Keskkonnaprobleemid eestis

Pärnu Koidula Gümnaasium

Liisa Koodi

11C klass

21.02.2012

KESKKONNAPROBLEEMID EESTIS

EESTI KESKKONNASTRATEEGIA

• Keskkonnastrateegia põhieesmärk on sõnastatud säästva

arengu tõekspidamiste alusel:

• Tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse

arenguks vajalikud ressursid loodust oluliselt

kahjustamata, maastikke ja elustikku säilitades ning

majanduse arengutaset arvestades.

EESTI PÕHILISED KESKKONNAPROBLEEMID:

• Põlevkivi kaevandamine ning põletamine

• Liigne metsade raie

• Õhusaastumine

• Jäätmete teke ja nende ebaseaduslik ladustamine

• Soode kuivamine ning turba kaevamine

• Veekogude eutrofeerumine ehk veekogu toitelisese tõus

• Militaarne keskkonnareostus

• Pinnase erosioon jne.

KESKKONNAPROBLEEMIDE PÕHJUS JA KESTVUS

• aegunud, toorainemahukate tehnoloogiate kasutamine tööstuses

• elanike madal keskkonnateadlikkus

• keskkonnaalase tehnika ja oskusteabe mahajäämus

• puudulik keskkonnakorraldus

PÕLEVKIVI KAEVANDAMINE JA PÕLETAMINE

• Lahtise kaevandamise tulemusena on u 10 tuhat hektarit maad kaetud aheraine kuhikutega .

• Maa-aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetu 20 tuhat hektarit maad .

• Põlevkivi põletamisega kaasnuvad tuhamäed.

• Märkimisväärset saastet tekitab elektrijaamade korstentest väljuv lendtuhk.

Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mõjutab negatiivselt inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi.

• Põhja-Eesti linnades on täheldatud haigusjuhtude kasvu sõltuvalt saasteainete sisalduse tõusust välisõhus.

• Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas on hingamisteede haigestumus suurem- kui mujal Eestis.

TÖÖSTUS-, PÕLLUMAJANDUS- JA MILITAAROBJEKTIDE JÄÄKREOSTUS, OHUSTAB PÕHJA- JA PINNAVETT, NING RIKUTUD MAASTIKUD.

• Paarikümnes asulas on vaja joogivett kohale vedada tsisternides, kuna kasutusel olev põhjaveekiht on reostatud.

Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus

KESKKONNA SAASTAMINE JÄÄTMETEGA; JÄÄTMETEGA KAETUD ALADE KASV, JÄÄTMEKÄITLUSE, SEALHULGAS OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSE KORRASTAMATUS.

• Aastas tekib Eestis ühe elaniku kohta umbes 300 kg olmejäätmeid.

• Koos tööstusjäätmetega tuleb ühe eestimaalase kohta 10 tonni jäätmeid aastas.

• Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine, vee-elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus.

• Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele.

• Elustiku ja maastike mitmekesisuse, sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist.

Jõe värvus muutus vette sattunud kemikaalide tõttu.

HOIAME EESTIMAA PUHTA !