 724
Tabel 4. Koolituskorraldajate toetus
Koolituskorraldaja Koolituste arv Osalejate arv Toetussumma
1. MTÜ Õppekeskus Skill 2 50 1 100,00 €
2. MTÜ Noorsootöö ja Noorsoohariduse Arendamise Ühing
3 102 2 200,00 €
3. Tallinna Spordi- ja Noorsooamet 4 180 3 520,00 €
4. Fän Clab MTÜ 1 45 660,00 €
5. SA Õpilasmalev 1 60 1 320,00 €
6. MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla
6 86 1 892,00 €
7. MTÜ Koolituse 1 15 330,00 €
KOKKU 18 538 11 022,00 €
18.-19. veebruaril toimus koolitusprogramm Kurgjärve noortelaagris Võrumaal. Seminari jooksul võeti kokku koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2018“ andmed ning räägiti 2019. aasta osakutse taotlemisest. Lisaks anti ülevaate noortevaldkonna arengutest Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna peaeksperdi Aare Vilu poolt. Teemadena käsitleti veel Euroopa Solidaarsuskorpust, praktikantide võtmist laagrisse, noorteinfot ja Nopi Üles projekti, koostööd ja suhtlemist lapsevanematega ning räägiti ka 2018. aastal toimunud Valgevene õppevisiidist. Lisaks tutvustas uus püsilaager – Laagna – oma kompleksi ja tegevusi. Kokku sai seminarist osa 61 inimest. Tegemist oli esimese rahvusvahelise laagrikorraldajate seminariga, kuna osalejaid oli ka Valgevenest.
Sügisene seminar-koolitus toimus Tuksi noortelaagris Läänemaal 26.-27.09.2019. Seminari jooksul võeti
kokku koondprojekt „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2019“ ja anti ülevaade 2019. aasta
noorsootöötaja osakutse taotlusvoorust. Lisaks vahetati omavahel suviste laagrivahetuste kogemusi ja
lahendusi probleemolukordadele, mille abil oli võimalik koguda sisendit ka noortelaagri korraldaja
käsiraamatusse, ning tutvustati erinevaid tegevusi, mida on võimalik laagritel kasutada 2020. aasta