Kool kui sümbiootiline arengukeskkond - ideaal ja tegelikkus

Ene-Silvia Sarv, 2007 1

Kool Kool kui sümbiootiline arenguruum – kui sümbiootiline arenguruum –

ideaal ja tegelikkusideaal ja tegelikkus

Ene-Silvia Sarv

[email protected]


Metafoor - sümbiootiline (arengu)ruum

Kisho Kurokawa (April 8, 1934 - Oct 12, 2007) (masinavallast – elu valda)

- linnaruum – ainevahetuskeskkond (nt Tokio tehissaar)

- veranda – vaheruum toa ja aia vahel, sees/väljas vahel

- inimese loov(uslik) areng – kultuuride, teadmisvaldkondade, õppeainete jt mõjuväljade vaheruumis, nende sümbioosis

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/41/Kurokawa_Kisho_2007.jpg


Mitmedimensioonilisus koolis kui arenguruumis

Inimene: mina/Ise; puupea, nutikas, (üld- v kitsalt) andekas; õpilane, õpetaja, koristaja- v kokatädi

Kooslused: mina-nemad; sõprusring, kamp, klass, laulukoor vm, kool; õpetajaskond, õpilaskond; huviring-ainering jm

Õppimised: kogemused (vastuolud, õiglus-ebaõiglus), teadmised, õppeained, üldpädevused,....


Kool, klass kui sümbioosi-ruum

Areng – loov pinge – olemine vaheruumis teada-tuntud-kogetu ja uue, tundmatu vahel (P Senge jt – ka rühmas, organisatsioonis)

• Millised “ruumid” on selle kooli, klassi, lapse jaoks olemas (lapse enese tajus!!!) ?

• Milliseid “vaheruume” oleks lapsele vajalikud?• Millised “vaheruumid” meie suudame luua?


Areng armus/rõõmus või hirmus?

Õpilase arengu tugisüsteem - tervik, mis väikseima energiakuluga võimaldab saavutada jätkusuutliku, ökoloogiliselt tasakaalustatud (isiksuse) arengu ja õppimise.

Väikseim energiakulu – emotsionaalselt, füüsiliselt turvaline, samas veidi pinget pakkuv, rõõmus ja positiivne eneseteostuslik keskkond.

Tugisüsteem on suunatud õpilase areneva Mina/Ise toetamisele. Siia kuulub, olenevalt vanusest : iseloomu kujunemine, eneseteavitused ja akadeemilise toimetuleku strateegiad ning nendega

seotud kuuluvus, (üld)pädevused, autonoomsus, väärtushoiakud.


Uuring Kool kui õpilaste arengukeskkond ja õpilaste toimetulek

(Tallinna Ülikool, 2003-2007)

2004.- 2005. – küsimustikud (anonüümne isik, kool)

Valim: 67 kooli kõigist Eesti piirkondadest, kokku 3838 õpilast, (7, 9, 12 kl)1820 lapsevanemat, 623 õpetajat

123 koolijuhti.

Projekti juht : prof M Veisson, TLÜ Põhiuurijad: V.-R. Ruus, E.-S. Sarv, M. Veisson, M Leino, L Ots


Mis on?


Lastel on enam koolirõõmu kui muret?Õpetajad –

õpilastel on enam koolirõõmu kui koolist tulenevaid muresid. Koolirõõmu allikaks on toredad õpetajad, nende hoolivus, head õpilastevahelised suhted, huvitavad tunnid ja ringitöö.

Koolijuhid – jah – 12%, (ek – 15%, vk – 4%, lk - 15%)– ei, pigem ei – 23% (Tallinna k 30%!!!)Juhtide arvates on koolirõõm nende koolis väärtustehierarhias

10. kohal

Õpilane – kooli on paik kuhu ma kuulun – eelkõige leides sealt sõpru Koolirõõm on nende koolis hinnatavate väärtuste hulgas teises

kümnes


Usaldusväärne õpetaja -

Eesti õppekeelega koolis

35% õpilasi - ”ei ole ühtki sellist on õpetajat”

4,4% - ”enamik õpetajaid on sellised”

Vene õppekeelega koolis

19,4% õpilasi - ”ei ole ühtki sellist on õpetajat”

8,4% - ”enamik õpetajaid on sellised”


SallimineSallimineÕÕpilane - pilane - ““Kas on õpetajaid, kes Sinu arvates ei salli Sind?

% poisid tüdrukudei ole ühtki sellist

õpetajat39,39,

443737 4242

on üks selline õpetaja 30,0 28 32mõned õpetajad on

sellised26,26,

993030 2424

enamik õpetajaid on sellised

3,63,6 5,35,3 2,02,0

Tundlik, ebakohaselt koheldud poiss/noormees naiste maailmas ?


Õpilane - usaldusväärse õpetaja olemasolu

"Mul on koolis õpetaja(d), keda võin usaldada"

Vastamata

enamik õpetajaid on

mõned õpetajad on se

on üks selline õpeta

ei ole ühtki sellis


Lapsevanem - Kas lapsel on õpetajaid, kes teda Teie arvates ei salli?

Vastanuid % vastanutest

ei ole ühtki sellist õpetajat 1097 55,3

......

enamik õpetajaid on sellised 24 1,2

Kokku vastas 1983100,0


SallimineSallimine““Kas on õpetajaid, kes Sinu arvates ei salli sind?” Vastanuid %

vastanuid

ei ole ühtki sellist õpetajat

1503 39,4

on üks selline õpetaja 1145 30,0

mõned õpetajad on sellised

1027 26,9

enamik õpetajaid on sellised

136 3,6

Kokku vastas 3811 100,0


Õpilased - õpetajapoolset sallivust peegeldav jaotus

Kas on õpetajaid, kes Sinu arvates ei salli sind

Vastamata

enamik õpetajaid on

mõned õpetajad on se

on üks selline õpeta

ei ole ühtki sellis


ÕiglusÕiglus

Õpilane: ”Enamik õpetajaid kohtleb mind õiglaselt”

1/3 õpilastest pole nõus sellega, et enamik õpetajaid neid õiglaselt kohtleb.

Eesti keeles õppijatest veerand (25%)

vene keeles õppijatest 40,8%

ei ole nõusei ole nõus sellega, et enamik õpetajaid neid õiglaselt kohtleb.


Õpetaja: karistav või toetav kooli-/pedagoogiline kultuurÕpiprobleemidega last pigem karistatakse kui toetatakse

Pole nõus 23,3 Enam-vähem nõus 20,8

Pigem ei nõustu 51,7 Nõus 4,2

Käitumisprobleemidega last pigem karistatakse kui toetatakse

Pole nõus 17,3 Enam-vähem nõus 31,6

Pigem ei nõustu 45,0 Nõus 6,1


Õpilane: Elu tunnis on huvitav?

... enamik õpetajaid õpetab huvitavalt – ca pooled õpilased

t>p, pk>g (58% - 44%), vk>ek (59% - 52%), mk>lk>Tk (59% - 54% - 52%)Niisiis: 41-56% õpilaste jaoks enamus

õpetajaid EI õpeta huvitavalt. Miks?


Õpetaja

Õpiprobleemidega last pigem karistatakse kui toetatakse

Enam-vähem nõus, nõus – 25%

Pole nõus, pigem ei nõustu – 75%

Käitumisprobleemidega last pigem karistatakse kui toetatakse

Enam-vähem nõus, nõus 37%

Pole nõus, pigem ei nõustu 63%


Lapse vajadused – Ma tahaksin olla milleski esimene, parim

– p>t (83% - 79%), – g>pk, ek>vk (83% - 76%)

Tunnustuse defitsiit Milles on lahendus? - Märkamise ja väikestegi asjade tunnustamise õhkkond –

ÕPI LEIDMA, õpeta teisi leidma KIITMISVÄÄRSET ja - TUNNUSTA

Turvalisuse defitsiidi loob sageli enese väärkehtestamine tunnustuse defitsiidi taustal:

Olen viimase kuu jooksul kedagi narrinud, kiusanud – p>t (72% - 61%), – ek>vk (69% - 59%), – lk,mk>Tk (69% - 61%)

Soojuse, kiindumuse, tunnustuse defitsiit , solvatus, alandatus =>=> ebakindlus, tuimus või psudoaktiivsus ja vägivaldsus

(Maslow - eneseteostuse vajadus, Mikulinger, Shaver – kiindunussuhte jmt puudulikkus)


Õpilane ebaedu ja murede korral

• Poisid – pigem endasse tõmbumine, • tüdrukud – abi otsimine, õpetajaga rääkimine, asja

kallal töötamine või, vastupidi – asja eiraminePositiivne mõtlemine

– vene koolis suurem kui eesti koolis, – tüdrukutel – suurem kui poistel,

Välise põhjuse otsimine (st probl eiramine) – nt vilets kool, - t>p, G>pk, Vk>ek, mk<T ja linnak

Affektiivne käitumine (löön midagi puruks) – t>>p, g>pk, ek>vk


Õpilane: õpetaja huvi ja abi tajumine

• tunneb huvi minu õppimise vastu – p>t (36% - 31%), – pk>g, vk>ek (36,6% - 31,8%)

• võimaldab mul avaldada oma arvamust – t>>p (56% - 49%), – G>>pk (61% - 51%), vk>ek, – lk>Tk>mk

• teeb palju õpilaste abistamiseks – p>t (55% - 52%), – pk>>g (55% - 49%), – mk>lk>Tk (57% - 54% - 49%)

• enamik õpetajaid kuulab tõepoolest seda, mida ma ütlen – T>p (70% - 62%), – g >pk (76% - 64%), vk>ek (71%>665), – Tk>lk>mk (69% - 66% - 63%)


Õpilane – Õpilane – Kas Sa oled eelmisel veerandil puudunud koolist kartuses, et mõni õpetaja mõnitab või kiusab sind?

Vastas % vastanutest ei 3457 93,0 jah 203 5,55,5 Nii ja naa ....

Kokku vastas 3717 õpilast 3838st küsitletust

Igas klassis 1-2 last, kes tajuvad end õpetajatest kiusatuna?

Normaalne?


Õpilaste poolt tajutud kooli sotsiaalse kliima tüübid1) õpilasvaenulik (137 õpilast, 4 % vastanutest), õpilasele tundub,

et õpetajate suhtumine on ebasõbralik, nad teevad oma tööd vastumeelselt, kooli väärtuste ampluaa on kitsas, peamine pressing on õppeedukusel;

2) formaalne (1498 õpilast, st 39% ), - kooli väärtuste ampluaa on keskmisest tunduvalt kitsam, ühekülgselt on esiplaanil õppeedukus, õpetajad on keskmisest vähehoolivamad, keskmisest madalam on innovaatilisus, traditsioonide austamine, õpetajate professionaalsus;

3) õpilassõbralik-edasipürgiv-nõudlik (497 õpilast, 13%), - keskmisest tunduvalt avaram väärtussüsteem, kõrgem innovaatilisus, austus traditsioonide vastu ja rangem koolikord, õpilast abistav ja austav ning nõudlik, professionaalne õpetaja;

4) keskpärane (1693 õpilast, 44%), mille puhul mistahes tunnust tajutakse keskmiselähedasena


Õpilaste poolt tajutud koolitüübid (sotsiaalse kliima alusel):

1. Edukad-soojad-elujõulised (15 kooli 65st, st 23%) - parimate hulgas kõigi tunnuse lõikes: teistest parem õppeedukus, õpilaste nõuetekohane käitumine, teistest parem psühholoogiline ja kehaline heaolu, õpilaste konstruktiivsed toimetulekustrateegiad, sõbralikud ja hoolivad, kõrge professionaalsusega õpetajad, kooli selge sihiseade, avar väärtustespekter ja tugev koolikord;

2. Keskmiselt edukad-külmad-ellujääjad (34 kooli, 52%) – õppeedukuselt keskmised koolid, mida iseloomustas õpilaste halvim psühholoogiline ja kehaline heaolu, õpilaste arvates suhteliselt vähehoolivad ja ebausaldatavad, vähese professionaalsusega õpetajad, kooli ebaselge sihiseade ja vähene uuenduslikkus ning kitsaim väärtustespekter. Nende koolide õpilased puudusid põhjuseta kõige sagedamini ja jätsid kodutööd tööd tegemata, siiski polnud õpilaste tulevikuusk alla keskmise ja toimetulekunäitajad olid ligikaudu keskmisel tasemel;

3. Väheedukad-soojad-heitunud (16 kooli, ca 25%) - madalama õppeedukusega, õpilaste väiksem tulevikuusk (töö leidmise suhtes pärast kooli, venek koolid - ES), teistega võrreldes hea koolikliima (avar väärtusspekter, sõbralikud, usaldusväärsed, professionaalsed õpetajad), kõrged õpilaste heaolu näitajad ja hea osalus koolitöös.

(Ruus, Veisson jt, 2007)


Mis teeb kooli sotsiaalse kliima mõnusaks ja õppimist motiverivaks?• Emotsionaalne heaolu

• loov pinge

• hingehügieen – positiivne mõtlemine, emotsioonide koolitus

• sotsiaalne hügieen – rühma-klassi suhete jälgimine, korrigeerimine

• enesevaatlus – enese tundmine, hädade aimamine

• eneseteraapia elementide valdamine-õpetamine – nt punktimassaaž, meditatsioon, kunstiteraapia


Lai andekus - - edu paljudes edu paljudes valdkondadesvaldkondades

Nt : MI (multi-intelligentsuse) – ühtlane Nt : MI (multi-intelligentsuse) – ühtlane radar (Gardner, 1983, 1993, 2007);radar (Gardner, 1983, 1993, 2007);

õpistiilide paljusus-paindlikkus;õpistiilide paljusus-paindlikkus;

parema-vasaku poolkera “tasakaal” parema-vasaku poolkera “tasakaal” JneJne

Kitsas andekusKitsas andekus – – edu mõnes, ebaedu edu mõnes, ebaedu muus valdkonnasmuus valdkonnas

Nt : MI (multi-intelligentsuse) – tervatipuline Nt : MI (multi-intelligentsuse) – tervatipuline radarradarõpistiil – ühe õpistiili ülekaal, paindumatusõpistiil – ühe õpistiili ülekaal, paindumatusparema (vasaku) poolkera “domineerimine” parema (vasaku) poolkera “domineerimine”

jnejne

Õpetaja – Loon andekale õpilasele tingimused … vaatamata ebaedule mõnes teises aines

Kui on mõnes aines tobu – ongi tobu!

NB – õpitud v õpetatud abitused – vanemate ja õpetajate “teene”


Õpetaja vaatest õpilasele ja koolile


Õpetaja ja kool – kaks vaadet,

neli rühmitust ja hulk infot tähtsate asjade kohta

I vaade – kool kui õpetaja(te) loodud õpilase arengukeskkond

II vaade – kool kui teadmustjuhtiv õppiv organisatsioon õpetaja poolt nähtuna-kogetuna (pole käsitletud kogumikus Eesti kool 21. saj ....)


Kool/õpetaja - tüüpiline “vihmavari”: suur-väike

-


Kool/õpetaja - tüüpiline “vihmavari”:lai/avanev-kitsas/sulguv


Kool kui (iseseisev?) õppija õpetaja tajumist mööda:

Koolid kui lapsed:

• õpiedulised • õpivõimelised / õppivad “keskmikud” • õpiprobleemidega “keskmikud” • “õpipeetusega” üsna edutud koolid.

Kooli • õpiedulisus ei tähenda alati häid eksamitulemusi• õpiedututel on vahel head riigieksamitulemused (aga

õnnetumad õpilased ja “kitsamad” õpetajad)


Kuidas suhtuvad õpetajad õpilastesse, nende arengu toetamisse? Õpetajate rühmad:

Pessimistid e riskirühm, 4% - aine ja hinne, piits ja präänik kinniste klassiuste taga ...

• Stressitundlikud keskmikud, 48% - eks neil lastel ikka raske ole, aga ega ma eriti midagi teha saa ...

• (Enese? Teiste?) kriitilised, 18% - õpetajad on viletsad, kool on niru ... , lastel pole eriti häda, ...

• Optimistlik-tegusad, positiivse õpilaspildiga, 30% - teeme koostööd ja nii saame iga last aidata ...


Õpilaste – rõõmud-mured, isleloomustus

Õpilaste– osalus

Õpetaja õpilaste s tressifaktoritest

Õpetaja – õpilaste probleemid

Õpetaja – Mina-mõõde õpilase toetamisel

Kool – õpilase arengu toetamine

-1,0

-0,8

-0,6

-0,4

-0,2

0,0

0,2

0,4

0,6

Õpilaste koolirõõmud

Õpilaste hindehirmud

Õpilaste usk hindamise tõesusse

Õpilaste õnnelikkus, meelekindlus

Õpilaste heatahtlikkus

Õpilaste osalus õppe kavandamises

Õpilaste omavalitsuse olulisus

Õpilaste stressi-faktor - õpetaja

Õpilaste stressi-faktor - hinded

Õpilaste stressi-faktor - tervis ja isikl. probl.

Õpilaste stressi-faktor - kooli mat. baasÕpetaja – õpilaste materiaalseteprobleemide teadvustamine ja mõju

Õpetaja – õpilaste hirmude teadvustamineÕpetaja - kasvataja

Õpetaja - pedagoogilised vestlusedõpilastega

Õpetaja - tingimuste loomine arenguks

Õpetaja – õpilase arengu suunamine

Kool - tugi versus karistus

Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule

Kool - info ja ruumide kasutus

Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises

Kool - eneseusk

Kool - Ühine probl. lahend. ja posit. väljundvanematele

Eesti keel Eesti ja vene keel Vene keel

Õpetajate vaated olenevalt kooli õppekeelest


Koolide 4-klastriline jaotus õppiva organisatsiooni vaates – õpetaja taju

-2,5-2,0-1,5

-1,0-0,50,0

0,51,0

1,5

Õpetaja refleksioon jauurimistegevus

Juhtimise tajumine õpetajapoolt

Õpetaja personaalnemeisterlikkus

Õpetaja mentaalsed mudelid

Tiimiõpetaja koostöö

Ühisvisioon

SüsteemilähenemineÕppekava

Rahulolu ja pühendumusõpetaja tööle

Koostöö

Interaktsioon

Infolevi

Innovatsioon ja tunnustus

1. klaster 2. klaster 4. klaster 3. klaster


Lõpetuseks

– ja järelemõtlemiseks


Kui usalduse, sallimise, tõe ja õiguseusalduse, sallimise, tõe ja õiguse kultuur on meie arust õpilase arenguks vajalik, siis

1. mida ette võtta, et igal lapsel oleks koolis

usaldusväärne õpetaja?

2. mida ette võtta, et ükski laps ei tajuks – õpetaja ei salli mind?

3. mida ette võtta, et kool oleks õigluse ja toetava koostöö paik igale lapsele?


On suur hulk õpetajad – sh nö rasketes, erivajadustega laste koolides, kelle jaoks absoluutne enamus lapsi on arenemisvõimelised ja edasipüüdlikud, kuigi ahistatud hinnete ja ebaedu hirmust, harvem – kaaslaste ja mõne õpetaja pahatahtlikkusest või ebaõiglusest.

Paljude õpilaste jaoks on koolis tugev hirmu faktor. Hirm aga pärsib nii

õppematerjali omandamist kui arengut üldse, kõnelemata kahjust isiksuse, iseloomu kujunemisele. Õpetajad, kool küll tõdevad seda, aga kuivõrd nad suudavad või oskavad hirmu vältida?

Ligi neljandik õpetajaid tõdeb, et hulga õpilaste meelest ei kohtle osa õpetajaid neid õiglaselt - õpilaste ahistatus.

On muretsemapanevalt palju õpetajaid, kes ei teadvustagi- laste probleeme, sh tervist, stresse, hirmusid,- poisse, nende eripära, vajadusi ja enesekaitsemehhanisme nii algkoolis kui eriti - üleminekueas


Ühistöö ja vaatlussüsteemi puudumine - Laseb asjadel viltu minna- Ei lasegi tekkida “vaheruumil” loovaks ja loovuse arenguks- Pärsib õpetaja enese arengut • Taasloob individualistlikku, omakasulikku riskiühiskonda

Soodus areng vaheruumisMina – Sina Emotsionaalne - intellektuaalne Põnevus – kohustus ....

Aga – IGA KOOL ON ERINEV Teadmine sellest, milline on kool (õpilase tajus, õpetaja

tajus) – kooli individuaalne arenguvajadus, arengustsenaariumid, arengutee


Veidi raudvara: Tänane laps viimases pingis on homne teismeline,

ülehomne tudeng ja eluaeg meie kaaskodanik, minia või väimees, pensimaksja või võimumees/-naine...

• Lapse areng on kordumatu protsess, seda tuleb jälgida

• Lapsele tuleb anda tegevus- ja liikumisvabadus

• Loomupärasus• Lapsele on vaja luua

soodsad tingimused

• Kasvatada arusaama ümbritsevast ja iseendast

• Iseseisvus ja vastutustunne

• Keskendumisvõime ja korraarmastus

• Käsi, keha on intellekti tööriist


Hooliva pedagoogika põhimõtted• Tegevuslik aspekt – nt tahtejõu, abistamise kasvatamine

• Kunstiline aspekt - tundeelu ja meeleerksuse arendamine kõigi

ainete õppes

• Intellektuaalne aspekt – mõtlemise areng, huvi, vastutus

• Toetavad rütmid ja rituaalid – nt nädala töörütm

• Klassi-, kooliväline tegevus - õppeprotsessi osa

• Kodu ja kooli koostöö – tegelikkuses, mitte koosolekuna

• Süsteemilähenemine – tähendusrikkuse ja laia perspektiivi taotlus

õppes (sh üldpädevused)

(TLÜ klassiõpetajate rühmatööst, joonis – Aruküla Waldorfkooli kalendrist)


Jõudu ja

edu ja

(enese)(kooli)loomisrõõmu!


Uuringuga seotud raamatuid ja artikleid

EESTI KOOL 21. SAJANDI ALGUL: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. (Koost M Veisson, V-R Ruus, toim T Kuurme). 2007. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Ruus, V-R, Veisson, M, Sarv, E.-S, Ots, L, Leino, M, Lukk, K. 2005. Kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. - Haridus muutuste ja traditsioonide keerises. I Kraav, U Kala, T Pedastsaar (Toim). Tartu: Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts, J Käisi Selts, 109 – 120.

RUUS, V-R., VEISSON, M., LEINO, M., OTS, L., PALLAS, L., SARV, E-S., VEISSON, A. 2007. Õpilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. - Eesti kool 21. sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. (Koost M Veisson, V-R Ruus, toim T Kuurme). 2007. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 17 - 58.

Sarv, E-S. 2002. On structure, content and typology of school development plans in Estonia. – The opening world: changing educational environment and teacher training. Ed: S Priimägi, E-S Sarv. Tallinn: TPÜ, 78 – 105

Ene-Silvia Sarv. 2005. Eripalgeline ja arenev Eesti kool. - Riigikogu Toimetised RiTo 11/2005, 76 – 85, 256 (inglise k). http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito11/artiklid/15sarv.htm


Ene-Silvia Sarv. 2005. Õpetaja: õpilane ja õpilase arengu toetamine. – Haridus muutuste ja traditsioonide keerises. I Kraav, U Kala, T Pedastsaar (Toim). Tartu: Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts, J Käisi Selts, 26 – 36.

E-S Sarv 2006. Õpetaja ja kool uuringute peeglis. - Elukestev õpe – tõkked ja sillad. Koost R Laja, K Loogma, toim R Vürmer. Tallinn: Eesti Haridusfoorum, 85-112.

Kool kui sümbiootiline arengukeskkond - ideaal ja tegelikkus

Documents