Maastikuarhitektuuri Büroo Aadress: Lai tn 1- 4 51005 Tartu Telefon: 740 6205 E-post: [email protected]Koduleht: www.mab.ee Majandustegevuse registri nr: EP-10767406-0001 Muinsuskaitseameti tegevusloa nr: VS 264/2006-E Kolga mõisa pargi REKONSTRUEERIMISPROJEKT mälestise reg. nr. 2852 Asukoht: Harjumaa, Kuusalu vald Tellija: SA Kolga Mõis Projekti staadium: Põhiprojekt Vastutav spetsialist: Valdeko Lukken Maastikuarhitekt: Kreeta Sipelgas Maastikuarhitekt: Minea Kaplinski Tartu 2015
62
Embed
Kolga mõisa pargi - Maastikuarhitektuuri Büroo · 2015. 8. 14. · 19. sajandil hakkas mõisaehituses levima klassitsism ning selle vaimus ehitati 1820. aastatel taas ümber ka
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
1.1. Sissejuhatus .......................................................................................................... 4 1.2. Käsitletava ruumi asukoht .................................................................................... 4 1.3. Haldaja ................................................................................................................. 5
1.4. Kaitserežiim .......................................................................................................... 6 2. AJALOOLINE ÜLEVAADE ................................................................................................ 9
2.1. Kolga mõis ............................................................................................................ 9 2.2. Kolga mõisa park ............................................................................................... 12
2.3. Muinsuskaitse eritingimused .............................................................................. 16 3. OLEMASOLEV OLUKORD .............................................................................................. 19
3.1. Olemasolev olukord ............................................................................................ 19 4. PROJEKTLAHENDUS ..................................................................................................... 24
4.1. Projekti eesmärk ................................................................................................. 24
LISA 1: DENDROLOOGILISE HINNANGU TABEL ..................................................................... 54
Maastikuarhitektuuri Büroo “Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekt”
MAB 2015, koostajad: Minea Kaplinski, Valdeko Lukken ja Kreeta Sipelgas
3
LISA 2A: PEAVÄRAV ........................................................................................................... 55
LISA 2B: PAVILJON .............................................................................................................. 56 LISA 2C: TÕLLAPESUTIIK .................................................................................................... 57 LISA 2D: TÕLLAPESUTIIGI SILD ........................................................................................... 58
LISA 2E: PARGISILD 1 .......................................................................................................... 59 LISA 2F: PARGISILD 2 .......................................................................................................... 60 LISA 2G: PINK ..................................................................................................................... 61 LISA 2H: TAASTATAV PUITAED ........................................................................................... 62
Maastikuarhitektuuri Büroo “Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekt”
MAB 2015, koostajad: Minea Kaplinski, Valdeko Lukken ja Kreeta Sipelgas
4
Seletuskiri
1. Üldandmed
1.1. SISSEJUHATUS
Käesoleva töö koostamise eesmärgiks on Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekti
koostamine. Töö tellijaks on SA Kolga Mõis.
Kolga mõisapark on muinsuskaitse all olev ehitismälestis, reg. nr 28521 ja Lahemaa
rahvuspargi koosseisus looduskaitsealune objekt reg. nr KLO1000511.2 Kolga mõisa allee on
muinsuskaitse all olev ehitismäletis reg. nr 21519. 3
Projekti alusplaanina on kasutatud tellija poolt esitatud digitaalset geodeetilist mõõdistust.
Geodeetilise mõõdistuse on teostanud Geodeesia 24 OÜ, mõõtkavas 1:500, töö nr 550-14,
22.12.2014.a.
Projekti koostamisel on aluseks võetud järgnevaid tingimusi, uuringuid ja projekte:
Kolga mõisa pargi ja allee muinsuskaitse eritingimused, Maastikuarhitektuuri Büroo,
2015
Kolga mõisapargi puistu dendroloogiline hinnang, Maastikuarhitektuuri Stuudio, 2015
Kolga mõisa pargi restaureerimise tööprojekt, Kultuurimälestiste Riiklik
Projekteerimise Instituut, 1988
Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekti koostaja on Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ
(Muinsuskaitseameti tegevusluba nr VS 264/2006-E).
1.2. KÄSITLETAVA RUUMI ASUKOHT
Kolga mõis asub Harjumaal, Kuusalu vallas, Kolga alevikus (vt skeemid 1 ja 2) ning jääb
Lahemaa rahvuspargi territooriumile, mis kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku.
Kolga alevik asub Tallinnast 60 km kaugusel ning jääb Kuusalu valla idaosasse. Mõisasüda
jääb merest linnulennult ligikaudu 6 km kaugusele ning paikneb looduslikel paekiviklindi
terrassidel.
Kuigi kogu mõisa ala kuulub Lahemaa rahvuspargi koosseisu, muinsuskaitsealune mõisapargi
osa on ajaloolistest mõisasüdame piiridest mõnevõrra väiksem. Valdav osa ajaloolisest
pargialast jääb hetkel ühele suurele kinnistule (katastriüksuse tunnus 35203:002:0081). Mõisa
peahoone ümbrus koos mõisavalitseja maja, teenijatemaja, aida ning karjakastelliga jäävad
eraldi katastriüksusele (katastriüksuse tunnus 35203:002:0109). Mõisa allee asub eraldi
transpordimaana määratletud katastriüksusel (katastriüksuse tunnus 35203:001:0235), mis
kannab nime Kolga-Pudisoo tee. Lisaks kuuluvad ajaloolise mõisasüdame juurde veel ka
mõisa teohoov (katastriüksuse tunnus 35203:002:0111) ning pikk rehi (katastriüksuse tunnus
35203:002:0112). Muinsuskaitsealust parki piiravad läänest endised mõisapargi alad madalal
jõelammil, lõunast korterelamumaa, maatulundusmaa ja selle ääres jooksev tee, kirdes ja idas
Maastikuarhitektuuri Büroo “Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekt”
MAB 2015, koostajad: Minea Kaplinski, Valdeko Lukken ja Kreeta Sipelgas
9
2. Ajalooline ülevaade
2.1. KOLGA MÕIS
Kolga mõisa ajalugu ulatub juba 13. sajandisse, kui sealsed maad läksid pärast ristisõdijate
vallutusretke Taani kuningas Valdemar II pojale Kanutile, kes müüs need omakorda edasi
Gotlandi munkadele.16 Sellest ajast pärineb ka Kolga vanim arvatav hoonestus.17 Keskaegse
hoonekompleksi konkreetse väljanägemise ja paigutuse kohta on siiski suhteliselt vähe
andmeid. Erandina saab siinkohal välja tuua visandjoonistuse, mille autoriks on hollandlane
A. Goeteeris, kes 17. sajandi alguses Kolgast läbi sõitis (vt Joonis 1).
Joonis 1. Kolga mõis 17. sajandi alguses, A. Goeteerise graafiline leht.18
Kloostriperioodi lõpuks kujunes 16. sajand, mil tsistertslased vahetasid Kolga Taanis asuvate
maade vastu. Uueks maavaldajaks sai 1519. aastal kuningas Christian. Järgneva sajandi
jooksul käis mõis käest kätte, kuni 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas mõisamaad tema
sõjaliste teenete eest Rootsi väepealik Pontus de la Gardie’le.19
1658. aastal abiellus Jakob de la Gardie tütar Christina-Catharina krahv Gustav Otto
Stenbockiga, millest alates jäi mõis kuni 20. sajandini Stenbockide valdusesse. Järgmist
suuremat ehitusetappi Kolga mõisasüdame kujunemisloos saabki jälgida 18. sajandil, kui
mõisa 17. sajandist pärit peahoone rekonstrueeriti 1768. aastal barokkstiilis.20 Sellel perioodil
ehitati välja ka suurem osa mõisasüdame hoonestusest.21 Mõisa barokiaegset ülesehitust saab
vaadelda 1833. aasta kaardil (vt kaart 1), kus on näha sellel perioodil olemas olnud abihooned
ning samuti regulaarse pargi teljeline ülesehitus.
16 Kolga mõisa ajalooline õiend. 1977. Allikas: ERA.T-76.1.3265, lk 7. 17 Kolga mõisa ajalooline õiend. 1977. Allikas: ERA.T-76.1.3265, lk 8. 18 Antonius Goeteeris, Colko 1615.a. Kolga mõis. Allikas: AM _ 8519:2 F 14955. 19 Kolga mõisa ajalooline õiend, H.Üprus. 1956. Allikas: ERA.T-76.1.815, lk 4. 20 Kolga mõisa ajalooline õiend, H.Üprus. 1956. Allikas: ERA.T-76.1.815, lk 13. 21 Kolga mõisa ajalooline õiend. 1977. Allikas: ERA.T-76.1.3265, lk 22-23.
Maastikuarhitektuuri Büroo “Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekt”
MAB 2015, koostajad: Minea Kaplinski, Valdeko Lukken ja Kreeta Sipelgas
10
Kaart 1. Kolga mõisa kaart aastast 1833.22
19. sajandil hakkas mõisaehituses levima klassitsism ning selle vaimus ehitati 1820. aastatel
taas ümber ka mõisa härrastemaja (vt Foto 1).23 Üldiseloomustusena saab välja tuua, et mõisa
rohked kõrvalhooned laoti Põhja-Eestile omaselt paekivist ning kujundatud klassitsistlike
printsiipide alusel.24 Nende ilme oli ennekõike esinduslik ning kujundatud viisil, mis looks
ansamblilisust ja toetaks peahoone arhitektuurilahendust.
Mõisasüdame täpsemat ülesehitust 19. sajandil pärast pargi ja peahoone ümberehitust,
kajastab hästi 1903. aastal koostatud kaart (vt kaart 3), kus on lisaks esiväljaku idaosasse
jäävale härrastemajale vaadeldavad kõik tänasel päeval olemasolevad kõrvalhooned. Hästi
tuleb 1903. aasta kaardilt (vt kaart 3) välja, et klassitsistliku härrastemaja juurde oli nüüdseks
kujundatud ka inglise stiilis park. Samuti on jälgitav hoonestuse jätkuv kompaktsus ning
ansamblilisus.
22 Allikas: RA. Stenbocki arhiiv 720784.8.1. 23 Kolga mõisa ajalooline õiend. 1977. Allikas: ERA.T-76.1.3265, lk 26 24 Allikas: ERA.T-76.1.3265, lk 39-40.
Maastikuarhitektuuri Büroo “Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekt”
MAB 2015, koostajad: Minea Kaplinski, Valdeko Lukken ja Kreeta Sipelgas
11
Foto 1. Kolga mõisa peahoone.25
Kaart 2. Kolga mõisasüda aastast 1903.26
25 Aia, A kogu. Harjumaa mõisad, lk 94 26 Plan von den Gütern Kolk, Koenda, Neuenhof, Kahhal und Annia. Allikas: EAA.3724.4.111 leht 70.
Maastikuarhitektuuri Büroo “Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekt”
MAB 2015, koostajad: Minea Kaplinski, Valdeko Lukken ja Kreeta Sipelgas
12
Mõisa ülesehitust vahetult enne Eesti Vabariigi aega, on võimalik jälgida verstakaardilt, (vt
kaart 3) kus on näha mõisa olulisemat hooned ning skemaatiliselt ka pargiala. Kaardi
täpsusaste pole piisavalt detailne, et mõisaansambli täpset ülesehitust vaadelda ning puudu on
ka osad kõrvalhoonetest, kuid jälgitav on mõisa ümbritseva maastiku struktuur.
Kaart 3. Kolga mõisasüda aastast 1899/1917.27
Esimese Eesti Vabariigi ajal võõrandati Kolga mõisa rendimaad, mille järele Stenbockidele
jäi veel 100 ha suurune mõisasüda. 1939. aastal küüditati mõisa viimased omanikud Eestist
ning mõis riigistati. 1993. aastal tagastati mõisasüda Stenbocki Perekonna Fondile.28 2014.
aastal müüsid Stenbockid mõisa tänasele omanikule Anu Koppelile.
2.2. KOLGA MÕISA PARK
Esimesed konkreetsemad andmed Kolga mõisapargi kohta on dateeritavad 1667. aastast, mil
mõisa juures oli suur rohu- ja puuviljaaed, kaks lehtlat, põõsaslabürindid, lilledest päikesekell,
kolm kalatiiki ning rohkelt viljapuid ja marjapõõsaid.29 Selleaegse pargi ulatust või täpsemat
ülesehitust on siiski raske hinnata või kirjeldada, sest puuduvad asjakohased plaanid.
Pargi tuumikala on tõenäoliselt kogu aeg asetsenud peahoonest läänes, kus maapind
klinditerrassilt madalamale langeb. 18. sajandil rajati sinna looduslike terrasside rõhutamise
abil regulaarne barokkaed, millega oli seotud ka sümmeetriline tõllapesutiik. Pargi kesktelje
pikkuseks oli ligikaudu 300 meetrit ning selle lõppu markeeris pargi tagaossa jääv
ellipsitaoline kaldus pind. Pargikujunduses oli ajastukohaselt kasutatud mustrilisi, pöetud
põõsastest ning geomeetrilistest teeradadest moodustatud parterpeenraid. Roht- ja viljapuuaed
peahoone kõrval, oli samuti kujundatud regulaarselt ning koosnes ruudukujulistest plokkidest
(vt kaart 1).30
27 Allikas: Maa-ameti kaardiserver, aprill 2015. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/Xgis. 28 Allikas: Keskkonnaamet: Kolga mõisa park. Kättesaadav.
http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pargid/pargid-2/mp10/#Omand 29 Kolga mõisa ajalooline õiend. 1977. Allikas: ERA.T-76.1.3265, lk 17. 30 Kolga mõisa pargi hoolduskava. J. Norrman. 1999. Eestikeelne tõlge, lk 3
Maastikuarhitektuuri Büroo “Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekt”
MAB 2015, koostajad: Minea Kaplinski, Valdeko Lukken ja Kreeta Sipelgas
13
Konkreetset aiakujundust, peale aimatava terrassilisuse, pole sellest perioodist säilinud, kuid
alles on regulaarse ülesehitusega tiigid, sümmeetriliselt paigutatud kõrvalhooned mõisa esi- ja
tagaväljaku ümber, lõunapoolne sissesõiduallee ning selle lõpus paiknevad kaks
väravaehitist.31 19. sajandi algul, koos peahoone ümberehitustega, lisati baroksele pargiosale
maastikupark, mille tulemusel moodustus suur mitmekesine pargikompleks. On andmeid isegi
selle kohta, et pargis elas ketiga puu külge kinnitatult Vene suurvürsti poolt Stenbockidele
kingitud tantsukaru.32
19. sajandi II pooles toimus pargis järjekordne ümberehitus, mille käigus kaotati regulaarne
pargiosa ja vanem maastikupark ning kujundati kogu pargiruum inglise stiilis vabakujulise
pargina. Uus pargikujundus paigutati siiski vanasse ruumistruktuuri, mis tähendab, et alles jäid
nii terrassilisus kui hoonete sümmeetriline paigutus. Vabakujulise pargi ülesehitus on kõige
paremini jälgitav 1903. aasta kaardil (vt kaart 7), mille alusel saab eristada ka erinevad
pargiruume.
Kaart 4. Pargiala kujutava osa väljavõte 1903. aasta kaardist.33
Neist esimesena võib käsitleda regulaarset, ringteena kujundatud esiväljakut, mis on seotud
ennekõike peahoone ning ümbritsevate kõrvalhoonetega. Teise pargiruumina saab käsitleda
põhilist pargiosa, mis jääb tõllapesutiigist edelasse. See omakorda on jaotatav nii-öelda
ülemiseks ja alumiseks pargiosaks, mille mõtteline piir jookseb pargi tagumises osas asuva
kõrgendiku, nn Tondimäe eest. Pargi ülemist, peahoone poole jäävat ruumi iseloomustavad
tihedam teedestruktuur ja haljastus ning suhteliselt väike avatud alade osakaal. Tegu on vana
barokkpargi alaga, mistõttu on seal loetavad ka pargis säilinud regulaarsed elemendid.
31 Samas, lk 38. 32 Kolga mõisa pargi hoolduskava. J. Norrman. 1999. Eestikeelne tõlge, lk 2 33 Plan von den Gütern Kolk, Koenda, Neuenhof, Kahhal und Annia. Allikas: EAA.3724.4.111 leht 70.
Maastikuarhitektuuri Büroo “Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekt”
MAB 2015, koostajad: Minea Kaplinski, Valdeko Lukken ja Kreeta Sipelgas
14
Foto 2. Kolga mõisa pargi ülemine tiik. 1923. 34
Alumine pargiosa, millega on seotud ka jõelamm, on looduslikum ning oli ajalooliselt pikalt
kasutusel heinamaana. Sinna jääb ka nn Tondimägi, mille näol on Urve Russowi35 ning
arheoloog Villu Kadaka arvamuse36 kohaselt tegu pargi rajamisperioodist pärineva paviljoni
varemetega (vt foto 17).
1903. aasta kaardilt on alumises pargiosas jälgitavad ka suured pargiaasad, haljastus on
koondunud peamiselt teeradade äärtesse. Ajalooliselt ümbritses nii ülemist kui ka alumist
pargiosa selgepiiriline jalutustee, mis markeeris kujundatud pargiosa lõppu ning üleminekut
jõeäärsele poollooduslikule põllumajandusmaastikule. On alust arvata, et pargist võisid
jõelammile avaneda vaated, mis inglise stiilis pargi ümbritseva maastikuga mõtteliselt kokku
sidusid. Ära tuleb mainida ka ajalooliselt plaanilt jälgitavad kuivendussüsteemid, mis juhtisid
liigvee looduslikku jõesängi ning võimaldasid tänast liigniisket jõelammi majandada.
Kolmanda eraldiseisva pargiosana on vaadeldav põhilisest pargimahust lõunasse jääv ala,
kuhu jäid ka aednikumaja ning triiphooned. Ajalooliselt kasutati seda piirkonda pikalt põllu-
ning heinamaadena37. Sealses pargimaastikus pole maastiku looduslik terrassilisus enam
selgelt jälgitav ning oma asukoha tõttu pole ta seotud peahoonega. Pargiruumi piirasid lõunast
paekivimüür ja teerada, kusjuures müür on rajatud koos kraaviga, mis koos moodustavad nn
ahhaa-efekti. Pargi piirist edasi jäid avarad põllud, mis võimaldasid avada pargist maaliliselt
pastoraalseid vaateid.
Mõisatuumiku pargiruumi osana saab veel välja tuua rohu- ja puuviljaaia, mis jäi peahoonest
kagusse ja itta. Selle ülesehitus oli regulaarne, mis avaldub ruudustikuks jaotatud põhiplaanis.
Tarbeaed on hoonetest seotud ennekõike mõisa tagaväljakut ääristava aida ning
34 Allikas: Vahur Kuhlbergi erakogu. 1923. 35 Allikas: Urve Russow 1999. 36 Allikas: Anu Koppeli suulised andmed. 37 Kolga mõisa pargi hoolduskava. J. Norrman. 1999. Eestikeelne tõlge, lk 6
Maastikuarhitektuuri Büroo “Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekt”
MAB 2015, koostajad: Minea Kaplinski, Valdeko Lukken ja Kreeta Sipelgas
15
teenijatemajaga, ent on vaadeldav ka kagu suunast mõisasse juhatavalt peaalleelt. Ka seda
pargiruumi piiras mõisakompleksi ümbritsev tee ning selle ääres jooksev paekivimüür.
Eraldiseisvaks üksuseks, kuid samas oluliseks elemendiks, mis sidus mõisa tuumikala
kaugemate mõisamaadega, oli mõisa peaallee, mis sai alguse peahoone juurest ning kulges
sellest kagu ja lõunasuunas. Tegu oli mõisasüdamesse juhatava alleega, mis juba kaugelt
eristus end ümbritsevast põllumajandusmaastikust ning toimis seeläbi sissejuhatava
elemendina. Vaateliselt polnud allee peahoonega siiski seotud, kuna paikneb selle peafassaadi
suhtes täisnurga all. Hoonetest tekkis vaateline seotus ennekõike kahe väravaehitisega, mis
markeerisid mõisasüdame sissepääsu.
Pärast mõisaaja lõppu ning Stenbockide Eestist lahkumist, hakkas park aegamööda
metsistuma ning rajatised lagunema. 1977. aasta ajaloolises õiendis on kirjeldatud, et park oli
kasvanud võsasse, teerajad muutunud poriseks või sootuks kadunud. Mingil määral hooldatud
oli olnud vaid esiväljak, mis oli antud lasteaia käsutusse.38 Pargi terviklikkuse oli rikkunud ka
peahoone eest läbi viiv üldkasutatav maantee. Samuti olid kadunud kunagised vaated ning
erinevad pargiruumid muutunud halvasti loetavaks.
1988. aastast pärineb Kolga mõisa pargi restaureerimiskontseptsioon, mis tugineb 19. sajand
lõpu - 20. sajandi alguse pargiplaanile, kuid tegi teatavaid mööndusi seoses sel perioodil
mõisasüdames tegutsenud asutustele.39 Projekti ei jõutud ellu viia, kuid pargis on teostatud
võsalõikust. Samuti on tänaseks päevaks ajaloolist ansamblit läbinud maantee viidud
mõisasüdamest välja.
38 Kolga mõisa ajalooline õiend. 1977. Allikas: ERA.T-76.1.3265, leht 39. 39 Kolga mõisa restaureerimiskontseptsioon. 1988. Allikas: ERA.T-76.1.8217, leht 23.
Maastikuarhitektuuri Büroo “Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekt”
MAB 2015, koostajad: Minea Kaplinski, Valdeko Lukken ja Kreeta Sipelgas
16
2.3. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED
4.1 Üldtingimused
1. Kolga mõisa pargi korrastamiseks koostada rekonstrueerimisprojekt, soovitavalt
lahendada kogu pargi ala ühe projektiga.
2. Kolga mõisa pargi piiranguvööndis läbi viidavad planeeringud ja projektid
kooskõlastada Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaametiga.
3. Projekteerija peab omama muinsuskaitse tegevusluba.
4. Ehitus- ja konserveerimistööde ajaks on kohustus tellida muinsuskaitse järelvalve,
vastavat tegevusluba omavalt ettevõttelt või spetsialistilt. Pargi territooriumile
erinevate tehnovõrkude paigaldamine kooskõlastada Muinsuskaitseameti ja
Keskkonnaametiga. Kolga pargis tehtavatele töödele järelvalvet teostav isik koostab
järelvalve aruande.
5. Lahenduste väljatöötamisel on oluline eelkõige pargi loodusliku asukoha ja
vaatelisusega arvestamine.
6. Vaadete taastamist teha mitmes etapis ning eelistada esmalt puude okste eemaldamist
puude raiumisele. Tuleb tagada pargiga otseselt kokkupuutuvate objektide
elementaarne heakord ja visuaalne kvaliteet. Olulistele vaatesihtidele ei tohi planeerida
ja projekteerida ümbritseva situatsiooniga mitte harmoneeruvaid elemente.
7. Enne rekonstrueerimise põhiprojekti koostamist või üksikpuude raiumist läbi viia
pargi puistu dendroloogiline hinnang, mille käigus kindlasti määrata puude tervislik
seisukord, vastupidavus ja murdumisohtlikus.
8. Pargi projekteerimisel eelistada 19. sajandi lõpu vabakujunduslikku pargi ülesehitust,
mida vajadusel siduda regulaarsete elementidega. Konkreetse lahenduse osas lähtuda
ajaloolistest plaani- ning fotomaterjalist.
9. Mõisa tuumikus asunud esiväljaku lahendus taastada võimalikult autentselt. Väljaku
lahenduse osas tugineda 1903. aasta kaardile ning J. Norrmani 1999. aasta uuringutele.
10. Kolga mõisa maadel paiknenud kloostri asupaiga leidmiseks viia läbi arheoloogilised
eeluuringud.
11. Kolga pargi territooriumil läbiviidavate tööde ajal mitte ladustada prügi,
ehitusmaterjale jms vanade puude, põõsaste tüvedele, hoonete vundamentidele,
seintele ja avatud aladele.
12. Kolga mõisa pargi territooriumile jäävad hooned ja nende ümbrus peavad olema
heakorrastatud.
13. Mälestise territooriumil on vajalik säilitada ja korras hoida mälestise tähis.
4.2 Nõuded projektidele ja hooldusele
4.2.1 Teed
1. Erinevate teede laiused ja materjalid ning spetsifikatsioon täpsustada projekteerimise
käigus.
2. Autoliikluseks kasutatavad juurdepääsuteed katta kõvakattega. Eelistada munakivi,
tagasihoidlikku betoonkivi. Kõvakatend teedel ei tohi olla liiga pealetükkiv ja
peenutsev.
3. Ülejäänud pargiteed, mis ei ole ette nähtud autoliikluseks, lahendada kas
pinnasteedena või katta muu vettläbilaskva katendiga (näiteks peene-fraktsiooniline
purustatud kruus).
4. Jalgteede võrgustiku taastamisel või loomisel lähtuda visuaalsest kvaliteedest,
otstarbekusest ja kasutatavusest.
Maastikuarhitektuuri Büroo “Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekt”
MAB 2015, koostajad: Minea Kaplinski, Valdeko Lukken ja Kreeta Sipelgas
17
5. Parkimine näha ette põhjapoolsesse külge külalistemaja juurde ja peahoone
lõunapoolsesse otsa. Parkimiskohti pinnaskattele ei markeerita.
6. Rekonstrueeritavad teed sh parkimisalad lahendada ilma betoonäärekivita.
7. Projektis näidata teede kalded ja lahendada vertikaalplaneerimine. Vältida sajuvete
valgumist hoonete vundamentidele.
8. Pargiteede taastamisel arvestada vanade ajalooliste kaartidel kujundatuga, looduses
olemasolevate teede ja radadega ja kasutatavusega.
4.2.2 Vee-element
1. Tiigid puhastada ja rajatise kaldaid korrastada.
2. Taastada alumine kolmas tiik.
3. Taastada kraavid ja kuivendussüsteem.
4. Vajalik on kontrollida liigniiskuse põhjuseid ja korraldada pargi veere˛iimi
korrastamine. Kaaluda nõukogude perioodil rajatud kompositsiooniliselt mittesobivate
kuivenduskraavide likvideerimist.
5. Teerajad, mis ümber tiikide projekteeritakse, peavad järgima veekogu kuju.
6. Taastatav vee-element siduda ümbritseva pargiruumiga ühtseks tervikuks.
4.2.3 Rajatised ja inventar
1. Projektiga määrata väikevormide rajamise vajadus, asukoht ja sobivus maastikus.
Vajadusel täpsustada väikevormide arhitektuurne lahendus hilisemate projektidega.
Väikevormid ei tohi olla kataloogikaup.
2. Rajatised ei tohi olla erksat värvi.
3. Rajatiste ja väikevormide lahendustes kasutada ajaloolisesse maastikusse sobivaid
traditsioonilisi materjale. Soovitavalt arvestada säilinud ajalooliste hoonete ja
objektide ajalooliste materjalide tekstuuri, struktuuri ja vormi. Näiteks sobivad
materjalid, millega pargi heakorrastamisel tuleks arvestada on paekivi ja puit.
heledaks (kas matt kreemvalge või hall RAL 9006). Sildade konkreetne lahendus tuleb anda
eraldi tööjoonistega.
4.7.5. Pingid
Mõisapargi pingid on ette nähtud teostada vastavalt 1988. aasta projektjoonisele (vt lisa 2G),
mis järgib ajalooliselt pargis asunud pinkide vormi. Pingi põhikonstruktsioon kujundada
metallist, istme- ja seljatoe osa puidust. Pingi puitdetailid värvida valgeks (RAL 9001) ning
metallosad matiks mustaks või tumedaks hallikaspruuniks (RAL 8022). Pingid ankurdada
kohtkindlalt maasse. Pinkide täpne lahendus täpsustada tööjoonistega.
41 Muinsuskaitseameti Arhiiv, P8117
Maastikuarhitektuuri Büroo “Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekt”
MAB 2015, koostajad: Minea Kaplinski, Valdeko Lukken ja Kreeta Sipelgas
34
Foto 10. Tagaplaanil Kolga mõisapargi pink. 42
4.7.6. Purskkaev
Mõisa esiväljakule on ette nähtud rajada lihtne purskkaev, mis sobituks mõisaansamblisse
ning looks väikese veepeegli. Purskkaevu läbimõõduks on 7 m ning see on ette nähtud valada
betoonist (vt joonis 9 „Purskkaev“) Purskkaevu ääris on kujundatud dekoratiivsena, eeskujuna
on lähtutud Inju mõisapargis säilinud purskkaevust. Purskkaevu piirde kõrgus maapinnast on
605 mm, veega täidetava osa sügavus kokku 900 mm. Purskkaevu veetoru kõrgus piirde
ülemisest servast on 400 mm ning vee purskamine on ette nähtud lahendada madala
ümarkaskaadina.
Joonisel kujutatud purskkaevu tehniline lahendus on põhimõtteline ning tuleb täpsustada
tööjoonistega. Tehnilist lahendust võib vastavalt vajadusele modifitseerida ning täiendada.
4.7.7. Viljapuuaia spaleerid
Mõisa viljapuuaeda on projekteeritud spaleerõunapuud, mis ühelt poolt rõhutaksid baroklikku
pargitraditsiooni ning teisalt mõjuksid dekoratiivsete ning kompaktsetena. Spaleerid on ette
nähtud rajada valgeks (RAL 9001) värvitud puitpostidele või alternatiivina tumedatele
metallpostidele, mille vahele on tõmmatud tagasihoidlikud tumedad traadid (vt joonis 10
„Viljapuu spaleer ja peenrad“). Õunapuude oksi võib traatidele siduda erinevates mustrites (nt
kalasabana või V-tähe kujuliselt) või ka lihtsalt horisontaalselt.
42 IKMF 2763
Maastikuarhitektuuri Büroo “Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekt”
MAB 2015, koostajad: Minea Kaplinski, Valdeko Lukken ja Kreeta Sipelgas
35
4.7.8. Piirdeaiad ja väravad
Kolga mõisa peasissepääs jääb kahe väravamaja vahele, kust edasi kulgeb peahoone suunas
hobukastaniallee. Mõisa peaväravad on ette nähtud lahendada sepispiirdena, kasutades selleks
1988. aasta projekti variantlahendust (vt Lisa 2A). Värava metallosad värvida matiks mustaks,
kivipostid krohvida heledaks ning nende peale asetada graniidist kerad.
Mõisatuumikut on ajalooliselt piiranud kõrge paekivist laotud müür, mis on suures osas ka
säilinud, kuigi vajab restaureerimist. Projektiga on ette nähtud kivimüürid taastada, mida võib
teha ka mitmes etapis. Esimeses järjekorras korrastada müürid peahoonest kirdesse ja kagusse
jäävas osas ning väravamajade ümbruses. Müürid, mis ei kuulu lähiajal restaureerimisele tuleb
konserveerida. Võimalusel säilitada mõisapargi lõunaosas müüride juures kasvavad võimsad
h. männid.
Ülejäänud mõisatuumiku osas on piirdeks projekteeritud lihtne tänapäevane metallaed (vt foto
11), mis mõjuks pretensioonitult ning tagasihoidlikult. Samas stiilis on ette nähtud lahendada
ka mõisa kõrvalväravad (vt joonis 3 „Põhijoonis“).
Foto 11. Metallaia stiilinäide. 43
4.8. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE JA VERTIKAAPLANEERIMINE
Maa-alal juhitakse sademevesi platsidelt ja teedelt muruplatsidele, kus see imbub maasse.
Platsidele ja teedele projekteeritakse kalded (1,5...3%) muruplatside suunas. Sealjuures tuleb
veenduda, et sadevesi ei hakkaks kogunema riigitee (11268 Kolga-Pudisoo) kinnistule.
Vertikaalplaneerimise lahendus on esitatud joonisel 5.
Mõisapargi territooriumil paikneb amortiseerunud kuivendussüsteem. Kuna pargi alumine osa
on kaasajal suhteliselt liigniiske, on vajalik kuivenduskraave korrastada ja puhastada. Ka
vanadel mõisaplaanidel on võimalik jälgida teede ääres kulgenud kuivendussüsteeme ning üks
43 http://www.piirdeaiad.ee
Maastikuarhitektuuri Büroo “Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekt”
MAB 2015, koostajad: Minea Kaplinski, Valdeko Lukken ja Kreeta Sipelgas
36
olemasolevatest kraavidest, mis jookseb tõllapesutiikidega paralleelselt läbi pargi, on
tõenäoliselt mõisaaegse kuivenduse säilinud fragment. Seetõttu on antud kraav ette nähtud
säilitada ja puhastada. Teine kuivenduskraavi osa, mis lõikab kahehaaralisena parki sisse, ei
sobi selliselt pargikujundusega ning on ette nähtud asendada maa-aluste kuivendustorudega.
Lisaks on ette nähtud rajada üks uus kuivenduskraav viinavabriku juurest alguse saava tee
serva (vt joonis 3 „Põhijoonis“), kus see suubub jõkke. Kraavipaiknemine matkib
mõisaaegseid kuivenduskraave ning selle eesmärgiks on aidata kaasa pargi veerežiimi
stabiliseerimisele.
4.9. VALGUSTUS
Pargi elektrivalgustuse täpne lahendus antakse eraldi elektriprojektiga. Valgustatud aladeks
on ette nähtud peahoone esine (sh esiväljak), sissesõiduallee, parklad, õunaaed ning pargi
keskne osa tõllatiikidest kuni alumise kuivenduskraavini. Parki on ette nähtud kuni 4,5 m
postide otsa paigaldatud lihtsad 4- või 6-tahukalised pargivalgustid, mille vahekauguseks on
20-25 m. Kasutada LED valgusteid, mille valguse toon on soe kollane (2700-3300K),
Valgustite võimalik paiknemine on ära toodud põhijoonisel (vt joonis 3), kuid seda võib
vastavalt vajadusele täpsustada. Võimalusel asendada hoonete läheduses postvalgustid
hoonetega seotud valgustusega. Samuti lahendada elektriprojektiga peahoonet eksponeeriv
välisvalgustus. Välisvalgustuse elektriprojekt kooskõlastada pargi projekti autoriga.
4.10. SOOVITATAV TÖÖDE JÄRJEKORD
I etapp:
Parki mittesobivate rajatiste, objektide ja prügi eemaldamine, sh parki läbiva elektri õhuliini
asendamine maa-aluse kaabliga. Välisvalgustuse projekti tellimine.
II etapp:
Raiumisele kuuluvate taimmaterjali eemaldamine ja puude võrahooldustööd. Allesjäävate
puude, põõsaste toestamine, pügamine, hooldus. Tiikide ja kuivenduskraavide puhastamine.
III etapp:
Pargi-, viljapuuaia- ja sissesõiduteede rajamine. Uue kuivenduskraavi rajamine ja
kuivendustoru paigaldamine. Uute piirdeaedade rajamine, kivist piirdemüüri restaureerimine
kas kogu ulatuses või peahoonest itta jääval alal.
III etapp:
Pinkide paigaldamine, sildade, paviljoni, terrassi rajamine. Lille- ja üridpeenarde rajamine,
õunapuuspaleerida rajamine. Murupinna taastamine. Uue taimestuse istutamine.
IV etapp:
Parki ümbritseva ala hooldamine, võsast puhastamine (jõelammi ala teede läheduses).
Vajadusel kivist piirdemüüri restaureerimine ülejäänud alal.
V etapp:
Vaatesihtide sisseraiumine vastavalt koostatavale hoolduskavale.
VI etapp:
Järjepidev pargiteede, taimestuse, rajatiste, veekogude hooldus ja remont.
Maastikuarhitektuuri Büroo “Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekt”
MAB 2015, koostajad: Minea Kaplinski, Valdeko Lukken ja Kreeta Sipelgas
37
4.11. EHITUSTÖÖDE JA MATERJALIDE MAHUD
Tabelis ära toodud materjalide ja tööde mahud on orienteeruvad ning võivad ehituse käigus
täpsustuda ja muutuda. Töövõtjal (ehitajal) on kohustus kontrollida / täpsustada tööde mahud
enne tööde alustamist objektil kohapeal.
NR TÖÖ, MATERJAL, INVENTAR KOGUS ÜHIK 1. PUISTU HOOLDUS JA RAIED
1.1 Puude ja põõsaste hooldusraie 45 tk 1.2 Puude ja põõsaste kujundusraie 212 tk 1.3 Puude ja põõsaste sanitaarraie 9 tk 1.4 Puude võrahooldus 61 tk 1.5 Lageraie alad 0,60 ha 1.6 Valikuline raie pargi tuumikalalt 2,50 ha 1.7 Võimalik võsa valikuline harvendamine pargi kaugematelt
aladelt (sh jõelamm) 6,30 ha
1.8 Põõsaste noorenduslõikus 1736 m2
2. LIKVIDEERITAVAD VÕI TEISALDATAVAD OBJEKTID 2.1 Olemasolevate teede likvideerimine 2090 m2 2.2 Parki läbivate elektri-õhuliinide likvideerimine (liinide või
liiniosade arv) 3 tk
2.3 Vana traataia likvideerimine 50 jm 2.4 Liiklusmärkide likvideerimine või ümberpaigutamine 2 tk 2.5 Esiväljakul asetsevate kivide ümberpaigutamine 43 tk
hõberemmelgas 26 tk raberemmelgas ’Bullata’ 12 tk must lepp 26 tk harilik tamm 14 tk punane tamm 5 tk harilik pärn 13 tk harilik hobukastan 11 tk kuriili lehis 8 tk harilik mänd 25 tk
siberi nulg 4 tk ida-jugapuu 8 tk ida jugapuu bordüür 750 tk harilik elupuu ’Smaragd’ 10 tk lamarcki toompihlakas 19 tk harilik ebajasmiin 31 tk harilik sirel 16 tk harilik sirel ’Alba’ 12 tk ungari sirel 19 tk must leeder ’Aurea’ 4 tk must leeder 12 tk siberi kontpuu 12 tk villane lodjapuu 10 tk alpi kuldvihm 4 tk pargiroos ’Darts’s Defender’ 12 tk pargiroos ’Therese Bugnet’ 47 tk pargiroos ’Lac Majeu’ 20 tk aed-õunapuu (spaleer) 42 tk aed-õunapuu 12 tk
3.5 Suvelilled pronks-lutiklill ’Rubrum’ 32
Maastikuarhitektuuri Büroo “Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekt”
MAB 2015, koostajad: Minea Kaplinski, Valdeko Lukken ja Kreeta Sipelgas
4. TEED JA PLATSID 4.1 Olemasolevate teede likvideerimine 1550 m2 4.2 Uute teede ja platside alt pinnase koorimine 12 380 m2 4.3 Graniitsõelmetega teede ja platside rajamine koos aluse
ettevalmistusega 7600 m2
4.4 Sillutatud tee rajamine (hall mõisakivi 210x140x70 mm) koos aluse ettevalmistusega
5450 m2
4.5 Sillutatud platsi rajamine (punane mõisakivi 210x140x70 mmi) koos aluse ettevalmistusega
57 m2
4.6 Tugevdatud murupinnaga teede rajamine 200 m2 4.7 Munakivikattega tee 82 m2 4.8 Korrosioonikindel teraspiire paigaldusega 7700 jm 4.9 Immutatud lauast peenrapiire viljapuuaias 850 jm 4.10 Punasest mõisakivist (210x140x70 mm) teeserv 495 jm
5 TIIGID JA KUIVENDUSKRAAVID 5.1 Kuivenduskraavi likvideerimine ja kuivendustoru
paigaldamine (120 jm) 121 m2
5.2 Säilitatava kuivenduskraavi puhastamine 181 m2 5.3 Uue kuivenduskraavi rajamine 125 jm 5.4 Tiigikallaste täitmine 99 m2 5.5 Tiikide puhastamine ja kaldakindlustuste uuring 2040 m2