Kohastumused

KohastumusedKohastumusedHelina ReinoHelina Reino

GAGGAG20162016

… … ehk ehk adaptatsioonidadaptatsioonid

… on populatsiooni, liigi või mõne teise organismirühma omadused, mis soodustavad

ellujäämist, paljunemist ja püsimist oma elukeskkonnas

KohastumineKohastumine

… on mitmeastmeline protsess, mis algab muutustest isendi DNA

struktuuris ja lõpeb organismirühmale kasuliku omaduse kujunemisega..

Kohastumise kaks etappi:Kohastumise kaks etappi:

Geneetiliselt määratud individuaalse muutlikkuse tekkimine – – kujuneb välja materjal.kujuneb välja materjal.

Individuaalse muutlikkuse valikuline kinnistumine organismirühmas. Suur osa

looduslikul valikul – – kujuneb välja suundkujuneb välja suund..

Kohastumused avalduvad Kohastumused avalduvad organismide:organismide:

Ehituses (kuju, värvus, mimikri jne) Füsioloogias (fotosünteesi eripärad, “antifriis”

putukate kehavedelikes, hapnikku talletavad lihased vaaladel)

Käitumises (lõimetishool, talveuni, ränded, pulmamängud)

Paljunemises Teistes eluavaldustes (eluviis)

Taimede kohastumine kuivusegaHästi väljaarenenud kattekudeSügav juurestikKitsa või lihaka lehelabaga lehed.Vee säilituskudeLehed taandarenenudÕhulõhed avatud öösel ja fotosünteesiks vajalik

CO2 varutakse öösel.

EhitusEhitus

www.exploringnature.org/graphics/sphinx_moth.jpgwww.zbi.ee/satikad/images/051-100/066.jpg

Paljudel organismidel on varjekuju või –värvus:Aastaajalised muutused karvastikus või sulestikus,Liivakarva värvus kõrbeloomadel,Tume selgmine ja hele kõhtmine pool kaladel,Sarnasus keskkonna fooniga.

EhitusEhitus

www.exploringnature.org/graphics/sphinx_moth.jpg

static1.nagi.ee/i/p/19/35/0210193524fb0b_m.jpg

www.zbi.ee/satikad/images/051-100/066.jpg

varjevärvus

EhitusEhitus

www.hot.ee/octovialoomad/ladybird.jpgwww.orhidee.ee/ooviiul/insectifera2.jpg

Hoiatusvärvus See annab märku ebameeldivast maitsest või mürgisusest.

EhitusEhitus

www.hot.ee/octovialoomad/ladybird.jpgwww.orhidee.ee/ooviiul/insectifera2.jpg

hoiatus-värvus

EhitusEhitus

www.hot.ee/octovialoomad/ladybird.jpgwww.orhidee.ee/ooviiul/insectifera2.jpg

Mimikri- sarnasus mõne teise liigiga.

herilane sirelane

EhitusEhitus

www.hot.ee/octovialoomad/ladybird.jpgwww.orhidee.ee/ooviiul/insectifera2.jpg

mimikri

FüsioloogiaFüsioloogia

news.bbc.co.uk/.../img/6.jpg

www.teara.govt.nz/.../169290/di6174enz.jpg

www.scienceclarified.com/.../uesc_01_img0009.jpg

Hemoglobiini transport ei

toimu punalibledega

Veeloomad kasutavad hingamiseks vees

lahustunud hapnikku

FüsioloogiaFüsioloogia

news.bbc.co.uk/.../img/6.jpg www.scienceclarified.com/.../uesc_01_img0009.jpg

Vaalade lihasvalk säilitab rohkem hapnikku kui maismaaloomde lihasvalk.

FüsioloogiaFüsioloogia

news.bbc.co.uk/.../img/6.jpg www.scienceclarified.com/.../uesc_01_img0009.jpg

FS iseärasused

C4 taimedes toimub FS suletud õhulõhede juures malaadist vabaneva CO2 arvel.C4 fotosünteesi iseärasused on kohastumus kuivade kasvukohtadele.

Valdav osa taimedest on C3 taimed

FüsioloogiaFüsioloogia• “antifriis” putukate ja

polaarkalade kehavedelikes.• Näiteks glükoproteiid, mis

takistab juba olemasoleva jääkristalli külge uute kristallide lisandumist ja väldib seega jää tekkimist.

PaljuneminePaljunemine

www.lemmikajakiri.ee/.../koer_kutsikatega.jpg

www.passionbassin.com

www.interet-general.info imetajad

kahepaiksed

linnud

roomajad

KäitumineKäitumine

www.david.element.ukgateway.net/.../image006.jpg

talveuni

Talveuni  on  selgroogste loomade  eriline puhkeseisund  (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskirius ning aeglasem hingamine. Selgrootute loomade puhkeseisundit nimetatakse diapausiks.Sõltuvalt talveune pikkusest ja füsioloogilisest eripärast eristatakse:•lühiajalist talveund•taliuinakut •tõelist talveundEestis magavad (tõelist) talveund näiteks nahkhiired, mitmed pisiimetajad ja roomajad. Suuremad imetajad (näiteks karud, siilid ja kährikud) peavad aga taliuinakut.

KäitumineKäitumine

www.david.element.ukgateway.net/.../image006.jpg www.zbi.ee/puhtu/looduslugu/tommuvaerad.jpg

ränne

Linnud rändavad toidupuuduse tõttu. Siin saavad talvel hakkama linnud, kes: •söövad taimede pungi ja seemneid (siidisaba, leevikesed)• oskavad pragudest või puu seest selgrootuid kätte saada (tihased, porr, puukoristaja ja rähnid)•püüavad hiiri ja teisi loomi (kakud ja hallõgija)•söövad kõike nagu hallvares.

KäitumineKäitumine

www.david.element.ukgateway.net/.../image006.jpg

tedre-mäng

Tedremängu põhimõte on lihtne – mänguplatsil tuleb hõivata võimalikult keskmes asuv ala. Et pääseda platsi keskme poole, tuleb võidelda siseringis paikneva vastasega ja loomulikult teda võitaVõitja pärjatakse armsa tedrekana hellitustega…

http://nagi.ee/photos/MaireKase/23300463

EluviisEluviisVesikeskkondVesikeskkond voolujooneline kehakuju loibjad jäsemed uimed jne.Nt veeloomad

www.htg.tartu.ee/~c5cherry/dolswimming.jpg y.delfi.ee/norm/4122/54434_VT4ZNB.jpg

EluviisEluviisÕhkkeskkondÕhkkeskkond Lendamiseks tiivad

Tühjad toruluud

Veelindudel ujulestad

Mittemärguv sulestik.

Nt linnud

www.htg.tartu.ee/~c5cherry/dolswimming.jpg y.delfi.ee/norm/4122/54434_VT4ZNB.jpg

Kohastumused on pärilikud.Kohastumused on suhtelised, s.t. ei ole

täiuslikud. Näiteks ühtedes tingimustes osutub kohastumus kasulikuks, teistes tingimustes kahjulikuks (varjevärvus lumevaesel talvel, mesilase mürgiastel).