10,5 km 10,3 km 11,7 km 8,3 km 13 km 11,9 km 6,7 km 6,5 km 10,4 km 11,2 km 4,6 9,4 km 18,7 km K L M O P R S T F H C D A B VEETURISMI MARSRUUDID JA JõELE JUURDEPääS / MARŠRUTI UN PIEEJAS PUNKTI UPEI Põltsamaa jõgi, pikkuselt kolmas Eestis ning ühtlasi ainuke, mis läbib nelja maakonda. Jõgi on 135 km pikk, sellest ~ 115 km on veeturis- miks kasutatav ja sobiv kogu jäävaba aja. Koos Pede, Pedja ja Emajõega kuni Võrtsjärve õppe- keskuseni on veeteed võimalik läbida 135 km. Jõgi on rohke põhjavee toitega, mistõttu läbitav ka kõige kuivemal perioodil. Paadi, kanuu ja muude vahenditega matkamiseks sobilik alates Ao paisjärvest. Kanuumatkad Põltsamaa jõel viivad läbi nii loo- duskaitse alustelt inimtühjadelt sooaladelt, kus jõgi lookleb laisalt ning moodustab hulgaliselt vanajõgesid, kui ka Põltsamaa roosilisest kesk- linnast, kus jõgi kihutab üle kärestiku. Piirkonnas esineb karstinähtus, leidub fossiiliderohkeid paelademeid. Pane tähele, et võib esineda jõkke langenud puid! A – B Ao–Piibe, kitsas rahulik, lookleb võsa va- hel. B – E Piibe–Jõeküla, raba servas vahelduva lan- gusega, asustuseta. E – H Jõeküla–Rutikvere, valdavalt kivise põhja- ga, võsa ja metsaga äärestatud. H – K Rutikvere–Pajusi, asustus tiheneb, võib näha põldusid, heinamaid. K – L Pajusi–Põltsamaa, valdavalt kiirevooluline ja kivise põhjaga, allikarohke. L – N Põltsamaa–Külmoja, inimtegevus näha, kiirevooluline, kivise põhjaga, allikarohke. N – R Külmoja–Laashoone, vasakkallas loodus- kaitsealune raba, paremkallas asustuse ja põllumajandusala, jõgi vahelduva põhja ja voolukiirusega. R – S Laashoone–Emajõgi, asustuseta loodus- kaitseala. S – T Emajõgi–Võrtsjärv, olenevalt vee tase- mest kas vastuvoolu või allavoolu, tugeva vooluga tasandikujõgi. Peltsamā ir trešā garākā upe Igaunijā un vienīgā, kas tek cauri četriem apriņķiem. Upe ir 135 km gara, aptuveni 115 km ir ūdenstūrismam piemēroti un braucami jebkurā laikā, ja upē nav ledus. Kopā ar Pedi, Pedju un Emajegi līdz Verts- jerva mācību centram izbraucamais ūdensceļa garums ir 135 km. Upei ir bagātīga gruntsūdeņu pieplūde, tāpēc tā izbraucama arī vissausākajā periodā. Sākot no Ao uzpludinātā ezera, pie- mērota braucieniem ar laivām, kanoe un citiem līdzekļiem. Kanoe ceļš pa Peltsamā upi ved gan cauri pur- vainiem dabas lieguma apvidiem, kuros nav neviena cilvēka, kur upe izveidojusi daudzas vecupes un tagad laiski līkumo, gan cauri rozēm slīgstošam Peltsamā pilsētas centram, kur upe traucas pāri krācēm. Apvidū noris karsta procesi, tiek atklāti fosilijām bagāti kaļķakmens slāņi. Atceries, ka upē var būt nokrituši koki! A – B Ao–Pībe, šaura, mierīga, līkumo cauri krū- mājiem. B – E Pībe–Jēkilas ciems, augstā purva mala ar mainīgu kritumu, neapdzīvota. E – H Jēkilas ciems–Rutikvere, upes dibens pār- svarā akmeņains, to ieskauj krūmāji un meži. H – K Rutikvere–Pajusi, blīvāka apdzīvotība, var ieraudzīt laukus, siena pļavas. K – L Pajusi–Peltsamā, pārsvarā ar ātru straumi, upes dibens akmeņains, daudz avotu. L – N Peltsamā–Kilmoja, var redzēt cilvēku dar- bības pēdas, ātra straume, upes dibens akmeņains, daudz avotu. N – R Kilmoja–Lāshone, kreisajā krastā rezervā- ta augstais purvs, labais krasts apdzīvots, lauksaimniecība, upes dibens un strau- mes ātrums ir mainīgi. R – S Lāshone–Emajegi, neapdzīvots dabas lie- gums. S – T Emajegi–Vertsjervs, atkarībā no ūdens līmeņa pret straumi vai pa straumi, līdze- numa upe ar spēcīgu straumi. Alevivanema Carl Schmidti maja Kesk 4, 48105 Põltsamaa, +372 509 1937, 534 68303, www.csmaja.eu Ebru Matkad OÜ +372 516 0279, www.ebru.ee Eneli-x OÜ +372 522 7595, www.eestimatkad.eu Heleni maja Pajusi mnt 12, 48106 Põltsamaa, +372 776 2720, www.helenimaja.ee Jäägi talu kodumajutus +372 528 4502, www.jaagitalu.ee Kase Turismitalu Kõpu küla, Pajusi vald, +372 514 9900, www.kasetalu.eu Kuningamäe külalistemaja Kuningamäe küla, Põltsamaa vald, +372 773 8646, [email protected] Külalistemaja Rivaal Veski 1, 48106 Põltsamaa, +372 776 2620, 512 2626, www.rivaal.ee Pihla puhkemaja Väike-Kamari küla, Põltsamaa vald, +372 5818 9989 www.pihla24.ee Vahe Külalistemaja Vahe 1, 48103 Põltsamaa, +372 501 7815, www.vahemajutus.ee Kanuu / Kanoe Süst / Kajaks Meresüst / Jūras kajaks Kummipaat / Piepūšamā laiva Aerusur / Airdēlis Ujuvparv / Pontonu plosts SOT-süst / SOT-kajaks Teenusepakkujad / Laivu noma Soovitused looduses liikujale: • Ole tähelepanelik enda ja teiste suhtes. • Prügi pane prügikasti või võta endaga kaa- sa. • Tea, kus sa asud ning tee endale selgeks piirkonna kohta käivad juhised ja piirangud. • Igaüheõiguste kohaselt võid looduses vabalt liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa päikesetõusust päikese- loojanguni kõikide maaomanike maadel, kui sellega ei tekitata kahju maaomanikule. Liikumist ja muid igaüheõigusi on piiratud looduskaitsealadel ja matkaaladel, õueala- del, põldudel ja istandikel. • Avaliku veekogu veeteed on liikluseks ja kaldale randumiseks ning kallasrajale pää- semiseks lubatud kõigile. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning teistel veekogudel 4 meetrit. • Lühiajaline viibimine maastikel puhka- miseks, päevitamiseks, suplemiseks, loo- dusandide korjamiseks, kalastamiseks, paadi ankurdamiseks või randumiseks on lubatud samades kohtades ning tingimustel kui maastikel liikuminegi. Pikemaks ajaks peatumiseks on vaja maaomaniku luba. Kui kasutatakse tähistatud ja ettevalmistatud telkimis- ja lõkkekohti, pole luba vajalik. • Lõket ei tohi teha turbapinnasele, maakivi- dele ega ka rannaliivale, loata võib tuld teha matkapliidil, kus tuli asub maast kõrgemal. Lõkkematerjaliks võib korjata metsa alt risu. Lõke peab olema ohutu ning lahkumisel tu- leb veenduda, et tuli on summutatud ja söed lõplikult kustunud. • Avalikuks kasutamiseks määratud veekogul võib kalastada ühe lihtkäsiõngega kellelegi tasu maksmata. Teiste kalapüügivahendite- ga on kalastamine lubatud vaid kalastaja- kaardiga ning seadusega sätestatud korras. Kalastuskaardi ja harrastuspüügiõiguse saad taotleda www.pilet.ee • Jahipidamine on Eestis korraldatud seadu- sega, see ei kuulu igaüheõiguse alla. Jahipi- damisõiguse saad taotleda www.pilet.ee • Koeraga võib looduses liikuda vaid teda rih- mas pidades, välja arvatud jahi ajal. • Maastikul liikuja peab vältima metslooma- de ja lindude häirimist, seda eriti nende si- gimis- ja pesitsuspaikades. Ka ei ole lubatud veekogudel sõita kalade kudemis- ja lindude hulgalise pesitsemise paikadesse. • Riigimetsa Majandamise Keskus, Jõgevamaa metskond, +372 676 7449, 505 4627 • Keskkonnaamet, Jõgevamaa kontor, +372 7762410 Ieteikumi • Esi uzmanīgs pret sevi un citiem. • Atkritumus met atkritumu kastē vai nes sev līdzi. • Zini, kur tu atrodies, un noskaidro, kādus norā- dījumus un ierobežojumus jāievēro attiecīgajā apvidū. • Saskaņā ar Igaunijas likumiem ikvienam ir tie- sības brīvi pārvietoties dabā ar kājām, riteni, slē- pēm, laivu vai zirgu no saullēkta līdz saulrietam jebkura zemes īpašnieka zemē, ja tas nenodara kaitējumu zemes īpašniekam. Pārvietošanās un citas tiesības ir ierobežotas rezervātos un pastai- gu vietās, dārzos, laukos un stādījumos. • Ikviens drīkst izmantot publisko ūdenstilpju ūdensceļus, lai pārvietotos, izkāptu krastā un nokļūtu uz krasta ceļa. Krasta ceļa platums pie kuģojamām ūdenstilpēm ir 10 m, pie citām ūdenstilpēm – 4 metri. • Īslaicīga uzturēšanās apvidū, lai atpūstos, sauļotos, peldētos, vāktu dabas veltes, zvejotu, noenkurotu vai piesietu laivu, ir atļauta tajās pašās vietās un ar tiem pašiem nosacījumiem kā pārvietojoties apvidū. Lai apstātos uz ilgāku laiku, ir jāsaņem zemes īpašnieka atļauja. Ja uzturas apzīmētās un iepriekš sagatavotās telšu un ugunskura vietās, tad atļauja nav vajadzīga. • Ugunskuru nedrīkst taisīt uz kūdras augsnes, akmeņiem vai piekrastes smiltīs, bez atļaujas uguni var kurināt pārnēsājamās plītiņās, ku- rās uguns atrodas augstāk par zemes virsmu. Ugunskura kurināšanai drīkst savākt meža pa- kaišus. Ugunskuram ir jābūt drošam, un aizejot jāpārliecinās, ka uguns ir apslāpēta un ogles ir pilnībā nodzēstas. • Publiski lietojamās ūdenstilpēs ir atļauts zvejot bez maksas, lietojot vienu parasto rokas makšķeri. Makšķerēšana ar citiem zvejas līdzek- ļiem ir atļauta vienīgi, saņemot makšķerēšanas karti un likumā noteiktajā kārtībā. Makšķerēša- nas kartes un atpūtas zvejas atļaujas saņemša- nai var pieteikties interneta lapā www.pilet.ee. • Medību noteikumi Igaunijā ir noteikti ar liku- mu, tie nepieder pie vispārējām tiesībām. Uz medību tiesībām var pieteikties interneta lapā www.pilet.ee. • Ar suni atļauts pastaigāties dabā, tikai turot to pie siksnas, izņemot, ja notiek medības. • Pārvietojoties apvidū, jāizvairās traucēt sav- vaļas zvērus un putnus, jo īpaši viņu vairošanās un ligzdošanas vietās. Ūdenstilpēs ir aizliegts braukt zivju nārstošanas un lielās putnu ligzdo- šanas vietās. • Valsts mežu apsaimniekošanas centrs, Jegevamā mežniecība, +372 676 7449, 505 4627 • Vides aģentūra, Jegevamā nodaļa, +372 776 2410 Väljaandja / Izdevējs: Põltsamaa Linnavalitsus / Peltsamā pašvaldība Kartograafia / Kartogrāfija: OÜ Kaardikirjastus Jāņa Sēta / SIA ” Karšu izdevniecība Jāņa sēta” Piltide autorid / Foto: Rutt Tänav, Teele Kaeramaa, Eneli-x OÜ RIVERWAYS Turismiinfokeskused / Tūrisma informācijas centri: Põltsamaa Turismiinfo / Peltsamā tūrisma informācija Põltsamaa, Lossi tn 1b, +372 529 3307, [email protected], www.visitpoltsamaa.com Rannu-Jõesuu puhkeala / Rannu-Jeesū atpūtas vieta Vaibla küla, Viljandimaa, +372 518 6346, [email protected], www.vortsjarv.ee LV LV EE EE vahemaa veekoguni hotell, külalistemaja hostel talu, puhkemaja kämping puhkekoht parkla voodikohtade arv saun toitlustus telkimiskohad spordiväljakud paadi rent tasuta tasuline pikniku laud, pink lõkkekoht kuivtualett joogivesi elekter varjualune pood bensiinijaam kohvik jalakäijate sild vesiveski kärestik vaatamisväärsused turismiteenused jõele juurdepääs marsruuti järvedes kaugus, km attālums līdz upei viesnīca, viesu māja jauniešu mītne lauku māja kempings atpūtas vieta stāvvieta gultasvietu skaits pirts ēdināšana telšu vietas sporta laukumi laivu noma par brīvu maksas piknika galdi, soli ugunskura vieta sausā tualete dzeramais ūdens elektrība nojume veikals degvielas uzpildes stacija kafejnīca gājēju tilts ūdensdzirnavas krāces apskates vietas tūrisma pakalpojumi pieejas punkti upei maršruti pa ezeriem attālumi, km Legend / Apzīmējumi 45 1 km A Ao veskijärv, telkimine LV / Ao dzirnavu ezers, telts vietas B Piibeküla, Lääne Virumaa, Endla LKA LV / Pībekilas ciems, Dienvidvirumā, Endlas dabas rezervāts 1 Endla LKA Rabamaastik, kohati puutumatud reservaadid. LV / Endlas dabas liegums Augsto purvu ainava, vietām neskarta daba. 2 NAVA LõKKEPLATS C 3 KIRIKUMäE LõKKEPLATS D 4 Jõeküla sild Endise puusilla asemele paigaldatud sõjaväe metallsild Ameerika sõdurite poolt. Kallastel on vanad metsavahitalude asu- kohad. Sillast 2,3 km järel RMK lõkkeplats vasakul kaldal. LV / Jēkilas ciema tilts E Iepriekšēja koka tilta vietā amerikāņu karavīri uzstādīja metāla tiltu karaspēkam. Krastos ir vecas mežsargu māju vietas. 2,3 km aiz tilta kreisajā krastā ir ugunskura vieta.