Eesti taimestik ja loomastik Eesti taimestiku kodutöö: o Sugukond lõikheinalised o Sugukond kõrrelised o Sugukond mailaselised Kaidi Plamus TRK-2kõ 2012
Welcome message from author
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
Eesti taimestik ja loomastik
Eesti taimestiku kodutöö:
o Sugukond lõikheinalised
o Sugukond kõrrelised
o Sugukond mailaselised
Kaidi Plamus
TRK-2kõ
2012
Sugukond lõikheinalised
o Lõikheinalised Cyperaceae on üheiduleheliste õistaimede
sugukond, kuhu kuulub 70 perekonda 4000 liigiga.
o Klass üheidulehelised Monocotyledoneae.
o Lõikheinalised on laia levikuga, kuid kõige liigirikkamad on
nad troopilises Aasias ja Lõuna-Ameerikas.
o Võivad kasvada erinevates kohtades on neid leitud eriti
märgaladelt ja väheviljakatelt muldadelt.
o Omased kolmekandilised varred.
o Õied on enamasti ülemise sigimikuga ja tavaliselt
redutseerunud- seetõttu tuultolmlejad.
o Väliskujult sarnased kõrrelistele (Poaceae).
Sugukond lõikheinalised
Cyperaceae
Sugukond lõikheinalised CyperaceaePerekond villpea EriophorumTupp-villpea Eriophorum vaginatum
o Valgete villkarvaste pähikutega.
o Varre tipul on ainult üks villatutt.
o Kasvab niisketes paikades.
o Villpeadest see liik kõige olulisem turba moodustaja.
o Üks rabade kaunistajatest.
o Taimeperekonna nimi tulnud tema valgetest tutikestest.
o Kus vars lõppeb on seal avatud „lehejäänused“- lehtede tuped-siit ka taime nimi.
o Lehed veidi kandilised-kandid pisut karedad, vars täiesti sile, vaid madalamate pikivagudega.
o Õisik-rabas näha õitsemist juba aprillis või mai alguses.Pole veel näha pikki valgeid karvu.Silma paistavad väikesed hallikad õite kande- ja kattelehed.
o Õied on õitsemiseajal kollased-kollased tolmukapead.
o Kergesti äratuntav.
Sugukond lõikhenalised CyperaceaePerekond villpea EriophorumAhtalehine villpea Eriophorum angustifolium
o Maapealne vars, püstine, peaaegu ruljas, tipp veidi kolmekandiline, paljas, pikavaoline ning värvuselt kollakasroheline.Sügisel vahel punakas.Kogu vars on lehistunud.
o Risoom lühike.
o Lehed pikalt teritunud, tipul kolmekandilised.Allküljel tugev ribi. Leht on keskosast kuni tipuni kare.Lehe alusel tupp, mis on sageli lillakas.
o Pähikust koosnev õisik.Päikud rippuvad, noorelt püstised.Pähiku raag silja ja lapik.Õisikul on 2..3 kileja äärega pruunikat kandelehte.Õitsemisajal on pähikud munajad. Õiekattelehed on kilejad ja pruunid/hallikad valge äärisega. Pähiku karvad on valged või beežikad, siidja läikega.Tipp harunemata.Tolmukotid kollased-pähik veidi kollakas.
o Kasvab märgadel soo- ja lamminiitudel.Puisniitudel ja ka lodumetsades ja madal- ning siirdesoodes.
o Paljuneb seemnetega kui vegetatiivselt risoomivõsundite abil.
Sugukond lõikheinalised CyperaceaePerekond tarn CarexLünktarn Carex distisha
o Lehed hallikasrohelised, lamedad kuni
kahekurrulised. Lehetupe serv ainult
ülaosas kilejas edasi rohtjas.
o Õisik on tihe(2-6cmpikk) 20 või enama
piklikmunaja pähikuga, millest ülemised
ja alumised emasõitega ja keskmised
isasõitega.
o Põisiku katteleht punakaspruun, heleda
servaga ja põisikust veidi lühem.
o Põisik munajassüstjas, lamekumer ja
rohekas.Valminult
punakaspruun.Ahaneb sujuvalt pikaks
lõhestunud nokaks.
o Kasvab niitudel ja kraavides hõredate
hogumitena.30-80cm kõrguseks.
o Risoom pikk
Sugukond lõikheinalised Cyperaceae
Perekond tarn Carex
Luhttarn Carex elata
o Mätta või tiheda kogumikuna
rannaniitutel kasvav risoomita
mitmeaastane taim, mille
kõrguseks 40-120 cm.
o Lehed hallikasrohelised 2-5mm
laiad kuni kahekurrulised.
Alumised lehed punaka
väevusega, pruunikaskollased,
võrkkiududega.
o Põisiku katteleht
mustjas, põisiku pikkune või
isegi pikem.Põisik on lame ja
munaja kujuga, rohekas- või
sinakashalli värvusega.
o Alumise emaspähiku kandeleht
õisikust lühem.Isapähikuid 2-4
ja emaspähikuid 2-4.Ja need on
4-5cm pikad, pikliku kujuga.
o Vili on pähklike.
Sugukond lõikheinalised CyperaceaePerekond mugulkõrkjas BolboschoenusMeri-mugulkõrkjas Bolboschoenus maritimus
o Kasvab rannikuvetes.
o Roomavate
risoomivõsunditega hõredate
kogumikena kasvav taim.
o Risoomivõsundite tippudesse
tekivad sügiseti talvituvad
kerajad sigikehad.
o Varred kolmekandilised.
o Lehed 3-6mm laiad, lamedad
ning rohelised.
o Õisik koosneb 1-3 ülestikku
asetsevat pähikute kimbust.
o Pähikud on pruunid ja
piklikmunajad ning neid on 5-
12.
o Õiekattelehed pruunikad ning
ogatipuga.Õiekattekarvakesi
kuni 6, pähklikesest lühemad.
o Õitseb juunis ja juulis.
Sugukond kõrrelised
o Kõrrelised Gramineae(Poaceae) on rohttaimed.Omased on seest õõnsad silindrikujulised varred ning lehed paiknevad varrel vahelduvalt.
o Klass üheidulehelised Monocotyledoneae.
o Kõrrelisi on umbes 600 perekonda 9000-10000liigiga.
o Lehel eristatavad lehetupp ja lehelaba.
o Õied ülemise sigimikuga.Kuna kõrrelised on tuultolmlejad ei vaja nad tolmlejate ligimeelitamiseks suuri värvilisi õisi.
o Kõrrelistel on majanduslikult tähtis väärtus.Nt. Bambust kasutatakse Ida-Aasias ja Aafrika Sahara piirkonnas ehitustöödel.Söögiks kasvatatakse nisu,otra,rukis jpt.
o Kasutatakse ka aianduses dekoratiivtaimedena.
Sugukond kõrrelised
Gramineae(Poaceae)
Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)Perekond värihein BrizaKeskmine värihein Briza mediao Mistmeaastane ühekojaline taim.
o Vili on tal ovaalne, helebeež
o Õied moodustavad pähiku.Pähikud on ümmargused kuni südajad.Ripuvad peenetel raagudel ning koosvenad kuni 9 õiest. Pähik on lilla kuni pruunikaslilla. Pähikud koondunud laia koonusekujulisse pöörisesse.
o Õitseb maist septembrini.
o Lehed on lamedad, servades ja tipul veidi karedad.Juurmised lehed kuni 10cm., varrelehed lühemad. Lehetuped siledad.
o Risoom lühike.Paljuneb seemnetega
o Levinud laialdaselt Euroopas, mujal puudub. Eestis sage.
o Kasvab parajalt niisketel ja kuivadel päris- ja looniitudel.Ka puisniitudel ja metsalagendikel ka karjamaadel.Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik.
o Toiduks on need taimetoidulistele loomadele.Ehk on tal söödaväärtus keskmine.Sobib dekoratiivtaimeks.Rahvameditsiinis on kasutatud keha värisemist põhjustavate haiguste ravimisel.
o Rahvapärased nimetused:lutikhain,kirbuhain,külmatõverohi,värisemisrohi.
Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)Perekond kerahein DactylisHarilik kerahein Dactylis glomerata
o Mitmeaastane ühekojaline taim,moodustab madalaid mättaid.
o Õied on pähikutes igaüks 2-4 õiega.
o Pähikud koondunud püstisesse hallikas-või lillakasrohelisse pöörisesse (4...15cm).
o Vili on ovaalne hlepruun teris.Ühel küljel vagu teisel ribi.
o Varred püstised või alusel tõusvad.Ümbritsetud lapikute lehetuppedega.
o Kõrs on sile.
o Risoom lühike,jäme.Kaarjalt tõusev-übritsetud vanade lehetuppedega.
o Levib Euroopa kui Aasia paras- ja subtroopilises vöötmes ja ka Põhja-Aafrikas.
o Kasvab päris,-loo. Ja lamminiitudel. Ka puisniitudel ja hõredates metsades.(laane,palu,salumets).Põldudel kultuurtaimedena, talub hästi karjatamist.
o Kasutatakse:haljassöödaks, kuivaks heinaks, tehakse siloks.Sobivam värskena.
o Toiduks on ta paljudele taimetoidulistele loomadele
Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)Perekond rebasesaba AlopecurusAas-rebasesaba Alopecurus pratensis
o Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.Kasvab väikeste mätastena.
o Õied moodustavad väikeseid pähikuid.
o Pähikutes on rohkesti 1,5mm pikkusi ripskarvakesi.Pähiku välissõkal on kilejas.Sõklal kuni 8mm ohe, mis kinnitub sõklale selle alumisel kolmandikul.Pähikud koondunud pikka ruljasse pööristähka.Ohted ulatuvad õisikust kaugele välja.
o Tolmukapead kollased.
o Õitseb mais ja juunis.
o Lehed pikad kitsad ja lamedad.Alusel pika kaarja kileja keelekesega. Pealmine pind kare, tipp pikalt teritunud. Lehetuped siledad, tihedalt vastu vart liibunud.
o Vars püstine, alusel veidi tõusev.Sile ja sõlmeline.
o Paljuneb seemnetega.Viljadeks väikesed munajad helepruunid terised.
o Esineb kõikjal Euroopas.Kohati ka Aasias parasvöötmes.
o Kultuurtaimena levinud kõigil mandritel peale Aafrika ja Antarktika.Eestis sage.
o Veekogude kallaste kooslus.Toiduks paljudele taimetoidulistele loomadele.
o Kõrge väärtusega söödataim.
Sugukond kõrrelised Gramineae(poaceae)Perekond kastehein AgrostisKastehein Agrostis
o Mitmeaastane ühekojaline rohttaim, kasvab tiheda muruna.
o Pähikud üheõileised, väikesed ohetud, lühikestel raagudel ning moodustavad laia hõreda pöörise. Pööriseharud väga peened, täisnurkselt harunenud.
o Õitseb juunist augustini.
o Lehelabad pikad ja kitsad.Pealt lehed veidi karedad alt siledad.Lehetuped saledad, väga väikese tömbitipulise keelekesega.
o Vars pikk püstine või põlvjalt tõusev peenike.Tõusvad või maapinnal lamavad võsundid.
o Risoom lühike, narmjaste lisajuurtega ja toomavate maa-aluste võsunditega.
o Paljuneb seemenetega kui vegetatiivselt. Vili piklik helepruun vahel hallika varjundiga teris.
o Levib peamiselt Euroopas vähem Lääne-ja Ida-Siberis, Kaukaasias ja Kaug-Idas.Samtui Põhja- Aafrikas ja –Ameerikas.
o Kasvab kuivadel päris-ja looniitudel.Hõredates palumetsades, teeservadel ja jäätmaadel. Eelistab kergeid liivakaid või huumuserikkaid muldi.
o Taimetoidulistele loomadele toiduks.
o Omab tähtsust heinana.Sobib tallavaks muruks.
Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)Perekond CalamagrostisPüstkastik Calamagrostis Stricta
o Mitmeaastane roomava risoomiga
taim.
o Lehed 2-4cm laiad, jäigad ja rullunud
servadega.Tume- või luitunudrohelise
värvusega.
o Pööris on püstine, kitsas ja tihe.Alati
kokkutõmbunud lühikeste
harudega.Värvuselt roostepunane või
lillakas.
o Pähikuteljel karvad sõklast lühemad.
o Ohe välissõkla pikkune.Pikem, kui
karvad
o Libled ühesuurused, ovaalsed ja
teritunud tipuga.
o Kasvab hõremuruselt puisniitudel ja
soistel niitudel.
o Õitseb juunis ja juulis.
o Paljuneb risoomiga.
o Enne õitsemist hea koresööt
suuremate kariloomade jaoks-
Tundraaladel on kevadsuvel toiduks
põhjapõtradele.
Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)Perekond kastevars DeschampsiaLuht-kastevars Deschampsia caespitosa
o Taim on tuhmroheline ja moodustab
suuri tihedaid mättaid. 30-100cm
kõrgune püsik.
o Lehed lamedad, pealt sügavate ja
väga karedate roodudega.
o Keeleke on 3-6mm pikk.
o Pööris kuni 20cm pikk ja noorelt tipus
longus ning hõbedaläikeline.
o Pähikud 4-5mm pikad. 2 või 3
õiega, pruunikaskollase värvusega.
o Kasvab niisketel niitudel ja
karjamaadel.
o Õitseb juunis ja juulis.
o Kasutatakse dekoratiivtaimena.
Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)Perekond kaerand HelictotrichonArukaerand Helictotrichon pratense
o Moodustab tiheda mätta.
o Vars on püstine ja jäik ning kuni
1m kõrge. Alumised varred 1-2
kaupa.
o Lehed on paljad, kuival jaal ääred
kaetud veidi sinakashalli tooniga
lehe alumisel poolel.
o Õisik on pööris.Kitsas ja üsna
kare.
o Kasvab kuivadel lubjarikastel
niitudel, peamiselt jõeorgudes, kus
aluspõhjaks lubjakivi.
o Õitseb mais ja juunis. Eestis
levinud.
o Kasutatakse dekoratiivtaimena.
Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)Perekond lubikas SesleriaHarilik lubikas Sesleria caerulea
o Mitmeaastane ühekojaline taim.Kõrgus 20-40 (60) cm.
o Õied moodustavad sinakas- või lillakashalli pähiku.Millel ohteid pole näha või on väga lühikesed. Pähikus tavaliselt 2 õit.
o Pähikud koondunud suhteliselt tihedasse munajasse või ovaalsesse ruljasse pööristähka.
o Tolmukapead on kollased või lillad.
o Õitseb mais.
o Lehed üksikud, kitsad heleda sinaka kirmega. Pealt ja servalt karedad. Lehe ülakülg on matt, alakülg tumeroheline ja läikiv. Lehe keskroo kõrval 2 läbipaistvat triipu. Lehetupel väga väike keeleke. Juurmisi lehti märgatavlt rohkem kui varrelehti.
o Varred on püstised või alusel tõusvad. Übritsetud rohkete vanade lehetuppedega.Kõrs sile ja paljas(nagu kehetuped).
o Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomi abil. Vili helepruun ovaalne teris.
o Kasvab niisketel päris-,loo-,lammi- ja sooniitudel.Hõredates metsades,madalsoodes ka puisniitudel. Eelsiatb lubjarikast savikat pinnast.Väga lubjalembene.
o Heinataim karjamaadel ja looduslikel niitudel.Suuremat majanduslikku tähtsust pole.
Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)Perekond sinihelmikas MoliniaHarilik sinihelmikas Molinia caerulea
o Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas taim.
o Õied moodustavad pähiku.Pähikus 1..4 õit ja värvuselt tumelilla.Harva ka roheline. Pähikud koondunud pikka kitsasse ja jäigalt püstisesse pöörisesse.(Harva ka longus).
o Õitseb juulist septembrini.
o Lehed-varre alusel on labata lehetuped ja mõned juurmised lehed. Lehelabad on lamedad, õhukesed ja rohirohelised.Ülaküljel pehmete valgete karvadega.Hoiavad enamasti jäigalt püsti.Valkja keskrooga. Lehetuped avatud, keelekese asemel karvaring.
o Varre alumine ots on mulla või tiheda mätta sees.Tõusev, koosneb kuni 10-st ligistunud sõlmest.Millest lähtuvad lisajuured ja külgpungad ning labata lehed.
o Levinud laialdaselt Euraasia põhja- ja keskrajoonis.Ka Kesk- ja Väike-Aasias ning Põhja-Aafrikas.
o Kasvab mätastena soostunud pinnastel.Soodes,rabades, lodumetsades.
o Osaleb teataval määral turbakuhi moodistumisel
o Kasvatakse kultuurtaimena Kesk-Euroopas.Meil majanduslikku väärtust ei oma.
Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)Perekond aruhein FestucaRoog-aruhein Festuca arundinaceae
o Roog-aruhein on tihedapuhmaline 50-
150 cm kõrgune taim.
o Lehed 3-10mm
laiad, tumerohelised, karedad.Kõrvake
sed poolenisti kõrt ümbritsevad, tipus
karvakestega. Alumised lehetuped
karedad.
o Pööris laiuv ja paljupähikuline kuni 35
cm pikk. Kahekaupa männases
asetsevate väga pikkade harudega.
Alumises paaris üks haru veidi lühem.
Pähikud on piklikmunajad 8-12 mm
pikad ning 3-5 õiega. Värvuselt
hallikasrohelised lillaka varjundiga.
o Kasvab mererannas ja puisniitudel. Ei
ole nõudlik mullastiku suhtes.
o Sobilik söödakultuur silo tegemiseks.
o Heade tehnoloogiliste omadustega- ei
lamandu ja lehed ei kuhtu märgatavlt
isegi hilissügisel.
Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)Perekond aruhein FestucaPunane aruhein Festuca rubra
o Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
o Õied moodustavad pähiku.
o Pähik koosneb 4..7 õiest . Pähikud koondunud
6..10 cm pikkusesse ja küllaltki kitsasse valkja
kirmega pöörisesse mis on rohekaslilla.
o Õitseb mais ja juunis.
o Vars on püstine ja pikkade sõlmevahedega.
o Varrelehti on taimel tavaliselt 2, juurmisi rohkem.
Varrelehd lamedad, ülaküljel pikkade karvadega.
Juurmised lehed on kahekorra, 5 sügava vaoga.
Värvuselt lehed tume- või
hallikasrohelised, alumiselt pinnalt läikivad.
Alumised lehetuped karvased. Keeleke lühike või
peaaegu puuduv.
o Risoom kaarjalt tõusev, võrdlemisi pikk.
o Paljuneb seemnetega. Vili piklik helepruun või
lillakas teris.
o Suure kohastumisvõimega, mistõttu kasvab
erinevates kooslustes. Peamiselt leidub kuivadel
loo-ja pärisniitudel.Hõredates palu-loo-ja
laanemetsades.Madaloodes, märgades
siirdesoodes.
o Levib peaaegu kogu Euraasias ja Põhja-
Ameerikas.Põhja-Aafrikas, peale kõrbete ja
troopiliste alade. Eestis sage.
o Tähtis heina koostis, loomad sööved seda hästi
üksnes noorelt.Talub hästi tallamist- kasutatakse
murudes. Sageli jalgpalliväljakutel.
Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)Perekond orashein ElymusHarilik orashein Elymus repens
o Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas
rohttaim.
o Õied moodistavad pähiku. Ühes pähikus
3-7 õit. Pähik lapik kuni 1.5cm pikkuna
kuni 0,5cm pikkuse ohtega.
o Pähikud koondunud pika
kitsasse, püstisesse tähikõisikusse, kus
asetsevad kahe reana. Õisikutelg kandiline
ja veidi karvane.
o Lehed pikad. Lehelaba alusel on
teravatipulised kõrvaakesed. Lehetuped
on paljad ja karedad, veidi karvased. Tupe
ülaotsas töbi tipuga keeleke. Värvuselt on
lehed tuhm-või hallikasrohelised.
o Vars on püstine või alusel tõusev.Sile.
o Risoom pikk ja roomav ning sõlmeline.
o Paljuneb vegetatiivselt risoomi abil, harva
seemnetega.
o Õitseb juunis ja juulis. Üksikud võsud ka
septembris.
o Levinud kogu Euroopas,ka Väike-Aasias
ja Põhja-Aafrikas.
o Kasvab
teeservadel, jäätmaadel,veekogude
kallastel,võsastikes.Suuremaid kogumikke
moodistab rannaniitudel.
o Tülikas umbrohi aedadel ja põldudel.
Loomad söövad teda. Kesk-Euroopas
kasutatud toidutaimena ja
rahvameditsiinis.Kasutatakse lahtistina.
Sugukond kõrrelised Gramineae(poaceae)Perekond pilliroog PhragmitesHarilik pilliroog Phragmites australis
o Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
o Õied moodustavad pähiku, 0,5-1,5 cm pikad, tumelillad või harvemini roosakas-beezikad. Pähikud koondunud suurde tihedasse püstisesse pöörisesse. Õisiku alumiste sõlmede juures on karvatutid.
o Õitseb juulis ja augustis.
o Lehelabad pikad, laiad ja lamedad.Värvuselt hallikasrohelised. Laba alumisel kolmandikul on 3..4 armitaolist jälge. Lehetuped peaaegu täielikult varreümbrised, tupe tipul on keelekese asemel karvaring.
o Varred on maapeal püstised või harva lamavad.Tugevate tumedate sõlmedega. Lamavad varred juurduvad sõlmekohtadel ja annavad püstise võsu.
o Risoom väga pikk ja rohkete narmasjuurtega.
o Paljuneb vegetatiivselt risoomi abil.Seemnetega harva. Vili tumepruun teris, mis enamasti ei valmi.
o Levib kogu maakeral(kosmopoliit), harvem arktilistel aladel.Eestis sage.
o Kasvab jõgede,järvede kaldavees ning kallsastel.Mererannikul,rannaniidud,lamminiidud.
o Söödataimena hobustele ja veistele(noorelt).Nakatub kergelt seemnehaigustesse, mis muudab taime mürgiseks loomadele.Aasias majapidamistarvete valmistamiseks,kerged ehitised.Tooraineks ehitusplaatide ja paberi tootmisel.Matid, linikud. Vile-ja torupillide valmistamiseks. Tähtis turbakihi moodustaja.
Sugukond mailaselised
o Mailaselised Scrophulariaceae on õistaimede sugukond.
o Hõimkond õistaimed Angiospermae.
o Klass kaheidulehelised Dicotyledoneae.
o Siia kuuluvad üheaastased või mitmeaastased rohttaimed, kelle õied on tavaliselt sügomorfsed ehk kiirjad.
o Umbes 275 perekonda 5000 liigiga.
o Tänapäeva molekulaargeneetilised uuringud on mailaliste süstemaatika sassi löönud- mitmed perekonnad on tõstetud nt. Teeleheliste ja soomukaliste sugukonda.
o Mailalised on kosmopoliitse levikuga. Enamvelvinud parasvöötmes ja troopilstes mäestikepiirkondades.
o Mailaseliste üldtunnused: õied sügomorfsed, lehed võivad olla nii vastastikku kui vahelduvalt, tuu- ja kroonlehed on enamasti 4 või5 tipmega, tolmukate arv kas 2, 4 ja 5, viljaks on emamasti kupar.
Sugukond mailaselised Scrophulariaceae
Sugukond mailaselised ScrophulariaceaePerekond vägihein VerbascumÜheksavägine Verbascum thapsus
o Kaheaastane, ühekojaline rohttaim.
o Õied on mõlemasugulised kaheli õiekattega, ühe sümmeetriateljega õied. Tupp ja kroonleht liitlehelised. Tupppeaaegu aluseni jagunenud viieks osaks. Kroon kollane, selgete läbipaistvate punktidega. Tolmukaniidid on paljad või pikkade karvadega. Õied asuvad puntidena lühikestel jämedatel raagudel tihedalt pikas tipmises tähataolises kobaras.
o Õitseb juunist augustini(septembrini). Putuktolmleja.
o Lehed juurmised kui ka varrelehed.Nii pealt kui alt tohedalt kaetud hallikate (helekollaste) viltjate karvadega. Juurmised kodarikulehed on rootsulised, lühidaöt teritunud või tömbi tipuga.Alumised varrelehrd on laskuvad.
o Vars püstine, tohedalt lehistunud ja tiivuline.
o Levib Euroopas,Lääne-Ida Siberis,Põhja-Ameerikas ja Jaapanis.Eestis tavaline.
o Kasvab lagedamatel kohtadel, teeservad, nõlvad.Eelistab niiskeid kohtasid.Mulla suhtes vähenõudlik.
o Tuntud ravimtaim-pehmendava ja rögalahtistava vahendina. Rinnatee koostises. Rhavameditsiinis neeru-põihaiguste korral. Haavadele leheputru. Ilutaim.Kariloomad teda neamasti ei söö.
Sugukond mailaselised ScrophulariaceaePerekond vägihein VerbascumMust vägihein Verbascum nigrum
o Mitme- või kaheaastane rohttaim.
o Õied mõlemasugulised kaheli õiekattega raolised õied.Tupp, kroon liitlehelised.Tupp peaaegu aluseni lõhestunud kitsasteks tipmeteks. Kroon kollane, läbipaistvate täpikestega ja väljastpoolt tähtkarvadega kaetud. Tolmukaniidid violetsete näsijate villakarvadega kaetud. Õied on koondunud puntidena varre tippu kobarõisikusse.
o Õitseb juunist augustini.Putuktolmleja.
o Lehed- Juurmised ja varrelehed. Pealt lehed tumerohelised,sageli paljad,alt heledamad.
o Vars püstine, punakas, ülemises osas vaoline. Kaetud enam või vähem tähtkarvadega.
o Levinud Euroopas,Siberis ja Põhja-Aafrikas.Eestis tavaline.
o Kasvabjõekallastel,teeservadel,nõlvadel,kõrgendikel jne. Eelistab kuivi lagedaid kasvukohti ja kergemaid muldi.
o Lehed sisaldavad suhteliselt rikkalikult C vitamiini, kariloomad ei söö. Venemaal teatud vodkaliigi valmistamisel. Kasvatatud ilutaimena.Vähese eristamiseoskuse tõttu kasutatud nagu üheksavägist. Sisaldab putukaid surmavat mürki.
Sugukond mailaselised ScrophulariaceaePerekond käokannus LinariaHarilik käokannus Linaria vulgaris
o Mitmeaastane rohttaim. 20-60cm. Kõrge.
o Õied kollased, pika kannusega ja huuljad. Alumisel huulel heleoranz laik.
o Kupar avanenult tipus hambuline, seemned ketasjad ja kileja äärega.
o Lehed on vahelduvalt. Rootsutud ja lineaalsed.
o Vars tihedalt lehistunud, lõpeab tiheda kobarja õisikuga. Taime ülemine osa näärmekarvane.
o Õitseb juunist septembrini ja on mürgine taim.
o Kasvab teeservadel, liivikutel ja söötidel. Eelistab kergemat mulda.
o Kasutatakse ravimtaimena.- ravimina kasutatakse ürti. Ürt sisaldab sidruni-, õun- ja äädikhapet, glükoose, karotiini C vitamiini jne. Preparaatidel on põletikuvastane, valuvaigistav, lahtistav, higistamist soodustav toime. Sobib dekoratiivtaimeks.
o Levinud Euroopa mõõduka kliimaga paikades, Põhja-Aafrikas ja Aasias. Vahemerealadel.Eestis tavaline.
Sugukond mailaselised ScrophulariaceaePerekond kuuskjalg Pedicularis Soo-kuuskjalg Pedicularis palustriso Kaheaastane suvehaljas rohttaim.
o Õied mõlemasugulised kaheli õiekattega.Tupp ja kroonlehed liitlehelised. Tupp putkjas, serval tömpide hammastega tipmetega, tumedalt värvunud. Kroon roosa, püstise putkega, tipul sirpjalt kõverdunud. Krooni huul kolmehõlmaline. Tolmukaniidid karvased. Õied asuvad lühikestel raagudel ühekaupa, ülemiste väiksemate lehtede kaenlas.
o Õitseb maist augustini.
o Lehed nii juurmise rosetina kui varrel vahelduvalt-lihtlehed.Juurmised lehed väikesed, piklikud,tervaservalised,rootsulised.Varrelehed sulgjad alusel pikkade ripsmetega. Lehed sageli tumepunaselt värvunud.
o Varred enamasti palju harunenud, oksad suunatud üles.Värvus rohekas või tumepunane.
o Levinud peamiselt Euroopas.Eestis sage.
o Kasvabmadalsoodes,sooniitudel,lamminiitudel,puisniitudel.Lubjapelglik, niiskuslembene.
o Mõningal määral mürgine, ebameeldiva maitse ja lõhnaga.Kasutatud rahvameditsiinis:uriinieritust soodustav, verejooksu sulgev.Haavade raviks välispidiselt. Täide, kiinide vastu. Veterinaarias.
Sugukond mailaselised ScrophulariaceaePerekond mailane VeronicaKassisaba Veronica spicata
o Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
o Õied mõlemasugulised kaheli õiekattega. Õied lühikestel villakarvastel raagudel. Tupp ja kroon liitlehised. Tupp on nelja erineva pikkusega ripsmelise tipmega, karvane. Kroon 4-jagune, värvuselt eresinine, harvem roosa,violetne või valge. Õied asuvad tihedas tipmises uljas kobaras. Õied avanevad õisiku algusest tipu suunas.
o Õitseb juunist septembrini.
o Lehed süstjad-munajasümmargused, tömbi tipuga, kiilja alusega.Madalalt saagja või täkilise servaga. Alumised rootsuga ülemised ilma.Asetsevad varrel vastkuti, tpiu osas vahel vaheldumisi.
o Vars püstine või tõusev, tugev ja harunemata.Kaetud hallikate karvadega.
o Risoom roomav.
o Levib peaaegu kogu Euroopas,Siberis,Kesk-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis tavaline-sagedam Põhja-ja Lääne Eestis.
o Kasvab kuivematel päris-ja looniitudel, teeservades,aedades,jäätmaadel.Kerge liivase pinnase indikaatorliik. Valguslembene.Eelistab lubjarikast mulda.
o Lehed sisaldavad rohkesti C vitamiini.Madala söödaväärtusega. Õitsemise ajal dekoratiivne.
Sugukond mailaselised ScrophulariaceaePerekond mailane VeronicaLiivateelehine mailane Veronica serpyllifolia
o Pindmise juurestikuga püstpüsik 10-
25 cm kõrge.
o Lehed
väikesed, elliptilised, lühirootsulised
või rootsutud. Mõnikord
moodustavad juurmise kodariku.
Keskmised varrelehed peaaegu
terveservalised.
o Varred roomavad või tõusvad.
o Õied valged kuni helesinised.
Õiekroon ratajas, veidi
ebakorrapärane.Kobarõisik asub
varre tipus.
o Õitseb maist augustini.
o Vili on lame paljuseemneline kupar.
o Kasvab niisketel niitudel, põldudel
ning teede ääres.
o Eestis tavaline.
Sugukond mailaselised ScrophulariaceaePerekond härghein MelampyrumHarilik härghein Melampyrum nemorosum
o Üheaastane ühekojaline poolparasiitne rohttaim.
o Õied mõlemasugulised kaheli õiekattega. Tupp ja kroon liitlehised. Tupp on karvane, pika putkega ja pikalt teritunud naasktelje hammastega. Kroon kahehuuleline erekollane, punaka kõverdunud putkega, karvane. Õied asuvad tähas, üksikult väga lühikestel karvastel raagudel. Õisikus on rohkesti ligistikku asetsevaid sinakasvioletseid kõrglehti . Kõrglehed on habulise servaga, karvased.
o Õitseb juunist augustini.
o Lehed munajas-kitsassüstjad pikalt teritunud tipuga lihtlehed. Pealt paljad, alaküljel väheste karvadega. Lehed asetsevad varrel vahelduvalt. Õisikus on arvukalt erksavärvilisi kõrglehti.
o Vars on püstine, eemalehoidvate ülespoole kaarduvate harudega.
o Levinud peamiselt Euroopas,Aasias.Eestis sage kõikjal.
o Kasvab metsades ja metsaservadel.Palu-loo metsad peamiselt.
o Taime maapealne osa suure C vitamiini sisaldusega.Toiteväärtus madal. Taim on mürgine:tunnused:verikusesus,verejooksud,inimestel sagedamini kõhulahtisus,peavalu,peapööritus.
Sugukond mailaselised ScrophulariaceaePerekond härghein MelampyrumMets-härghein Melampyrum sylvaticum
o Üheaastane taim 10.40cm kõrgune.
o Õisikud hõredad, ühekülgselt
asetunud õitega . Õiekroon kuni 1cm
pikk. Värvuselt ühtalselt
kuldkollane.Kahehuuleline.
o Õitseb maist augustini.
o Kõrglehed enamasti
terveservalised. Varrelehed
vastakud, lineaalsüstjad või
elliptilised. Värvuselt
kollakasrohelised.
o Vars püstine ja enamasti
harunemata.
o Kasvab salumetsades ja
puisniitudel.
o Eestis tavaline.
Sugukond mailaselised ScrpohulariaceaePerekond silmarohi EuphrasiaHarilik silmarohi Euphrasia officinaliso Üheaastane ühekojaline poolparasiit
rohttaim.
o Õied väikesed mõlemasugulised kaheli õiekattega. Tupp ja kroon liitlehised. Tupp putkjas, neljaks lõhestunud kuid tipmed paarikaupa kokku kasvanud. Kroon valkjas või lillakas koos tumedamate joontega ja kollaste täpiga. Õied asuvad üksikult kõrglehtede kaenlas ja moodustavad tipmise kobara või pea.
o Õitseb juunist septembrini.
o Lehed munajad hambulise servaga peaaegu sõrmroodsed rootsutud lihtlehed.Asetsevad varrel vastakuti, varre tipul muutuvad kõrglehtedeks.
o Vars enam-vähem püstine, lihtne või harunenud vars.
o Kasvab niiskematel päris-ja rannaniitudel, karjamaadel,kadastikes,metsaservadel.Sagedamini kehval pinnasel, kus konkureeriv teiste taimedega.(teiste taimede varjus hävib)
o Levinud Euroopas, harva Siberis.Eestis tavaline.
o Ammu tarvitatud ravimina.Põletikuvastase ja kergel kõhukinnistava toimega.Silmahaiguste vastu.Limaskestade, hingmamisteede põletike vastu. Söödataimena väheväärtuslik.
Sugukond mailaselised ScrophulariaceaePerekond kamaras OdontitesHarilik kamaras Odontites serotina
o Poolparasiitne üheaastane ühekojaline rohttaim.
o Õied mõlemasugulised kaheli õiekattega. Tupp ja kroon liitlehised. Tupp putkjas-kellukjas, sügavalt lõhestunud 5 tipmeks. Kroon punakas, harvem valkjas kahehuuleline. Õied asuvad lühikestel raagudel küllaltki tihedates õielistes kobarates.
o Õitseb juulist septembrini vahel oktoobris.
o Lehed rootsutud vastastiku asetsevad terava tipuga lihtlehed. Lehed hõredalt kaetud lidus karvadega. Värvuselt alumised lehed tumerohelised ülemised sageli punakad.
o Vars püstine enamasti juba alusel tugevalt harunenud. Harud lookjalt üles poole kõverdunud.Tihedalt lehistunud ja kaetud allapoole suunatud karvadega.
o Levinud Kesk-,Lääne-ja Ida-Euroopas, Skandinaavias, Siberis.Hiinas, Aasias(kesk,väike)
o Värskena mõningal määral mürgine.Kariloomad teda ei söö.Kuivanult süüakse rahuldavalt, söödaväärtus madal.Võib muutuda kiiresti paljunevaks tülikaks umbrohuks.
Sugukond mailaselised ScrophulariaceaePerekond robirohi RhinanthusVäike robirohi Rhinanthus minor
o Üheaastane taim 7-59cm kõtge.
o Õisik lühike, väheseõieline. Huulõie
kroon on määrdunudkollane kuni 1.5
cm pikk, peaaegu sirge putkega.
o Õitseb juunist augustini.
o Lehed on süstjad ning
täkilishambulised.
o Vars on püstine ja enamasti lihtne.
o Vili on ovaalsõõejas lapik kupar.
o Kasvab
niitudel, puisniitudel, sooservadel, m
ere kaldal.
o Levib Kesk- ja Lõuna-
Euroopas, Islandil, Skandinaavias, E
es-Kaukasuses. Eestis tavaline.
o On mürgnie.
Kasutatud kirjandus
http://www.wikipedia.com
http://www.cybernature.ee
http://www.google.com
http://www.bio.edu.ee/taimed
http://bio.edu.ee/taimed/general/systeem.htm
Related Documents
