Keskkond ja tervis, TÜPS, 2012 II

KESKKOND JA TERVISEnda Pärisma

[email protected]

TÜPS 2012

Õigussüsteem

• Riigile on omased kolm tunnust:

– avalik võim,

– territoorium, millel see avalik võim kehtib ning

– rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud.

• Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu

• Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse

• Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ

• Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja

Keskkonnaalane juhtimissüsteem

• Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad:

• Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ

• Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja

• Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan. Valitsemisala:

– Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine

– Maa- ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine

– Loodusvarade kasutamise, kaitse jm korraldamine

– Kiirguskaitse tagamine

– Keskkonnajärelvalve

– Ilmavaatluste ning loodusuuringute jm korraldamine

– Maa- ja veekatastri pidamine

Eesti keskkonnapoliitika teetähised

• Säästva arengu seadus – eesmärk on sätestada säästva arengu rahvusliku strateegia alused.

• Eesti keskkonnastrateegia kuni 2030 – on riigikeskkonnaalase tegevuse ja kavandamise ja rahvusvahelise koostöö arendamise aluseks. Tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnakaitse põhimõtetel.

• Eesti looduskaitse arengukava aastani 2035 -eesmärgiks on looduskaitse korraldamine järgneva 25 aasta jooksul nii, et tagataks looduse väärtuste võimalikult hea säilimine, hävinud (hävimisohus) väärtuste taastamine ning loodusvarade jätkusuutlik kasutamine.

Keskkonnaministeeriumi haldusala

Keskkonnaamet

• Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi struktuuriüksus, mis korraldab riigi keskkonna-, looduskaitse-, metsa-, kalanduspoliitika ja -programmide ning -tegevuskavade elluviimist maakonnas.

• Ameti tegevusvaldkond on riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine.

– Väljastab lube

– Tegeleb planeeringutega

– Valitseb kaitstavaid loodusobjekte

– Korraldab seiret

– Ei teosta järelvalvet

Keskkonnainspektsioon

• Keskkonnainspektsioon koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid.

– Vastutab loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse

– alase järelvalve eest

– Nõuab kohtu kaudu kompensatsiooni keskkonnale

– põhjustatud kahju või loodusvarade ebaseadusliku

– kasutamise eest

– Analüüsib asjakohaseid õigusakte

– Teostab keskkonnaalast järevalvet

• Keskkonnainspektsiooni ööpäevaringne tasuta infotelefon 1313

Avalikkuse kaasamine

• Keskkonnaalaseid otsustusprotsesse, kuhu avalikkus kaasatakse:

– Ala või üksikobjekti kaitse alla võtmine

– Erineva taseme planeeringud

– Keskkonnamõjude hindamine

Kaasamine tagab väljatöötatava arengukava või õigusakti tasakaalustatuse ja lähtumise avalikust huvist.

Planeeringute liigid

• Üleriigiline planeering – algatab valitsus

• Maakonnaplaneering – algatab valitsus või maavanem

• Üldplaneering – algatab kohalik omavalitsus

• Detailplaneering – algatab kohalik omavalitsus

• Teemaplaneeringud

Kõrgema taseme planeering on aluseks madalama taseme planeeringule.

Ökoloogia

Ökoloogia

• Ökoloogia – teadus, mis uurib organismide ja neidümbritseva keskkonna suhteid. „oikos” – kodu ja „logos” –teadus, õpetus – koduteadus :)

• Liik – organismide süstemaatike väikseim üksus

• Populatsioon – rühm ühte liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas

• Kooslus (biotsönoos) – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil

• Levila ehk areaal - mingi liigi isendite esinemisala

• Ökosüsteem –funktsionaalne süsteem, mille toitumissuhete kaudu seostunud organismid kooskeskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku

Taksonoomia

Keskkonnategurid• Biootilised – tulenevad organismide kooselust

– Konkurents

– Parasiitlus

– Kisklus

– Sümbioos

• Abiootilised – tulenevad organisme ümbritsevast elutust keskkonnast

– Päikesevalgus

– Temperatuur

– Sademed

– PH-tase

– Rõhk

– Hapnikusisaldus

• Antropogeensed - inimtegurid

Ökoloogilised limiteerimisreeglid

• Limiteeriv tegur (e. piirav ökoloogiline tegur) -ökoloogiline tegur, mille intensiivsus ei võimalda organismi eksistentsi (kasv, sigimine), samal ajal, kui teised organismile mõjuvad ökoloogilised tegurid seda võimaldaksid.

• Liebigi miinimumseadus: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem.

• Shelfordi tolerantsusreegel: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis enim eemaldub optimumist.

Ökoloogiline amplituud

Ökonišš

• Ökonišš on liigi roll koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja eluta keskkonnaga ja on vaadeldav liigiökoloogiliste amplituudide summana.

• Ökoloogiline reegel: Kui kahel liigil on väga sarnased niššid, ei saa nad koos elada. Antud oludes efektiivsem tõrjub teise välja.

– Euroopa naarits vs ameerika naarits

Populatsioon

• Populatsiooni arvukus

• Populatsioonitihedus

• Populatsiooni vanuseline ja sooline koosseis

– Stabiilses populatsioonis püsib vanade ja noorte arv tasakaalus

– Kasvavas populatsioonis on noori rohkem ning sünnib rohkem järglasi.

– Kahanevas populatsioonis sureb rohkem isendeid kui sünnib.

• Populatsiooni kasvukõver

• Populatsiooni levila ehk areaal

Jaaguari areaal

Kasvukõver

Toiduahela lülid

• Tootjad ehk produtsendid – orgaanilise aine tootjad, rohelised taimed

• Tarbijad ehk konsumendid – kasutavad toiduks toodetud orgaanilist ainet, ise ei tooda

– I astme tarbijad ehk rohusööjad (herbivoorid)

– II astme tarbijad ehk kõigesööjad (omnivoorid)

– III astme tarbijad e kiskjad-lihasööjad (karnivoorid)

• Lagundajad ehk destruendid – lagundavad surnud orgaanilist ainet

• NB! KOGU INIMESTE KASUTATAV ENERGIA ON PÄRIT PÄIKESELT!

Ökoloogiline püramiid

Ökosüsteemid

• Ökosüsteemi moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid

– ökosüsteem on üks eluslooduse organiseerituse tasemeid;

– ökosüsteemi kuuluvad liigid on kohastunud omaelukeskkonnaga ja üksteisega;

– ökosüsteemid on isereguleeruvad;

– ökosüsteemi kuuluvad liigid koonduvad eri troofilistele tasemetele;

– troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi iseloomustab ökoloogiline püramiid;

– ökosüsteemi muutuvad ajas ja evolutsioneeruvad.

Kooslus

• Kooslus on eri liiki populatsioonide kogum üheselupaigas

– Kõik antud metsas kasvavad taimede populatsioonid moodustavad antud metsa taimekoosluse

Aineringed

• Hapnikuringe on hapniku ringkäik eluta loodusest elusasse ja tagasi. Kõik aeroobsed organismid kasutavad hingamiseks õhuhapniku.

• Süsinikuringe puhul on kõne all fotosüntees, hingamine, kõdunemine, fossiilsed kütused ja põlemine, kuid ka vulkaanide- ja inimtegevus.

• Lämmastikuringes on oluline bakterite (shmügarbakterite) tegevus, surnud organismide ja väljaheidete lagunemine jm.

• Veeringe hõlmab veekogusid, põhja- ja pinnavett, aurumist, sademeid ning muidugi ka organisme.

KESKKOND JA TERVISEnda Pärisma

[email protected]

TÜPS 2012