Kindlam on astuda, kui tead kuhu poole oled teel…20Koha%20-%20RKA6064%… · • 20. saj peale I MS võeti uuesti mõiste kasutusele austria ja saksa teadlaste töödes. Tihedalt

ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS

Kindlam on astuda, kui tead kuhu poole oled teel…

Kadri Koha2010

2

Millest r äägime?

• Andragoogika ajalugu• Andragoogika tänapäev• Andragoogiline ja pedagoogiline mudel• Täiskasvanu vanuseperioodid ja areng• Miks täiskasvanu õpib?

3

Täiskasvanu ja täisealine

• Täisealisus – formaaljuriidiline määratlus • Täiskasvanu – sotsiaalselt väljakujunenud

isiksus, vastutus

4

ANDRAGOOGIKA TEKE• Täiskasvanute õpetamise juured antiikajas –kasutati

meetodina aktiivset sekkumist e osalust. Hiinlased ja heebrealased – lugu (case), mõistulugu, mida ühiselt analüüsiti. Antiikkreeklased kasutasid nn Sokratese dialoogi, roomlaste mudeliks oli vaidlus

• Sokrates, Aristoteles, Platon antiikkreekast; Kong Fuzi, Lao Tse Hiinast; Heebrea prohvetid ja Jeesus piibliajast, Cicero ja Quintilianus antiikroomast - inimene peab õppima kogu elu, erinevates elufaasides omandatakse teadmisi erinevalt

• 17. saj- Komensky teaduslik pärand annab alust lugeda teda andragoogika rajajaks, väites, et kõik need, kes on inimesena ilma sündinud, nii noored kui vanad, kogu inimrass, on arenguvõimeline ja võib omandada haridust. Elu ei saagi kulgeda ilma pideva õppimiseta

5

ANDRAGOOGIKA TEKE• Mõiste andragoogika võttis 19.

saj Saksamaal kasutusele Alexander Kapp (1833), kasutades seda Platoni haridusteooria kirjeldamiseks.

• Herbart aga väitis, et haridust omandatakse ainult nooruses. Filosoofidel ühiskonnas oli siis suurem mõju ning “andragoogika”kadus sajandiks käibelt.

• Saksa teadlane Diesterwegnimetas väljaspool kooli toimuvat õppetegevust “sotsiaalpedagoogikaks”(Jaapanis ja Hiinas –“sotsiaalharidus”)

6

ANDRAGOOGIKA TEKE

7

ANDRAGOOGIKA TEKE• 19. saj keskel oluline panus täiskasvanuharidusele -

Taani pastor, filosoof, poeet Frederik SeverinGrundtvig . Loodi Rahvakõrgkool Põhjamaades.

• 20. saj peale I MS võeti uuesti mõiste kasutusele austria ja saksa teadlaste töödes. Tihedalt seotud töölisliikumisega (koolitamine a/ü tegevuseks).

• Rosenstock : eristas pedagoogika, andragoogika(meetodite kogum), demagoogia – laste õpetamine, täiskasvanute õpetamine ja koostöö ning demagoogia vahendid täiskasvanute intellektuaalseks eksitamiseks.

8

ANDRAGOOGIKA TEKE• Inglismaal tegeldi täiskasvanuhariduse

teooria väljatöötamisega, kuid terminit “andragoogika” ei kasutatu. (ka tänapäeval harva). Teooria tugines pedagoogide ja psühholoogide arusaamadele.

• Andragoogika kui täiskasvanuhariduse teooria arvestatavaid versioone pärineb Ameerikast- Malcolm S. Knowles(“ Andragoogika praktikas”) Mida ja miks täiskasvanu õpib ja mis teda õppima innustab?

• 1960 – 1980 hulk uuringuid Knowles poolt

9

ANDRAGOOGIKA TEKE“Andragoogika praktikas”(Knowles)

• Kliiniline psühholoogia ja psühhiaatrid-täiskasvanud inimest ei saa õpetada otse, teda saab vaid toetada ja õppimist suunata

• Arengupsühholoogid – täiskasvanueas mitu erinevat arenguetappi, üleminek ühelt etapilt teisele on õpimotivatsiooni käivitajaks

• Sotsiaalpsühholoogid -vahetu keskkonna mõju õppimisvalmidusele. Kas keskkonna muutmisega saab õpiprotsessi teadlikult suunata (värvid, lähedus, stress, sotsiaalsed normid ja rollid, väärtused, elustiil, loovus)?

10


• Sotsioloogid – jõud, mis soodustavad või takistavad õppimist, kultuurikonteksti mõju õppeprotsessile ( kuidas kursustele vastuvõtt, registreerimine, rahalised probleemid, tunnustamine mõjutavad õppimist)

• Filosoofid – mis on täiskasvanuõppe eesmärk, milline on suhe õpetatava sisu ja meetodite vahel, kas õppekava peab lähtuma ühiskonna vajadustest või indiviidi huvidest. Diskussioonid jätkuvad tänaseni.

11

ANDRAGOOGIKA TEKEMalcolm S. Knowles

• 1980-ndateks piisavalt materjali, et formuleerida andragoogika eeldused, printsiibid ja strateegiad –kontseptsioonide kogu

• Andragoogika põhimõtteid võib rakendada ka laste õpetamisel, nii nagu mõnikord on otstarbekas õpetada täiskasvanuid pedagoogika reeglite järgi

12


• Tähtis on õppijate eesmärgid, õpitav valdkond, keskkond, õpetaja kvalifikatsioon jm kriteeriumid, mitte õppija vanus ja sotsiaalne staatus.

• Andragoogika ja pedagoogika jäävad iseseisvateks teadusharudeks täiendades üksteist, kuid rõhuasetused on erinevad.

• Andragoogikal on rõhk õppimisel, pedagoogikal õpetamisel ja teadmiste ülekandmisel.

13

ANDRAGOOGIKA OLEMUS

• Andragoogika kui teaduslik distsipliin kuulub kasvatusteaduste hulka koos pedagoogika, kasvatusfilosoofia, haridusteooria, gerantogoogika jt teadusharudega.

• Anēr – mees, inimene; agōgē –kasvatamine, juhtimine (Kreeka k)- otsetõlge noormeeste kasvatamine.

14

ANDRAGOOGIKA

• …täiskasvanupedagoogika, 20. sajandi alguses kujunenud pedagoogikaharu, mis uurib täiskasvanute õpetamise ja nende isiksuse arengu sihipärase suunamise seaduspära; hõlmab kõrgkoolipedagoogikat, tootmispedagoogikat, sõjaväepedagoogikat jm. (ENE; 1. Kd, 227)

15

ANDRAGOOGIKA

• …on kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanuil õppida (Knowles)

• …on mittedistsiplinaarne ravi, mis on seotud täiskasvanud inimeste nõustamisega läbi nende (ümber)õpetamise.

(Hanselmann)

16

ANDRAGOOGIKA T ÄNAPÄEVAL

• Professor Dušan M. Savićević(Jugoslaavia/Serbia)-andragoogika uutest suundadest tänapäeva Euroopas

• … on jõudnud ülikoolidesse kui õppesuund (Soome, Eesti, Sloveenia)

17


• Saksamaa – Pöggler arendanud välja andragoogiliste teadmiste süsteemi. Ei ole jõutud üheselt tunnustatava kontseptsioonini, terminoloogiline mitmekesisus. (Täiskasvanupedagoogika – Knoll). Vaidlus kuidas nimetada. (ameti/töökohapedagoogika, täiskasvanuõppe didaktika)

• Prantsusmaa – on kasutusel termin, samas ka täiskasvanute psühhopedagoogika, täiskasvanuhariduse sotsioloogia

18


• Holland – andragoogika (teadlikult juhitud protsess eesmärgiks muutuste esilekutsumine täiskasvanus); andragoloogika ( teadmiste, kogemuste ja printsiipide kogum);andragoloogia (uurib teaduslikust aspektist eelnenuid). Ei pidanud kaua vastu, sest psühholoogia ja sotsioloogia ei talunud konkurendina andragoloogiat.

19


• Suurbritannia – 1970ndatest mõjutatuna Knowlesi töödest andragoogiline mõttelaad (Nottinghami Ülikooli juurde grupp teadlasi, kes hakkasid levitama andragoogilist mõttelaadi).

• Soome – Põhjamaadest jõudnud kõige kaugemale täiskasvanuhariduse kontseptsiooni väljatöötamisel.

• Ungari, Poola, Sloveenia, Horvaatia, Tšehhi, Slovakkia, Venemaaja Eesti - andragoogika kui täiskasvanuhariduse teooria arendamine.

20

ANDRAGOOGIKA T ÄNAPÄEVALEesti

• täiskasvanute tööalane täiendõpe aastakümneid.• VÕT (Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut 1945).• 1986 TPedI juurde loodi andragoogika ja

juhtimistöö kateeder.• On kujunenud andragoogikateadlaste ringkond.

TLÜ-s Kasvatusteaduste Instituut, andragoogikaosakond (juhataja Dots. L. Jõgi).

• Täiskasvanuhariduse arendajad Eestis: Prof. Ü. Vooglaid, T. Märja, L. Türnpuu, M. I Pedajas (surn 1991).

• Käisi töödes väga palju mõtteid, mis lähedased andragoogika põhitõdedele - võib teda lugeda andragoogika rajajaks Eestis.

21

PEDAGOOGILINE JA ANDROGOOGILINE MUDEL

(Knowles 1990)

Mitteformaalne, koostööd soodustav, avatud, toetav

Formaalne ja konkureerivKeskkond

SisemineProbleemidele

Väline- kartus läbi kukkuda, sundAinele

MotivatsioonOrienteeritus

Lähtub vajadustestPõhineb õppimise kohustuselValmisolek õppida

Õppimise allikasVähese väärtusega, põhiline kogemus õpetajal või õpiku autorile

Õppija kogemus

Suureneva enesejuhtimise tunnetamine

Sõltuvuse tunnetamine, vastutus õpetajal

Õppija

Andragoogilinemudel

Pedagoogilinemudel

22

ANDROGOOGILINE MUDEL

• Täiskasvanute õpet tuleb käsitleda konkreetse olukorra kaudu. Õppekava vastavalt õppija vajadustele ja huvidele. Iga täiskasvanud õppija on unikaalne

• Kasutada sellist õpetamise tehnikat, mis sobib nii kolledži lõpetanud inimesele kui ka kirjaoskamatule töölisele.

• Alustatakse sellest olukorrast, milles ollakse. Põhimeetodiks on kogemuste analüüs.

• Õppija kogemus loeb sama palju kui õpetaja teadmised• Pakub erinevaid õppevorme – ja stiile.

23

ANDRAGOOGILINE PROTSESS

• Õppimist toetava ja soodustava kliima loomine• Õppija kaasamine plaanide tegemisse• Õppija kaasamine nende õpivajaduste diagnoosimisse• Õppijate kaasamine nende õppe- eesmärkide

formuleerimisse (õppeleping)• Õppijate kaasamine nende õppeplaanide tegemisse• Õppijate aitamine õppeplaanide elluviimisel, ressursside

leidmisel• Õppijate kaasamine õppe hindamisse- hinnatakse kogu

õppeprotsessi tervikut ja üksikuid osi

24

TÄISKASVANUTE ÕPPIMISE TINGIMUSED JA ÕPETAMISKÄSITLUSED (Jarvis 1998)

• Jarvis rõhutab õppijakeskset lähenemist, suhtuda täiskasvanud õppijasse tõesti kui täiskasvanusse

• Koolitus on humanistlik protsess, osalejate inimlikud väärtused on õppeprotsessis olulisemad

• Õpetaja tegevus ega meetodid ei tohi kedagi halvustada, esile tõsta õppija väärikust ja inimlikke omadusi

• Peter Jarvis Surrey Ülikooli haridusuuringute teaduskonna dekaan, täiendõppe professor

25

KOKKUVÕTE

• Täiskasvanuõppes annab paremaid tulemusi teistsugune mudel kui laste ja noorte õpetamisel.

• Täisk inimene tuleb õppima siis, kui tal on selleks vajadus.

• Täisk õppija toob õppeprotsessi kaasa oma kogemused, eelnevad teadmised, vajadused jm, mida õpetajal tuleb arvestada.

• Täiskasvanuteõpetaja peamine roll on õppijate toetamine ja suunamine, mitte õpetamine e “oma tarkuse edastamine”.

26

TÄISKASVANUTE VANUSEPERIOODID (LEVINSONI JÄRGI)

• 17 – 22 täiskasvanuikka siirdumine• 22 - 28 täisikka jõudmine • 28 – 33 üleminekuaeg• 33 – 40 paigalejäämine• 40 – 45 keskea üleminek• 45 – 50 keskikka jõudmine

Alguses sisaldas Levinsoni uurimismaterjal vaid mehi ning uuring on tehtud Ameerika ühiskonnas.

27

Levinsoni teooria

• Levinson kujundab inimese elu koondununa elustruktuuri ümber

• Elustruktuuri moodustavad:– Olulised inimsuhted– Rollid tööl, peres jt gruppides– Inimese “Mina “ erinevad pooled, millest osad

elatakse välja, osad mitte

• Elus on korraga vaid mõned olulised tegurid• Rollide ümber kujuneb inimese elustruktuur

28

Elustruktuur muutub

• Püsivad perioodid (6-8a) vahelduvad üleminekuperioodidega (4 – 5 a).

• Ülemineku põhjustab rahulolematus põhikomponentidega, mis võib viia ka kriisini.

• Üleminek toimub, kui inimese elustruktuur ei vasta enam tema isiksuse eesmärkidele ja püüdlustele.

29

TÄISKASVANUTE VANUSEPERIOODID (Cross)

• Eemaldumine lapsepõlvekodust (18- 22)• Siirdumine täiskasvanute maailma (23-

28)• Stabiilsuse otsingud (29- 34)• Iseendaks saamine (37- 42)• Stabiilsuse saavutamine (45-55)• Küpsuse saavutamine (57-64)• Tagasivaade elule, kokkuvõtete tegemine

30

MIKS TÄISKASVANU ÕPIB?

Isiklikel põhjustel• Oma huvi rahuldamiseks• Uute oskuste

omandamiseks• Soov midagi uut teha• Tööalase kvalifikatsiooni

tõstmiseks• Olemasolevate oskuste,

teadmiste, arusaamade kinnistamiseks

• Oma suutlikkuse proovilepanekuks

31

MIKS TÄISKASVANU ÕPIB?

Sotsiaalsetel põhjustel• Sotsiaalse

kompetentsuse tõstmiseks, suhtlemisoskuse parendamiseks

• Kontaktide sõlmimiseks• Taaskohtumiseks

sõpradega• Üksinduse vältimiseks

Kindlam on astuda, kui tead kuhu poole oled teel…20Koha%20-%20RKA6064%… · • 20. saj peale I MS võeti uuesti mõiste kasutusele austria ja saksa teadlaste töödes. Tihedalt

Documents