Koolitus

August 2014Erilehe pani kokku Eesti Päevalehe

teema- ja erilehtede osakond Projektijuht: Maie Viilup

[email protected], tel 661 3339Toimetaja: Kristiina Viiron

[email protected], tel 680 4567 KoolitusKOGEMUS: kohustust last eelkooli panna ei ole, kuid midagi halba see ka ei tee. Pigem vastupidi.

Kui kehakeel ei aita...

ÜLISOODSAD HINNAD kuni 31.08.14SOODUSHINNAD 01.09 kuni 10.09.14

Õppeaasta põhiperiood 15.09.2014 – 05.06.2015

Inglise (ka tööalane, tase B1), saksa, prantsuse, hispaania, itaalia, eesti, vene, soome, rootsi, hiina ja kreeka keel.

Lisaks inglise keele vestluskursus (tase B1-B2) 01.09-11.09.14.

Registreerumine kodulehel ja alates 01.09.14 ka kohapeal.

Endla 22 • tel 6620 996, 6620 706 • www.tallinnakeeltekool.ee

Agne Narusk

Praeguste lapsevanemate „väike olemise ajal” läksid sügisel null-klassi lapsed, kes lasteaias ei käinud. Lasteaialapsed sattusid sinna harva, sest nemad õppisid tähti, numbreid, kella ja aasta-aegu lasteaias.

Tänapäeval pole eelkool ko-hustuslik, ometi eelistavad pal-jud lapsevanemad eel-aasta läbi teha. Välja seda öelda ei tihata, kuid eelkõige on eesmärgiks või-malikult head tulemused koo-likatsetel. Emad-isad, kelle laps eelkoolis juba käinud, teavad, et selle osatähtsus katsete edukal läbimisel on siiski üsna väike. Eri-ti siis, kui lasteaias antakse väga heal tasemel koolieelset õpet.

Lapse seisukohast kannab eel-kool esmajoones eesmärki tutvu-da enne suurt elumuutust, mida koolis käimine tähendab: et tuleb kannatlikult paigal istuda, mis on vahetund, kuidas ja millal kätt tõsta jne. Kui lapse tervis ja jaks lubab, siis pole talle taolise koge-muse ja elamuse pakkumises mi-

Kas panna laps eelkooli või mitte?

dagi halba – juba see, et mõnikord tuleb ema/isa lasteaeda varem järele ja viib kooli, muudab väike-sed inimesed tähtsaks.

Ükskõik kuidas ei otsi, nega-tiivseid aspekte on eelkoolist raske leida, eriti siis, kui laps teeb selle läbi õppeasutuses, kus ta 1. septembril ka kindlasti jätkab – sisseelamine sujub kahtlemata valutumalt kui neil, kes maja ja kodukorraga pole tuttavad.

Eelkooli rasked küljed puudu-tavad peaasjalikult lapsevane-mat: tuntav rahaline väljaminek ja kogu elukorralduse ülevaa-tamine ning muutmine, et last (keset tööpäeva) koolimajja viia ning ära tuua.

Õpetaja oskab soovitadaKui lapsevanem kahtleb, kas panna lasteaialast eelkooli või mitte, võiks nõu pidada lasteaia-õpetajaga. Paljud lasteaiad anna-vad oma soovituse ses küsimu-ses juba kevadisel arenguvestlu-sel enne viimast aastat. Tavaliselt soovitavad õpetajad eelkooli las-tele, kes harjuvad uuega teistest

aeglasemalt, kel on vaja juurde enesekindlust ja -usku, kes vaja-vadki veidi rohkem abi lugema õppimisel või tuge arengul. Ta-valine on see, et kevaditi tuleb ka väikestel inimestel väsimus peale, siis ei juhtu midagi, kui mõned korrad puududa ja liht-salt puhata. Kui laps on ilmsel-gelt uuest kohustusest väsinud ja liimist lahti, tuleb oma otsus kriitiliselt üle vaadata.

Ka eelkooli ukse taga kohtab südantlõhestavalt nutvaid lapsi, kes keelduvad klassi minemast. Mõni õpetaja lubab emal-isal paaril esimesel korral lapsega klassi kaasa tulla, teine mitte. Võimalik, et tuleb leida muu moodus kooliga tutvumiseks.

Plusspool eelkoolis niisiis: uued sõbrad, tutvumine koolikorraga, arendav tegevus, uus kogemus, enda tähtsana tundmine; aitab vanemat, kes ei tunne end lapse-ga tegeledes kindlalt.

Miinuspool: liigne koorma-tus, dubleerib heas lasteaias tehtavat, maksab üksjagu, eel-dab korraliku ajaplaneerimist.

**Tallinna Kalamaja põhikoo-lis tegutseb „Mängu ja aren-damisring eelkooliealistele“, mis on mõeldud eelkõige las-tele, kes alustavad kooliteed just selles koolis. Et hiljem oleks hea ja tuttav tunne.. Maksab ring u 50 eurot kuus.**Gustav Adolfi Gümnaasiu-mi koolituskeskuses tegutseb eelkool, mis pakub eesti keele, matemaatika, loodusõpetuse, muusika, käsitöö jm kõrval võimalust eraldi tasu eest õp-pida inglise keelt. Kool on kaks korda nädalas, 109 eurot kuus.**Inglise keel on tunniplaanis kõigil Vanalinna Hariduskol-leegiumi eelkooli lastel, kuuta-su oli eelmisel aastal 80 eurot. VHK hea külg on see, et palju-de rühmade hulgast saab va-lida perele võimalikult sobiva aja. Loo autori pere otsustas üle-eelmisel aastal tütrele eel-kooli valides just selle kasuks.*Loovuse koolituskeskuse eel-kool on laupäeviti, kuutasu 78 eurot. Lisaks inglise keelele on muude ainete kõrval arvu-tiõpetus ning kombe- ja suht-lemisõpetus.

Valik eelkoole

Ülemiste Citys asuvas eralasteaias Kalli-Kalli tegutseb Mainori eelkool – sinna viit näitabki. Eri vanuses laste liitrühmade puhul on taolise lisavõimaluse pakkumine tervitatav.

Foto: Tanel Meos

Koolitus

Varasemat õpi- ja töökogemust ei arvesta tasuta õppimiseks vajalike ainepunktide ko-gumisel Tallinna tehnikaülikool ja IT kolledž.

Kristiina Viiron

Kui möödunud õppeaas-tal jõustus kõrgharidusreform ning üliõpilased said õiguse tasuta õpinguteks, selgus pea-gi, et tasuta õpinguteks vajaliku õppemahu täitmisel ei võeta varasemaid õpi- ja töökogemu-si (VÕTA) arvesse. Ehk siis sel-leks, et kindla peale tasuta õp-pida, tuli tudengitel vajalikud ainepunktid reaalselt õppides koguda, mitte lasta näiteks va-rasematest õpingutest üle kan-da. Nüüdseks on paar ülikooli meelt muutnud ning võtavad tasuta õpinguteks vajaliku koormuse arvestamisel arvesse ka ülekantud ainepunkte.

Sellega tegi 2013/2014 õp-peaasta teisel semestril algust Tartu ülikool, selle aasta 16.

Tartu ja Tallinna ülikool võtavad tasuta õpingutel arvesse ka ülekantud ainepunkte

juunist hakkas sama muudatus kehtima ka Tallinna ülikoolis. Ehk siis kui näiteks üliõpilasel on tasuta õppimiseks tarvis se-mestris koguda 30 ainepunkti, millest viis on tal võimalik vas-tavalt oma õppekavale varase-matest õpingutest või töökoge-musest üle kanda, saab ta seda teha ning säilitab sealjuures õiguse tasuta õppida.

Tallinna ülikooli õppeosakon-na karjääri- ja nõustamiskeskuse õppekorralduse peaspetsialist Mari-Liis Keskpaik märgib, et Tallinna ülikooli tudengil ei tule ainepunktide ülekandmise ja VÕTA menetlemise eest maks-ta. Tasu küsitakse aga näiteks tudengeilt, kes soovivad enne õppimaasumist eelhinnangut ainete kattuvuse osas, samuti eksternidelt ja avatud ülikoolis

Tartu ja Tallina ülikool võtavad tasuta õpinguteks vajaliku koormuse arvestamisel arvesse ka ülekantud ainepunkte, Tallinna tehnikaülikoolis ja IT kolledžis tuleb aga vajalik maht koguda reaalselt õppides.

Foto: Hendrik Osula

kool ja IT kolledž. Selleks, et neis koolides tasuta õppida, tuleb nõutavad ainepunktid koguda oma kooli õppesoorituste põh-jal. Küll võetakse varasemat õpi- ja töökogemust arvesse õppeka-va täitmisel ning tudeng ei pea juba varem läbitud aineid uuesti õppima – ta valib lihtsalt vasta-

valt õppekavale vajalikus mahus teisi meelepäraseid aineid.

VÕTA taotluse menetlus-tasu on IT kolledžis 13 eurot, millele lisandub ainepunktita-su 5 eurot ühe EAP kohta. Kui tudeng on IT kolledžis kokku leppinud õpingute sooritamise teises kõrgkoolis või soovib, et arvestataks tema varasemaid õppesooritusi IT kolledžis, pole maksta vaja.

Ka Tallinna tehnikaülikoo-lis ei küsita VÕTA eest tasu, kui tudeng soovib, et arvestataks tema varasemaid TTÜ õpinguid (pärast 1. septembrit 1995 läbi-tud õpingud). Samuti siis, kui kõrgkoolide vahel on nii kokku lepitud või on üliõpilane eelne-valt kokku leppinud õppeainete sooritamise teises kõrgkoolis.

Kuni 30 EAP arvestamise taotlemisel tuleb TTÜ-s tasuda 10 eurot EAP eest.

Ülekantud ainepunktidega ei saa tudeng taotleda riigi tule-musstipendiumi, küll võetakse ülekantud ainepunkte arves-se vajaduspõhise õppetoetuse määramisel.

õppijailt. Kuni 24 EAP mahus taotluse ülevaatamise hind Tal-linna ülikoolis on 30 eurot; alates 25 EAP mahus 50 eurot.

Tartu ülikoolis on VÕTA taotluse läbivaatamine ja hin-damine tasuta, raha küsitakse eksternidelt ja osakoormuses õppivatelt üliõpilastelt, kes ta-

suvad õpingute eest ainepunkti hinna alusel, samuti teiste koo-lide üliõpilastelt, kes kandidee-rivad Tartu ülikooli vabale õp-pekohale. Tasuda tuleb 7 eurot taotletava ainepunkti kohta.

VÕTA-t ei arvesta tasuta õp-pimiseks vajalike ainepunktide kogumisel Tallinna tehnikaüli-

Koolitus

• Aiandus• Maastikuehitus• Floristika• Keskkonnakaitse• Haljasalade hooldus• Piirdeaedade ehitus• Sillutise paigaldus• Tekstiilitöö

RÄPINA AIANDUSKOOL

Pargi 32, Räpinatel 796 1397mob 5336 [email protected]

www.aianduskool.ee

Räpina Aianduskoolis toimub täiendav vastuvõttpäevasesse osakonda 19. augustini!

Signe Kalberg

„Meie poole pöördus katuse- ja fassaadimeistrite liit, et kas oleksime valmis koolitama ehi-tusplekkseppasid. Seni on seda ametit õpitud mitte koolis, vaid mõne meistri käe all,” ütleb Haapsalu kutsehariduskeskuse arendusdirektor Aile Nõupuu.

Kuna ka Tallinna Lasnamäe mehaanikakoolis pakutakse sel erialal aasta jooksul teadmisi omandada, siis peaks suurem ehitusplekkseppade põud saa-ma leevendust. „Võtame õppi-ma 15 inimest, kuid juba prae-gu, enne vastuvõtu lõppu, on konkurss kaks inimest kohale,” märgib Nõupuu. Kutseharidus-keskuse arendusdirektori sõnul on nad pea igal aastal avanud uue eriala, vaid mullu jäi vahele. Viimased uued erialad on olnud hooldustöötaja, maaturismi et-tevõtluse ja sadulsepa omad.

Koolid käiavad ajaga sammuKuressaare ametikoolis saab

sügisest hakata õppima mit-mel uuel erialal. Põhihariduse järgses päevases õppes saab õppida uuel IT-erialal, milleks on tarkvara arendaja. See asen-dab senise tarkvara ja andme-baaside halduse. Sama sisuga õppekava uuendab ka senise keskharidusejärgse tarkvara arenduse eriala. Erinevus on selles, et keskhariduse järgsed õppijad liiguvad edasi kiiremas tempos ja õppemoodulid on ajaliselt veidi lühemad.

Toitlustuse valdkonnas on tulemas ka 3. taseme abikel-neri ning abikoka õppekavad. Sotsiaalvaldkonnas alustab 3. taseme koduhooldaja eriala.

Järvamaal on kalakasvatajaid õpetatud kümmekond aastat tagasi, nüüd on eriala taas õp-pekavasse võetud. Kutsehari-duskeskuse direktor Rein Ose-lin ütleb, et uue eriala avamine eeldab eelnevalt lahtiste silma-dega ringikäimist ja vaatamist, milliste ametite järgi on vaja-dus. „Kalakasvatajad alustasid

õpinguid juba aasta alguses, õppimas on neid 14. Uue vas-tuvõtu sellele erialale kuuluta-me välja seega talvel.”

Kuna Järvamaal töötab mitu biogaasijaama ja Eesti peab aastaks 2020 tootma kasutata-vast energiast 20% taastuvatest allikatest, siis hakkab kutsehari-duskeskus oktoobrist koolitama ka biogaasijaama operaatoreid.

„Vastavalt ettevõtete ja eri-alaliitude soovitustele ja ka kutsestandardite muutumise-le, on palju uusi õppekavu, nii esma- kui ka jätkuõppes. Esi-mest korda hakkame õpetama 4. taseme õppes ehitusplekk-seppi, kütte- ja jahutussüstee-mide lukkseppasid, veevärgi- ja

ventilatsioonilukkseppi,” ütleb Tallinna Lasnamäe mehaanika-kooli õppedirektor Eda Kõo.

4. taseme esmaõpet hakatak-se pakkuma (leht)klaasitöötleja erialale. „Õppekava on koosta-tud klaasitöötlemisettevõtete ettepanekul. Eestis on 12 klaa-sitöötlemisettevõtet, aga siiani vastavat ettevalmistust kutse-koolides pole toimunud,” põh-jendab Kõo. Õppetöö algus on kavandatud alates novembrist, enamasti töökohapõhiselt.

Kutseõppel erinevad tasemedKutsehariduses toimuvad prae-gu suured muudatused. 2017. aasta septembriks uuendatak-se kõik Eesti ametikoolide õp-pekavad. Alates 1. septembrist

Tööandja tellimus toob kutsekooli uued erialad

Teet Tiko, haridus- ja tea-dusministeeriumi kutseha-riduse osakonna asejuha-taja:Uute erialade avamist ja neile õpilaste vastuvõttu re-guleerivad kaks õigusakti – kutseõppeasutuse seadus ja kutseharidusstandard.

Uue eriala avamise aeg sõltub sellest, kas koolil selles õppekavarühmas on õppe lä-biviimise õigus või mitte. Kui koolil on õppekavarühmas õppe läbiviimise õigus olemas, on uue eriala avamine samas õppekavarühmas muudetud suhteliselt lihtsaks. Riiklik koo-litustellimus esitatakse õp-pekavarühmale ja selle sees erialade otsustamiseks on koolil suhteliselt vabad käed. Kool saab ise otsustada, mil-listele erialadele ja millistele õppevormidele ühel või teisel aastal õpilasi vastu võetakse. Eelnevalt tuleb muidugi uus õppekava vastavalt kehtivale korrale registreerida. Kooli pi-dajalt ühe või teise uue eriala avamiseks eraldi luba taotle-ma ei pea.

Teine lugu on õppekavarüh-ma erialadega, kus koolil õppe läbiviimise õigus puudub.

Kui soovitakse õpet läbi viima hakata õppekavarüh-mas, kus koolil õppe läbivii-mise õigust ei ole, on prot-sess pikem ja seda reguleerib kutseõppeasutuse seaduse §10. See protsess võib aega võtta kuni aasta, suuremate investeeringuvajaduste kor-ral ka rohkem. Eelduseks on vajaduse olemasolu tööturul ja siin on määravaks kooli pi-daja otsus.

Kommentaar

Foto: Priit Simson

Kui seni on Lasnamäe mehaanikakool tuntud just metallierialade poo-lest, siis sügisel lisandub pakutava nimistusse midagi õrnemat – 4. taseme esmaõpet hakatakse pakkuma (leht)klaasitöötleja erialale.

Sellest aastast saab õppida uue erialana näiteks ehitusplekksepaks, kalakasvata-jaks, elektroonikaseadmete koostajaks või tarkvaraarendajaks.

2013 kehtivad kutseõppe liigid, kus teise taseme kutseõpe tä-hendab põhihariduse nõudeta kutseõpet; kolmanda taseme kutseõpe kutseõpet põhihari-duse baasil; neljanda taseme kutseõpe ehk kutsekeskharidus on õpe, mille käigus õpilane omandab koos kutse- ja eri-alase pädevusega ka keskhari-duse. Viienda taseme kutseõpe tähendab kutseeriharidusõpet.

Käesolevaks aastaks on riigi-koolidest ainsana saanud õppe läbiviimise õiguse uues õppeka-varühmas Tallinna majandus-kool. Õigusteenuste õppekava-rühmas avatakse koolis õpe ka-hel viienda taseme õppekaval: kohtuistungi sekretär ja juristi abi. Samas koolis on viienda ta-seme õppekavasid, kuhu selle aasta sügisest õpilasi võetakse, veel teisigi: kvaliteedispetsialist, sekretär, personalispetsialist, kindlustusspetsialist ja projekti-juhi assistent.

Vastuvõtt viiendale tasemele toimub ka Võrumaa kutseha-riduskeskuses, kus saab alates sellest sügisest õppida müügi-korraldaja, toitlustuskorraldaja ning turunduse ja müügispet-sialisti erialal.

Oktoobris alustab Tallinna tehnikakõrgkool Elroni tellimu-sel rongijuhtide koolitusega. Koolitus toimub täiendkoolitu-sena päevaõppe vormis.

Koolitus

Kutsub õppima:

* Usuteaduse rakenduskõrgharidus- õppesse järgmistele erialadele (3 aastat): - luterlik teoloogia, - hingehoid, - õigeusu teoloogia. * Usuteaduse magistriõppesse (2 aastat).* Kristliku kultuuriloo magistriõppesse (2 aastat).

Dokumentide vastuvõtt toimub 5. - 15.08.2014 Tallinnas (Pühavaimu 6)

ja Tartus (Ujula 1 a). Sisseastumiseksamid toimuvad Tartus

19.08.2014 ning Tallinnas 21. ja/või 22.08.2014.

Lisainfo: e-postil [email protected], telefonidel 611 7403, 553 0399, ui.eelk.ee kodulehel.

Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus

kaugõpe

*

3 a.

3,5 a.3 a.

3 a.3 a.3 a.3,5 a.3 a.

*

Keskkooli baasil2,5 a.

2 a.

2 a.

1,5 a.1,5 a.

1 a.1,5 a.

2 a.

2,0 a.0,5 a.

Mehhatroonik

SõiduautotehnikArvjuhtimisega (CNC)metallilõikepinkide seadistaja

Keevitaja (poolautomaat)Juuksur

Rätsep - stilist

AutomaalerAutokeretehnik

Müügikonsultant

MehhatroonikSõiduautotehnikAutomaatikMetallitöötleja arvjuhtimisega (CNC) pinkideltöötajaKeevitajaMüüja rõivaalal Sisekujundaja assistentRätsep - stilist

Põhikooli baasil

1,5 a.Autodiagnostik

2 a.Külmamehaanik

*

2014/2015 ÕPPEAASTALVÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE:

3,5 a.

Müüja rõivaalal *

TASEMELKUTSEHARIDUS

Sõidukikere- ja värvitööde meister (jätkuõpe) 1 a.

*

Robotitehnik (jätkuõpe) 1 a.

APJ lehtmetalli töötlemispinkidel töötaja (jätkuõpe) 1 a.

*

0,5 a.Meisterjuuksur (jätkuõpe)

*

Meeste - rätsep (jätkuõpe) 0,5 aSisustustekstiilide õmbleja** 9 kuud

**

**

õhtuneõpe

Dokumentidevastuvõtt

igaltööpäevalkell 10–15

Vilve Torn

Viimaste aastate jooksul on Eestis asutatud mitu kristlik-ku erakooli. Üheks põhjuseks peavad kooli asutajad lapseva-nemate soovi, et nende lapsed õpiksid sobiva väärtussüsteemi tingimustes. Teisalt kasvab iga aastaga usaldus kristlike kooli-de vastu, sest seal avatakse õpi-laste maailmapilti laiemalt nii kultuuriloolises mõttes kui ka üle ajaliku piiri.

Möödunud aastal alustasid õpilaste vastuvõttu Püha Jo-hannese kool ja Kaarli kool Tal-linnas ning Tartu luterlik Peetri kool. Mõned aastad varem avas taas uksed Tallinna Toomkool, kuigi selle kooli ajalugu ulatub juba aastasse 1319. Rohkem kui kakskümmend aastat on tegut-senud katoliku kool Tartus ja Vanalinna hariduskolleegium Tallinnas.

Püha Johannese kooli asu-taja ja direktor Liivika Simmul ütleb, et nende kool sai alguse mõttekaaslastest lapsevane-mate ja õpetajate ideest. „Asu-tajate tuumikuks oli kaksteist inimest. Need olid abielupaa-rid, kelle perekesksus on kooli

Kristlikud erakoolid täidavad tavakooliga samasugust õppekava, kuid pööravad enam tähelepanu väärtuskasvatusele.

Kristlike erakoolide arv aina kasvab

jaoks väga oluline. Kõik kooli asutajad on Nõmme õigeusu kiriku liikmed ja neil kõigil olid kooli asutades lapsed koolieel-ses eas.” Püha Johannese kool avati kahe paralleelse esimese klassiga, millest üks oli poistele, teine tüdrukutele. Kool kasvab gümnaasiumiks aasta jook-sul lennu kaupa ja igal aastal võetakse vastu uued esimesed klassid. Sel aastal asuvad Püha Johannese koolis teadmisi nõu-tama 70 last, millele lisanduvad eelkoolirühmad.

Tartu luterliku Peetri kooli puhul on tegemist pedagoogide loodud haridusasutusega, mit-med kooli rajajad on õppinud ülikooli usuteaduskonnas Pille Valgu käe all. Kui möödunud sügisel lasteaed-põhikoolina tegevust alustati, oli esimesse klassi minevaid lapsi ja laste-aialapsi kokku 42. Algavaks õp-peaastaks on Peetri kooli pere uue klassi ja lasteaia laienemise tõttu kasvanud juba 90 õpila-seni. Tulevikus plaanib Peetri kool kasvada põhikooliks ja ootab pikisilmi oma ajaloolise koolimaja valmimist.

Tallinna Toomkooli direk-tori Egle Viilma sõnul alustab

nende koolis sel sügisel õp-petööd pisut üle saja õpilase. Viilma sõnul on sinnani veel mitu head aastat aega, enne kui nende kool peab selle otsuse vastu võtma, kas kasvada güm-naasiumiks või mitte. „Praegu tundub, et oleks mõistlik sar-nastel põhimõtetel tegutsevatel erakoolidel seljad kokku panna ja luua üks ühine ja tugev güm-naasium,” arvab ta.

Märka last ja hooli temastKüsimusele, miks kristlike era-koolide arv üha enam kasvab, vastab Viilma, et tänaste Eesti seaduste järgi pole täna veel munitsipaalkoolis võimalik õpetada ja õppida konfessio-naalset ehk ühe usu- või kiriku-põhist usuõpetust – seda saab praegu teha vaid erakoolis. Samuti ei pea paljud lapseva-nemad, kes täna oma lapsele kooli valivad, oluliseks vaid kooli head taset. Nad hindavad ka seda, milliseid väärtusi kool kannab. See peaks olema igas koolis või lasteaias iseenesest-mõistetav, et laps ei valeta, ei varasta, ei löö. Samuti pärine-vad kristlike koolide lapsed pe-redest, kus vanemad soovivad,

et nende last märgataks, et lap-sest hoolitaks, et laps saaks käia oma teed, et jääks alles lapse isikupära.

Lapsevanem Pille-Katrin Le-vini tütar Hanna Rahel läheb sel sügisel Püha Johannese koo-lis II klassi. Pille-Katrini sõnul on väikeste kristlike koolidega, mis justkui ei mahu eestlase maailmapilti ja mida seosta-takse pigem millegi elitaarse ja sakslikkusega, seotud kahjuks palju eelarvamusi. „Tegelikkus on sootuks vastupidine, sest kui haridussüsteemi eemärk on

kõlbelise kodaniku kasvatami-ne, siis kristlike väärtuste järgi-mine klassiruumis sobib selleks nagu valatult,” ütleb ta.

Kui õpetajate tegevus ühtib kooli eesmärkidega ja vaimsus kooli vaimsusega, suudetakse lapsi vaimustuma panna kas või lihtsast kaks korda kahest klassiruumis või looduseimest seenemetsas. Väikese ühte-hoidva koolikogukonna lap-sed tulevad tundidest säravate silmade ja tähtsate uudistega ning küsivad juba juulikuus, millal ometi taas kooli saab. „Erineva tausta, kuid samade väärtushinnangutega pered seobki ühtseks hoolimine, üks-teise ning ümbritseva väärtus-tamine ning teadmishimu,” lisab Pille-Katrin.

Suhtekorraldaja Janek Mäggi tütar Jette Marie läheb sel sü-gisel Tallinna Toomkoolis kol-mandasse klassi. Janeki sõnul pole Eestis lastevanematel väga palju valida, millisesse kooli laps panna, sest see sõltub sel-lest, kui tark laps on. Nii saab-ki valida nende koolide vahel, mille nõudmistele laps vastab. „Meil on täiesti tavaline laps (nagu vanemad vennadki) ja Jette Mariele sobib väärtuspõ-hine kool hästi. Egle ja Urmas Viilma ning kogu koolipere ja lapsevanemad on hingega asja juures. Seda kooli tehakse suu-

re armastuse ja hoolega. Jet-te Marie on väga rahul – seda enam meie, lapsevanematena.”

Küsimusele, miks paljud lapsevanemad kristlikke koo-le unistuste kooliks nimeta-vad, vastab aga Janek Mäggi nii: „Võib-olla kõige tähtsam on väärtuspõhine kool, sel-ge maailmavaade, mis tagab ühtekuuluvustunde. Samuti koolide väiksus ja lähedane suhe laste ning lastevanemate vahel. Kristlikud koolid ei ole anonüümsed koolid, seal tuleb anda oma panus. Vabatahtlik ühistöö, annetamine, isikliku kasu asemel ühiskasu nägemi-ne ja taotlemine – need on põ-himõtted, mis muudavad relvi-tuks. Kellele kristlik maailma-vaade meeldib, see naudib sel-list keskkonda. Lastevanemate jaoks ei olegi esmane asjaolu, et lapsed ja nemad ise jagavad täielikult kristlikku õpetust (mida koolis on pigem vähe), mida õpetatakse – Toomkoo-lis on lapsi väga erinevatest konfessioonidest, mitte ainult luterlasi. Oluline on, et väär-tused on paigas. Nendega võib nõustuda või mitte, kuid nende puudumine tähendab kaost – see on nagu riik, milles ei ole põhiseadust ega ühtegi muud seadust. Kõikide sõda kõikide vastu on kole, kõikide armastus kõikide vastu on ilus.”

** Kaarli kool (www.kaarlikool.eu); ** Narva õigeusu humanitaarkool (www.ortschool.edu.ee);** Püha Johannese kool (www.pjk.ee); ** Tallinna Toomkool (www.tallinnatoomkool.ee); ** Tartu kristlik põhikool (www.tkp.ee); ** Tartu luterlik Peetri kool (www.luterlik.edu.ee).

Selle aasta kevadel asutasid kuus kristlikku erakooli Eesti kristlike erakoolide liidu. Liitu kuuluvad:

Tartu luterliku Peetri kooli I klassi lõpuaktus juunis 2014. Esiplaanil tänavad õpilased klassiõpetajat Ave Gilli, taustal direktor Tarvo Siilaberg ja Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming.

Foto: Peetri kool