-
Tiraaz 9320v nr 23 (422) 28. detsember 2015
Kokkuvõtteid lõppevast aastast loe lk 10–13
Viimsi valla taasasuta-mise 25. aastapäev: vaatame tagasi
viimasele 25 aastale ja aastapäeva tähistamisele. Loe lk 5–10
Viimsi Teataja 2016 2016. aastal ilmub Viimsi Teataja
järg-mistel kuupäevadel: 15. ja 29. jaanuar; 12. ja 26. veebruar;
11. ja 25. märts; 8. ja 22. aprill; 6. ja 20. mai; 10. ja 24.
juuni; 12. ja 26. august; 9. ja 23. september; 7. ja 21. oktoober;
4. ja 18. november; 2., 16. ja 30. detsember.
Pühapäeval, 20. detsembril tähistas Viimsi vald valla-õiguste
saamise 25. aasta-päeva.
Taasasutamispäevale pühendatud aktusel EELK Viimsi Püha Jaako-bi
kirikus tunnustati silmapaistva-maid viimsilasi. Lisaks
tervitus-sõnadele vallavanem Alvar Ildilt ja volikogu esinaiselt
Mailis Al-tilt andis vallale tervitused üle ka Viimsi aukodanik
Siim Kallas. Ak-tusele ja vastuvõtule järgnes kont-sert Viimsi
Keskuses, kus astusid üles mitmed viimsilased ja Viim-siga seotud
kollektiivid.
Aastapäevale pühendatud pi-dulikul aktusel tunnustati
taasasu-tamispäeval ka valla silmapaistva-maid elanikke.
Viimsi valla autasu “Viimsi vaalapoeg“ ja tänukirja pälvis
noo-ruke Li Lirisman, kes pälvis maa-ilmameistri tiitli karates
Indonee-sias toimunud juunioride maailma-meistrivõistlustel 12.–15.
novemb-ril 2015. aastal. Spordiklubis Budo treener Aleksander
Zõkovi käe all treeniv Li Lirisman on ka Eesti ja Põhjamaade
omaealiste seas pal-jukordne meister karates.
Viimsi valla 25. taasasutamise aastapäeval said tänukirjad:
MAIME LInhoLM – pika-ajalise eeskujuliku ja tubli töö eest
Prangli saare heaks;
CArMEn oTT – südamega teh-tud töö eest Prangli inimeste
heaks;
MAILE KAhro – pikaajalise eeskujuliku ja tubli töö eest Prang-li
postkontoris;
KALEV PõLdSAAr – tubli töö eest Prangli Põhikooli direkto-rina
ja “pranglimise” väljamõtle-mise eest;
MArIKA SAuL – pühendu-nud töö eest eralasteaias Pääsu-poeg
rõõmsameelse ja laste poolt väga armastatud õpetajana;
MErLE rAudAM – pühen-dunud töö ja lapsesõbraliku kesk-konna
loomise eest eralasteaias Pää-supoeg;
AIME SALMISTu – aktiivse tegevuse eest randvere
Päevakes-kuses;
VLAdIMIr KALLIon – suu-re panuse eest Viimsi valla eakate
igapäevaelu kaunistamisel;
ELInA-LEhTA KAASIK – Viimsi valla eakate
tervisekäitu-mistrendide kujundamise ja pro-fessionaalse
treeneritöö eest;
AuguST SArrAP – pikaaja-lise töö eest rahvamuusikaansamb-li
Pirita juhendajana ja seoses 70. juubeliga;
AArE KIMMEL – Viimsi val-la ja randvere küla usuelu eden-damise
ning randvere koguduse pikaajalise teenimise eest;
MArIKA MATVErE – hea ja tulemusliku töö eest Viimsi valla
elanike raamatukogunduslikul tee-nindamisel;
PEEP PärnAMAA – kohuse-tundliku töö eest Leppneeme – Kel-nase
parvlaevaliini laevade teenin-damisel Leppneeme sadamas;
SIrJE TooMLA – haabnee-me Kooli eduka käivitamise eest;
LEELo TIISVELT – randve-re Kooli eduka käivitamise eest;
AdhELE-MEELIKE TuuLAS – Viimsi noortevolikogu moodus-tamise,
käivitamise ja meeskonna suurepärase juhtimise eest aastatel
2013–2015;
Egon ErT – eestvedamise ja panuse eest Prangli Kooli ja Prang-li
kirikuhoone heategevuslikel vär-vimistalgutel 2014.–2015. aasta
su-vel;
TõnIS KAdArIK – eestveda-mise ja panuse eest Prangli Kooli ja
Prangli kirikuhoone heatege-vuslikel vävimistalgutel 2014.–2015.
aasta suvel;
Argo oTSMA – eestvedami-se ja panuse eest Prangli Kooli ja
Prangli kirikuhoone heategevus-
Palju õnne, Viimsi vald!likel vävimistalgutel 2014.–2015. aasta
suvel;
PrIIT rInK – panuse eest hea-tegevuslikus korras Prangli kiriku
torni metallosade restaureerimise eest 2015. aasta suvel;
TAAVI LInhoLM – panuse ja abi eest Prangli Kooli ja Prangli
kirikuhoone heategevuslikel värvi-mistalgutel 2014.–2015. aasta
su-vel.
Viimsi vallavalitsus tänas ka oma teenistujaid. Viimsi
abivalla-vanem Mati Mätlik sai tunnustuse suure panuse eest Viimsi
staadioni ehitustööde teostamisel 2015. aas-tal. Viimsi valla
sporditöö koordi-naatorit remo Merimaad tunnus-tati aktiivse ja
silmapaistva tegut-semise eest 2015. aastal. Pikaajali-se ja
tulemusliku töö eest said tun-nustuse klienditeenindusjuht Irja
roots, rahvastikuregistri spetsia-list Katrin Jalast, raamatupidaja
Silva Trell, planeeringute koordi-naator Anne Siitan,
planeerimis-spetsialist Velly Sild, ehitusameti ju-hataja Juhan
Kuller, sotsiaaltöö-spetsialist Eldi Pärdi ja halduss-petsialist
Ants Vitsut.
Viimsi vallavalitsus
Vaata galeriid lk 8.-9.
Vallavanem Alvar Ild õnnitlemas Li Lirismani – “Viimsi
vaalapoeg“.
Vastuvõtul Rannarahva muuseumis musitseeris Margus Veenre.
Koguperekontserdil sai kaasa elada nii viimsilastele kui Viimsiga
seotud kollektiividele.
Viimsi Keskus 20.detsembril – esinejad kontserdimelus. Fotod
Annika Haas
Püünsi küla üldkoosolek28. jaanuaril kell 18 toimub Püünsi
Koo-lis küla üldkoosolek.
Koosoleku päevakorras on:1. külavanema aastaaruanne;2. ülevaade
MTÜ Roheline Poolsaar te-
gevusest;3. loome- ja huvitegevus Püünsi küla
stuudios 2.KODU; 4. kuidas tuua külarahvale tervislikku
talutoitu otse tootjalt ilma vahendajateta;5. jooksvad
küsimused.Koosolekule tulles võtke palun kaasa pil-
diga isikut tõendav dokument – ID-kaart või autojuhiluba.
Jüri Kruusveekülavanem
Püünsi külavanema valimised28. jaanuaril 2016 toimub pärast
Püün-si küla üldkoosolekut Püünsi külavane-ma valimine.
Külavanema kandidaadiks võib olla Püünsi küla täisealine isik.
Kandidaadid registreeri-takse Viimsi vallavalitsuses hiljemalt 1
nädal enne valimiste toimumist. Kandidaadil esitada kirjalik
nõusolek.
Külavanema täpsemad õigused ja kohustu-sed on sätestatud Viimsi
valla põhimääruse 4. peatüki 1. jaos §-des 61-66.
Külavanema valimised viiakse läbi Viimsi valla põhimääruse § 66
ja § 68 sätteid arves-tades.
Valimistel saavad hääletada rahvastikure-gistri andmetel Püünsi
külas elavad vähemalt 18-aastased isikud. hääletamisel osalemiseks
peab kaasas olema isikut tõendav dokument.
Volituste alusel teiste isikute eest hääletada ei saa!
Viimsi vallavalitsus
-
2 28. detsember 2015
Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil
[email protected]. Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse või saata
postiga aadressile Nelgi tee 1, 74001 Viimsi, Harju maakond.
Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja
lühendada.
Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis leht ei ilmu.
Peatoimetaja: Liina Rüütel, tel 6028 840,
[email protected]: Annika Koppel, tel 6028 833,
[email protected]
Väljaandja: Viimsi VallavalitsusTrükki toimetanud: Meedium
OÜ
Ajalehe järgmine number ilmub 15. jaanuaril 2016.
Alates 01.01.2016 muutub maakonna bussiliini nr 114 Tallinn –
Haabneeme – Rohuneeme teenindaja.
MTÜ harjumaa Ühistranspor-dikeskus viis 2015. aastal läbi
Alates 01.01.2016 viiakse sisse muudatused Viimsi valla
siseliinide V1, V3, V4 ja V5 sõiduplaa-nides. Sõiduplaanid on
alates 17.12.2015 avali-kustatud www.peatus.ee lehel.
Muutub V1 hommiku-ne väljumine Seni väljus tööpäeva hommiku-ti
V1 peatusest Viimsi keskus 7:20 ja peatusest rohuneeme 7:36.
Kuna täna väljub rohunee-mest liin 114 kell 7:35 ja V1 kell
7:36, siis kuni Viimsi kes-kuseni sõidavad 114 ja V1 ühte
marsruuti. Alates 01.01.2016 hakkab V1 tööpäeva hommi-kuti väljuma
Viimsi keskusest 7:30 ja rohuneemest 7:50. Muu-datuse läbi saavad
rohuneeme piirkonna lapsed parema aja Püünsi kooli jõudmiseks.
ro-huneeme piirkonna lapsed, kes käivad Viimsi koolis, saavad kooli
jõudmiseks kasutada lii-ni 114 teenust.
Toyota RAV-4 võõrandamine Viimsi vallavalitsus võõrandab
avalikul kirjalikul enam-pakkumisel Toyota RAV-4.
Vallavalitsus kuulutab välja avaliku kirjaliku enampakku-mise
Viimsi valla vara vähe-väärtusliku vara all oleva Toyota RAV-4
(esmane registreerimine 25.02.2005, mootori töömaht 110 kW,
registrimass 1825 kg,
laius 1,785 m ja pikkus 4,265 m) võõrandamiseks alghinnaga 1980
(tuhat üheksasada kaheksakümmend) eurot.
Pakkumise tagatisraha 198 (sada üheksakümmend kahek-sa) eurot
kanda Viimsi Vallavalitsuse arveldusarvele IBAN:
EE182200221010936477 Swedbank, selgituseks märkida “Toyo-ta
RAV-4“.
Pakkumine tuleb esitada kirjalikult ja kinnises ümbrikus,
millele on märgitud “Toyota RAV-4“ koos märkega “Mitte ava-da enne
14.01.2016 kell 13:10“ aadressil Viimsi vald, Viimsi alevik, Nelgi
tee 1, Viimsi vallamaja, I korrus, teenindussaal.
Pakkumises peab sisalduma:-pakutav hind (sõnade ja
numbritega);-andmed pakkuja kohta (füüsilise isiku puhul nimi,
isiku-
kood või sünniaeg, elukoht ja aadress; juriidilise isiku puhul
nimi, registrikood ja asukoht), kontaktisiku sidevahendi num-ber ja
e-posti aadress;
-füüsilise isiku puhul koopia isikuttõendavast
dokumendist;-nõusolek müüdava vara ostmiseks enampakkumisel
keh-
testatud tingimustel;-pakkumise tegemise kuupäev, (esitaja)
allkiri ja esindaja
puhul ka volikiri.Pakkumise esitamise tähtaeg on 14. jaanuar
2016 kell 13:00.Sõiduki nägemiseks võtta ühendust e-posti aadressil
kom-
[email protected]. Kommunaalamet
Viimsi Vallavolikogu poolt 15.12.2015 vastu võetud otsused:108 –
Viimsi Vallavolikogu 27.10.2015 otsuse nr 93 “Sihtasutuse Rannapere
Sotsiaalkeskus tegevuse lõpetamine“ muutmine109 – Viimsi valla
ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu
kinnitamine110 – Preemia maksmine111 – Preemia maksmine112 –
Haabneeme alevikus asuva Teeristi ja Väike-Teeristi kinnis-tute
omandamine113 – Haabneeme alevikus asuvate teemaade omandamine
(Nirgi tee ja Nurme põik L2)114 – Volituste andmine kokkuleppe
sõlmimiseks (sademeveeto-rustike üleandmine vallale)115 – Viimsi
Vallavalitsuse 16.03.2010 korraldusega nr 127 keh-testatud
„Pärnamäe küla, Pärnamäe tee ja Mäealuse tee vahelise ala
detailplaneeringu Aiandi tee ja Vehema tee vahelisel lõigul“
osaline kehtetuks tunnistamine116 – Haabneeme alevikus, Tammepõllu
teega põhjas piirneva reformimata riigimaa detailplaneeringu
kehtestamine
Viimsi Vallavolikogu 15.12.2015 otsus nr 115 – Viimsi
Valla-valitsuse 16.03.2010 korraldusega nr 127 kehtestatud
“Pär-namäe küla, Pärnamäe tee ja Mäealuse tee vahelise ala
de-tailplaneeringu Aiandi tee ja Vehema tee vahelisel lõigul“
osaline kehtetuks tunnistamine
Otsusega tunnistati osaliselt kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse
16.03.2010 korraldus nr 127 ja sellega kehtestatud “Pärnamäe külas,
Pärnamäe tee ja Mäealuse tee vahelise ala detailplanee-ring Aiandi
tee ja Vehema tee vahelisel lõigul“, detailplaneeringu kruntide
pos. nr 1, pos. nr 2 ja pos. nr 3 osas.
Viimsi Vallavolikogu 15.12.2015 otsus nr 116 – Haabneeme
alevikus, Tammepõllu teega põhjas piirneva reformimata rii-gimaa
detailplaneeringu kehtestamine
Otsusega kehtestati Viimsi vallas Haabneeme alevikus,
Tam-mepõllu teega põhjas piirneva reformimata riigimaa
detailplanee-
ring (Optimal Projekt OÜ töö nr MPA 15-01), millega tehakse
ette-panek üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe
muutmi-seks maatulundusmaast sotsiaalmaaks (üldmaaks ja
üldkasuta-tavate hoonete maaks), ärimaaks ja transpordimaaks,
jagatakse maa-ala kruntideks, moodustades ühe üldmaa sihtotstarbega
krundi pargile, ühe ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega
krun-di riigigümnaasiumile, kaks ühiskondlike ehitiste maa (80%) ja
ärimaa (20%) sihtotstarbega krunti arengukeskuse hoonele ja
spordihoonele, kaks ärimaa sihtotstarbega krunti ärihoonetele ja
kaheksa transpordimaa krunti teedele ja parklatele. Ehitusõigus
määratakse ühiskondlike ehitiste maa krundile järgmiselt:
güm-naasiumihoone suurim lubatud ehitusalune pindala on 2500 m2,
suurim lubatud maapealne kõrgus 11 meetrit (3 maapealset kor-rust
ja 1 maa-alune korrus), arengukeskuse hoone suurim lubatud
ehitusalune pindala on 2000 m2, suurim lubatud maapealne kõr-gus 9
meetrit (2 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus), spor-dihoone
suurim lubatud ehitusalune pindala on 11 000 m2, suurim lubatud
maapealne kõrgus 14 meetrit (3 maapealset korrust ja 1 maa-alune
korrus), Põldheina tee poolse ärihoone suurim luba-tud ehitusalune
pindala on 1200 m2, suurim lubatud maapealne kõrgus 9 meetrit (2
maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus) ja Tammepõllu tee poolse
ärihoone suurim lubatud ehitusalune pindala on 1000 m2, suurim
lubatud maapealne kõrgus 11 meetrit (3 maapealset korrust ja 1
maa-alune korrus).
Viimsi Vallavolikogu poolt 15.12.2015 vastu võetud
määrused:15.12.2015 määrus nr 22 – Viimsi valla 2015. aasta
lisaeelarve15.12.2015 määrus nr 23 – Viimsi vallas avaliku ürituse
korralda-mise ja pidamise kord15.12.2015 määrus nr 24 –
Munitsipaalasutuse Viimsi Raamatuko-gu kasutamise eeskiri15.12.2015
määrus nr 25 – Viimsi valla kohanimede määramise kord
NB! Kõigi otsuste ja määruste terviktekstidega on võimalik
tutvu-da Viimsi vallamajas ja valla veebilehel www.viimsivald.ee,
mää-rustega täiendavalt Riigi Teataja võrguväljaande
veebilehel.
Märkame kodu-valla tublimaidViimsi valla kultuuri ja spordi
aastapreemia ning elutööpreemia kandidaatide saad esitada 31.
detsembrini.
Kultuuri ja spordi aastapreemia eesmärk on tunnustada ja
innustada Viimsiga seotud isikut või organisatsiooni, kes 2015.
aasta jooksul on kultuuri ja spordi valdkonnas silma paistnud ning
kes on panustanud oluliste sündmuste aren-gusse või saavutanud oma
tegevuses kõrge taseme.
Viimsi valla elutööpreemia eesmärk on tunnustada Viimsiga seotud
isikut tema pikaajalise väljapaistva kul-tuuri- või spordialase
tegevuse eest.
Kandidaate saavad esitada nii eraisikud kui ka
organi-satsioonid-ettevõtted.
Ettepanekuid Viimsi valla aasta kultuuri ja spordi aas-tapreemia
ja elutööpreemia kandidaatide osas palume saa-ta e-posti aadressile
[email protected] või kirja teel Viimsi vallavalitsusele
aadressil nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, harju maakond
74001.
Preemiad antakse üle Viimsi valla kultuuri- ja spordi-valdkonna
tunnustamise pidulikul vastuvõtul, mis toimub 21. jaanuaril
2016.
Loe lisa https://www.riigiteataja.ee/akt/428112015005 ja 11.
detsembri Viimsi Teatajast.
Viimsi vallavalitsus
V3 saab hommikused lisaväljumisedLiinil V3 avatakse kaks
hom-mikust lisaringi väljumisega töö-päeviti peatusest Viimsi
kes-kus kell 7:20 ja 8:03 ning pea-tusest Soosepa 7:35 ja 8:20.
Muudatuse läbi saavad Soose-pa piirkonna lapsed parema aja Viimsi
kooli jõudmiseks.
Liin V4 lõunane lisareisJaanuarist lisame tööpäevadel liinile V4
lisareisi peatusest Viim-si keskus väljumisega 14:30. Buss sõidab
marsruudil Viimsi keskus – Tammneeme – rand-vere – hansunõmme –
Metsa-
kasti – Mähe – Vehema – Val-lamaja – Viimsi keskus. Buss ei
sõida Leppneeme ringi. Lisaringi läbi saab randvere koolist peale
6. tundi üle Mähe otse Viimsi keskusesse, samuti loob see
lisavõimaluse Metsa-kasti lastele koju saamiseks.
Liin V7 väljub kell 14:20 ja sõidab Viimsi keskus – Lepp-neeme –
Tammneeme – rand-vere – hansunõmme – Muuga – Laiaküla – Mähe –
Vehema – Vallamaja – Viimsi keskus. See väljumine jääb samasse
ae-ga, Viimsi koolis käivatel las-tel tuleb otse randverre
saami-seks üks lisaaeg juurde.
Liin V5 õhtused väljumisedLiinil V5 muutuvad tööpäeva-õhtused
väljumisajad. Kui se-ni väljus liin Viimsi keskusest kell 15:54 ja
16:42 ning peatu-sest Leppneeme lasteaed 16:13 ja 17:01, siis
alates jaanuarist muudetakse väljumisi hilisemaks. V5 tööpäevased
õhtused välju-mised hakkavad Viimsi keskusest olema 16:00 ja 16:50,
Leppneemelasteaia juurest 16:20 ja 17:10.
Seeläbi on tagatud randve-re suunalt sõitvatele lastele
üm-beristumine, et saada Viimsi muusikakooli.
Kommunaalamet
2016. aastast muutuvad siseliinide sõiduplaanid
Vallavolikogus
Muudatused liinil 114riigihanke “Avaliku bussiliini-veo
korraldamine harju maa-konna põhjasuuna bussiliini-del”, mille
tulemusel on alates 1. jaanuarist 2016 maakonna avaliku bussiliini
nr 114 (Tal-linn – haabneeme – rohuneeme)
teenindaja AS TEMPTrAnS.Tulenevalt hankele on lii-
nide teenindamine kohustuslik valget värvi normaalbussidega.
Liini 114 sõiduplaanis ja pi-letimüügisüsteemis muudatusi ei
toimu ning graafikut saab
vaadata peatustest ning veebist www.peatus.ee.
AS TEMPTrAnS: infote-lefon 6024 300 ja e-posti aad-ress
[email protected].
Harjumaa Ühistranspordikeskus
-
28. detsember 2015 3
Enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehi-tisregistrisse
kandmata ehitiste väljaselgitamine.
Vallavalitsuse ehitusamet alus-tab uuest, 2016. aastast
tõhusa-malt seni ehitisregistrisse kand-mata ehitiste
väljaselgitamist. Kontrolli teostamisel lähtub ehi-tusamet
korrakaitseseaduses ja ehitusseadustikus kehtestatud riikliku
järelevalve sätetest. Ehi-tiste kontrollimise käigus sel-gitatakse
eelkõige välja ehitise ehitamise õiguslik alus; ehitise
ehitisealune pind; ehitise kasu-tamise otstarve; ehitise ehita-mise
aeg; vajaduse korral ehi-tise varasema ümberehitamise, laiendamise
või lammutamise-ga seonduv teave; vajaduse kor-ral eluruumide
loendusega seon-duvad andmed ja muud järele-valvemenetluseks
olulised as-jaolud. Kui kinnisasja omanik ei suuda esitada
piisavaid tõen-deid ehitamise aja kohta, eel-datakse, et ehitis on
ehitatud pä-rast ehitusseaduse jõustumist. Ehitusamet otsustab
kontrolli tu-lemusel täiendavate riikliku jä-relevalve meetmete
rakendami-se või täiendavate andmete ko-gumise vajaduse.
Ehitiste ehitisregistrisse kand-misel eristatakse ajaliselt:
1) enne planeerimis- ja ehi-tusseadust (edaspidi PES) või
ehitusseadust (edaspidi EhS) ehi-tatud ehitistele sätestatavaid
nõu-deid – see tähendab kõik ehi-tised enne 1.01.2003. aaastat;
2) enne ehitusseadustiku jõus-tumist ehitatud ehitistele
sätes-tatavaid nõudeid – see tähendab kõik ehitised enne 1.07.2015.
aastat.
Enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitisEnne 2003. aasta 1.
jaanuari ehi-tatud ehitisele võib anda ehi-tus- või kasutusloa või
lugeda ehitamine või ehitise kasutami-ne teavitatuks, lähtudes
ehitus-seadustikus sätestatust ja arves-tades järgnevalt toodud
erisusi. nimetatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või
lu-geda ehitamine või ehitise ka-sutamine teavitatuks vastavalt
ehitusseadustiku lisas 1 või 2 sätestatule. Kui eespoolnime-tatud
ehitis ei ole valmis, siis antakse sellele vajaduse korral
ehitusluba või esitatakse ehi-tusteatis. Kui ehitis on valmis ja
ehitusteatise või ehitusloa-kohustuslikke töid ei ole vaja teha,
võib ehitisele anda kasu-tusloa või kasutamisest teavi-tada
vastavalt ehitusseadustiku lisale 2. Kui ehitisregistrisse kandmata
ehitisele on antud planeerimis- ja ehitusseaduse või ehitusseaduse
kohane õi-guslik alus selle ehitamiseks või kasutamiseks, siis
kantak-se ehitis ehitisregistrisse ehi-tusseadustiku § 60 lõikes 5
sä-
Ehitiste ehitisregistrisse kandmine
testatud ehitisregistrile andme-te esitamise teatise alusel.
Ka-sutatav ehitis peab vastama ehi-tise ohutusele esitatavatele
nõue-tele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal
kehtivate nõuete kohaselt. Ehitise ohutu-se hindamisel võetakse
aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise
ohu-tuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise auditi tellib ja selle
eest tasub ehitise omanik. Enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ja
käesoleva seaduse jõustumi-se ajal kasutatav ehitis tuleb
ehi-tisregistri kande puudumisel kan-da ehitisregistrisse.
Enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitisregistrisse
kand-mata ehitisPärast 2003. aasta 1. jaanuari ning enne
ehitusseadustiku jõus-tumist ehitatud ehitisele võib anda ehitus-
või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise ka-sutamine
teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust ja arvestades
alljärgnevalt toodud erisusi. Ehitisele võib anda ehi-tus- või
kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasuta-mine teavitatuks
vastavalt ehi-tusseadustiku lisas 1 või 2 sä-testatule. Kui ehitis
ei ole val-mis, siis antakse sellele vaja-duse korral ehitusluba
või esi-tatakse ehitusteatis. Kui nime-tatud ehitis on valmis ja
ehitus-teatise või ehitusloakohustus-likke töid ei ole vaja teha,
võib ehitisele anda kasutusloa või kasutamisest teavitada
vasta-valt ehitusseadustiku lisale 2.
Kasutatav ehitis peab vas-tama ehitusseadustiku § 11 lõi-kes 2
ja §-s 12 sätestatud nõue-tele.
Kui ehitise ehitamise ajal oli ehitusprojekti koostamiseks
nõutav detailplaneeringu ole-masolu, siis võib kohaliku oma-
valitsuse üksus asendada detail-planeeringu ehitusseadustiku §-s
26 sätestatud projekteerimis-tingimuste andmisega.
Projek-teerimistingimuste andmisel ra-kendatakse avatud menetlust.
Juhul, kui projekteerimistingi-muste andmine ei ole võimalik
vastuolu tõttu üldplaneeringu või muude olulisest avalikust huvist
tulenevate tingimustega, tuleb koostada detailplaneering
planeerimisseaduse kohaselt. Terve detailplaneeringu menet-luse
tagantjärele läbiviimine ei ole halduskoormuse mõttes mõist-lik,
kuid samas ei saa jääda kol-mandate isikute õigused täieli-ku
kaitseta. Seega on kompro-missina sätestatud, et asukoha tingimuste
määratlemiseks tu-leb läbi viia projekteerimistin-gimuste avatud
menetlus. Me-netluse tulemusel antakse hal-dusakt, mida on vajaduse
korral võimalik vaidlustada. Samutivõidakse sellega täpsustada
tin-gimusi olemasolevale ehitise-le. Sellele võib järgneda
ette-kirjutus, nõudega viia ehitis pro-jekteerimistingimustele
vasta-vaks.
Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt.
Ehitusprojekti puudumisel te-hakse ehitise ohutuse hindami-seks
ehitise audit. Ehitise audi-ti tulemusel peab olema võima-lik kanda
ehitise olulisemad teh-nilised andmed ehitisregistris-se ning
vajaduse korral tuvas-tada ehitise vastavus detailpla-neeringule
või projekteerimis-tingimustele. Ehitise auditi tel-lib ja selle
eest tasub ehitise omanik.
Ehitusamet otsustab ehitise auditi tulemusel täiendavate
riik-liku järelevalvemeetmete vaja-duse, arvestades eelkõige
ehi-tisele esitatavate nõuete täitmist, sealhulgas olulise või
kõrgen-datud ohu esinemise võimalik-kust; ehitise ehitamise aega;
ehi-
tise kasutamise otstarvet; kin-nisasja omaniku ning vajaduse
korral piirnevate kinnisasjade omanike õiguste ja huvide kait-set.
Kui ehitise auditi tulemusel selgub ehitise ümberehitamise,
lammutamise või muu selline vajadus, teeb ehitusamet ette-kirjutuse
ehitise nõuetega vas-tavusse viimiseks. nimetatud kohustuse
täitmiseks sundimi-seks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule
10 000 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot.
Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseadus-likult ehitatud
ehitise ehitisregistrisse kand-mineKui eelnevalt kirjeldatud
me-netlus on läbitud, siis tuleb en-ne planeerimis- ja
ehitussea-duse või ehitusseaduse jõustu-mist ehitatud ja käesoleva
sea-duse jõustumise ajal kasutatav ehitis ehitisregistri kande
puu-dumisel kanda ehitisregistris-se. Kui kirjeldatud ehitist
ka-sutatakse aktiivselt, siis on sel-le ehitisregistrisse kandmine
va-jalik. Kui ehitis ei ole enam ak-tiivses kasutuses, hindab
ehi-tusamet, mida ehitisega teha – võimalik on teha
lammutus-ettekirjutus või nõuda ehitise konserveerimist. Enne
ehitus-seadustiku jõustumist ebasea-duslikult ehitatud ehitise
ehi-tisregistrisse kandmise eest ta-sutakse riigilõivu 500 eurot.
See-ga tuleb riigilõiv tasuda ainult nende ebaseaduslike ehitiste
kandmise puhul, mis on ehi-tatud alates 1. jaanuarist 2003.
riigilõiv rakendub selliste ehi-tiste puhul, mis on püstitatud ilma
igasuguse loata ning mil-lel pole mingit õiguslikku alust.
Kasutusloa taotlemine ja kasutustaotluse esitamine Arvestades,
et ehitusseadusti-kust tulenevalt on omaniku ko-hustus tagada
ehitise, ehitami-se ja ehitise kasutamise vasta-vus õigusaktidest
tulenevatele nõuetele, tuleb edaspidi selli-sel omanikul, kes
ehitab või koostab ehitusprojekti ise või teeb muid käesoleva
seadusti-kuga reguleeritud töid, esitada koos kasutusloa taotlusega
ka ehitise audit. Sama nõue keh-tib juhul, kui kasutusloa
taot-lusele ei ole omanikul lisada ehitusseadustiku § 52 lg 2 p 10
nõutavaid ehitusdokumen-te või kui ehitamise üle ei ole teostanud
järelevalvet pädev isik. Ehitusdokumendid pea-vad võimaldama saada
ehitise kasutamiseks ja ehitise kont-rollimiseks asjakohast teavet
ehi-tamisest, sealhulgas ehitamisel kasutatud ehitustoodetest ja
-ma-terjalidest ning kui neid ei ole, siis on võimalik lisada
ehitise audit.
Ehitusamet
Jõuluks koju – seekord päriselt!Viimsi vallas on käesoleva aasta
1. detsembri seisuga registreeritud 18 386 inimest, ent täna 10
aastat tagasi oli vallaelanikke koguni 7556 võrra vähem.
1. jaanuari 2015 seisuga on Viimsi alevikus 2325, haab-neeme
alevikus 5441, randveres 1664, Pärnamäel 1446, Pringis 1037,
Metsakastis 575, Muugal 548, Leppneemes 526, Laiakülas 525,
Kelvingis 463, Lubjas 505, Tammnee-mes 449, rohuneemes 441,
Miidurannas 346, äigrumäel 140, naissaarel 9 ja Prangli saarel 169
viimsilast.
novembri viimases Viimsi Teatajas kirjutasime, mida kõike saab
vallas ette võtta 1 miljoni euro eest, et vallaela-nike eluolu
paraneks. näiteks rajada kümneid uusi bus-siootepaviljone, pinnatud
ja valgustatud teid, korrastada koolisüsteemi ja luua juurde
lasteaiakohti jne. Juhul, kui vallal see miljon veel enne aasta
lõppu elanikeks regist-reerunute tulumaksu näol oleks. Täna on
vallas veel um-bes paar tuhat inimest, kes küll elavad Viimsis,
kuid ei ole valda sisse kirjutatud. Kui Sina oled veel üks nendest
ja registreerid end veel enne aastalõppu, laekubki Sinu tulu-maks
Viimsi valda. Selle eest saab Viimsis ehitada, luua, korrastada,
remontida jne, aga… märgatavalt!
Tule koos perega ka jõuluks koju – seekord lihtsalt nii-sama ja
päriselt, sest siin ongi ju Sinu kodu!
Sinu Viimsi
Viimsi noor, millisena näed Viimsit?Viimsi vallavalitsus kutsub
kõiki valla lapsi ja noori joonistus- ja esseevõistlusel kaasa
rääki-ma, millisena näevad meie lapsed Viimsit nii täna kui ka
tulevikus. Noored ongi meie valla tulevik!
Kui oled vanuses 12–18 aastat… …esita võistlusele vabas vormis
kirjutis (kirjand, ju-
tustus, essee jne) teemal, miks Sinu arvates on Viimsis hea
elada ja millisena näed oma koduvalda tulevikus. Kirjutise pikkus
on kuni 3 A4 lehekülge. Lisa tööle kindlasti ka oma nimi, vanus,
klass ja kool, kus õpid.
Kui oled noorem kui 12 aastat……saada oma mõtted, mida Sina koos
sõprade, las-
teaiarühma, klassikaaslaste või perega Viimsis märkad, miks Sinu
pere või kaaslaste arvates on Viimsis hea elada ja milline võiks
olla Viimsi tulevik, kas joonistuse, klee-pimistöö või muude
loovate vahenditega tehtud pildina. Pildi võid kokku panna nii üksi
kui ka pere või kaaslastega koos.
Töid ootame hiljemalt 2. veebruaril 2016:- e-posti aadressil
[email protected];- posti teel (aadressil Viimsi vallavalitsus,
nelgi tee 1,
Viimsi alevik, 74001 harjumaa); - Viimsi vallamaja (nelgi tee 1)
infolauda, kuhu selle
võib tuua. Lisa tööle kindlasti ka pildi allkiri, autori(te)
nimi/ni-
med ja vanus(ed). Töödes ei hinda me niivõrd kunstilist teostust
kui loo-
vust ehk mõtet/sisu ja kaasahaaravust. Kaasahaaravamad kirjatööd
ja pildid avaldame järgmise aasta jooksul Viimsi Teatajas, valla
veebilehtedel jm ning parimatele kaasalöö-jatele loomulikult ka
auhinnad! Lisainfo www.viimsivald.ee.
Seega, kõigile noortele head sulejooksu ja loovat
mõt-telendu!
Viimsi vallavalitsusViimsi Teataja
Meie arvamus loeb! Foto Fotolia
Ehitusamet hakkab tõhusamalt kontrollima ehitiste
ehitisregistrisse kandmist. Foto Matton
-
4 28. detsember 2015
Viimsi valla noortevoli-kogu on Viimsi vallavo-likogu juures
tegutsev Viimsi noortest koosnev nõuandva õigusega esin-duskogu,
mis esindab Viimsi noorte huve.
noortevolikogu eesmärk on esindada noorte huve vallas, rää-kida
kaasa valla noorsootöö kor-ralduslikes küsimustes, tutvus-tada
noortele demokraatia põ-himõtteid, julgustada noorte
kodanikualgatust ning kaasata noori vallaelu korraldamist
puu-dutavatesse otsustusprotsessi-desse.
Aasta vältel toimusid ak-tiivselt noortevolikogu ja valla
juhtkonna vahelised kohtumi-sed.
21. septembrist 11. oktoob-rini oli kõigil Viimsi noortel
võimalus kandideerida noorte-volikogu uude koosseisu.
Aasta viimased kuud on noortevolikogu pühendanud üks-teise
tundma õppimisele ning tulevikusuundade seadmisele.
Järgnevalt teeme ülevaate 2015. aasta tegemistest.
ÖöbussiliiklusTallinna ja Viimsi vahel ööbus-si käimapanek on
olnud kõne all varemgi. Tallinna Transpor-diamet on proovinud liini
alga-tada, kuid nende silmis ei ol-nud asi seda väärt. Et nõudlust
välja selgitada, viis Viimsi noor-tevolikogu kevadel läbi
küsit-
Kahekordne Põhjamaade meisterViimsi Koolis õppiv ja Viimsi
Veeklubis harjutav Armin Evert Lelle võitis Norras Bergenis
toimu-nud Põhjamaade meistrivõistlustel kaks kulda.
Võit tuli 100 m seliliujumises Eesti noorterekordit tähista-va
54,81-ga, lisaks 4x100 m kombineeritud teateujumises 3.38,60 Eesti
juunioriderekord. hõbeda võitles Armin väl-ja tugeva lõpuspurdiga
200 m seliliujumises 2.00,76-ga, mis on ühtlasi Eesti
noorterekord.
100 m liblikujumises 54,91-ga sai ta 4. koha ja
abso-luutarvestuses pääses finaali 50 m liblikujumises 24,64-ga,
mis andis 7.-8. koha.
Rinel Pius võitles end finaali 400 m kompleksujumi-ses, kus sai
igati tubli 8. koha 4.43,57-ga. Lisaks ujus ri-nel isiklikud
rekordid 50 m, 100 m ja 200 m rinnuliujumi-ses ning 200 m
kompleksujumises.
Võistlusel osalesid 9 riigi ujujad: rootsi, Soome, Taani,
Island, Fäärisaared, Eesti, norra, Läti ja Leedu. Palju õnne
tublidele ujujatele ja nende treenerile Bruno nopponenile!
Viimsi Kool
Palju õnne!Viimsilane jõudis üleriigilisel etluskonkursi
finaali!
12. detsembril toimus Pärnus Koidula Gümnaasiumis ülerii-gilise
noorte etluskonkursi finaal. Viimsi Kooli 9f klassi õpilane
Heleriin Lass (juhendaja õpetaja Külli Täht) võitis III koha ja
Koidula Gümnaasiumi eripreemia. Palju õnne tublile etlejale ja tema
juhendajale!
Viimsi Kool
Aasta noortevolikogus
luse, mille käigus koguti infot inimeste vajaduste kohta.
In-formatsioon edastati valda ning vallast tuli vastukaja, et suvel
sellega ka tegeletakse. Enne suve vahetus vallavalitsuse koos-seis,
mis tähendab, et teemaga tuleb edasi tegeleda. Suur töö on
noortevolikogu poolt tehtud ja infot ootavad paljud Viimsi
elanikud.
Noortevolikogu populaarsus2014/2015 oli Viimsi noorte-volikogu
esimene ametlik töö-aasta. noortevolikogu popu-laarsuse tõstmiseks
tuleb teha pidevat tööd ning hoida sidet valla elanikega läbi
Facebooki ning ka isiklikul tasandi.
Projekt VIId kutsuti ellu ees-märgiga koguda sisendit tööks,
kuid ka noortevolikogu lähe-malt tutvustada. Iga tegevuse-ga, mis
kajastub Facebookis, näitab noortevolikogu, et on aktiivne ja
olemas. Küll aga tuleks teha rohkem lobitööd, ka isiklikul
tasandil, et noored oleksid organisatsioonist pa-remini teadlikud.
See on väga oluline nii noortevolikogu tööks kui ka tulevikus
püsima jäämi-seks.
Tänavaspordi arengTänavasporditeema tuli lauale tänu TLnV-le,
kellega koos sai korraldatud projekt ETPW (Ekst-reemne Tänavasport
Problee-midest Wabaks). Ehkki pro-
jekti raames keskenduti suures osas Tallinnale, on Viimsi
tee-mas sees tänu kooli juures asu-vale skatepargile. Teema läheb
korda paljudele noortele, sest tänavaspordi areng on Eestis pigem
seiskunud. Siiski läbi ak-tiivse tegutsemise saavad noo-red
olukorda muuta.
StreetWorkoutStreetworkouti ideega pöördu-sid noortevolikogu
poole kaks noort, kellel oli idee ehitada Viimsisse Eesti esimene
korra-lik streetworkouti plats. Poistel oli endal kontseptsioon,
plaan ja detailid paigas. noortevoli-kogu kiitis idee heaks ja
poisid said seda vallas esitleda.
Aastal 2016 peaks platsi ehitusega olema algust tehtud. See on
hea näide, kuidas noor-tevolikogu saab noorte ideede elluviimisele
kaasa aidata.
Varivalimised2015. aastal toimusid Eestis va-limised ning EnL
korraldas üle-eestilisi varivalimiste de-batte. Varivalimised on
noorte võimalus oma arvamus esitada ja hääl anda ning see treenib
ka noorte üldist poliitilist aktiiv-sust. Viimsi noortevolikogu sai
anda oma panuse, korral-dades Viimsi Koolis variva-limiste debati,
kus tuli jutuks noorte poliitikaga ühendamine ning meetodid, kuidas
noortele poliitika valdkonnas lähemale jõuda.
NoortefondValla esindajad tegid noortevo-likogule ettepaneku
luua noor-tefondi komisjon, mis toetaks rahaliselt/auhindadega
tublisid valla noori. noortevolikogu esi-tas vallale oma
ettepanekud.
Aastal 2016 peaks noorte-fondi komisjon esmaselt kok-ku tulema.
Sinna on vaja noorte poolt kahte esindajat.
2016JAKS (Järgmised Algatused Kompetentselt ja Stiilselt).Ühi-ne
suurkoolitus projektide ja ürituste läbi viimise teemal koos Tartu,
Viimsi ja Tallinna noor-tevolikogu liikmetega.
Kohvik VIID (Viimsi In-nukate Ideede Diskussioon). Kohvik VIId
korraldati ees-märgiga koguda Viimsi noor-telt ideid, millega
Viimsi noor-tevolikogu edasi tegeleda saaks. Ehkki osavõtt oleks
võinud ol-la suurem, oli tegemist VnV esimese suurüritusega, mida
võib lugeda edukaks.
ETPW (Ekstreemne Tä-navasport Probleemidest Wa-baks). ETPW oli
koostööpro-jekt Tallinna noortevolikogu-ga ning selle käigus valmis
tä-navaspordi probleemide kaar-distus. Tegemist oli TLnV üri-tuse
kontseptsiooniga – visioo-nikonverents –, millesse Viim-si
noortevolikogu esimest kor-da panustas.
10. detsembril andis EV President Toomas Hendrik Ilves üle
preemiad Eesti Teadusagentuuri korralda-tud riikliku
õpilasleiuta-jate konkursi parimatele ning nende juhendajatele.
Teiste seas said preemiad ka Haabneeme Kooli õpi-lased.
Õpilasleiutajate preemiad ka ViimsissePresidendi sõnul on Eesti
rii-gi valitsemise nutikate lahen-duste ja juba tuntud Skype’i,
TransferWise’i ning tänaste uute idufirmade edulugude taga just
õpilasleiutajate konkurss, mis oma kaheksandat hooaega lõ-petab.
“nuputamisest, originaal-susest ja leiutamisest on saa-nud Eestis
omamoodi rahvus-
sport ning koolide teadusringi-desse on kuuldavasti suur tung.
nupumees pole meil üksi nur-gas nokitsev nohik, vaid klas-si kõige
kõvem tegija,” ütles Toomas hendrik Ilves.
riikliku õpilasleiutajate kon-kursi II preemia vääriliseks
tun-nistati haabneeme Koolist Ak-sel Martin Porroson (4A) ja
III
preemia vääriliseks Mia-Maria Loigom (1A).
õpilasleiutajate riiklikku konkurssi ja auhindade üleand-mist
korraldab Eesti Teadus-agentuur, konkurssi rahastab ha-ridus- ja
Teadusministeerium.
Margit LehisEesti Teadusagentuur
8. detsembril kohtus vallavalitsus noortevolikogu uue koosseisu
esindusega. Palju jõudu, jaksu ja häid ettepanekuid! Foto Viimsi
noorsoo- ja haridusamet
Viimsi valla noortevolikogu
-
28. detsember 2015 5
Viimsi valla 25. taasasu-tamise aastapäeva puhul on paslik
meenutada val-la ajalugu läbi 25 aasta Viimsi Teataja.
199020. detsembril sai Viimsi vald esimese vallana harjumaal
val-la õigused – taassündis Viimsi vald.
1990. aasta juulist alates ha-kati vallavalitsuse ja volikogu
teavet edastama rahvale Viimsi rahvarinde häälekandja Viim-si
Teataja kaudu. Et aga rah-varinne kaotas juba aktuaal-sust ja
vallale oli vaja oma leh-te, registreeriti Viimsi Teataja ümber ja
alustas valla lehena ilmumist aprillis 1991. Esime-seks toimetajaks
sai volikogu liige hillar Pappel.
1991Juulis tähistas Viimsi oma 750. aastapäeva ja randvere
kirikus pühitseti valla lipp.
Alustati haabneeme alevi-ku kanalisatsiooni ja veetrassi
rajamist.
Valla vanim elanik Eliide Tomingas tähistas 23. augustil 100.
sünnipäeva.
Sõlmiti esimene sõprusle-ping rootsi kuningriigi Täby
kommuuniga, hiljem ka norra Ski kommuuniga.
20. detsembril pandi nur-gakivi Püünsi 6-klassilise alg-kooli
ehitamiseks.
1992Aprillis alustab tööd Viimsi raadio sagedusel 100,0 Mhz.
Mais avati valla muuseum ja tööd alustas Lions Club Viim-si
sõprusvalla Täby kaasabil. Esimene president oli Aleksan-der
Stern.
Viimsi vallamajale pandi nurgakivi. Leht ei ütle kohta, kus see
toimus, küll aga seda, et maja ehituse tellib Finest hotel group ja
see peaks ole-ma valmis aasta lõpus.
199313. jaanuaril külastas valda pea-minister Mart Laar.
harukordset tähtpäeva – bril-jantpulmapäeva – tähistasid
põ-lised Lubja küla elanikud Ida ja Martin-Voldemar Kristjuhan. 28.
jaanuaril möödus 60 aastat nende ühise elutee algusest.
1. aprill – Viimsi valla muu-seumi avamine.
2. aprill – AS Viimsi haig-la asutamine.
24. aprill – randvere pere-
keskuse avamine (avas Marju Lauristin, õnnistas Jaani kiriku
õpetaja Toomas Paul).
14. juuni – mälestusmärgi avamine Keri saarel (1941. aas-tal
nõukogude sõjaväe poolt al-la tulistatud lennukis
hukkunu-tele).
15. juuni – Muuga sadamas Transoili terminaali avamine.
17. juuni – pagaritööstuse Viimsi Pagar avamine.
Laidoneri mõisas peeti kind-ral Johan Laidoneri
mälestus-üritus.
1. septembril avati Püünsi Kool – hoone õnnistas sisse Tallinna
Jaani kiriku õpetaja Toomas Paul, lindi lõikasid lä-bi
sotsiaalminister Marju Lau-
ristin, maavanem Mati Zer-nand, peaehitaja Wiklari direk-tor
Priit Vilba ja vallavanem Ants-hembo Lindemann.
1994Sündis EELK Viimsi Püha Jaa-kobi kogudus.
naissaar kuulub nüüd Viim-si vallale. 20. juunil kirjutati
Viimsi vallavalituses alla ak-tile Vene Föderatsioonilt
sõja-väeobjektide ülevõtmise koh-ta. Alla kirjutasid Vene
Föde-ratsiooni sõjaväeosa komandör Sergei Kozlov, Viimsi
vallava-nem Ants-hembo Lindemann ja harju Maavalitususe
riigi-kaitse osakonna ülem Ahti Põld-maa.
Soome Mänttä linna tuletõr-jeamet kinkis naissaarele
tule-tõrjeauto.
12. veebruaril tähistati kind-ral Laidoneri 110.
sünniaasta-päeva ja Laidoneri muuseumis avati esimesed
väljapanekud.
Poola Vabariigi president Lech Walesa külastas oma Ees-ti
visiidi ajal koos Eesti Vaba-riigi presidendi Lennart Meri-ga Johan
Laidoneri muuseumi.
Vald sõlmis sõpruslepingu Porvoo maavallaga Soomes.
Väljavõtteid rubriigist: Mis juhtus? Kus juhtus?
Jaanuari- ja veebruarikuus tihenesid randvere ja Lepp-neeme
vahelisel rannalõigul ka-lavõrkude vargused.
haabneemes asuvast laost varastati lihakonserve. 250-gram-miseid
toose viidi laost välja 9136 tk koguväärtusega 53 900 krooni.
Tabati kaks moosivarast, kes Viimsi alevikus roosi teel ühe maja
keldrist varastasid 20 purgi ringis moosi.
1995“Kuidas hoida raha pangas? omada pangaarvet ei ole nii-võrd
popp, kui muutumas iga-päevase elu üheks vajaduseks,” kirjutas Jaan
Seppel, EVEA Pan-ga Viimsi filiaali juhataja.
Toimus mereohvrite mäles-tuskiriku arhitektuurivõistlus.
Leht avaldas maa asenda-mise ja maa erastamise juhendi.
Arutuse all oli Viimsi kütu-sebaasi saatus – selle tuumiku
moodustavad maa-alused kü-tusehoidlad, 35–45 m sügavu-sel sinisavi
kihis asuvad kolm 800 m pikkusega ja 5,5 m lä-bimõõduga
“metrootunnelit”. Igal hoidlal on autonoomne pum-bajaam ja
spetsiaalsed tehno-süsteemid. Pumbajaamad on omavahel ühendatud
teenindus-galeriiga, mida omakorda maa-pealsega ühendab vertikaalne
teenindusšaht. Kütusehoidlate üldmaht on 52 500 m3 ning koos
maa-aluste teenindusga-leriidega on kaeviste üldmaht 75 000 m3.
Eesti Vabariigi Va-litsus andis juba 1992. aastal AS-ile
n-Terminaal õiguse hal-lata Viimsi kütusebaasi, et hoi-da seda
töökorras ja vältida keskkonnareostuse edasist suu-renemist.
Möödus 125 aastat Prangli kooli asutamisest.
Tähistati viit aastat Viimsi valla taasasutamisest.
Poola kaitseminister Zbig-niev okonski külastas oma Eesti
visiidi ajal ka Johan Laidoneri memoriaalmuuseumi.
haabneemes asuv Concor-dia rahvusvaheline Ülikool, kes rentis
ruume AS Esmarilt, tut-vustas oma tulevikukavasid, kus oli plaan
avada ka õigus-teaduskond.
1996Valla vanim elanik Pauline Vess-mann Miidurannast tähistas
oma 100. sünnipäeva
Tähistati kindral Laidoneri 112. sünniaastapäeva, muuseu-mi
külastas krahv Carlisle, kes tegi muuseumile ka annetuse. Selle
andis üle president Len-nart Meri, kes ka ise tegi an-netuse.
1997Prangli postipaat sai endale ni-meks helga.
Kindral Laidoneri 113. sün-niaastapäeva tähistati näituse-ga
“Eesti ja läti sõjajõud Lan-desveeri sõjas” ja peeti Eesti-Läti
ühiskonverents.
Stress, stress… “Maarefor-mi oodatust aeglasem kulg ei ole
kellelegi uudis,” kirjutab Madis Saretok.
Viimsi Soojuse katlamaja uuenes.
MTÜ Viimsi huvikeskus suurendas liikmeskonda.
Muusikakool sai uue maja.
1998Valla prioriteediks said inves-teeringud haridusse.
Viimsi Teataja hakkas val-mima koostöös Concordia üli-kooli
meediakateedriga, mille dekaaniks oli hagi Šein.
Eesti Vabariik sai 80 ja Prang-li rahvamaja uuenes kammer-saali
võrra.
Viimsi Farmeri laudas olid veel vissid! Sõnnikumuld on tasuv
äri, kui ainult lehmi roh-kem oleks.
Arutleti Prangli lõunasada-ma üle – kas võtta kurss uuele
sadamale või mitte, selles on küsimus.
1999Vana koolimaja läks taas valla teenistusse – vallarahva
raha-dega kahekümnendate aastate lõpus ehitatud Viimsi vana
koo-limaja, mida viimastel aasta-tel Mainori koolituskeskusena
tunti, on taas valla omaduses.
Viimsi vald teenis transiidi pealt miljoneid. AS Milstrand
investeeris keskkonnakaitses-se ja valla arengusse.
1999 – teede suurehituse aasta. Viimsi vallas: rohunee-me
maantee kapitaalremont, Leppneeme – Tammneeme ring-tee,
teeuuendused haabnee-mes, Lubja ja Pärnamäe tee, Kelvingi külast
Leppneeme jne.
2000Viimsi vald kinkis uue aasta esimesele lapsele krundi –
sel-le sai tänu sünnimomendile 2000. aasta esimene laps Siim
raudsepp. Krunt asub Lubja külas Metskitse tee 1.
Viimsi – kiire sammuga tegusaks vallaks
1992. aastaaprillis alustab tööd Viimsi raadio sagedusel 100,0
MHz.
“
1993. aasta1. aprillil avati Viimsi muuseum.“
1994. aasta12. veebruaril avati Laidoneri muuseumis esimesed
välja-panekud.
“1992 – vallavalitsus kolib Rohuneeme tee 5 majast Nelgi tee
1:(eest vasakult) Hannes Arro, Rita Pappel, Virke Koppel, Rut
Tsiu-gand, Ants-Hembo Lindemann, Tiiu Jaansalu, Viivika Elmi, Jaan
Kurm sen ja Jaan Kurm jun. Tagareas vasakult: Vello Leis, Olev
Kõdar, Harald Roosve, Hillar Pappel, Avo Mägi, Kai Realo.
1990 – esimene volikogu: (eest vasakult) Mare Kasela, Anne
Vahemäe, Ants-Hembo Lindemann, Enn Vann, Aet Lass, Kalev Peet.
Tagareas vasakult: Meinhard Eunel Ainuvee, Lembo Võõsa, Jaan Kurm,
Vello Rand, Arvi Piirsalu, Hillar Sepp, Kalju Helisalu, Paul Nagel,
Hillar Pappel.
1993 – Püünsi Kooli avamine.
Piilupesa lasteaed.
1994. aastaltabati kaks moo-sivarast.“
1995. aastaloli arutluse all Viimsi kütuse-baasi saatus.
“
1997. a sai Prangli posti-paat endale nimeks Helga.
“
1999 oli teede suur-ehituse aasta,“
Jätkub lk 6
-
6 28. detsember 2015
Sõlmiti koostööleping Mil-strandiga. 21. märtsil kirjuta-sid
Viimsi vallavanem Kaido Metsma ning AS-i Milstrand esindaja alla
lepingule, mille järgi kohustub Milstrand täit-ma kõiki tervise- ja
keskkon-nakaitse seadusi, tagama ümb-ritseva elukeskkonna
kvalitee-di säilimise ja sõlmima kesk-konnariskide vähendamiseks
vas-tutuskindlustuslepingu miini-mumsummas 50 miljonit krooni.
Karjalasekpäev Viimsi val-las – Viimsi farmer palus
au-tojuhtidelt kannatlikkust, kui kari hommikul karjamaale ja õhtul
lauta läks.
Kauaoodatud rohuneeme maantee avamise hetk oli 30. septembril.
Toimus ka suur spor-dipidu, mille käigus peeti Eesti esimesed
rulluisutamise meist-rivõistlused maratonidistantsi-del ning
rohuneeme jooks.
Avati Viimsi Pritsumaja.
2001Piilupesa lasteaial täitus 30 te-gutsemisaastat.
Pandi nurgakivi lasteaiale Pargi ja Aiandi tee nurgal, sin-na
saab koha 80 mudilast.
Viimsi keskkool sai 20-aas-taseks.
2002 Valmis Pargi lasteaed, milles saab koha 80 last. Vahur Sova
projekteeritud hoone on üsna ainulaadne.
uksed avas Viimsi Tervi-sekeskus. Linti lõikasid olüm-piakomitee
asepresident Jüri Tamm, Viimsi vallavolikogu esi-mees Madis Saretok
ja SPA hotell Viimsi Tervis juhatuse esimees Peeter Kukk.
raba pumbamaja varustati kaasaegsete veepuhastussead-metega.
Viimsi Muusikakool sai 25.
2003 Viimsi arendas veevärki – val-mis kahekilomeetrine trass
Püün-si koolimaja juurest läbi metsa rohuneeme tippu.
Esimese valla autasu “Viim-si vaala” pälvis randvere kogu-duse
nõukogu juhataja urmas Kiviselg, kes on ümbruskonna kirikuelu eest
hoolitsenud roh-kem kui veerandsada aastat.
Viimsisse tuli oma kiirabi-brigaad – paiknes see haab-neemes
Viimsi haiglas ning teenindas Viimsi valda ja Pirita linnaosa. Seni
oli kiirabiteenus valla elanikele aeglane ja hal-vasti
kättesaadav.
raskustesse sattus vallas te-gutsev Concordia ülikool – pank-rot
kuulutati välja 29. aprillil.
nurgakivi sai Viimsi Püha Jaakobi kiriku hoone – kirik keset
küla.
Lõppes uue koolihoone ar-hitektuurikonkurss. Komisjoni liikmed
vallavanem Enn Sau ja valla peaarhitekt haldo ora-vas kuulutasid
võidutööna väl-ja projekti Päikeseratas, mille autoriteks on
arhitektid raul Järg, Priit Pent ja Illimar Tru-verk.
Püünsi Põhikool tähistas 10 aastat põhihariduse andmist
Püünsis.
Valmis Viimsi – randvere maantee.
detsembris möllas Viimsis torm, mis uhtus Pringi külas merre
viiemeetrise kaldariba kahesaja meetri pikkuselt, lõh-kus
gaasitrassi ja viis kaasa ka pooleteise meetri sügavusele liiva
rajatud veetoru. Ühtlasi märgitakse, et viimase kümne-konna aasta
jooksul on ranna-joon poolsaare lääneosas ka-hanenud 15 meetri
võrra. Valla keskkonnaameti juhataja Sig-rid rajangu hinnangul on
siin märkimisväärne mõju kliima-muutustel.
2004 Viimsi elanike arv ületas 10 000 piiri. Valla 10 000.
kodanik on Esme ja Taneli poeg robin Pass. Tema vanemad said
traditsioo-nilisel beebide vastuvõtul kin-gitusena 10 000 krooni ja
pü-
Viimsi – kiire sammuga tegusaks vallaks
2002 avas uksed Viimsi Tervisekeskus.“
2002 – valla meistrivõistlused suusatamises.
2003. aastalViimsi arendas veevärki.“
2007 – Randveres hakkas tööle perearst Kati Paal.
2004. aastalViimsi elanike arv ületas 10 000 piiri.
“hendusega seinaplaadi, ka ootas peret valla tavapärane 5000
krooni suurune sünnitoetus.
Pandi nurgakivi Kõrgemäe II uusasumile haabneemes.
uksed avas 40-kohaline las-teaed Leppneemes.
Miljööväärtuslike aladena võeti kaitse alla Mäealuse piir-kond
Lubja ja Pärnamäe külas, samuti Pärnamäe külas asuv Soosepa raba,
haabneeme ran-na sanglepapuistu ja Pandju laid Püünsi külas. Valmis
sai esi-mene Viimsi metsi läbiv õppe-rada randveres.
Vald andis ehitusloa uuele koolimajale, määrates selle
asu-kohaks randvere tee ja pae-klindi vahelise ala haabneemes.
2005 Mõisapargi nägu uuenes.
Viimsi raamatukogu sai uued ruumid rannapere pan-sionaadi teisel
korrusel.
Vald määratles rohealad.
2006 – avati Viimsi Kooli uus maja.
Algus lk 5
-
hakatakse rajama randve-re kooli.
Küsitlus Viimsi elanike seas näitas rahulolu kodukohaga.
201325. augustil toimus sarikapidu uues veepuhastusjaamas –
kaas-aegse veepuhastusjaama ja vee-trasside rajamine toob järgmi-se
aasta alguses vallaelanike kraanidesse kõikidele normi-dele vastava
joogivee.
Viimsi Kool tähistas 30. sün-nipäeva ja 145 aastat
kooliha-ridust Viimsis.
2014Viimsis avas uksed rMK Viim-si looduskeskus.
20 aastat EELK Viimsi Pü-ha Jaakobi koguduse asutami-sest.
Aasta haridusteoks valiti üle-riigiliselt Viimsi Kooli
teadmis-keskus Collegium Eruditions
Viimsis on arenemas ärikvar-tal: Sõpruse tee 15, randvere tee
9.
riigigümnaasiumi koostöö-leping sai allkirjad. Selle koha-selt
rajatakse Viimsisse 2018. aastal riigigümnaasium.
Viimsi valla kommunaal-amet pälvis Maanteeameti tun-nustuse, mis
pälviti viimastel kuudel läbi viidud helkurite kontrollreidide eest
koolide ja lasteaedade ümbruses, bussi-peatustes ning
tänavatel.
Viimsi Teataja
agentuur dreamers ja heiki urbala. Valla sümboolika allu-tati
ühtsetele reeglitele.
randveres hakkas tööle pe-rearst Kati Paal.
ummikud Pirita teel. Tal-linn käivitas “Pargi ja reisi”
süs-teemi.
Viimsi kõige ohtlikum rist-mik sai korda – vald investee-ris
teedevõrgu arendusse ja liiklusohutuse suurendusse 30 miljonit
krooni. Pool sellest ku-lus Aiandi – Vehema – Pargi tee ristmiku ja
Aiandi kergliik-lustee ehituseks.
Valmis randvere kergliik-lustee – tegemist oli Viimsi val-las
esimese ISPA ehk Ühtekuu-luvusfondi abirahaga rahasta-tud
ühisveevärgi ja -kanalisat-sioonitorustiku ehitusega, mil-le käigus
valla finantseerimisel rajati ka kergliiklustee koos
välisvalgustusega.
Kunstikoolil täitus 30 aas-tat.
2008Martin reim avas Viimsis jalg-pallikooli.
Viimsi vald sai jäätmepunkti.
Soosepas avati uus laste-aed-pereklubi.
Sündis Viimsi 15 000. valla-kodanik, kelle nimeks saab Luu-kas
Lajal.
Metsakasti külas valmis vee ja kanalisatsioonitorustik.
naissaarel valmis jäätme-jaam.
2009 uksed avas Karulaugu laste-aed-algkooli uus õppehoone,
vastvalminud hoones alustas õppetööd 290 õpilast ja 144
lasteaialast.
Uuringufirma Geomedia lä-bi viidud uuringu järgi on Eesti kõige
võimekam omavalitsus Viimsi vald, mille indeks väär-tus on 83,6
punkti 100 võima-likust.
2010 10. juunil taasavati renoveeri-tud rannapere
pansionaat.
Viimsi raamatukogu tähis-tas 5. novembril 90 aastat
asu-tamisest.
2011 Sõlmiti sõprussidemed Iisrae-lis asuva ramat Yishai
linnaga.
nurgakivi sai uus lasteaed Lille tee nurgal, mis mõeldud 120
lapsele.
2012Valmis film „Viimsi saa-
red“ valla sünnipäevaks. rannarahva muuseum 40Valmis Viimsi uue
skate-
pargi esimene etapp.Väikesaarte laulupidu jõu-
dis Pranglile.
28. detsember 2015 7
Korda sai haruldaste ränd-rahnude ümbrus, nt rohunee-me
rändrahn.
Viimsi vald tähistas 15. taas-asutamise aastapäeva – Viim-sist
on saanud Eesti kõige elu-jõulisem omavalitsus.
Kiriku torn valmis viimsi-laste ühisel nõul ja jõul.
2006 Viimsis sündis tänavu rekordi-liselt lapsi – 1. detsembriks
oli Viimsis sündinud 200 last, mis on viimaste aastate
rekordarv.
Veebruar – Viimsi vallavo-likogu otsustas võtta menetlus-se
rohuneeme maastikukaitse-ala asutamise. Viimsilased olid andnud
eelmisel aasta selle toe-
tuseks üle tuhande allkirja.Eesti Vabariigi presiden-
di konkursi Kauni Eesti kodu 2006 võitja on Kelvingi küla.
Tänu Tõnu Kaljustele sai eluõiguse omari küün nais-saarel ja
nargen Festival.
Valmis ülimoodne Viimsi koolimaja, kus hakkas õppima 1300
õpilast.
2007 uhke unistus 700-kohalisest kont-serdimajast, mida valla
lehes tutvustas kultuuriameti juha-taja ott Kask, kelle sõnul on
hoone juurde kavandatud ska-tepark, koerte jalutamise aed,
promenaad ja piisavalt parki-misalasid.
Tallinna ja Viimsi vahel hakkasid sõitma koolibussid.
Viimsi vald sai uue tunnus-graafika, praegugi kasutusel ole-va
vapi, mille tegi reklaami-
2005 sai korda haruldaste rahnude ümbrus, nt Rohuneeme
rändrahn.
“
2006 sündis rekordiliselt lapsi.“
2007. aastal hakkasid Tallinna ja Viimsi vahel sõitma
kooli-bussid.
“
2008. aastal valmis Naissaarel jäämejaam.“
2013. aastal tähistas Viimsi Kool 30. sünni-päeva. ja 145 aastat
kooli-haridust Viimsis.
“
2007 – Viimsi vald sai uue tunnusgraafika, praegugi kasutusel
oleva vapi, mille tegi reklaamiagentuur Dreamers ja Heiki
Urbala.
2014 – avati RMK Viimsi looduskeskus.
-
8 28. detsember 2015
Sünnipäevapidu kirikus, muuseum is ja Viimsi Keskuses
Ita-Riina suuremad ja... ... ja väiksemad laululapsed.
Viimsilane on ka Pearu Paulus, kes esines koos Birgiti ja
Swingersiga.
Suvel avatud Viimsi Keskusesse jagus kuulajaid kogu kontserdiks.
Fotod Annika Haas
Aktusest võttis osa ka valla aukodanik Siim Kallas.
Tunnustuse Randvere Kooli eduka käivitamise eest sai Leelo
Tiisvelt.
Kaljo Alaküla, Viimsi valla aukodanik.
Tunnustuse said ka mitmed vallavalitsuse töötajad.
EELK Viimsi Püha Jaakobi koguduse kammerkoor ja Tallinna
Piiskop-liku Toomkiriku koguduse kammerkoor Laudate Dominum.
Viimsi “Väike vaal“.
Mõni hetk on ilusam kui teine.
Viimsi volikogu esinaine Mailis Alt ja Viimsi vallavanem Alvar
Ild õnnesoove vahetamas.
-
28. detsember 2015 9
Sünnipäevapidu kirikus, muuseum is ja Viimsi Keskuses
Koguperekontserdi eel ütles avasõnad abivallavanem Margus
Talsi.
Üles astusid ka viimsilane Kelli Uustani ja Margus Vaher.
Kitarrivirtuoos Jorma Puusaag.
Kas autogramm Jarek Kasarilt või sünnivad hoopis uued
laulusõnad?
Segakoor Viimsi.
Muusika haaras mõttes kaasa. Õhtujuht Arlet Palmiste
eestvedamisel toimusid tegevused kõigile.
Jõuluvana kullapai.
Esinemas ViiKerKoor.
Kaasa sai elada ka tantsides. Aastapäevasündmustele pani punkti
ilutulestik.
Kontserdikülalised. Lastelgi jagus rõõmu.
-
10 28. detsember 2015
Vaatame tagasi – 2015
Üldiselt on ju elus ikka nii, et 25-aastaseks saades on
inime-sest saanud juba tegija. Selleks hetkeks teatakse juba üsna
täpselt, millise tuleviku poole pürgida ja mis eesmärgid
püs-titada. Loomulikult, nagu ikka elus, kõik nii ei lähe – mõni
asi läheb oluliselt paremini, teine jääb üldse tegemata.
Meie vald pidas detsemb-rikuus 25-aastast taasiseseis-vumise
juubelit. Kui korraks heita pilk minevikku, siis võib ju
kokkuvõttena öelda, et aegu on olnud igasuguseid. Valla areng on
olnud kiire ja palju on tehtud otsuseid, mis on
kaugeleulatuvad.
Volikogu ja vallavalitsu-se töö ei ole kindlasti olnud kerge.
Kui õigeid otsuseid ei tee, siis kogevad seda ju meie oma valla
elanikud, kes an-navad oma hinnangu tehtud tööle valimistel.
Tehes aasta lõpul kokkuvõtet volikogu tööst, pean tun-nistama,
et oleme teinud sisukat tööd ja vastu on võetud otsuseid, mis
tagavad meie valla arengu ka tulevikus.
Meie volikogu käis koos 12 korral, vastu on võetud 25 määrust ja
116 otsust. Siinkohal toon välja olulisimad neist.
Jaanuarikuus kinnitas volikogu tasuta koolilõuna korra kõikides
Viimsi koolides õppivatele lastele. õigel toitumi-sel on lapse
arengus väga tähtis roll, mida tuleb kindlasti väärtustada.
oleme seadnud üheks prioriteediks meie inimeste tunnustamise,
motiveerimise ja väärtustamise. Valla jät-kusuutlikkus ja edukus
sõltub just meie oma inimestest. Volikogu on sel aastal kinnitanud
kaks määrust tublide inimeste märkamiseks ja motiveerimiseks:
“Viimsi valla noorte toetamise ja tunnustamise tingi-mused ja
kord ning Viimsi valla kultuuri ja spordi aasta-preemia ning
elutööpreemia statuut.” Esimese määruse eesmärk on tunnustada ja
innustada Viimsi noori vanu-ses 7–26 või noorte gruppe, keda võib
pidada eeskujuks erinevates valdkondades. Aktiivsed noored, kes on
aasta jooksul panustanud oluliste sündmuste arengusse või
saa-vutanud oma tegevuses väga kõrge taseme. Kultuuri ja spordi
aastapreemia eesmärk on tunnustada ja innustada Viimsiga seotud
isikut või organisatsiooni, kes on aasta jooksul kultuuri- ja
spordivaldkonnas silma paistnud ning panustanud oluliste sündmuste
arengusse või saavutanud oma tegevuses kõrge taseme. Samuti anname
välja elutöö-preemia, et tunnustada Viimsiga seotud isikut tema
pika-ajalise väljapaistva kultuuri- või spordialase tegevuse
eest.
Ees ootab veel töö õpetajate motivatsioonipaketi
välja-töötamiseks ja tugeva süsteemi loomiseks, et kindlustada
Viimsile parimad võimalused tugevaks haridussüsteemiks.
Sel aastal oleme samme eesmärgi nimel teinud. Maikuus alustati
Viimsi staadioni ehitamisega. Tänaseks on esimene etapp staadionist
valmis, ees ootab tribüünide ja halli ehitus.
Samuti laiendas volikogu oma otsusega huvikoolide tegevuskulude
katmise lepinguid. Sellest õppeaastast saa-vad valla lapsed ja
noored võimaluse ennast arendada ka Tallinna linna
munitsipaalhuvialakoolides.
oktoobrikuus otsustas vald omandada Lubja külas asu-va nurme IV
kinnistu, mis annab vallavalitsusele lõpuks võimaluse rajada Lubja
klindiastangule Viimsi suusakes-kus. Lisaks suusanõlvadele soovib
vald ehitada antud alale ka suusamäe teenindushoone ning rajada
mäesuusatamise algõppe jaoks vajaliku koolitusnõlva ja lumerõnga
raja.
Jõuliselt liigume edasi ka riigigümnaasiumi ehitusega. Volikogu
on detailplaneeringu kehtestanud, järgmisel aas-tal tuleb läbi viia
arhitektuurikonkurss ja siis saabki juba ehitama asuda. Tulevikus
saame kampusesse juurde rajada veel spordihoone ja võimaliku
ärihoone.
Aasta kokkuvõtteks võin öelda, et on olnud raske aas-ta. Loodan,
et uus aasta toob ka poliitiliselt meie volikogu töösse rahulikumad
ajad ja saab oluliselt rohkem kesken-duda sisulistele
teemadele.
Võimalusterohket uut aastat!Mailis Alt
volikogu esimees
Sotsiaal- ja tervishoiu-ametile sai lepinguliseks partneriks
EELK Perekes-kus, kes osutab peretraa-pia, perelepitus- ja
nõus-tamisteenust ning täiene-nud on ka meeskond.
Lastekaitse Vallavalitsuses tegelevad las-tekaitseküsimustega 3
lastekait-sespetsialisti. nende peamiseks kliendiks on laps ja
põhiüles-andeks on toetada lapsevane-mat või last kasvatavat isikut
lapse õiguste ja heaolu tagami-sel. Viimsi vallas on valdavaks
probleemiks lahus elavate või lahutavate vanemate koostöö
kor-raldamine lapsega kohtumiste ning suhtlemise küsimuses.
Pa-hatihti jääb vanemal oma prob-leemide lahendamisel märka-mata
väikese inimese toime-tulek selles keerulises olukorras. Siin ongi
lastekaitsetöötaja koht esindada last ja suunata lapse heaolust
lähtudes vanemaid koostööle. Lastekaitsevaldkon-na juhtumite arv on
aastatega aina kasvanud. Ühe põhjusena võib kindlasti välja tuua
ini-meste ja ka spetsialistide kas-vanud teadlikkust ja abi vajava
lapse märkamist.
Viimsi valla eestkostel on hetkel 3 alaealist. Perest on
eral-datud 1 laps, kes vajas asendus-kodu teenust. uusi
juhtumeid
võeti 2015. aastal töösse kokku 190 – eelmise aastaga võrreldes
67 võrra rohkem.
Eakad Viimsi vallas tegutseb juba viie-teistkümnendat aastat
eakate-le huvitegevust pakkuv MTÜ Viimsi Päevakeskus. Jaanuaris
tähistasime ühekoos just seda tähtpäeva. Päevakeskuses te-gutseb
kahes kohas: haabnee-mes (Kesk tee 1) ja randveres (Kibuvitsa tee
lasteaiaga sa-mas hoones). Kokku tegutseb 17 huvialaringi ning
osaleda saab veel 4 klubis.
Jätkuvalt on toetatud MTÜ Viimsi Pensionäride Ühenduse tegevust
kokku summas 10 000 eurot.
Ööpäevaringset hooldustee-nust osutav AS rannapere Pan-sionaat
on osutanud hooldustee-nust Viimsi valla kaasfinantsee-rimisel
kokku 10 isikule. hool-dusteenuse toetust on makstud ka teistes
hoolekandeasutustes teenusel olevatele 11 isikule.
ToetusedPerede toimetuleku parandami-seks ja neile teenuste
võimal-damiseks on Viimsi valla eel-arveliste vahendite maht
kas-vanud ligi 14%. Peamine kasv on tulnud lastekaistevaldkonna
klientidele nõustamis- ja teraa-piateenuste võimaldamisest.
2015. aasta detsembri kesk-paiga seisuga on riiklikku
toi-metulekutoetust välja makstud19 000 eurot, mis on pea 10 000
eurot vähem kui eelmisel aas-tal. Loodame, et sellise ten-dentsi on
tinginud Viimsi pe-rede toimetulekuvõime kasv. Vähenenud on ka
Viimsi valla eelarveliste sotsiaaltoetuste taot-luste arv, mis
2015. aastal on 401, eelneval aastal oli vastav arv 475. Samas on
välja maks-tud ühekordsete toetuse sum-ma suurenenud 30% võrra.
2015. aasta esimesel poolel tõsteti järgmiste Viimsi valla
eelarvest makstavate sotsiaal-toetuste suurusi: matusetoetust
tõsteti 64 eurolt 120 euroni; eakate tähtpäevatoetus juube-liks jäi
samaks (20 eurot), kuid tõstetakse kuld- või briljant-pulmadeks
makstavat toetust 50 euroni; puudega isiku trans-porditoetus
tõsteti 65 eurole varasema 52 euro asemel; ras-ke puudega
16-aastase ja va-nema isiku hooldajale toetus on 30 eurot kuus
varasema 16 euro asemel; keskmise, raske või sügava puudega
3–16-aas-tase lapse hooldajale 34 eurot varasema 20 euro asemel;
sü-gava puudega 16-aastase ja va-nema isiku hooldajale 50 eurot
kuus varasema 26 euro asemel; ravimitoetus tõsteti 200 eurole
aastas varasema 128 euro asemel.
Puudega isikutele teenus-te ja toetuste maksmiseks oli 2015.
aastal kasutada 30% suu-rem eelarve kui 2014. aastal.
Kindlasti parandas puude-ga laste haridusasutuses toime tulemist
kasvanud tugiisikute arv. Kui 2014. aasta lõpus oli meil tugiisik
11 lapsel, siis 2015. aasta lõpuks on nende arv kas-vanud
14-ni.
Vallavalitsus tõstis 2015. aastal pensionäride toimetule-ku
parandamiseks makstava ühe-kordse toetuse suuruse 32 eurolt 40
eurole ja detsembri keskpai-gaks on toetust välja makstud juba 2270
pensionärile. Koa-litsioonileppe kohaselt kasvab toetus ka 2016. ja
2017. aastal.
Statistika Pensionäride arv on 2015. aas-ta lõpuks 3146, neist
vanadus-pensionäride arv 2634. Puude-ga isikute arv on kasvanud ka
sel aastal – kokku on Viimsi vallas täna 619 puudega isikut, neist
149 on lapsed. Vastavad arvud 2014. aastal olid 574, neist lapsi
117.
Suurem kahju sündis mai-kuus toimunud elumaja põlen-gust, kus
kaotas kodu neli ini-mest. Peret on toetanud nii vald kui ka
omaksed.
Reet Aljassotsiaal- ja tervishoiuameti
juhataja
Järgneval neljal lehel vaatavad Viimsi valla-valitsuse ametid
tagasi lõppevale, 2015. aastale.
Sotsiaal- ja tervishoiuameti ülesanne on isikule või
pere-konnale toimetulekuraskuste en-netamiseks, kõrvaldamiseks või
kergendamiseks abi osutamine ja erivajadustega isikute
sot-siaalsele turvalisusele, arengu-le ja ühiskonnas osalemisele
kaa-saaitamine. Lastekaitsevaldkon-nas laste õiguste kaitse
korral-damine ja eestkostetoimingud.
Kultuuri- ja spordiameti põhiülesanne on kultuuri- ja
sporditegevuse valdkondade töö korraldamine vallas. Tingimus-te
loomine kultuuri- ja spordi-tegevuse töö korraldamiseks val-la
hallatavates asutustes; vaba aja veetmise võimaluste loomi-sele ja
arendamisele kaasaaita-mine valla lastele, noortele ja
täiskasvanutele; valla kultuuri- ja sporditegevuse valdkonnas
tegelevate mittetulundusühin-gute ja teiste organisatsiooni-de
tegevusele kaasaaitamine, finantstoetuste andmine; valla kultuuri-
ja spordivaldkonna hoonete ja rajatistevõrgu aren-damisele
kaasaaitamine; kul-tuuri- ja sporditegevuse vald-
kondade koostöö arendamine ja koordineerimine valla hari-dus-,
noorsootöö ning sotsiaal-töö valdkondadega koostöös valla haridus-
ja noorsootöö ametiga, sotsiaalametiga ning valdkondade
allasutustega.
Noorsoo- ja haridusamet korraldab noorsootööd ning ha-ridus- ja
huvihariduse vald-kondade tööd Viimsi vallas, arendab ja
koordineerib vald-kondade koostööd vallas ja eri tasanditel, kaasa
arvatud rahvusvahelisel tasandil. Kor-raldab valdkonna ümarlauda-de
tööd, koostab valdkondade arengukavad, planeerib noor-sootöö ja
haridusvõrgu eelar-ve. Ka määrab amet koostöös hallatavate
asutustega lasteaia kohad ja 1. klasside õpilastele koolid ning
korraldab hariduse saamise võimalused erivaja-dustega lastele.
Lisaks korral-dab noorsoo- ja haridusamet tasaarveldused teiste
omavalit-sustega, teeb koostööd eralas-teaedadega, koordineerib
ala-ealiste komisjoni tööd ning õpi-lasmaleva tegevust.
Keskkonnaameti peamised ülesanded on keskkonnaluba-de (jäätme-,
vee-, erikasutus-, vä-lisõhusaate, keskkonnakomp-leks-maa-ainese
kaevandamis-
lubade) kooskõlastamine ning vajalike materjalide ja
seisu-kohtade esitamine, keskkonna-mõju hindamise ja keskkonna-mõju
strateegilise hindamise vajalikkuse algatamise üle ot-sustamine
ning vajadusel hin-damise korraldamine, detail-planeeringute
lähteülesannete koostamine, üldplaneeringu ja teemaplaneeringute
elluraken-damise jälgimine. Samuti väl-jastab valla keskkonnaamet
raie-lubasid, kooskõlastab kohali-ku kaitse all olevate metsade
metsateatisi, koordineerib kor-raldatud jäätmeveo valdkonda,
käivitab erinevaid keskkonna-projekte ning korraldab loodus-kaitse
ja kaitsealadega seotut.
Ehitusameti põhiülesanded on riikliku järelevalve teosta-mine
ehitamise ja ehitiste üle, ehituslubade ja kasutuslubade taotluste,
ehitusteatiste ja ka-sutusteatiste, ehitiste andmete teatiste,
andmete esitamise tea-tiste menetlemine, projekteeri-
Ametite ülesanded
l 1. detsembri 2015 seisuga on Viimsi valla kantseleis
regist-reeritud 190 sündi ja 94 surma. Viimsi valla registreeris
oma elukohaks 1052 inimest, samas lahkus Viimsist 987 inimest.l
Seisuga 15. detsember on olnud 75 vallavalitsuse istungit, mille
käigus on vastu võetud 2098 korraldust ja kehtestatud 23
määrust.
mistingimuste taotluste menet-lemine ning aadresside ja
ko-hanimede määramine.
Maa- ja planeerimisameti põhiülesanne on valla üldpla-neeringu,
teemaplaneeringute ning detailplaneeringute alase töö korraldamine
vastavalt keh-tivale seadusandlusele.
Lisaks tegeleb amet planee-ringute arhiveerimise ja
pla-neerimisalase kirjavahetuse kor-raldamisega ning teostab
järe-levalvet.
Kommunaalameti ülesan-ne on osutada esmatarbeteenu-seid, alates
teehooldest kuni hea-korrani, tagada ühistransport ja
liikluskorraldus, valgustada teid, hooldada parke, kalmistuid ja
haljakuid, edendada elu saar-tel ja hallata randasid, tegele-da
kohalike maksudega, väär-teomenetlustega ja kõige muu
vallamajanduse seisukohast olu-lisega, koondades seeläbi üle 20
erineva tegevusvaldkonna.
Viimsi Teataja
Sotsiaal- ja tervishoiuamet
2015. AASTA VOLIKOgUS
Otsused tulevikuks
Mailis Alt, Viimsi volikogu esimees.
-
28. detsember 2015 11
Vaatame tagasi – 2015
Kultuuri- ja spordiameti lõppeva aasta olulisim saavutus on
kahtlemata kauaoodatud Viimsi staa-dioni valmimine.
AastapreemiadEsmakordselt määrati Viimsi parimatele kultuuri- ja
spordi-tegijatele rahalised aastapree-miad: juba möödunud aasta
lõ-pus parimatele sportlastele ning 2015. aasta alguses
kultuurite-gijatele. 24. novembril kinni-tas Viimsi Vallavolikogu
“Viim-si valla kultuuri ja spordi aas-tapreemia ja elutööpreemia
sta-tuudi”, mille alusel tunnusta-takse igal aastal valdkonnas
sil-ma paistnud inimesi ja organi-satsioone. Preemiafond kokku on
10 000 eurot. Selle aasta lõ-puni ootame ettepanekuid pree-mia
saajatele. Loe lisa 11. det-sembri Viimsi Teatajast lk 16!
Prangli kiriku restau-reerimineSel suvel restaureeriti 1848.
aastal ehitatud Prangli Lau-rentsiuse kirikutorni katuse- ja
tornitipu osad. Asjatundliku ja kvaliteetse tulemuse tegi
Puit-katused oÜ. Tornikiivri me-tallosad tegi kiriku heaks tasu-ta
korda Priit rink. restauree-rimistööd rahastas kiriku ko-gudus ja
Viimsi vallavalitsus,
ehitustöid ja sellega seondu-vaid kulusid tehti kokku 7800
euro eest. Lisaks teostati sel su-vel firmade Expolio,
Sadolini,
Värvikeskuse ja heade inimes-te abil heategevuslikus korras
kirikuhoone värvimine. Juba mõ-ned aastad tagasi sai kiriku-hoone
ka uue saaliosa katuse.
Prangli rahvamaja korrastamineParendustöid tehti sel aastal ka
Prangli rahvamaja juures. Teos-tati peamiselt hoone fassaadi- ja
soojustustöid. Väike osa fas-saaditöödest on aga vaja rah-vamaja
hoone juures edaspidi veel teostada. Loodetavasti on võimalik
allesjäänud vana fas-saadiosa tööd ära teha 2016. aasta
jooksul.
Viimsi raamatukogu 95Aastast 1920 tegutsenud Viim-si raamatukogu
tähistas 6. no-vembril väärikat 95. juubeli-tähtpäeva.
raamatukogu kasutuses on 467,6 m2 kasulikku pinda, mil-lel
paiknevad ilu-, noorte- ja lastekirjanduse ala, teleriruum,
teadmiskirjanduse ja perioodi-ka ala, teabetuba, avalik
inter-netipunkt, seminariruum, hoid-la ja personali tööruum.
raa-matukogus töötab 6 inimest (di-rektor, 2 vanembibliograafi ja 3
bibliograafi).
Täna töötab raamatukogu Haabneemes ning filiaalid Rand-veres ja
Prangli saarel.
Lõppeval aastal oli noor-soo- ja haridusameti üheks suurimaks
saavutuseks Euroopa vabatahtliku teenistuse akrediteeringu
saamine.
Tänavu üheks keerulisemaks ülesandeks oli haridusasutuste
toitlustushanke läbiviimine.
MedalistidKäesoleval aastal lõpetas kuus Viimsi noort 12. klassi
medali-ga. Kuldmedaliga lõpetas Viim-si Kooli henry härm ning
hõ-bemedaliga Triin Trempi ja Me-rit Lauri. Gustav Adolfi
Güm-naasiumi lõpetas hõbemedali-ga Martin Melnikov, Tallinna Laagna
gümnaasiumi lõpetas hõbemedaliga dajana Sai ja Au-dentese
Spordigümnaasiumi lõ-petas hõbemedaliga Alan Joo-natan rebane.
Viimsi Vallavalitsuse 4. juu-ni korraldusega premeeriti
kuld-medalisti 1000 ning hõbeme-daliste 500 euro suuruse
sti-pendiumiga.
Haridus vallasViimsi lastest käib lasteaeda-des kokku 1371 last,
kellest MLA Viimsi Lasteaedades 737 last, Püünsi Kooli lasteaias 36
last ning eralasteaedades lapsi
kokku 598 (357 Viimsis). Le-pingujärgseid eralasteaedu on kokku
28, neist kuus Viimsis.
Viimsi koolides õpib kok-ku 2593 last ning väljaspool Viimsit
õpib 717 õpilast (161 õpilast õpib erakoolides).
noortel on võimalik osaleda ja kaasa rääkida näiteks
noor-tevolikogus (aastakokkuvõtet saab lugeda lk 4) ja
noortekes-kustes. Viimsis tegutseb Viim-si noortekeskus (nelgi tee
1) ja randvere noortekeskus (Ki-buvitsa tee 1) ning Kelvingi
noortetuba (Meresihi tee 4).
Vabatahtlik teenistus2015 on saadud Viimsi valla-valitsuse
noorsoo- ja haridus-ametile European Voluntary Service – EVS saatev
ja koor-
dineeriv organisatsioon (4 aas-tat), PIC 948285678
akredi-teering. See tähendab, et läbi ameti on Viimsi vallal
võima-lus saata noori välismaale va-batahtlikeks. huvilised noored
alates 18. eluaastast saavad võt-ta otse ühendust noorsoo- ja
haridusametiga ning koostöös saab esitada taotluse ning ot-sida
sobiv vastuvõtja maa ja organisatsioon.
Rahvusvaheline koostööTänavu osales noorsoo- ja ha-ridusameti
kaudu 6 noorsoo-töötajat ja üle 20 noore viies rahvusvahelises
projektis, semi-naridel ja noorsoovahetustel, mis andsid
osalejatele võima-luse praktiseerida keelt, saa-
da uusi kogemusi, tutvustada Viimsit ja Eestit ning tutvuda
teiste riikide kultuuridega. Igal noorsoovahetusel on oma tee-ma ja
kasutatakse erinevaid mee-todeid, kuid eesmärk on see, et noored
saavad kogemusi, saa-vad suhelda oma eakaaslastega teistest
riikidest – kultuuride-vaheline õppimine jne.
Projektides osalenud noo-red on kindlasti sallivamad ja
tolerantsemad, avatumad, ak-tiivsemad ja enesekindlamad.
Viimsi ja randvere noor-tekeskustes ning MLA Viimsi Lasteaedades
oli tänavu viis vabatahtlikku (sotsiaaltöö eri-alalt, pädevuseks
asuda tööle lasteaedades ja noortekeskus-tes ja noorteühingutes)
Saksa-maalt Kölnist (4 nädalat – 6 nädalat), kes sooritasid
Viim-sis oma praktika.
Praktika raames said noo-red võimaluse võrrelda Eesti ja
Saksamaa alusharidust ja selle korraldust ning noorsootööd.
ÕpilasmalevViimsi õpilasmalev toimus tä-navu kahes vahetuses
ning kok-ku anti tööd 92 noorele. Esi-mene vahetus toimus 15.
juu-nist 30. juunini ja teine vahetus 3.–14. augustini. õpilasmalev
töötas eelkõige heakorrarühma-
des (kommunaalameti koordi-neerimisel), aga ka muuseumis ja
lasteaedades. Lisaks tööle toimusid 2–3 korda nädalas va-ba aja
tegevused.
Tunnustamise ja toetamise kordoktoobrikuu istungil võttis
Viim-si vallavolikogu ühehäälselt vastu määruse “Viimsi valla
noorte toetamise ja tunnusta-mise tingimused ja kord“. An-tud
määrus lubab toetada ja tunnustada kõiki Viimsi valla noori vanuses
7–26. noorte toe-tamiseks ja tunnustamiseks on valla eelarves ette
nähtud kuni 20 000 eurot. otsuse noorte toetamise ja tunnustamise
koh-ta teeb vallavalitsuse poolt moo-dustatud komisjon, kuhu
kuu-lub noortevolikogu esindaja, õpilasesinduste esindaja,
noor-tekeskuse esindaja ning kaks vallavalitsuse esindajat.
Taot-lusi komisjonile võivad esitada kõik soovijad, nii eraisikud
kui ka organisatsioonid. Toetust antakse nii üksikule noorele kui
ka noortegrupile, tähtis on ettepanekut põhjendada, miks rahalist
tunnustust või toetust vääritakse. Taotlusvorm on lei-tav Viimsi
valla kodulehel ha-riduse või noorsootöö rubriigi alt. Kõik
täidetud taotlused tu-
leb saata e-posti aadressile [email protected]. Viimsi val-la
noorte toetamise ja tunnus-tamise abil saame senisest pa-remini ja
rohkem meie valla silmapaistvaid noori tänada.
Noortepäev ja -nädal12. august tõi jalgpallimurule kokku noored
ja vallavalitsu-se, lavale ja lava ette andekad Viimsi noored ning
vabatahtli-kena tegutsema malevlased.
noortepäeva korraldasid randvere ja Viimsi noortekes-kused.
2.–8. novembrini toimus üle-eestiline noorsootöönädal, mil-le
raames andis Viimsi vallava-litsus üheks päevaks võimu ko-halikele
noortele. 3. novembril oli vallavalitsuse liikmeteks: vallavanem
(Alvar Ildi asenda-ja) Christin Liis Krass, abival-lavanem (Margus
Kruusmägi asendaja) Mark-Kennert Vild-maus, abivallavanem (Mati
Mät-liku asendaja) Martin Luts, abi-vallavanem (oliver Liideman-ni
asendaja) Teet Simson, abi-vallavanem (Margus Talsi asen-daja)
Signe Parts, rahandus-ameti juhataja (randar Lohu asendaja) Martin
reinok.
Janek Murakasnoorsoo- ja haridusameti
juhataja
Kultuuri- ja spordiametFestivalid ViimsisAastatega on Viimsis
ellu kut-sutud mitmed traditsioonid – haabneemes toimuv
JazzPop-Fest, naissaarel toimuv nar-gen Festival ja Pringi külas
toi-muv Valgete ööde Festival. Tä-navu korraldati esmakordselt ka
Viimsi happyJazzFestivali!
Huvikoolis Tallinnas6. novembril sõlmisime Tallin-na linnaga
lepingu vastastiku huvialakoolide koolituskulude katmiseks, mis
võimaldab ala-tes käesolevast õppeaastast Viim-si vallas elavatel
lastel ja noor-tel õppida Tallinna linna
mu-nitsipaalhuvialakoolides.
nüüdsest on Viimsi valla registris olevatel elanikel või-malus
kasutada Tallinna linna huvialakoolide mitmekesiseid võimalusi
Viimsi noorte aren-damiseks. Samas on ka Tallin-na linn võtnud
antud lepinguga kohustuse koolituskulude kat-miseks oma
registrijärgsete ela-nike õppimise korral Viimsi val-la
munitsipaalhuvialakoolides.
Staadion5. novembril avasime Viimsi staadioni, mida Viimsi valla
koo-lid ja spordiklubid aastaid oo-tasid. nüüdsest on harrastajate
käsutuses täismõõtmetega kunst-muru jalgpalliväljak ja 400-
Prangli kirikutorni tipuosade restaureerimine. Foto arhiiv
meetrine tartaankattega jook-surada, võimalused kaugus-,
kõr-gus- ja teivashüppe ning kuuli-tõuke treenimiseks.
Staadioniga külgnevale kin-nistule on aga kavas järgmisel aastal
rajada spordihall, mis ma-hutaks tenniseväljakud, palli-mängude
väljakud ja vajalikud abiruumid staadioni teeninda-miseks ning
ruumid spordiklu-bidele ja teistele seonduvatele teenustele
(suusalaenutus jne).
1 300 000 eurot maksnud staadion ehitati valla eelarvest.
Sporditegevus2015. aastal toetas Viimsi vald 68 erineva
spordiklubi tege-vust, kus treenib kokku 1880 noort. Tänavu maksti
spordi-tegevuse toetust 1554 noorele.
2016. aasta sporditegevuse toetust maksab vald 1374
õpi-lasele.
Viimsi laste seas on kõige populaarsemaks sporditegevu-seks
ujumine, kus ringitegevu-sest võtab osa 329 õpilast, neist Viimsi
Veeklubis 138 ja Viimsi SPA Tervises 135. MTÜ Mar-tin reimi
Jalgpallikooli tege-vusse on end registreerinud 320 ning
Korvpalliklubi Viim-si tegevusesse 200 noort.
Ott Kaskkultuuri- ja spordiameti
juhataja
Noorsoo- ja haridusamet
Õpilasmaleva II rühm. Foto Liina Rüütel.
-
12 28. detsember 2015
Vaatame tagasi – 2015
Ehitusamet väljastas kasutuslubasid mitmele uuele
kaubanduskesku-sele.
2015. aastal laekus Viimsi val-la ehitusametisse 1027 erinevat
menetlustaotlust, peamiselt ehi-tus- ja kasutuslubade taotlu-sed,
ehitusteatised, kasutustea-tised ning andmete esitamise teatised
ehitiste kandmiseks ehi-tisregistrisse ja ehitisregistri andmete
täpsustamiseks. Sa-muti menetleti mitmeid taot-lusi korduvalt, et
ehitiste oma-nikud või projekteerijad likvi-deeriksid vead.
Kokku vormistati 443 ehi-tusluba, nendest 243 hoonetele ja 200
rajatistele. Kasutuslu-basid hoonetele väljastati 124,
tehnovõrkudele ja rajatistele 51. Ehitise alustamise teatisi
vor-mistati 155, ehitise lammuta-mise teatisi 38, andmete
esita-mise teatisi 65. Vallavalitsuse korraldusi ehituslubade ja
kir-jalike nõusolekute väljastami-seks vormistati 354.
Amet koostas ja väljastas projekteerimistingimusi 51 hoo-ne ning
50 tehnovõrgu ja raja-tise tarbeks. Arhitektuurseid ja ehituslikke
lisatingimusi väl-jastati 74.
Veel on menetluses hoone-te osas peale üksik- ja kaksike-lamute
ning suvilate ehituslu-bade taotlus ärihoone (kohvik)
eskiislahendus rohuneeme tee 43a kinnistule ning nelgi tee 5 ja 5a
kahe kolmekordse korter-elamu ehitusprojekt.
EhitusjärelevalveEhitusjärelevalve teostab ehi-tiste ülevaatusi
ja vajadusel tel-lib ekspertiisi. Lisaks kontrol-
lib järelevalveinspektor ehita-mise seaduslikkust ning ehitis-te
vastavust ehitusprojektidele ja detailplaneeringutele.
Lõppeval aastal teostati 246 hoone ning 51 tehnovõrgu ja
ra-jatise ülevaatus.
Väärteomenetluse korras ehk eeskirjade rikkumise kohta
koos-tatud otsustega seoses on valla eelarvesse 7. detsembri
seisu-ga laekunud trahviraha 1040 ning sunniraha 5000 eurot.
Sun-niraha määratakse haldusme-
netluse korras ettekirjutuse täit-miseks ja puuduste
õigeaeg-seks likvideerimiseks. Juhul, kui puudused ei ole
likvidee-ritud õigeaegselt, on kohali-kul omavalitsusel õigus nõuda
asendustäitmist.
Suurimad uued objektid17. juunil avati ajaloolise Viim-si
Marketi asukohas, randvere tee 9, uus moodne kaubandus-keskus, mis
on kordades suu-rem varasemast hoonest. Ava-tud kaubanduskeskuses
on ka-sulikku pinda üle 8500 m2. Li-saks on kaubanduskeskuse alla
loodud 170 kohaga parkla, et vähendada maapealset autode
parkimisvoogu. Viimsi Marke-ti suurimaks rentnikus on ri-mi, samuti
ehitus- ja sisustus-kauplus decora koos suvekau-
pade terrassiga, ajalooline Viim-si Marketi BEnu apteek,
lille-pood orhidalia, kontoritarvete pood Charlot, prillipood Efekt
optika, toitlustuskohad Peet-ri Pizza ja aasiapäraseid toite pakkuv
Bollywood.
6. augustil avati randvere tee 6 asuvas Viimsi
Kaubandus-keskuses endise Comarketi asu-kohas laienenud ja uue
kauba-valikuga delice toidupood.
13. augustil avati Sõpruse tee 15 aadressil haabneeme piirkonna
suurim kaubandus-keskus Viimsi Keskus. Kesku-se suurimateks
üürnikeks on Selver ning spordiklubi MyFit-ness, ka asuvad seal
erinevad söögi- ja meelelahutuskohad, kauplused ja teenusepakkujad.
Lisaks leiab mitmeid toitlustus-kohti (hesburger, Mademois-elle,
new York Pizza, onu Es-kimo Jäätisekohvik, Subway, BabyBack ribs
& BBQ, Chi, Silk Sushi), meelelahutusvõi-malusi (Ku:lsa:l,
MuuuV) ning kauplusi (Apollo, Apotheka, Bio-market, Cyber shop,
delicato, Eesti Post, goldtime, Itella SmartPoST, Jahonts, Jardin
lil-
2015. aastal kehtestati Viimsi vallas kokku 20
detailplaneeringut, millest valdav enamus on sotsiaalse, hariduse,
vaba aja või ärisuunit-lusega planeeringud.
Kokku loodi 2015. aastal Viim-si vallas läbi
detailplaneerin-gute kehtestamise võimalus
Maa- ja planeerimisametehitada 40 uut elamuüksust. Kõik 2015.
aastal kehtestatud detailplaneeringud on leitavad valla kodulehelt
www.viimsi-vald.ee.
Metsakasti külarahvas võib rõõmustada, et nüüd on vallal olemas
Jäätma tee ääres maa-tükk, kuhu koostöös Metsa-kasti külaseltsiga
on võimalik rajada küla vabaõhukeskus, mil-
le juurde kuulub kindlasti nii jaanituleplats kui ka külakiik,
aga kindlasti ka palju muud vajalikku ja põnevat.
Tammepõllu detail-planeeringMaa- ja planeerimisameti suu-rimaks
kordaminekuks 2015. aastal võib kahtlemata pidada Tammepõllu
detailplaneeringu
Kokku loodi 2015. aastal Viimsi vallas läbi detailplaneerin-gute
kehtesta-mise võimalus ehitada 40 uut elamuüksust.
“ valmimist, mis on eelduseks, et juba 2018. aasta sügisel avab
õppetööks uksed Viimsi riigi-gümnaasium. Suurepärane koos-töö
kohalike elanike, elanike esindajate, arhitektide ja riigi vahel
annab meile võimaluse luua Tammepõllule nii pargi-ala kui ka
ehitada hooned, mis ennekõike hakkavad teenima vallaelanikke.
Mölgisilla detail-planeeringPrangli saare elanikud ja küla-lised
võivad tunda suurt rõõmu kehtestatud Mölgisilla detail-planeeringu
üle, millega on nüüd antud võimalus rajada ja-hisadam ka saare
lõunaküljele.
Erik Vestmaa- ja planeerimisameti
juhataja
2015. aasta oli kesk-konnaametil töine.
Rohuneeme kaitsekor-ralduskavaKeskkonnaameti 2015. aasta üks
olulisim töö oli rohunee-me kaitsekorralduskava hanke läbiviimine.
Järgmise aasta jook-
Keskkonnaametsul valmib kaitsekorralduska-va, millele tuginedes
on võima-lik hakata rohuneeme maasti-kukaitseala korrastama.
Mürauuringu hange 2015. aastal viisime läbi Muu-ga sadama
piirkonna mürauu-ringu hanke, mille eesmärk on
välja selgitada, kas Muuga sa-dama piirkonnas ületatakse
sot-siaalministri 04.03.2002 mää-rusega nr 42 “Müra normtase-med
elu- ja puhkealal, elamu-tes ning ühiskasutusega hoo-netes ja
mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud elualade müra norme või
mitte. olemas-
oleva olukorra leevendamiseks koostatakse mürakaart ning
esi-tatakse võimalikud leevendus-meetmed.
JäätmejaamadViimsi valla jaoks on oluline ka koostöölepingu
sõlmimine Pärnamäe jäätmejaamaga, mil-
le tulemusena saavad vallaela-nikud samadel tingimustel
Tal-linna linna elanikega anda jäät-mejaama üle nii ohtlikke kui ka
taaskasutatavaid jäätmeid. Lisaks jätkab tööd Viimsi valla
jäätmejaam (Püünsi küla, Va-napere põik).
Keskkonnaamet
Keskkonna-ameti 2015. aasta üks olulisim töö oli Rohuneeme
kaitsekorraldus-kava hanke läbi-viimine.
“
20. augustil avati Ravi tee 1 Atlantis H2O. Foto erakogu
Ehitusametled, Juustukuningad, Kinga-prof, Kodu ja Köök,
Koduekst-ra, Koo ja Loo, Krugeri veini-pood, L’Cosmetics, nice ’n’
Clean, õlleköök, Pro optika, Selver, Sokisahtel, Sportland, Tubli
rätsep, urr & nurr, XS Mänguasjapood).
5. novembril avati Karu-laugu tee 15 Viimsi kergejõus-tiku- ja
jalgpallistaadion. Staa-dioni ehitamisel pandi lisaks kergejõustiku
harrastajatele või-maluste loomisele suurt rõhku kaasaegse
kunstmurukattega jalgpalliväljaku ehitamisse, mis vastab mõõtmetelt
ja kattema-terjalilt Eesti Jalgpalliliidu staa-dionite hindamise
kriteeriumi-tes sätestatud 3. kategooria nõue-tele.
20. augustil avati ravi tee 1 Eesti unikaalseim
veeavas-tuskeskus Atlantis h2o.
Väljastati ehitusload Aian-di teele väljuva Paevälja tee
kin-nistutele 11, 13, 15 ja 17 rida-elamute ning kaubanduskesku-se
ehitamiseks Laiakülas Pär-namäe tee 4a, Lilleoru tee 4.
Ehitusamet
13. augustil avati Sõpruse tee 15 Viimsi Keskus. Foto Meeli
Küttim
17. juunil avati Randvere tee 9 Viimsi Market. Foto Liina
Rüütel
-
28. detsember 2015 13
Vaatame tagasi – 2015
Lõppeval aastal oli kom-munaalametis põhirõhk teehooldusel,
haljastusel ja heakorral ning sademe-veesüsteemide
korrasta-misel.
TeehoidVeebruarikuust kehtivad vallas uued eeskirjad: Viimsi
valla tee-de ja tänavate sulgemise maksu määrus ning Viimsi valla
teede ajutise sulgemise eeskiri. do-kumentide eesmärk on
täpsus-tada ja senisest selgemini re-guleerida teedega seotud töid.
Kevadel alustas tööd oPIS in-fosüsteem (teede sulgemised ja
kaevetööd), teede sulgemise lubasid on väljastatud ühte-kokku 74.
Veolubasid on käes-oleval aastal väljastatud 131.
Kevadel ja suvel koostati uue teehoolde hankedokumen-te, suvel
viidi läbi uus hange ja sügisel sõlmiti 5 aastaks leping AS-ga
Teede rEV-2. uus hool-dehange on senisest selgem, seab hooldajale
rohkem nõu-deid kvaliteedi osas, Viimsisse rajatakse kaks
teeilmajaama – Pärnamäe külla ja rohuneeme külla, kasutusele on
võetud e-hooldepäevik, jälgimissüsteemid ja kavas on tuua see info
valla kodulehele, et teha kõikidele kättesaadavaks.
Aastaga on Viimsi teedele kantud 530 m2 uut teekattemär-gistust
(maksumus 7400 eurot); pinnatud on 7900 m2 valla teid (maksumus 38
000 eurot); li-saks eeltoodule sai pinnatud Kel-nase tee (maksumus
116 295 eurot); remonditud sai Lepp-neeme sadama parkla (maksu-mus
kokku 33 000 eurot). As-faldiauke lapiti sel aastal kok-ku 7033 m2
(maksumus ligi-kaudu 120 000 eurot), võrrel-duna eelnevate
aastatega suu-reneb maht aastas ca 1600 m2.
Valla teedele on tellitud eri-nevaid liiklusmärke ja
liiklus-korraldusvahendeid 7000 euro eest. Pärnamäe teele rajati
tee-ületuskoht, et Pärnaõie tee asu-mi elanikud saaksid kergteede
võrgustikule (maksumus 7700 eurot). Koostöös kaubandus-keskustega
rajati Viimsi kau-banduskeskuse ette randvere tee jalg- ja
jalgrattatee lõik, koostöös Maanteeametiga ra-jati Viimsi Kooli ja
Karulaugu tee vahele jalg- ja jalgrattatee lõik, sügisel sai valmis
Pargi tee jalg- ja jalgrattatee ja täna-vavalgustus, detsembris
valmis uus-Pärtle jalgtee I etapp koos valgustusega. Aasta lõpus
alga-vad eeltööd haabneeme staa-dioni parkla ehitamiseks (mak-sumus
95 238 eurot). Käesole-val aastal alustati teede ruumi-kujude
inventuuri valla mand-riosas ja saartel, et tuleval aas-tal edasi
minna aadressiand-mete korrastamisega ja teede-registri
täisinventuuriga.
HeakorratöödKäesoleval aastal on kokku lan-getatud ohtlikke puid
üle 100, tööd on läinud maksma ligi-kaudu 10 000 eurot. Lisaks on
teostatud kändude freesimis-töid ligikaudu 2500 euro eest. Kõigele
lisaks tuleb juurde ar-vestada ka detsembrikuu tor-mikahjude
likvideerimine sum-mas 1400 eurot.
Aasta jooksul paigaldati val-da 20 uut prügikasti mandrile ja 20
uut prügikasti Prangli saa-rele. Lisaks on teostatud prügi-kastide
renoveerimist, värvimist, betoneerimist, vandalismi järg-set
remonti – kogusumma üle-tab 8000 eurot. Vallas on kok-ku ligikaudu
200 avalikku prü-gikasti, mida hooldatakse kolm korda nädalas.
Kevadel toetas vald “Tee-me ära” talguid, lisaks korral-dati
veel aasta jooksul mitmeid talguid ja kampaaniaid. Suu-rim oli
sügisene lehtede äraveo kampaania, mille käigus veeti ära ligikaudu
40 tonni puulehti – kampaania kulud koos veo ja tööjõuga kokku 7000
eurot.
niitmise osas kasvas valla poolt niidetavate haljasalade ja
spordiväljakute kogumaht üle 200 000 m2, mistõttu on suu-renenud ka
suviste niitjate arv ning uuenenud on masinapark. Suuremate ja
keerukamate töö-de jaoks tuli platside niitmi-seks tellida tööd
väljastpoolt. Jätkuvalt olid probleemiks niit-mata kinnistud, mille
osas sai
taaskord saadetud rohkesti et-tekirjutusi.
Kommunaalamet korraldab ka ühiskondlikult kasulikku tööd
isikutele, kelle on vastav asu-tus valda suunanud – kokku osales
2015. aastal heakorra-töödel 40 ÜKT töölist.
Asendusistutustega on val-da istutatud juurde 100 puud.
Haabneeme randrannainventari osas soetati uued rannakabiinid (5
tk), hind kok-ku 4170 eurot, paigaldati uued prügikastid, tehti
istepinkide ja tribüünide laudade vahetus ja värvimine ning liiva
sõelu-mine kogumaksumusega üle 5000 euro.
Lemmikloomadhulkuvate lemmikloomade püüd-mise, ravi, hoiu jm
teenuste peale on käesoleval aastal ku-lunud ca 12 000 eurot.
Lisaks vaktsineeriti lemmikloomi 350 euro eest. Kokku viidi
kass