-
KKAANNEEPPII TTEEAATTAAJJAAAprill 2008 Hind 2 krooni
Vallavalitsuse ja volikogu ajaleht Nr 4 (48)
Volikogu 20. märtsi istung
Päevakord:1. Kuritegevusest Kanepi vallas 2007.aastal.Kuulati
valla vanemkonstaabel SilverHinto ettekannet, kus ta märkis, et
võr-reldes 2006. aastaga on vallas kuritege-vus vähenenud. 2006.
aastal pandi toi-me 91 kuritegu, 2007. aastal 59 kuri-tegu. 2007.
aastal toime pandud 59 ku-riteost avastati 38 ja eelmise aasta
kuri-tegudest 4. Kõige rohkem on toimepandud salajasi
vargusi.Otsustati valla vanemkonstaabli esi-tatud informatsioon
kuritegevuse koh-ta teadmiseks võtta.2. Revisjonikomisjoni akti
arutamine.Revisjonikomisjoni esimees Kalev Kon-go tutvustas
volikogule revisjonikomis-jon akti, millega anti hinnang
vallava-litsuse tegevusele. Revisjonikomisjoniotsuse kohaselt
vastas vallavalitsuse te-gevus kohaliku omavalitsuse korraldu-se
seadusele ja volikogu vastuvõetudmäärustele ja otsustele.Otsustati
langetada otsus nr 14 ja kin-nitada revisjonikomisjoni akt.3.
Vallavara võõrandamine.Otustati võõrandada avaliku
suuliseenampakkumise korras kinnistu ,,Erast-vere koolimaja”
hinnaga 100 000 kroo-ni ja kinnistu ,,Põlgaste kultuurimaja”hinnaga
100 000 krooni. Otsus nr 15.4. Vallavalitsuse koosseisu
täiendami-ne.Vallavanem Aivar Luts tegi ettepanekutäiendada
vallavalitsuse koosseisu kul-tuuri- ja spordinõunikuga, kelle
ülesan-deks on valla kultuuri- ja spordielu kor-raldamine ja
selleks eelduste loominening Kanepi kultuurimaja töö juhti-mine.
Tööle hakkaks ta Kanepi kultuu-rimajas.Otsustati vastu võtta määrus
nr 12,,Vallavalitsuse struktuuri täiendami-ne”.5. Vallavara
omandamine.Otsustati osta Kanepi vallale ASilt Mah-ta Kütus maa
nimetusega ,,Jäätmejaa-ma”, suurus 938 m2, hind 10 000 krooni.Otsus
nr 16.6. Kanepi valla prügiveo haja- ja tihe-asustuspiirpiirkondade
määramine.Volikogu esimees Vahur Tohver märkis,et eelmisel
volikogul oli kavatsus mää-rata prügiveol
hajaasustuspiirkonnakskogu Kanepi vald. Selline lähenemineoleks aga
seadusevastane. Peab lähtu-ma maakonnaplaneeringust, kuna Ka-nepi
valla üldplaneering ei ole valmis.Maakonnaplaneeringu järgi on
tihe-asustusala terve Kanepi alevik. Kui val-mis saab valla
üldplaneering, siis kaPõlgaste.Otsustati sõnastada §5 lõige 1
järgmi-selt: korraldatud jäätmeveo konteine-rite tühjendamissagedus
Kanepi vallatiheasustusega aladel on vähemalt ükskord kuus,
hajaasustusega aladel vähe-malt üks kord kvartalis.Võeti vastu
määrus nr 13 ,,Kanepi vallakorraldatud jäätmeveo tingimuste jakorra
muutmine”.7. Katastriüksuse sihtotstarbe määra-mine.Maanõunik Aare
Plato tutvustas otsuseeelnõu muuta kinnistu Telli sihtots-tarvet.
Otsus nr 17.8. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühen-duse liikmeks
astumine.Haridus-, kultuuri- ja noorsookomisjoniesimees Annika
Ladva selgitas EestiAvatud Noortekeskuste Ühenduse te-gevust ja
seda, mida annab Kanepinoortekeskusele selle liikmeks olek.Tegemist
on mittetulundusühinguga,mis on katusorganisatsiooniks
riiginoortekeskustele. Olles liige, saab tasu-ta koolitusi, samuti
on võimalik taotle-da projektide jaoks raha Euroopa tõu-kefondide
kaudu ja olla informeeritudnoortekeskuste tööd
puudutavatesküsimustes. Otsustati nõustuda ühen-duse liikmeks
astumisega. Otsus nr 18.
Väljavõtte on koostanudvallasekretär ÕIE PÕDER
Kanepi valla õpilasmalev alustab tööd
Kanepi vallavalitsus pakub ka käesolevalaastal 13-17aastastele
noortele võimalustosaleda töö- ja puhkelaagris.
Noored saavad neli tundi päevas jõukohasttööd teha ja samas
aktiivselt puhata. Noorteülesanneteks on enamikus heakorratööd
vallaobjektidel: kalmistul, pargis jne.
Pärastlõunase aja täidavad sportlikud te-gevused, meeskonnatöö
harjutused, välja-sõidud jne.
Laager toimub Kanepis ja Põlgastes ningkestab kümme tööpäeva.
Kõigil on võimalusosaleda 29.-31. juulini Põlvamaa õpilasmale-vate
kokkutulekul Saarjärvel.
Noore osalustasu on 300 krooni (T-särk,kokkutulek), sellest on
lapsevanema osalus(ühe lapse kohta) 150 krooni, teise pooletasub
Kanepi vallavalitsus.
Õpilasmaleva töös osalemiseks tuleb täitaavaldus, blankette saab
Kanepi valla noor-tekeskusest.
Lisainfot küsi Annika Ladvalt telefonil 5172799 või
[email protected].
Põlgaste rühma avaldused saab Ene Veber-soni käest, info
telefonil 517 7638.
Täidetud avaldus tuleb tagastada enne 22.aprilli.
ANNIKA LADVA
Kaitseväe õppusJVÕK Kuperjanovi ÜJP korraldas Kanepi
valla territooriumil ajavahemikul 14.–17.aprillini luurekompanii
õppuse.
Õppuse käigus kasutati Kooraste ja Laja-vangu piirkonnas iga
päev kella 8–18 imitat-sioonivahendeid (paukpadrunid).
Õppusel osales 80 kaitseväelast ning kasu-tati 18 maastikuautot
ja nelja veoautot.
KT
Hooli oma südamest!Seoses südamenädalaga tuletab perearst
Vaike Meesak meelde, et igal esmaspäeval jakolmapäeval kell 18
ootab ta kepikõnnile.
Vallavanema veerg
Hea vallarahvas!Kevad muudab looduse kauniks, kuid en-
ne sulatab ta lume alt nähtavale palju sellist,mida me näha ei
tahaks. Üleriigilise kampaa-nia ,,Teeme ära!” eestvõtjad kutsuvad
kõikieestimaalasi 3. mail heakorratöödele, veel onvõimalik liituda.
Ka oma kodutänava ja ma-jaümbruse korrastamine kuulub kevadejuurde.
Tekkinud prügi tuleb käidelda vasta-valt prügieeskirjale.
Kanepi vallavalitsus on kuulutanud väljakonkursi spordi- ja
kultuurinõuniku ametiko-ha täitmiseks. Ootame tööle inimest, kes
suu-dab valla kultuuri- ja sporditegevust koordi-neerida ning
kultuurimajast kõikide Kanepistegutsevate laulu-, tantsu-, noorte-,
spordi-,käsitöö- ja külaseltside keskuse kujundada.
Maikuu algus on kõikides koolides, laste-aedades ja kodudes
emadepäevateemaline.Margit Lail meie vallast valiti mullu
aastaemaks. Perekond Laili lapsed on kodust kaa-sa saanud aktiivse
elukoiaku, huvi muusikavastu, nad leiavad aega tantsuga tegelda
jasporti teha. Lasterikkas peres kasvavad lap-sed, kes märkavad ka
teisi enda ümber, hoia-vad kokku ja aitavad üksteist. Meie valla
kõi-ge lasterikkam ema on aga Liilia Lukats. Lu-katsite pere
kümnest lapsest on vanemad jubatööealised, nooremal on
kooliminekuni mituaastat aega.
Kevad on töörohke kõigile maainimestele.Ka vallas käivad mitme
projekti ettevalmis-tustööd, nendest aga pikemalt järgmises
le-hes.
Soovin jõudu heakorrastustöödeks ja ilu-sat emadepäeva kõigile
peredele!
AIVAR LUTS,vallavanem
Seoses üleriigilise prügi-koristusaktsiooniga ,,Teemeära 2008”
käisid Annika Lad-va, Janis Kukk, Kadi Seeme,Hip Kõiv ja Egle
Rüütli püha-päeval, 6. aprillil Kanepi vallaebaseaduslikke
prügihunni-kuid kaardistamas. Leiti 23prahikuhilat. Varem olid
Joo-nas Leib ja Kristel Kund kaar-distanud umbes kolm neljan-dikku
kogu valla territooriu-mist. Kokku on Kanepi vallaskaardistatud 70
prügihunnikut.,,Teeme ära 2008” prügikoris-tuspäev leiab aset 3.
mail.Kutsume kõiki aktiivseid ini-mesi kampaaniast osa võtma.Eriti
on oodatud autohaagiste-ga grupid.
Eestis on vaja umbes 40 000inimest, et kogu kaardistatudprügi
ära koristada. Kanepist
on registreerunuid 30, agavõiks olla rohkem.
Kodulehelwww.teeme2008.ee saab kam-paaniaga tutvuda ning
näebvaldade kaupa ka prügikaarte.
Oodatud on ka sponsorid,kes annetaksid prügikotte, töö-kindaid
ja aitaksid transpordi-
vahenditega.Ühendust tuleks võtta tel
517 2799 (Annika Ladva) jatel 5635 9623 (Joonas Leib).
EGLE RÜÜTLI ja HIP KÕIV,Kanepi gümnaasiumi 11.
klassi õpilased
Kanepi valla KEVADLAATtoimub laupäeval 10. mail kella 9–14
Kanepi gümnaasiumi staadionil.Kella 10–11 laadaüllatused Ivar
Saarelt,
kella 11–13 ansambel Kukerpillid, lastele batuut.Jälgi
reklaami!
Infotelefonid 797 6311 ja 797 6312.
,,Teeme ära!”Kanepis
TEADEKanepi vallavalitsus korraldab ajavahe-
mikus 21.–27. aprillini ohtlike jäätmetetasuta kogumise ja
äraveo. Jäätmeid saabüle anda Põlgaste tanklas asuvas ohtlike
jäät-mete punktis (pöörduda tankla töötaja poole).Vajaduse korral
korraldatakse jäätmete kok-kuvedu valla transpordivahendiga (tel
7976312).
Ohtlikud jäätmed on vanad akud, õlijäät-med, õlifiltrid, värvi-,
laki- ja liimijäätmed,päevavalguslambid, elavhõbedajäätmed, va-nad
ravimid, patareid, pestitsiidid, kemi-kaalid, külmkapid,
olmeelektroonika (telerid,raadiod, arvutid).
Kas me sellist Eestimaad tahame? Tee korda oma kodu ümbrus ja
osale
heakorrastustöödel!
Hea Põlgaste küla elanik!Tule 27. aprillil kell 11 Põlgaste
küla
KORISTUSTALGUTELE.
Teeme prügist puhtaks teeääred, üld-kasutatavad kohad ja
platsid. Koguneme kaupluse kõrval olevaleplatsile. Pärast tööpäeva
ootab väikeüllatus. Tule ise ja võta sõber kaasa!
Info: Ainar Põder, tel 511 1840.
•Toetavad Arke Lihatööstus, OÜ LtProjekt, Kaska-Luiga talu, OÜ
SaleAutokaubad, OÜ Raudnagel, PõlgasteMotomehed.
kanepi aprillileht 25.04.2008 10:16 Page 1 (Black plate)
-
APRILL 20082 Kanepi Teataja
Emakakaelavähk on esine-missageduselt teine pahaloo-muline
kasvaja naistel kogumaailmas. Iga sekund diag-noositakse kahel
naisel vähi-eelsed muutused. Iga minutdiagnoositakse ühel
naiselemakakaelavähk. Iga 2 minutitagant sureb üks naine
emaka-kaelavähki. Emakaelavähk ontõsine haigus.
Kuidasemakakaelavähk
tekib?Emakakaelavähk on ainus
vähiliik, mille tekitaja on kind-lalt teada – see on HPV (Hu-man
Papillomavirus) ehk ini-mese papilloomiviirus, mis le-vib peamiselt
sugulisel teel.HPV püsimisel naise organis-mis hakkavad toimuma
rakku-de haiguslikud muutused, mi-da naine ise ei tunne, vaid
peabnaistearsti juures kontrollima.
Peaaegu 70% seksuaalseltaktiivsetest täiskasvanutest onoma eluea
jooksul nakatunudmõne HPV-tüübiga. Viiruseolemasolu ja tüüpi saab
kind-laks määrata HPV-testiga, mison valutu protseduur ja
midatehakse naistearsti juures tava-läbivaatuse käigus.
Palju seda esineb?Emakakaelavähk on noorte
(15- kuni 44aastaste) naistehulgas surma
põhjustavatestpahaloomulistest kasvajatestEestis ja Euroopas teisel
kohal,Eestis diagnoositakse igal aas-tal ligikaudu 170 uut
emaka-kaelavähi juhtumit. Emaka-kaelavähil on ligi
10aastanepeiteaeg, mil seda on võimalikveel edukalt ravida. Kurb
onsee, et paljud naised jõuavadarsti juurde siis, kui vähk on
juba kaugele arenenud ning su-remus on seetõttu kõrge.
Eestinaiste vähisurmade hulgas onesikohal rinnavähk ning
sellelejärgnebki emakakaelavähk.
Kuidas saan end kaitsta?
Kuna ravi viiruse vastu puu-dub, aitab emakakaelavähkiennetada
ainult korrapäranearstlik kontroll, vaktsineerimi-ne ja vähieelsete
muutuste pu-hul emakakaela õigeaegne ra-vi.
Emakakaelavähi ennetami-ne jaotatakse kolmeks:
1) esmane ennetustegevus –HPV/emakakaelavähi
vastanevaktsineerimine;
2) teisene ennetustegevus -emakakaela sõeluuringud;
3) kolmandane ennetustege-vus - emakakaela vähieelseteseisundite
ravi.
Emakakaelavähk ei tekiaasta-paariga, selle arenemi-seks on vaja
pikemat perioodi,õigel ajal avastatuna on seekergesti diagnoositav
ja ravi-tav. Mõnes mõttes on emaka-kaelavähk n-ö hea vähk,
sesttalle eelnevad vähieelsed sei-sundid, emakakaela
düsplasti-lised muutused. PAP-testiga onvõimalik hinnata, kas rakud
onkorras või esineb kõrvalekal-deid. Kui avastatakse haigus-likke
muutusi või nn vähieel-seid seisundeid, jälgitakse nai-si
tähelepanelikumalt ningarsti tuleb külastada tihedami-ni.
Teadaolevalt avastatakseemakakaelavähk kõige sage-damini neil,
kellele viimaseviie aasta jooksul ei ole PAP-testi tehtud. Seetõttu
on ema-kakaelavähi ennetamiseks olu-line käia regulaarselt,
soovita-
tavalt kord aastas naistearstijuures kontrollis.
Vähieelseteseisundite väljaselgitamisekskorraldatakse
emakakaelavähisõeluuringuid (PAP-teste).Sõeluuringu sihtrühmaks
on30–59aastased naised.
Aastal 2008 kutsutakseemakakaelavähi sõeluuringule1978., 1973.,
1968., 1963.,1958. ja 1953. aastal sündinudravikindlustatud
naised.
Kogu selle aasta jooksulkutsutakse eeltoodud sünni-aastate
naised kirjaliku kutsegauuringule
elukohajärgsessenaistenõuandlasse. Sel aastalon kirjaliku kutse
saajate ni-mekirjas üle 35000 naise. KaEestis on alates
2006/2007.aastast HPV-nakkust ja seegaemakakaelavähi teket
võima-lik ennetada vaktsineerimise-ga.
Eesti Naistearstide Seltssoovitab vaktsineerimist alates9ndast
eluaastast. Vaktsineeri-mine on kõige efektiivsem en-ne suguelu
alustamist. Vaktsi-neerimine ei kuulu Eestis veelriiklikusse
vaktsineerimiska-vasse ning seetõttu peavadvaktsineerida soovijad
needkulud ise kandma. Eestis onpraegu juba neli omavalitsust
–Jõgeva linn, Valjala vald, Tapavald ja Tõrva linn – kus
kõik12aastased tütarlapsed saavadlasta end omavalitsuse
kululvaktsineerida HPV-viirusepõhjustatud emakakaelavähivastu.
Emakakaelavähi bro‰üürkoos ennetusjuhistega on allalaaditav
Eesti Vähiliidu võrgu-lehelt www.cancer.ee.
VAIKE MEESAK,perearst
Paljud kanepilased teavad, mõnedehk ka mäletavad Hurmist pärit
Kanepikihelkonnakooli kasvandikku, kunagistKanepi postiljoni Gustav
Lindu(*16.12.1899 † 24.07.2000), kes suurehoolega oma kodukandi
ajalugu uuris.Ta võttis aktiivselt osa kooli vilistlas-päevadest ja
pidas ettekande omaaeg-sest Kanepi alevikust. Tema 100.
sünni-päevaks andsid tema poeg Ago ja poja-poeg Peeter Lind välja
mälestusraamatu– Gustav Lind, ,,Minu mälestusedelatud sajandist”–,
mis on olemas Ka-nepi kooli muuseumis ja ka valla raa-matukogus.
Agu Linnu lahkel loal pa-kume killukesi G. Linnu
käsikirjalistestmaterjalidest (koostatud 1978/79), kuson juttu
Kanepi laadast.
Kanapää kihelkonnas on laatu peetudalates eelmisest sajandist
järgmisteskohtades: Ritsikel Erastvere vallas,Puskarul Põlgaste
vallas, AlamustilKrootuse vallas, Tillel Krootuse vallas,Kitsel
Valgjärve vallas ja Sulbis Kär-gula vallas. Nendest olid minu
koduko-ha lähedal neli esimest. Seal sai poisi-kesena käidud ja
mõndagi on meeldejäänud, eriti Ritsike laadast.
Ritsike laata peeti 1. oktoobril vanakalendri järgi endise
Ritsike kõrtsi juu-res Kanepi alevikust 1 km Kanepi-Ote-pää
maanteed mööda, Ritsike talupida-ja Zirkeli maa-alal.
Laadakaupmehedolevat maksnud Zirkelile vastavaltmüügiputka alla
võetud maa-alale üherubla piirides, Eesti ajal 1-2 krooni.Putkade
või telkide üleslöömiseks saadikohapealt eritasu eest ajutiseks
kasutu-seks latid ja lauad. Mõned kaupmehedtulid juba laada
eelpäeval kohale ja lõidtelgi üles, kus siis ka ööbisid.
Rikkamadkaupmehed lasid telgid üles lüüa tasueest talupidajal
Zirkelil ja ise ööbisidtalus (andmed Zirkeli pojalt). Kaup
toodi kohale hobustega. Enamik kaup-meestest sõitis oma või
palgatud hobu-sega laadalt laadale, sest laatu oli kaunistihedalt,
peaaegu igal nädalavahetusel.
Kaupmeeste telgid asusid kahel poolmaanteed, samuti laada keskel
ühe võikahe rajatud kõnnitee ääres. Telk võiputka koosnes lattidest
kokku löödudraamistikust, millele oli tõmmatudvalge riie, müügileti
poolt oli see lahti.Kellel oli vähe kaupa, sellel oli telgi ase-mel
valgest riidest suur sirm (vihma-vari), mille all pakkus oma
kaupa.Kaupmehi oli Ritsike laadal nii 30-40,peale selle
talupidajad, kes müüsid omakaupa otse vankrilt. Suuremad
laada-kaupmehed olid Võrust ja Tartu linnast,peamiselt eestlased.
Laadakaupmeestehulgas oli ka juute ja mõni üksik ve-nelane, kes
siiski valdas ka eesti keelt.
Ritsike laadal oli peaaegu igal aastalkarussell, teistel
ümbruskonna laatadelseda ei olnud. Peale selle oli laadal (mit-te
küll igal aastal) mootorrattasõit tün-nis, leierkastimees, mõned
mustkunst-nikud jne. Ritsike laat viidi 1936. või1937. aastal üle
Kanepi alevikku kirikutaga olevale maa-alale ja siis peeti sedaneli
korda aastas: 15. jaanuaril, 25.aprillil, 20. augustil ja 14.
oktoobril (uuekalendri järgi). Laadapidamine lõpetatiKanepis 1940.
aastal. Teisi ümbruskon-na laatu peeti järgmistes kohtades:
Kitsekõrtsi juures Valgjärve vallas 10.02. ja13.11., Sulbi alevikus
13.03. ja 8.10.,Puskaru kaupluse juures 20.03.,Alamusti riigiviina
monopoli juures19.04., Tille kõrtsi juures Tilleorus 7.10.(vana
kalendri järgi).
Laadakaupmehed müüsid tööstus-kaupadest riiet, pitsi, paelu,
põllesid,pearätte, niiti, nööpe, taskurätte, suu-pille, taskunuge,
saapaid, kalosse, savi-kausse, taldrikuid, tasse ja veel mõnda
muud. Toidukaupadest saia (kaalusai),safransaia (kollane),
vesikringleid kopi-kas tükk, prantssaia, sarvesaiu, pisikesirõngaid
roguskist nööri järgi aetuna,kompvekke (Vähikaelad,
piparmündi-kommid jt), samuti paberita purgikom-pvekke, jaanikõtru
(kõvad tumepruunidkõdrad), vorsti, pähkleid, präänikuidjne. Müügil
olid ka tubakas, paberossidja hülsid (paberist suitsud, mille
sissetopiti omatehtud tubakat). Jookidest olimüügil mõdu (ilma
gaasita magus mee-jook). Alkoholi laadal ei müüdud. Õlutsai osta
lähemast kauplusest, viina müü-di ainult monopolis. Laadal õitses
alt-hõlma viinamüük, seda näitas purjusinimeste rohkus. Veel müüdi
laadal lastepildiraamatuid, õlivärvitrükis pilte, kir-jutustarbeid,
pildiraame, maalitud piltejne. Juturaamatute (ilukirjanduse) müü-ki
ma laadal ei näinud. Rändraamatu-kaupmees Gustav Mikkelsaar
kurdaboma mälestustes, et laadaplatsi hind ole-vat kallis olnud,
see takistanud laatadelkirjanduse müüki.
Kaup oli asetatud riiulitele, letile janööridega ülevalt alla
riputatud. Mõnedkaupmehed pakkusid oma kaupa suurehäälega karjudes:
„Neiukesed, nooruke-sed, astuge ligemale, tulge ostma sitsi,pitsi,
pearätte – odavaid ja häid!” Pealetavaliste laadakaupmeeste müüsid
ko-halikud ja kaugemalt tulnud puutöö-meistrid puunõusid (toobid,
kapsa- jalihatünnid jne). Talupidajad müüsidvankrilt õunu ja teisi
aiasaadusi. Neillaatadel, kus mina käisin, ma naistekäsitöid müügil
ei näinud, ja kes neidtöid oleks ostnudki, kui igas peres nai-sed
ise käsitööd tegid.
Igal laadal oli hobuste ost-müük.Meie ümbruskonna taluperemehed
käi-sid hobust ostmas-müümas enamastiKodijärve laadal Kambja vallas
märtsi-
kuus. Seal oli siis suurem hobuselaat.Alalised laatadel olijad
olid mustlased:mehed parseldasid hobustega, naisedennustasid
tulevikku kaartide ja käevaatamisega. Laadaliste hulgas kunde-sid
leidus. Maanteel prooviti hobusejooksu, kas loomal on jalad
terved.Hobuse vanust määrati hammaste järgi.Läikiv karv oli terve
hobuse tunnuseks.Hobuse müügi korral anti tavaliselt kaa-sa ka
valjad (päitsed). Tsaariajal puudu-sid hobustel passid, siis esines
sageli ho-busevargusi. Laadal juhtus mõnigi kordomanik oma
varastatud hobust nägema.Sellepärast käis varastatud hobuse oma-nik
kaugematel laatadel, lootes sealtoma hobuse kätte saada.
Talumehed müüsid laatadel lehmi,lambaid, põrsaid. Loomade
ülesostja-teks olid lihunikud Võrust ja Tartust.Lihunikud kogusid
kokkuostetud loo-mad kokku ja ajasid karjana linna, sel-leks
palkasid kohapeal kaks-kolm aja-jat. Ka talupidajad ostsid laadalt
lehmavõi põrsaid. Lehma vanust arvati sarve-del olevate voltide
järgi, piimaanni hea-dust näitas udar.
Laadalt ei puudunud kerjused. Nadistusid maanteekraavi kaldal ja
laulsidkirikulaule, müts raha kogumiseks kõr-val maas. Mõni kerjus
saatis oma lauluviiuliga, sellel oli suurem menu. Laatalgas
tavaliselt kell 9-10 ja lõppesõhtupoolikul. Maal kestsid laadad
ükspäev. Linnades oli mitmepäevaseid laa-tu, näiteks Võrus
veebruaris terve nädal,seda nimetati jaarmargaks. Laat
olivõrdlemisi kärarikas. Mõni lõõtspilli-mängija oli laadale pilli
kaasa võtnud.Siis istus oma või mõne tuttava vankrilja mängis oma
pilli, nii et ümbruskondhelises, kerjused laulsid, põrsad
vin-gusid.
Kaugemale laadale sõideti hobusega,
lähemal asuvale laadale mindi jalgsi,muidugi kui laadale midagi
müügiks eiviidud. Laadalised tulid tavaliselt vä-hem kui kümne
versta kauguselt.Laadale ei mindud mitte üksnes ostma-müüma, vaid
ka niisama vaatama ja tut-tavatega kohtuma. Laadale minnes
riie-tuti nagu kirikusse minnes. Kui laat olilähedal, siis said ka
teenijatüdrukud jasulased prii päeva ja palga arvel
natukelaadaraha. Ritsike laadale minekukssaid karjalapsed alati
loa, sest seal olikarussell ja laat toimus karja lauta jää-mise
ajal. Kojujäänutele toodi laada-kostiks saia, kompvekke,
jaanikõtru,eriti lastele. Kaugemale laadale minditeatava sihiga,
mitte niisama lõbu pä-rast. Meie ümbruskonnast käidi kauge-matel
laatadel: Oriku laadal 20. det-sembril, Sulaoja laadal aprillis
Kambjakihelkonnas.
Laadal olikorravalvuriks kohalik val-la urjadnik (politseinik),
suuremal laa-dal nagu Ritsike ja Alamusti oli kohali-kule
urjadnikule abiks naabervalla oma.Urjadnik kandis sinisest kalevist
kulla-värvi nööpidega ja pagunitega vormi-rõivaid ning vormimütsi.
Vööl kandis tanahktaskus revolvrit ja puusal rippusmõõk. Meie
ümbruskonna laatadel juh-tus kaklusi harva, seega
korravalvurilsuurt tööd ei olnud. Küll tuli tal vahelabiks olla
hobusevarga tabamisel.
Selles kirjatükis oli juttu enne Imaailmasõda peetud laatadest.
EestiVabariigi ajal tuli laatu juurde. 1938.aastal oli Eestis
kalendri andmetel 1094laata. Kõige rohkem laatu oli oktoobris(168)
ja kõige vähem juulis (36).
Gustav Linnu käsikirju lehitsesMILVI HIRVLAANE
Gustav Lind Ritsike laadast Kanepis
Kui varem tegi Eesti Energia elektritöid vaidoma vastutusalasse
kuuluvas elektrivõrgus, siisalates eelmise aasta novembrist pakub
energia-firma oma klientidele terviklikku sise- ja
väli-selektritööde teenust. Uuteks teenusteks onelektripaigaldise
projekteerimine, ehitamine jaümberehitamine ning elektripaigaldise
tehnilinekontroll.
Elektritööde teenuseid pakub Eesti Energiaühtviisi nii kodu- kui
ka äriklientidele. EttevõtteKagu-Eesti piirkonna juhtivkonsultandi
AndreiDenisovi sõnul korraldatakse kõiki elektrigaseotud töid,
esialgu vaid mitte avariitöid.
„Otsustasime elektritööde teenusega turuletulla, sest selle
vastu on olnud klientidel huvi.Kliendil on mugav, kui ta saab kõik
elektrigaseotud teenused ühest kohast tellida; lisaks onmeil kogu
Kagu-Eestit kattev teenindusvõrk,”ütles ta. „Enamasti ei ole
kliendid elektrialainimesed, mistõttu leitakse meie abiga
elektriet-tevõtetega lihtsamini ühine keel.”
„Aasta jooksul plaanime elektritööde teenu-seid Kagu-Eesti
piirkonnas pakkuda vähemalt100 kodu- ja ärikliendile.Tegelik
projektide arvsõltub nii nõudlusest kui ka projektide
keeru-kusest,” lausus Denisov. „Lisaks on kavas laien-dada teenust
lähitulevikus nõrkvooluga seotudtöödele, mille alla kuuluvad
arvuti- ja televõr-gud, tulekahju- ja valvesignalisatsioonid.
Paari
kuu pärast hakkame rentima ehitusaegseid elek-trikilpe ajutiste
võrguühenduste kasutajatele.”
Elektritöid saab klient tellida kohalikusklienditeenindusbüroos
või vormistades taotlu-se veebilehel www.elektritood.com.
Et pakkumise tegemist lihtsustada, tulekskliendil kohe esitada
ka võimalikult palju lisa-materjale, näiteks objekti projekt või
majaplaan.Vajaduse korral täpsustab Eesti Energia projek-tijuht
tellimust ja meie valime kliendi jaoks väl-ja parima
hinnapakkumise. Hinnapakkumisesobivuse üle otsustab klient,
seejärel sõlmitaksetöövõtuleping. Pärast lepingu sõlmimist
juhibEesti Energia projekti kulgu, suhtleb ise töödetegijaga ning
vastutab tööde kvaliteetse ja õige-aegse lõpetamise eest.
Eesti Energia annab tehtud tööle kaheaastasegarantii.
LugupidamisegaGEA TOOMEMÄGI,
ASi Eesti Energia äriklientide ja võrgumüügi valdkonna
assistent
tel 715 5614
ANDREI DENISOV e-mail: [email protected]
tel 512 3201
Kulupõletus on kõikjal Eestis kunisügisvihmadeni keelatud.
Lõuna-Eesti pääste-keskus ja keskkonnainspektsioon kavandavadreide
kulu põletamise keelu rikkujate taba-miseks. Keelust üleastujaid
ootab rahatrahvkuni 18 000 krooni, samuti tuleb
kulupõlengupõhjustajal tasuda tekitatud keskkonnakahju.
Inspektorid ning päästekeskuse korrapida-jad kontrollivad
reidide käigus ka tuleohutus-nõuete täitmist lõkke põletamisel.
Lõkke tege-misel tuleb eelkõige kinni pidada
omavalitsuseterritooriumil kehtivast heakorraeeskirjast.
Lõkke tegemine ja prahi põletamine võõralmaal on igal juhul
keelatud. Maaomanik peabmõistma, et kulu või prahti süüdates
langebkogu vastutus tule tegijale. Seega soovitame
jälgida ka naabreid, kas nad peavad kinni kulupõletamise keelust
ning lõkke tegemisel tule-ohutusnõuetest.
Lahtist tuld ei tohi teha hoonetele lähemalkui 15 meetrit ja
metsale lähemal kui 30 meet-rit. Lõkkease tuleb mittepõleva
pinnasegaümbritseda ja esmased tulekustutusvahendidkäepärast
hoida.
2007. aasta 1. aprillist jõustunud keskkon-naministri määruse
„Metsa ja muu taimestiku-ga kaetud alade tuleohutusnõuete
kinnitami-ne” muudatusega keelustati kulu põletaminepärast lume
sulamist.
Lõuna-Eesti päästekeskus
Emakakaelavähk onennetatav
Kulu põletamine on keelatud
Eesti Energia korraldab elektritöidkodu- ja äriklientidele
kanepi aprillileht 25.04.2008 10:16 Page 2 (Black plate)
-
Tänavuse ,,Koolitantsu” finaalissaatis edu Andre Laine loodud
eesti-teemalist tantsu „Eesti veri, Eesti li-ha…Oll la lee”.
Kanepi noortest tantsisid „kabu-keste” rühmas Hip Kõiv, Egle
Rüütli, Kadi Seeme, LiisSeeme ja Joonas Tagel.
Kagu Kabujalakõsõ pidas 4. aprillil oma 10. aastapäevapidu. On
hea meel, et Põlvamaa noori koondavas tant-surühmas on läbi aegade
tantsinud palju Kanepi noori. KaAndre Laine ise on ,,kabukeste”
tantsijate seast kasvanudja sealt tantsuga tegelemiseks innustust
saanud.
,,Koolitants 2008” finaali pääsesid Kanepi noored kaheAndre
Laine loodud tantsuga. Edukad oli 7.–9. klassi va-nuserühmas ImPro
vabatants „·ahh-matt” ja eestiteemali-ne tants „Torupilli jalad”.
Tore, et 7.–9. klassi õpilastestkoosnev ImPro rühm oli oma
koosseisult ja ka poiste osa-luse poolest arvukaim.
Veel oli ,,Koolitantsul” võistlustules Andre Laine ju-hendatava
Põlva Meie Stuudio show-tants „Kontrast”.
7. aprillil külastasid Kanepi gümnaasiumiNarva koolide
direktorid ja õpetajad. Nendekülastus toimus integratsiooniprojekti
raa-mes, eesmärgiks oli tutvuda Lõuna-Eesti koo-lide huvitegevuse
korraldusega, traditsioo-nide ja projektidega. Kanepi
gümnaasiumistutvusid nad 12. klassi õpilaste kevadnäi-tusega,
külastasid kooli muuseumi, kuulasidõpilaskontserti. Huvijuht Aino
Mõttus rääkismeie kooli huvitegevusest, õpilaste omaval-itsusest,
kevadisest looduslaagrist ja algklas-siõpilaste pikapäevakooli
projektist. Eelmiselkevadel osalesid meie looduslaagris ka
Narvakoolinoored. Pärast kolmetunnist külaskäikusõitsid narvalased
edasi Võrru.
MERIKE KASTE,Kanepi gümnaasiumi direktor
Lõppes järjekordne etapp LõunaPolitseiprefektuuri
preventsioonitali-tuse eestvedamisel ja koostöös koha-like
omavalitsustega korraldatud pro-jektist „Tegijad 2008”.
Projekti II etapp toimus seekordkevadisel koolivaheajal Kanepi
güm-naasiumis.
Osalesid 12–16aastased nooredKanepi, Otepää, Valgjärve, Veriora
jaVõru vallast.
See etapp oli loodussuunitlusega.Õpetaja Rein Põdderi
juhenduselmeisterdati lindudele pesakaste. Hu-vitav oli see, et
pesakaste tegid suureinnuga ka laagris osalenud tüdrukud.Teiseks
näpuharjutuseks oli õpetajaHelve Konsapi juhendusel vildist
ese-mete valmistamine, sellest võtsidomakorda huviga osa ka
poisid.
Seekordse väljasõidu tegime loo-dusesse Käbliku tallu, kus
aitasimeperemehel metsa alt oksi koristadaning neid põletada.
Pärast mõnetun-nist metsa all rassimist pakkus pere-mees meile
kosutavat suppi. Kui suppoli söödud, rääkis peremees huvita-vaid
looduslugusid. Noored esitasidhulgaliselt küsimusi jahinduse
kohtaning said lahkelt peremehelt ka vas-
tused.Õhtu naelaks oli Põlvast pärit
noormees Kahru Kaasik, kes trikitaskaarditega ja
juuksekummidega.
Oma õla pani alla ka KaitseliiduPõlva maleva
instruktor-noortejuhtAile Vals, kes korraldas meeskonna-töö
harjutusi. Selle tulemusena para-nes noorte omavaheline
suhtlemine.
Palju tehti sporti, mängiti saalijalg-palli, saalihokit ja
võisteldi teate-võistlustes. Sportliku tegevuse orga-niseerimise
eest suur tänu õpetajateleKadrile ja Maikenile ning
abiturien-tidele Kadri Plaadole ja SigritVaaraskile.
Politseist olid üritusel kohal nelja-jalgsed sõbrad Elmundo ja
Reks, neidpresenteerisid koerajuhid Tiina Kiikja Hillar Heil.
Seadusi ja head käitumist tuletasidnoortele meelde
preventsioonitalitusevanemkonstaablid Maarja Punak jaMaris
Orgusaar.
Loodusteemalise laagri koostöö-partneriteks olid Erastvere ja
Ilumet-sa metskond.
Pidulikul laagri lõpetamisel antimetskonnale üle 58 pesakasti.
Needpannakse üles Erastvere ja Ilumetsa
metskonna hallatavatesse metsadesseja loodusradade
lähedusse.
Ennetusprojekti „Tegijad 2008”raames toimub veel kaks
kolmepäe-vast etappi.
Suvisel koolivaheajal oleme Veri-ora vallas Viluste põhikoolis,
kus sa-muti toimuvad loengud, tehaksemeeskonnatöö harjutusi,
jõustruk-tuurid tutvustavad oma tegevust, toi-mub väljasõit
Meenikunno maastiku-kaitsealale.
Viimasel etapil oleme Mooste val-las välitingimustes ning etapp
on mil-itaarkallakuga. Etapi viimasel päevalpannakse i-le täpp
teenistusrelvadesttulistamisega.
Lõpetuseks tänan omalt poolt OÜdJestec ja eraisikut Kaido Kõivu,
kestoetasid meie etappi vajaminevatematerjalidega. Aitäh!
PEETER PAU,Lõuna politseiprefektuuri
korrakaitseosakonnapreventsioonitalituse
juhtivkonstaabel,ennetusprojekti
„Tegijad 2008” juht
Kanepi Teataja 3APRILL 2008
Esmaspäeval, 7. aprillil oli Kanepigümnaasiumis juba kümnendat
kordaabituuriumi korraldatav kevadinekunstinäitus õpetaja Ele Kõivu
eest-vedamisel. Aasta 2008 on Eestis kuu-lutatud
arhitektuuriaastaks ning näi-tus oligi sel korral just
arhitektuuri-teemaline, pühendatud Kanepi süm-boliks olevale
skulptorile AugustWeizenbergile. Näitus avati koolima-ja vanemas
osas, mis on valminud1937. aastal Eesti ühe kuulsama koo-lihoonete
projekteerija arhitekt Ar-nold Matteuse projekti järgi.
Iga õpilane lõi isikliku visiooni niikunstist üldse kui ka selle
seotusestarhitektuuriga. Valminud olid vägahuvitavad maketid,
projektid ningabstraktsed maalid. Näituse avami-sega kaasnes
happeningi stiilis näite-mäng, järgnesid sissejuhatavad sõna-võtud,
tööde esitlused autoritelt, krii-tiku hinnang ja kaitsekõne oma
loo-metöö juures.
Omapärased olid nii vanaaegsetetaluhoonete maketid kui ka
moodsakujundusega tulevikukodud. Kasuta-tud oli kõikvõimalikke
materjaleklaasist, paberist ja tikkudest kuni
tehismaterjalideni. Mõned projektidolid arvutiprogrammiga
koostatud,oli ka suuri seinamaalinguid. Tegijadolid oma taieseid
luues palju tundekulutanud.
Kunstinäituse avamisel osalesidlisaks õpilastele lastevanemad,
Põlvamaavanem Priit Sibul, Kanepi valla-vanem Aivar Luts,
koolijuhid Narvastning teisedki kunstilembesed uudista-jad. Toreda
üllatusena oli külas vilist-lane Martin Medar, kes esitles küm-me
aastat tagasi valminud esimesttaiest, milleks oli grupitööna
kaunis-tatud uks. Sellest kõik algaski, ka rüh-matööd, mis nüüd on
nii tavalised,kuid siis olid veel haruldased.
Näitus toimus Kanepi gümnaasiu-mis juba kümnendat korda, aga
olisellest hoolimata omapärane. Olulinepole mitte ainult see, et
koolis saaboma loovust rakendada, vaid ka see,et enne lõpueksameid
leiavad abitu-riendid praktilist tegevust ja saavadnäidata, kuidas
kooliaastad on neidkujundanud. Näitust sai vaadata kogunädala kooli
raamatukogus ja fuajees.
MARI-LIIS MEESAK, abiturient
Ennetusprojekt ,,Tegijad 2008”jõudis Kanepisse
Abiturientide kevadnäitus
„Küll om umbõ hää, et Contra külän käis, nüit om meilgi pää ulle
mõt-tit täüs." 9.-12.klassi õpilased kuulasid huviga, kuidas oma
kandi kir-jamees Margus Konnula luges ja laulis oma vabavärsse,
luuletusi jahaikusid. Foto: Aino Mõttus
Algklasside õpilased kohtusid Kanepi raamatukogu eestvõttel
laste-kirjanik Heiki Vilepiga. Tema rõõmsameelsed ja mõtlema
panevadluuletused meeldivad lastele. Oma lemmikluuletustest
esitasid lapsedväikese luulekava. Õpilastel oli kirjanikule
hulgaliselt küsimusi luule-tuste saamisloo kohta. Lapsed kuulsid ka
selliseid luuletusi, mis ei ole-gi veel trükis ilmunud ja said
kirjanikult raamatutesse autogramme.Aitäh Heli Adamsonile Kanepi
raamatukogust, kes on kirjanikke küllakutsunud. Tekst ja foto:
Helgi Vassilko, algklasside õpetaja
Kanepi gümnaasiumi õpilasedkohtusid kirjanikega
Õpilased käisid Tartus. 10. klassi õpilaste õppekäigu ees-märk
oli kinnistada kunstiõpetuseja ajaloo tundides õpitud materjali.
Käidi Tartu ülikooli peahoones, üli-kooli kunstimuuseumis, aulas,
kart-seris, Toomemäel, Jaani kirikus. Ekskursiooni korraldas
kunstiõpe-taja Ele Kõiv, Tartus oli giidiks EppTohver.
Foto: Ele Kõiv
Kagu Kabujalakõsõoli ,,Koolitantsul”
väga edukas
Kagu Kabujalakõsõ oma sünnipäevapeol.
ImPro vabatants „·ahh-matt”.
Näituse avab Nigol Kaste.
kanepi aprillileht 25.04.2008 10:16 Page 3 (Black plate)
-
Dagi Mõttus meenutabelu Kanepis Eesti Va-bariigi
algusaastail.
Dagi Mõttus on põlineKanepi elanik. Ta on juba85aastane, kuid ei
kurdaoma vanuse üle, sest prae-gu on igasuguseid ravi-meid, et oma
tervist tur-gutada. TööstaaÏi, enami-kus kaubanduses, on tal
ko-gunenud ligi 50 aastat, see-tõttu ei kurda ta ka pensionisuuruse
üle. Dagil on süda-mest kahju ainult sellest, ettemaealisi jääb üha
vähe-maks. Rõõmustamiseks onpõhjust aga küllaga. Dagion kursis meie
igapäevael-uga televisiooni ja ajakir-janduse kaudu.
Dagi meenutusi ajendaskirja panema tema huvitav elu.Oluline on
teistelegi teada anda,kuidas elati Kanepis Eesti Vaba-riigi
esimesel perioodil.
Kuidas tähistati Eesti Vaba-riigi aastapäevi Kanepis?
24. veebruari hommikul kogu-neti seltsimaja juurde. Kohale
tulidkõik Kanepi tähtsamad esindajad:vabatahtliku tuletõrjeseltsi
liik-med, kaitseliitlased, naiskodu-kaitsjad, kodutütred,
ettevõtjadjne. Seltsimaja juurest liiguti ühi-ses rongkäigus
lippudega ja mürt-suva orkestri saatel Vabadussõjamälestuskivi
juurde, kus kõneldiVabadussõjast ja meenutati lange-nuid. Seejärel
toimus kirikus Va-badussõjale pühendatud jumala-teenistus. Selline
pidulik ja üldrah-valik aastapäeva tähistamine vää-rib ka
tänapäeval järgimist.
Mis meenub ühistegevusest?Neiuna osales Dagi kodutütarde
tegevuses ja oli aktiivne Kanepituletõrjeseltsi noorliige. Ta
osalesseltsi tarbeks annetuste kogumisel.Selleks külastati jalgsi
või hobuseltalusid, kust saadi vilja, raha võimida kellelgi oli
võimalik anda.Kuna elu arenes, oli ka tuletõrjelvaja mobiilsemaks
muutuda. Rahakoguti auto muretsemiseks. 1936.-1937. aastal saigi
Kanepi tuletõrje-selts endale tänu Kanepi rahva toe-tusele ja
noorte aktiivsusele auto.Kanepi tuletõrjujad said nüüd appiminna
kaugemalgi.
Dagi suurim korjandusraha tulisiis, kui ta ulatas
põllulilledekimbu siseminister Veermaale, kesannetas 5 krooni, mis
oli tolle ajakohta väga suur raha. MinisterVeermaa oli nimelt
Kanepisse saa-
bunud Riigikogu liikme Arrasematustele.
Mõnda ka seltsitegevusest.Kanepi rahva kultuurilembusest
on palju räägitud ja kirjutatud. KaDagi osales aktiivselt
näitemängu-des. Seda tunnistab foto aastast1939, millel on Kanepi
näitekuns-tikursus näidendi „Andres ja Pea-ru” tegelastena.
Lavastusega sõi-deti ringi ja esineti lähikonna selt-simajades.
Etendustega kogutudraha kasutati seltsimaja elu eden-damiseks.
Küllap oleks ka sellesvallas eeskuju võtta. Dagi soovitabkaotada
erimeelsused ja liitudaühise eesmärgi nimel ka uue Ka-nepi
kultuurimaja ehituseks.
Dagi Mõttuse meenutusedpani kirja JAAN TIIVOJA
4 Kanepi Teataja APRILL 2008
Kanepi vallavalitsuse ja volikogu ajaleht.Toimetuse aadress:
Turu 2, Kanepi alevik , 63101 Põlvamaa. Koostaja Tiiu Leppikus, tel
797 6312, 797 6323. Kirjastanud AS Võru Teataja, pk 1, 65602
Võru.KANEPI TEATAJA
Elsa KongoJõksi küla
Voldemar Hurt Põlgaste külaPärja Vaha
Kanepi alevikLeili Huul
Põlgaste külaAino KrivelerRebaste küla
Kunda ReimanHeisri küla
Eha-Elfride AjalikKaagvere külaKaja KernerPõlgaste külaEldur
TiislerErastvere küla
Bernhard KülvJõgehara külaElfriide EhteErastvere küla
Kaja SikkMagari küla
Kalju-Johannes LõoRebaste küla
Linda PappelSõreste küla
Evi SultsErastvere küla
Olev EhteKanepi alevikSaima TiislerPiigandi külaOlga
PaisnikKanepi alevik
Heino-Leidur KuduKooraste küla
Henn TschuchnaSoodoma külaMeino LeisLauri küla
Daisi PettaiHino küla
Aino SimgaKanepi alevikOlav NigulaMagari külaVäino SikkHino
küla
Vaino LokkJõgehara külaHelga LastingKanepi alevikSpodra
PaalaErastvere küla
Hindrek HolzmannKanepi alevikHarald KaasKooraste küla
Vambola PõdderHeisri küla
Liia ToomsaluHurmi küla
Sirvi ArumetsKanepi alevikAstrid Adul
Erastvere külaMare Dreyersdorff
Hurmi külaKalev Kängsepp
Erastvere külaKalev Uder
Kanepi alevik
LIIDIA MEITERN13.06.1917-13.03.2008
Kanepi alevikMATTI HOLTER
5.10.1942-15.03.2008Varbuse küla
NEIDI LENZIUS23.01.1930-26.03.2008
Erastvere HKVALMAR NORMET
5.04.1936-27.03.2008Magari külaAHTI TRÄÄL
18.10.1940-8.04.2008Piigandi küla
REGINA LAINE3.12.1928-10.04.2008
Soodma külaGUSTAV NILBE
22.03.1921-10.04.2008Magari küla
Järgmine Kanepi Teataja ilmub mais. Artikleid ootan vallamajja
võie-posti aadressil [email protected], Tiiu Leppikus.
MÄLESTAME
Õnnitlememaikuu juubilare ja
sünnipäevalapsi!Jälle tulevad uued päevadtulevad üle su õue.
Toogu ikka päikesesära, tervist ja õnne su põue.
Tugevat tervist ja jõudu sünnipäevalastele!
Kanepi vallavolikogu ja vallavalitsus
Kanepi Vallavalitsus müüb avalikusuulise enampakkumise
korras
30. aprillil 2008 kell 10 Kanepi vallamajas
(Turu 2, Kanepi alevik):1. Kinnistu PÕLGASTE
KULTUURIMAJAsuurusega 3355 m2, sihtotstarbega sot-siaalmaa,
asukohaga Põlgaste külas,alghinnaga 100 000 krooni.
2. Kinnistu ERASTVERE KOOLIMAJAsuurusega 7376 m2, sihtotstarbega
sot-siaalmaa, asukohaga Soodoma külas,alghinnaga 100 000
krooni.
Osavõtutasu 300 krooni ja tagatisraha10% alghinnast tasuda
eelnevalt Kane-pi Vallavalitsuse kontole Hansapangas1120263205 või
vallavalitsuse kassasse.Enampakkumise võitjaga
sõlmitaksemüügileping ühe kuu jooksul alatesenampakkumise tulemuste
kinnitamisepäevast. Ostuhinna, notaritasu ja riigi-lõivu tasub
ostja enne müügilepingusõlmimist. Müüdava varaga saab tutvu-da
kohapeal.Info telefonil 797 6310 või 797 6317.
Kanepi Vallavalitsus kuulutab välja KONKURSI
kultuuri- ja spordinõuniku vabaametikoha täitmiseks.
Eesmärk:valla kultuuri- ja spordielu efektiivnekorraldamine ning
selleks eelduste loo-mine Kanepi vallas, Kanepi kultuuri-maja töö
juhtimine.Tööülesanded:valla kultuuri- ja sporditegevuse
koor-dineerimine ja juhtimine.Nõudmised kandidaadile:* eriharidus
(soovitavalt kõrgharidus);* arvuti kasutamise oskus;* hea
suhtlemisoskus;* soovitav eelnev projektide kirjuta-mise ning
juhtimise kogemus.Sooviavaldus, CV ja oma tegevuskavakultuuri- ja
sporditöö korraldamisel jaarendamisel saata või esitada 28.
april-liks aadressil: Kanepi Vallavalitsus, Turu2, Põlvamaa
63101.Info tel 797 6310, 506 6567.
KultuuriüritusedKanepi gümnaasiumis8. mail kell 18 emadepäevale
pühenda-tud kevadkontsert.9. mail kell 14 kodutütarde emadepäe-va
üritus.Kanepi lasteaias8. mail kell 16 emadepäeva pidu.Põlgaste
lasteaed-algkoolis 8. mail kell 17 emadepäeva kontsert.Kanepi
kultuurimajas10. mail kell 20 emadepäeva pidu an-sambliga
Melody.Põlgaste kultuurimajas18. aprillil kell 18 jüripäeva
tähistaminekoos Päri seltsiga. Tõrvikud, pannkoo-gid, üllatused.
18. aprillil kell 21 disko. Plaate keerutabdj Kepu.25. aprillil
kell 21 nõidade sabat an-sambliga Kondor. Kella 22ni kostüümi-des
sissepääs tasuta, õhtut juhib ,,nõida-de päälik”, pääse 35 krooni,
puhvet.9. mail kell 21 emadepäeva pidu an-sambliga Hauka Vägevad,
jalakeerutusans Sulatsõ saatel, pääse 35 kr, puhvet.23. mail kell
21 disko. Plaate keerutavadTulvo ja Anti. 18. aprillil kell 16
Kanepi raamatukoguskohtumine Paul-Erik Rummoga. Oota-me kõiki
huvilisi! Heli Adamson.
APRILLIS•90 aastat tagasi (24.04./7.05.1918)sündis Kanepis
Õie-HelmineKüün-Harju, Vana-Piigandi kool-meistri August Küüni
tütar, JuliusHarju abikaasa, Ülle Harju vanaema,kauaaegne Kanepi
koolmeister, maa-teaduse ja algklasside õpetaja, näi-tejuht, surnud
26.09.1984 Kanepis,maetud Kanepi Ala kalmistule.•140 aastat tagasi
(23.04. 1868) toi-mus Kaagvere koolimaja juuresKurgsoo mäel
teorendi lõpetamisepuhul rahvapidu Jüri Kanni pasuna-koori
esinemise, Jaan Kanni loodud,,Päevapulkade laulu” esitamise jamõisa
teopäevapulkade põletamise-ga, mis pidi sümboliseerima orjuselõppu.
Sellest väljaastumisest kirjutasEesti Postimees.MAIS•80 aastat
tagasi (2.05.1928) sündisSõreste külas muusikamees Kalju
Sarnit, lõpetas Tartu muusikakooli,töötas akordioniõpetajana
Narva, Võ-ru, Põlva ja Tartu muusikakoolis. Te-geles 30 aastat
lõõtspillide valmista-mise (ligi 70 pilli) ja moderniseeri-misega,
lisas Teppo lõõtspillidele mi-noorset laadi, oli VI kategooriaga
pil-lide häälestaja ja remontija. Surnud12.05.1998 Põlvas, maetud
Põlva kal-mistule.•135 aastat tagasi (11.05.1873) sün-dis Sillaotsa
kõrtsis Robert Taba,kauaaegne koolmeister (1890-1933)Koigeras,
Põlgastes ja 34 aastat Koo-raste algkooli juhataja,
laulukooridejuhataja ja põllumees, olnud 1897-1918 kaitserõugete
panija. Andis kõi-gile oma üheksale lapsele hea haridu-se. Suri
Savernas 6.02.1965, maetudKanepi Mäe kalmistule.
Milvi Hirvlaane,ajaloolane
KARSTE KOOLI KOKKUTULEK3. mail kell 14.
Koguneme kooli juures.Registreerimine tel 5666 5037 (Maria),
tel 5192 1647, 797 7933 (Tiiu).
Põline kanepilane meenutab
Killukesi kultuuriloolisest kalendrist
8. ja 9. mail Kanepi gümnaasiumis kunstiõpetuse ja käsitöö
klassisõpilastööde näitus.
Kanepi vallavalitsus koos Kanepi ja Põl-gaste kultuurimajaga
alustasid uute väikestevallakodanike tunnustamise traditsiooni2005.
aasta kevadel. Toimub see üritus ke-vadpühade ajal ja sel aastal
siis juba neljan-dat korda.
23. märtsil toimus beebipidu Põlgastelasteaias. Peole olid
kutsutud eelmisel aastalKanepi vallas sündinud 10 tüdrukut ja
14poissi koos vanematega. Piduliku vastuvõtuavasid kultuurimaja
juhataja Asta Puru jaPõlgaste lasteaed-algkooli juhataja
EneVeberson.
Tervituskontsert väikestelt Põlgaste esine-jatelt tekitas
päevakohase meeleolu.
Vallasekretär Õie Põder tervitas ja tunnus-tas uusi
vallakodanikke meenetega. Kõiklapsed said pehme mänguasja ning
nimelise kleep-suga albumi. Beebipeolisi ootas sööklas
kaetudfur‰ettlaud, eraldi beebidele ja vanematele.
Lasteaia mängunurgad kutsusid mängima nii lapsi
kui ka vanemaid.Aitäh kõikidele osavõtjatele!
ASTA PURU, kultuurimaja juhataja
Tänavune beebipidu
Ühispilt tänavuse beebipeo osavõtjatega.Foto: Ene Veberson
Kanepi näitekunstikursus 1939. aastal. ,,Andres ja Pearu”
etendajad.
kanepi aprillileht 25.04.2008 10:16 Page 4 (Black plate)