Kädy bioloogia uurimustöö suitsetamine.

Suits või suitsiid?

Koostas: Kädy Annus 10.B

Mida suitsetamine sinu organismile teeb?

Kõiki sigarette, ka Light ja Superlight kaubamärgiga sigarette suitsetades satub sinu organismi üle 4000 erineva keemilise aine, neist vähemalt 60 on tõestatult vähkitekitavad.

Sigaretitubakas sisalduv nikotiin ei põhjusta küll vähki, ent on sõltuvuse põhjustaja.

Sõltuvus

Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud, mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada.

Süda ja veereringeelundid

Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb.

Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu.

Ahendab veresooni.

Suurendab südamelihase infarkti

Infarkti tagajärg südamele:

Hingamisteed ja kopsud

Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast.

Suitsetamine põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki.

Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja.

Kopsud enne ja

pärast:

Seedeorganid

Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust.

Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu.

Põhjustab suu ja söögitoru vähki.

Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk.

Toitumine

Vähendab söögiisu

Kesknärvisüsteem

Mingil määral stimuleeriv toime.

Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal.

Suguelundid

Põhjustab impotentsust.

Viljakus

Vähendab viljastumisvõimet.

Mõjud lootele

Suitsetajatel esineb tavaliselt rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi, ja alakaalulisena sündinud lapsi.

Suitsetajate lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega.

Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna.

Suitsetav ema:

Psüühiline sõltuvus

Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev tegevussõltuvus.

Füüsiline sõltuvus

Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse.

Mõjutused psühhosotsiaalsele käitumisele

Suitsetajatel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks mittesuitsetajatele, nn passiivsetele suitsetajatele.

Surmajuhtumid aastas

Miljoneid aastas:

Põhjuseks südame ja veresoonkonna haigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel tapab passiivne suitsetamine aastas umbes 165 000 last.

Järeldus

Tänan vaatamast!

Kasutatud materjal

http://tubakavaba.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=13&Itemid=28

http://www.google.ee/search?hl=et&q=suitsetamine&gs_sm=e&gs_upl=1493l3691l0l3937l12l6l0l2l2l2l580l2244l3-2.2.1l7l0&bav=on.2,or.r_gc.r_pw.,cf.osb&biw=1280&bih=909&u