7. juuni 2010 number 22 (226) [ JALGPALLI MM I LK 2–10 ] Spordilehte toetavad: Pariisis võidut- sesid Schiavone ja Nadal [ UUDISED I LK 12 ] Itaallanna Francesca Schia vo- ne, kes tähistab paari nädala pärast 30-ndat sünnipäeva, võitis elu esimese suurturniiri ja tõuseb ühtlasi maailma kuuendaks reketiks. Ülevaade: • osalevatest meeskondadest, • viiest vingemast alagrupimängust, • pakume täit- miseks tabeli ja kutsume jalgpalli- sõpru võitjat ennustama. LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK 11. JUUNI - 11. JUULI
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
7. juuni 2010number 22 (226)
[ JALGPALLI MM I LK 2–10 ]
Spordilehtetoetavad:
Pariisis võidut-sesid Schiavoneja Nadal
[ UUDISED I LK 12 ]
Itaallanna Francesca Schia vo -ne, kes tähistab paari nädalapärast 30-ndat sünnipäeva,võitis elu esimese suurturniirija tõuseb ühtlasi maailmakuuendaks reketiks.
Ülevaade:• osalevatestmeeskondadest,• viiest vingemastalagrupimängust,• pa ku me täit-miseks tabeli jakutsume jalgpalli-sõpru võitjatennustama.
LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK11. JUUNI - 11. JUULI
2
Eesti Päevaleht
|esm
aspäev,7.|
juu
ni2010
Sp
ord
ileh
tJA
LGPA
LLI MM
Jalgpalli MM Lõuna-Aafrika Vabariigis 11. juunist – 11. juulini 2010
A-ALAGRUPP
VÕIDUD
VIIGID
KAOTUSED
VÄRAVATE VAHE
PUNKTID
Lõuna-Aafrika Vabariik Mehhiko Uruguai
Prantsus- maa
11. JUUNI
Uruguai – Prantsusmaa
kl 21.30
22. JUUNI
Prantsusmaa – LAV
kl 17.00
16. JUUNI 17.
JUUNI
kl 17.00 kl 21.30 kl 21.30 kl 17.00 LAV – Mehhiko LAV – Uruguai Prantsusmaa –
Mehhiko Mehhiko – Uruguai
B-ALAGRUPP
VÕIDUD
VIIGID
KAOTUSED
VÄRAVATE VAHE
PUNKTID
Argentina Nigeeria Korea Kreeka
12. JUUNI
Argentina – Nigeeria kl 17.00
17. JUUNI 22.
JUUNI
kl 14.30 Korea – Kreeka
Kreeka – Nigeeria kl 17.00
kl 14.30 Argentiina – Korea
Kreeka – Argentina kl 21.30
kl 21.30 Nigeeria – Korea
C-ALAGRUPP
VÕIDUD
VIIGID
KAOTUSED
VÄRAVATE VAHE
PUNKTID
Inglismaa USA Alžeeria Sloveenia
12. JUUNI 23.
JUUNI
USA – Alžeeria kl 17.00
13. JUUNI 18.
JUUNI
kl 21.30 kl 14.30 kl 17.00 Inglismaa – USA Alžeeria –
Sloveenia Sloveenia – Inglismaa
Inglismaa – Alžeeria
kl 21.30
kl 17.00 Sloveenia – USA
D-ALAGRUPP
VÕIDUD
VIIGID
KAOTUSED
VÄRAVATE VAHE
PUNKTID
Saksamaa Austraalia Serbia Ghana
13. JUUNI
Saksamaa – Austraalia
kl 21.30
23. JUUNI
Austraalia – Serbia
kl 21.30
18. JUUNI 19.
JUUNI
kl 17.00 kl 14.30 kl 17.00 kl 21.30 Serbia – Ghana Saksamaa –
Serbia Ghana – Austraalia
Ghana - Saksamaa
KAHEKSANDIKFINAAL
A1 – B226. juuni kl 17.00
I
VEERANDFINAAL
I võitja – III võitja2. juuli kl 21.30
A VEERANDFINAAL
II võitja – IV võitja3. juuli kl 17.00
B
POOLFINAAL
A võitja – C võitja6. juuli kl 21.30
1.
FINAAL
1. võitja – 2. võitja11. juuli kl 21.30
KAHEKSANDIKFINAAL
B1 – A227. juuni kl 21.30
II KAHEKSANDIKFINAAL
C1 – D226. juuni kl 21.30
III KAHEKSANDIKFINAAL
D1 – C227. juuni kl 17.00
IV
3Eesti Päevaleh
t|
esmasp
äev,7.|ju
un
i2010S
po
rdile
ht
JALG
PALLI M
M
E-ALAGRUPP
VÕIDUD
VIIGID
KAOTUSED
VÄRAVATE VAHE
PUNKTID
Holland Taani Jaapan Kamerun
14. JUUNI
Jaapan – Kamerun kl 17.00
24. JUUNI
kl 14.30 Holland – Taani
Kamerun – Taani kl 21.30
Kamerun – Holland kl 21.30
kl 21.30 Taani – Jaapan
19. JUUNI
kl 14.30 Holland – Jaapan
F-ALAGRUPP
VÕIDUD
VIIGID
KAOTUSED
VÄRAVATE VAHE
PUNKTID
Itaalia Paraguai Uus-
Meremaa Slovakkia
14. JUUNI 24.
JUUNI
Paraguai – Uus-Meremaa
kl 17.00
kl 21.30 kl 17.00 Itaalia – Paraguai
Slovakkia – Itaalia
Itaalia – Uus-Meremaa
kl 17.00
15. JUUNI 20.
JUUNI
kl 14.30 Uus-Meremaa – Slovakkia
kl 14.30 Slovakkia – Paraguai
G-ALAGRUPP
VÕIDUD
VIIGID
KAOTUSED
VÄRAVATE VAHE
PUNKTID
Brasiilia Põhja-Korea Elevandi- luurannik Portugal
15. JUUNI 25.
JUUNI
Portugal – Brasiilia
kl 17.00
20. JUUNI 21.
JUUNI
kl 21.30 kl 17.00 Brasiilia – Elevandiluu- rannik
Põhja-Korea – Elevandiluurannik
kl 14.30 Portugal – Põhja-Korea
Brasiilia – Põhja-Korea
kl 21.30
kl 17.00 Elevandiluu- rannik – Portugal
H-ALAGRUPP
VÕIDUD
VIIGID
KAOTUSED
VÄRAVATE VAHE
PUNKTID
Hispaania Šveits Honduras Tšiili
16. JUUNI
Hispaania – Šveits kl 17.00
25. JUUNI
kl 14.30 Honduras – Tšiili
Hispaania – Honduras kl 21.30
Šveits – Honduras kl 21.30
kl 21.30 Tšiili – Hispaania
21. JUUNI
kl 17.00 Tšiili – Šveits
VEERANDFINAAL
V võitja – VII võitja2. juuli kl 17.00
C VEERANDFINAAL
VI võitja – VIII võitja3. juuli kl 21.30
D
POOLFINAAL
B võitja – D võitja7. juuli kl 21.30
2.
3. KOHA MÄNG
1. kaotaja – 2. kaotaja10. juuli kl 21.30
KAHEKSANDIKFINAAL
E1 – F228. juuni kl 17.00
V KAHEKSANDIKFINAAL
F1 – E229. juuni kl 17.00
VI KAHEKSANDIKFINAAL
G1 – H228. juuni kl 21.30
VII KAHEKSANDIKFINAAL
H1 – G229. juuni kl 21.30
VIII
Lõuna-Aafrika Vabariigi külalisi võlub imeline loodus. |1|Vaade Danger Pointist |2| L
Lõuna-Aafrika avaldabkülalisele muljet sõbraliku tee-ninduse ja kauni loodusega.Isiklikke mälestusi on ka paljudel eestlastel
„Nii head teenindust kui Lõuna-Aafrika Vabariigis pole ma kunagivarem kogenud – näiteks restora-nis tõi neljale kliendile söögid etteneli ettekandjat, seega igale klien-dile üks, ning tualetis olnud koris-taja teatas rõõmsalt: „Welcome tomy office!”” kõneleb mullu aprillisLõuna-Aafrikas sõbrannal külaskäinud Kerli Koit LAV-ist kui vastu-olulisest riigist, kus võib imetledakaunist loodust, nautida suurepä-rast teenindust, ent samas näebseal ka ebavõrdust ja vaesust.
„Töökohti genereeritakse mas-
siliselt – näiteks parkimispileti saa-miseks ei pea ise nuppu vajutama,seda teeb töötaja,” koges ta Johan-nesburgis. „Vaatamata kunstlikulttekitatavatele töökohtadele elabsuur hulk musti kohutavas vaesu-ses. Hüttidega on kaetud tuhandeidhektareid põllumaad.”
Kümne päeva jooksul jõudis taosa saada riigi turismimagnetitest:käia Hea Lootuse neemel, Laud-mäel, arvukates loodusparkides,aga teha muudki.
Tõelise üllatuse valmistas KerlileKaplinna kasiino. „Sõbranna pak-kumisse minna Grand West kasii-nosse suhtusin puiklevalt, kuidlasknud ennast kaasa vedada, vajusmul sõna otseses mõttes suu lahti,”meenutab ta. „Kasiinod on gran-dioossed ja luksuslikud linnakud,kus on teatrid, kinod, liuväljad,
laste mängutoad ja -väljakud, poed,restoranid ja baarid. Sisekujunduson uskumatu – nagu jalutaks His-paania või Venezia peatänavatel.Kohati on ülikõrges laes tähed sira-mas, nii et raske on vahet teha, kasoled sees või väljas.”
Loodust pildistamasKa tänavu märtsis Lõuna-Aafrikalääneosale ringi peale teinud foto-graaf Aivar Pihelgas kirjeldabLAV-i kui üllatuste ja kontrastidemaad, kus on näiteks supersile-daid laia pervega maanteid, midamööda võib kihutada 120 kilo-meetrit tunnis. „India ookeaniääres Mossel Bays asuvas kalares-toranis Plettenberg Bay sõinmaitsvaima roa, mis koosnes kal-maarist ja muudest mereelukatest.Toit oli ülivärske, äsja merelt püü-
4
Eesti Päevaleht
|esm
aspäev,7.|
juu
ni2010
Sp
ord
ileh
tJA
LGPA
LLI MM
Jalgpalli MM-i korraldajamaaEestlaste seiklused Lõuna-Aafrikas
Sealse veiniajaloo algusajaks peetakse1652. aastat, mil hollandlased lõid HeaLootuse neemele Kapi koloonia ja raja-sid sinna esimesed viinamarjaistandu-sed. Kohalik veinitööstus arenes algulvisalt, olukord paranes tublisti 19.sajandi alguses, mil Kapi koloonia läkslõplikult brittide valitsemise alla ja vei-nid said suure turu Inglismaal. Õitseng
lõppes, kui sajandi lõpukümnenditelnakatus istandus juuretäist, lõplikupunkti hävingule pani inglaste ja hol-landlaste vahel puhkenud Inglise-Buurisõda.
Tõelise hoo sai veinitootmine sissealles 1990-ndatel, eriti kiire on arengolnud sel kümnendil, mil Lõuna-Aafrikaveinid on kogunud populaarsust kõikjalmaailmas, sealhulgas Eestis.
Jalgpalli MM-i esindusvein Siinsele turule toob LAV-i veine AltiaEesti AS, kelle tootevalikus on neid üle20 nimetuse, sealhulgas tänavused jalg-palli MM-i ametlikud esindusveinid
Aivar Pihelgas:Jõudsime näiteks kü -lasse, kus Lonely Planetijärgi pidi olema ööbi-misvõimalus, aga olime õnnelikud, et
seal bensiini-jaamgi oli.
Lõuna-Aafrika mitmekesine pinnassobib hästi viinamarjadekasvatamiseks
Lõuna-Aafrika näitab külalisele nii hing
tud ja serveeriti otse pannilt. Olin kal-maari siiani suhtunud kui tuima elu-kasse, mis meenutab kingsepatööstülejäänud nahka, kuid avastasin, etta võib olla ka väga hõrk ja õrn,”jutustab Aivar.
Parimad fotod sai Aivar Tsitsi-kamma rahvuspargis mereäärsetestkaljudest. „Maaliline vaatepilt – vesi,valgus ja kaljud, mille servad on kõikpüsti ja teravad nagu žilett,” kirjeldabta. Loodust kaamerasse püüdma taLõuna-Aafrikasse läkski ning naasisarvukate maastiku- ja loomafotodega,täiendades oma kollektsiooni näiteksharuldase mägisebra fotodega, aga kagnuude, elevantide, maaoravate, anti-loopide, mangustide, šaakalite, sisa-like, pingviinide fotodega. „Liikusimepäris palju ringi ka väljaspool loodus-kaitsealasid, püüdsime sealset loo-
Lõuna-sarvnokk |3| Haruldane mägisebra. FOTOD: AIVAR PIHELGAS
Nederburgi veinikojast. FIFA ja veinikojavahel sõlmitud sponsorilepingu aluselkuuluvad esindusveinide kollektsiooniCabernet Sauvignon, Dry Rosé ja Sau-vignon Blanc. Valiksarja on välja aren-danud Nederburgi veinikeldri meisterRazvan Macici, kelle sõnul on viinamar-jad nende veinide tarbeks 2007.–2010.aasta lõikusest. Veinid tunneb ära etike-tile lisatud FIFA jalgpalli MM-i embleemijärgi ning neid müüakse kuni selle aastadetsembrini.
Lipulaev PinotageAltia Eesti AS-i veinide tootejuhi KaidiKerdti sõnul on Lõuna-Aafrika Vabariikveinimaana unikaalne. Riigis on 13 vei-nipiirkonda, mis asuvad Aafrika lõuna-tipus Western Cape’il. Tuntumad neiston Stellenboch, Paarl, Durbanville, Coas-tal. Lõuna-Aafrika pinnas on mitmeke-sine, mis loob eelduse paljude harul-daste taimeliikide kasvuks. Arvatakse, etLõuna-Aafrika taimestik on maailma lii-girikkaim. Sealne pinnas sobib hästi kaviinamarjade kasvatamiseks, tuleb vaidleida iga paiga jaoks sobivaim sort.
„Sealsed valged veinimarjad, eritiChenin Blanc annavad kerge ja värsketsitrusnootidega valge veini,“ nentis
Kerdt. „Valgetest marjadest on popu-laarsed veel Sauvignon Blanc ning Char-donnay.”
Punastest viinamarjadest on LAV-ilipulaev Pinotage, mis on saadud PinotNoiri ning Cinsault’ marjade ristamiseteel ning mida kasvatatakse vaid Lõuna-Aafrikas.
„See on unikaalse omapärase maitse-nüansiga vein, kus on tunda pisut ani-maalsust ja tugevamaid maitsenoote,”märkis Kerdt. „Ohtralt tehakse ka Caber-net Sauvignoni ja Merlot’ marjadestpunaveine, viimasel ajal on tõusu näi-danud ka Shiraz-marjast veinid. Eestison tootjatest tuntumad Nederburg,Drosdty Hof, Two Oceans, Zonnebloem,Spier, Kumala, KVW ja Lyngrove.”
Restorani Dominic peasommeljeeImre Uussaar hindab LAV-i punaveini-dest eelkõige Pinotage’i. „Nederburgil onülihea ja mõnusas hinnaklassis lopsa-kas, musti marju täis Pinotage, mis onploomiselt puuviljane,” kirjeldas ta. „Val-getest veinidest on Lõuna-Aafrikale eri-liselt omane hea värske Chenin Blancning ka Nederburgi kreemjas ja piisavaltvärske Sauvignon Blanc, mis passib suvi-sel ajal eriti hästi.” OMare Mere
dust ise avastada, kuid siis nägimeloomi harva,” märgib Pihelgas. Mõne-võrra ehmatav oli kohtumine tapvaltmürgise käsivarrejämeduse maoga,kes üle tee roomates tõendas reisilis-tele juba teadaolevat fakti, et Lõuna-Aafrikas elutseb palju mürkmadusid.
Viieliikmeline fotograafidest selts-kond liikus ringi omal käel rendiautoga,teejuhiks Lonely Planet, ning sealneteave ei vastanud alati tõele. „Jõudsimenäiteks külasse, kus Lonely Planeti järgipidi olema ööbimisvõimalus, aga olimeõnnelikud, et seal bensiinijaamgi oli,”tõdeb Pihelgas
Mustadega koos töölMõned aastad tagasi Lõuna-AafrikasSabie linnas tööl käinud AS-i Hekoteklukksepp-keevitaja Tiit Pobbol mee-nutab, et tööd tegid kohalikud mehed
eestlaste jaoks harjumatult aeglaselt.Koos ehitati üles puidupakkeliin.Eestlaste ülesandeks oli kokku pannametallkonstruktsioon, kohalike tehajäi ehituslik osa. Kui eestlaste töö-päevad kestsid keskeltläbi hommikulseitsmest õhtul kella kuueni ehkpimedani välja, siis lõuna-aafriklas-tel tuli sammu pidamiseks ehitadaööpäeva läbi.
„Ehitati nii, et maakirvega löödi aukning kaevati käsitsi, sest ekskavaato-rit polnud,” jutustab Pobbol. Lisaksoli palav. „Kõige kuumem ilm oli 37 kraadi ja vahel tuli rääkides lisaksinglise keelele käed-jalad appi võtta,kuid koostöö sujus. Muidu me ei saaju vaadata, mida ehitaja teeb, aganüüd olime kõrval ja saime jälgida, etvundament ikka õigesse kohtatuleks.” O
Hea teada!
5Eesti Päevaleh
t|
esmasp
äev,7.|ju
un
i2010S
po
rdile
ht
JALG
PALLI M
M
ematvat ilu kui ka vaesust ••Lõuna-Aafrikasse reisimisekson vaja viisat, mida on võimaliktaotleda Lõuna-Aafrika Vabariigisaatkonnast Helsingis. ••Soovitav on teha oma reisido-kumentidest (pass, viisa, lennuki-piletid jms) koopiad ja hoida neideraldi originaalidest.•• Erameditsiin on väga heal ta -semel, ent meditsiiniteenused onkallid. Soovitatav on kindlastienne reisi teha piisav reisikind-lustus, mis kataks võimalikudkulutused arstiabile.•• Enne reisi on soovitatav endregistreerida välisministeeriumikodulehel.•• Lõuna-Aafrikas esineb mit meidnakkushaigusi. Malaariat esinebnn madalatel ala del (alla 1000 m)näiteks Lim popo, Mpu malanga ja KwaZulu-Natali piirkonnas.Nakkus võib esineda ka loodesMolopo ja Orange’i jõe ümbruses.Seega on omal kohal malaariakemoprofülaktika. Soo v itav onend vaktsineerida A- ja B-hepa-tiidi, difteeria, teetanu se, kõ -hutüüfuse ja poliomüeliidi vastu. ••Kuritegevus jääb enamastiväljapoole tavapäraseid turismi-marsruute. Esmajoones tuleksvältida pimedal ajal vaesematelinnaosade külastamist. Kaasas eitasu kanda suuremat summatraha ega väärisasju. Rahvusvahe-listes lennujaamades, samutiraudtee- ja bussijaamade üm b -rustes tegutsevad taskuvargad. Allikas: välisministeerium,www.vaktsiin.ee
1 2
3
Jalgpalli maailmameistrivõistlustefinaalturniiri alagrupifaas tõotabseegi kord vaatajale pakkuda mit-meid maiuspalu. Tõsi, ägedaimadlahingud võivad suurturniiril tullapauguna luuavarrest mängudes,kust suurt intriigi ei ootakski – mee-nutagem Itaalia-USA mõõduvõttueelmisel MM-il või Türgi dramaati-lisi rongi-alt-väljatulekuid möödu-nud Euroopa meistrivõistlustel.Eesti Päevaleht reastas viis kuumaalagrupimängu, mida jalgpallisõbervõiks igal juhul vaadata. Eriline män-gunauding peaks olema garanteeri-tud.
Argentina–NigeeriaB-ALAGRUPP12. juunil kell 17••Varem kohtunud kolm korda(kaks võitu Argentinale, üks viik).
Argentina esimene mäng finaaltur-niiril on oluline juba seetõttu, etnäha, kuidas on vastuolulise treene-rina silma paistnud Diego Marado-nal õnnestunud MM-i meeskonnakomplekteerimine. Lisaks tahabmaailm jälle näha Barcelonas meis-
terliku, filigraanse ja täpse värava-kütina silma paistnud Lionel Messikaunist mängu. Kas Messil õnnestubArgentina eest samamoodi säradanagu klubisärgis?
Teisalt on tegemist grupi kahetugevama omavahelise mõõduvõ-tuga. Tasub silmas pidada, et mõle-mad pääsesid oma regiooni valik-grupist edasi alles viimase valik-mänguga ning on seetõttu ilmselttäis tahet tõestada kodufännidele, etmõõn on seljataga.
Kui argentiinlasi juhib ülimaltandekas, aga neetult vastuolulinetreener, siis Nigeeria eesotsas seisabhoopis teist tüüpi mees: 61-aastanerahulik rootslane Lars Lagerbäck, kesenne sellele tööpostile asumistjuhendas üheksa aastat kodumaavutikoondist. Veebruaris ametisseastunud Lagerbäcki töö teeb aga ras-kemaks tõsiasi, et sisuliselt pole taloma tiimiga erilist kontakti olnudki,kui ehk turniirieelsed kolm nädalatvälja arvata. Kas nii lühikese ajagaõnnestub meeskond oma käe järgipaika panna? Kahtlane. Kuid toetu-des 2002. aasta MM-il mängitudRootsi-Argentina 1:1 viigimängule,
on Lagerbäck vähemalt ühes asjaskindel: ta teab, kuidas argentiinlasitalitseda.
Inglismaa–USAC-ALAGRUPP12. juunil kell 21.30•• Varem kohtunud üheksa korda(seitse võitu Inglismaale, kaksUSA-le).
C-alagrupi avamäng peaks põnevustpakkuma just ajaloolistel ja kultuu-rilistel põhjustel. Isegi vuti suhtes lei-ged ameeriklased on sellele päevalekalendris ringi ümber tõmmanud –paljud tahavad näha, kuidas vapperUSA tiim, kes üllatas kõiki möödu-nud aastal konföderatsioonide kari-kasarja finaalipääsuga, saab hak-kama mängides jalgpalli sünnimaaja kunagise emamaa vastu.
Inglismaa jaoks pole tegemistmitte üksnes tuleprooviga jänkidega,kellele vähemalt ühel spordialal loo-detakse pika puuga ära panna, vaidka võimalusega näidata kohe esi-meses matšis oma mänguvormi ja häälestatust. USA-d ei peetaraskeks vastaseks – küll aga põhi-
6
Eesti Päevaleht
|esm
aspäev,7.|
juu
ni2010
Sp
ord
ileh
tJA
LGPA
LLI MM
Alagrupiturniiri tähthetkedViis tähtsat mängu
NAUDI JALGPALLI MM
HIIU PUBIS!Ülekannete jälgimise võimalus ka terrassil!A.Le Coq Happy Hour MM mängu päevadel
12.00-18.001=2WIFI
VALGUSTATUD PARKLA 50-le AUTOLE!
Ära maha maga: viis mängu, mida lihtsalt peab nägema
Jalgpalli MM-i ennustusmäng
Ennustuse küsimus on:
palun nimetage kaks meeskonda, kes jõuavad finaali ja kumb neist võidab MM-tiitli.
Vastused palume saata hiljemalt 16. juuni postitempliga aadressile: Tallinn, 10 151, Narva mnt 13,
IV korrus, Eesti Päevaleht, jalgpalli MM-i ennustus.
Kuna auhinnaks on seekord vein, tohivad ennustaisel osaleda vaid 18-aastased ja vanemad jalgpallisõbrad!
Auhinnaks on kuus pudelit Nederburgi veini – tegemist on Lõuna-Aafrika Vabariigi enim auhinnatud veinisarjaga ning ühtlasi 2010.
aasta MM-i ametliku veinisponsoriga.
Võidab see, kes vastab õigesti nii mõlemad finaali jõudnud riigidkui ka võitja. Kui selliseid inimesi on mitu, loosime auhinna välja. Kui aga keegi sajaprotsendiliselt täpselt ei vasta, võidab see, kes
pakub õigesti maailmameistri ja sealhulgas siis loomulikult ka ühefinalisti. Kui neid on mitu, tuleb taas appi loos.
Eesti Päevalehe Spordileht kuulutabvälja reedel Lõuna-Aafrika
Vaba riigis algava jalgpalli MM-iennus tusvõistluse.
Klubikaaslased Kaká (10) jaCristiano Ronaldo kohtuvadjuba alagrupimängus. Kumb tähte dest peale jääb, selgub25. juunil. FOTOD: REUTERS
mõtteliseks –, seda hoolimata tõsi-asjast, et siiani on ameeriklased ain-sad, kes on kahe aasta jooksul suut-nud tähtsas mängus alistada see-kordse turniiri suurfavoriidi Hispaa-nia (konföderatsioonide karikasarjafinaalturniiri poolfinaalis – toim).
USA jalgpallikorüfeed näevadmõõduvõtus Inglismaaga aga harul-dast võimalust populariseerida alaoma kodumaal. Treener Bob Bradleyon kindel, et mängupäeval on amee-riklased valmis telerid sättima vuti-kanalile. „Mäng toob jalgpallile USA-s tohutult tähelepanu ning onmeie jaoks seetõttu hea võimalussilma paista,” tunnistas BradleyWorld Socceri ajakirjale. SeitseAmeerika koondislast taovad palliInglismaa meistriliigas, mis tähen-dab, et nende käekiri on inglastelehästi teada.
Holland–TaaniE-ALAGRUPP14. juunil kell 14.30•• Varem kohtunud 27 korda (11 võitu Hollandile, kuus Taanile,kümme viiki).
Meenutagem 1992. aasta Euroopameistrivõistluste poolfinaali: Hol-landi supertiim läheb enesekindlaltvastu viimasel minutil Jugoslaaviaeemalejäämise tõttu EM-ile pääse-nud Taani vutikoondisele. Tiitli-kaitsjad hollandlased on kindladfavoriidid, kuid suudavad matši nor-maalajal vaevu viigistada. Lisaaegväravaid ei too ning penaltitega mar-sivad finaali hoopis taanlased, keslõpuks ka kogu turniiri kinni pane-vad.
Võib arvata, et too matš istub hol-landlastel siiani valusalt hinges.
Taanlastel on omakorda samuti tões-tamist küllaga – viimased kaks oma-vahelist sõprusmängu on lõppenud1:1 viigiga.
Hollandlased on mängus kahtle-mata favoriidid, kuid ka taanlased –kes pole oma nelja MM-i finaaltur-niiri korra jooksul kordagi alagrupistedasipääsuta jäänud – usuvad, et neilon šanss kaheksandikfinaali jõuda.
Portugal–BrasiiliaG-ALAGRUPP25. juunil kell 17 •• Varem kohtunud 18 korda (12 võitu Brasiiliale, neli Portuga-lile, kaks viiki).
Surmagrupi põnevaim matš. Kahegigandi mõõduvõtt, mille riikide aja-loolised sidemed muudavad portu-galikeelse maailma jaoks eriti magu-saks ja põnevaks kohtumiseks.
Seda olenemata tõsiasjast, et kunategemist on alagrupi viimase män-guga, võib mõlema meeskonna saa-tus selleks hetkeks olla juba selgunud– portugallaste peatreener CarlosQueiroz on tunnistanud, et just Bra-siilia matšiks valmistuvad nad erilisehoolega ning kuigi tema kolleegDunga on enne MM-i olnud tavapä-raselt sõnaaher, on temagi peas ilm-selt samad mõtted.
Koondiste madistamise kõrvalkerkib selles mängus veel üks tähtisküsimus: kumb staar jääb peale? Bra-siillane Kaká või portugallane Cris-tiano Ronaldo? Mõlemat on pärja-tud kõlavate tiitlitega, sealhulgasmaailma parima jalgpalluri auni-metusega. Klubikaaslastena His-paania Madridi Realis tunnevad nadhästi teineteise tugevusi ja nõrkusi –kui viimaseid peaks üldse olema.
1970. aasta MM-il maailmameist-riks tulnud endine brasiillaste ääre-ründaja Carlos Alberto on öelnud,et treener Dunga on teinud vea,panustades mängus suurestiKakále, keda Euroopas mängivadpallurid hästi teavad ja tunnevadning kes on seetõttu kerge saak.Sama on ette heidetud ka Portugalikoondisele.
Tšiili–HispaaniaH-ALAGRUPP25. juunil kell 21.30•• Varem kohtunud seitse korda(kuus võitu Hispaaniale, üks viik).
Turniiri suureks favoriidiks peetavHispaania alustab alagrupimängekahe suhteliselt lihtsa mängugaŠveitsi ning Hondurase vastu. See-vastu H-alagrupi viimane mängtõotab tulla neist pisut põnevam,kui ette võetakse Tšiili koondis.Mõlemad hispaaniakeelsed, puna-särgilised meeskonnad viljelevadsuhteliselt sarnast mängustiili: kii-ret ja ründavat söödumängu.
Tšiili lõpetas Lõuna-Ameerikaalagrupi Brasiilia järel teisena, kao-tades vaid punktiga. Seetõttu võibkindel olla, et kerget võitu nad His-paaniale kinkima ei hakka ning võit-levad küünte ja hammastega sellenimel, et alagrupist teisena edasipääseda.
Hispaania peab samas vaatama,et ta soosikukoorma all liiga varakokku ei vaju – eriti veel, kui suhte-liselt nõrkade alagrupikaaslaste ülepeaks saadama liiga kerged võidud.Tšiili on just paras vastane, kes võiksneil enne kaheksandikfinaalenatuke tiibu kärpida ja kuumi päidjahutada. O
Kas peale jääbbrasiillane Kaká võiportugallane CristianoRonaldo? Mõlemat on pärjatud kõlavate tiitlitega.
LAVFinaalturniiril kolmandat kordaBafana Bafana ehk Poisid, nagukõlab LAV-i meeskonna kodunehüüdnimi, peavad korraldajamaakastanid tulest välja tooma. Ala-grupist edasi pääsemine on aga üli-raske ülesanne, sest heidelda tulebkahe eksmaailmameistri ningtugeva Mehhikoga. Koondise pea-treeneripingil istub teenekas bra-siillane Carlos Alberto Parreira, kesviis oma kodumaa meeskonna1994. aastal maailmameistriks janeli aastat tagasi veerandfinaali.
MehhikoFinaalturniiril 14. korda,veerandfinalist 1970 ja 1986Ajalugu räägib selget keelt – finaal-turniiride sage külaline Mehhikopiirdub tavaliselt keskpärase esi-nemisega. Näiteks viimasel neljalkorral on mehhiklased alagrupistedasi pääsenud, aga kohe kahek-sandikfinaalis komistanud. Ühesstatistilises näitajas kuulub Meh-hiko siiski kõige suuremate sekka,moodustades koos Itaalia, Prant-susmaa ja Saksamaaga neliku, keson saanud MM-finaalturniiri võõ-rustada koguni kahel korral.
UruguayFinaalturniiril 11. korda, maail-mameister 1930 ja 1950, poolfi-nalist 1954 ja 1970MM-turniiride algusaastatel ühejuhtiva vutimaana hiilanud uru-guaylaste jalgpallilugu kaunistavadkaks tiitlivõitu, millest teine on erititähelepanuväärne. 1950. aastalalistasid nad vutipühamus Mara-cana staadionil ligi 200 000 pealt-vaataja ees Brasiilia 2:1, röövideskohvimaa meeskonnalt koduselMM-il kindlana paistnud KuldseJumalanna trofee. Lisaks kaheleMM-tiitlile on Urugay tulnud kakaks korda olümpiaturniiri võitjaks(1924 ja 1928), mida peeti toonamaailma tähtsaimaks võistluseks.
PrantsusmaaFinaalturniiril 13. korda, maail-mameister 1998, finalist 2006,kolmas koht 1958 ja 1986Prantsusmaa on Argentina kõrvalteine meeskond, kes on suutnudtriumfeerida kolmel FIFA poolttunnustatud suurturniiril: MM-il,konföderatsioonide karikavõist-lustel ja olümpiamängudel. Lisakson mõlemad tulnud ka oma maa-ilmajao meistriks. Pärast 1998.aasta MM-i ja 2000. aasta EM-i võit-mist on Prantsusmaa koondis esi-nenud heitlikult – näiteks 2002.aasta MM-il ning 2008. aasta EM-ilei pääsetud isegi alagrupist edasi!Kuid neli suve tagasi Saksamaalpeetud MM-il suutsid prantslasedrühkida finaali, mida julgesid neiltoodata vähesed.
ArgentinaFinaalturniiril 15. korda, maail-mameister 1978 ja 1986, finalist1930 ja 1990Lõuna-Ameerika hiid on vutiaja-loo üks edukamaid koondisi,Argentina praegune peatreenerDiego Maradona kuulus mängi-jana kõigi aegade väljapaistvai-
32 kanget, kes asuvad heitlusse maa
8
JALG
PALLI M
M
MM-il osalevad riigidSuurturniiri debütant on Slovakkia
mate pallurite esiritta. Kuigi argen-tiinlaste rivistuses jookseb LAV-isväljakule ka tänapäeva maailmaparim vutimees Lionel Messi, onmeeskonna suurim staar loomuli-kult Maradona. Paha poiss, kellekarjääri „ehivad” narkoprobleemid,do pingu- ja kõikvõimalikud muudskandaalid ning muidugi ka 1986.aasta MM-i veerandfinaalis Inglis-maale „jumala käega” löödud värav,sai finaalturniiri eel kõvasti kriiti-kat koondise koostamise tõttu. Pal-jud tipud kõrvale heitnud Mara-dona koostas meeskonna unenäopõhjal, irvitavad tema kritiseerijad.
NigeeriaFinaalturniiril neljandat korda,kaheksandikfinalist 1994 ja 1998Endine Rootsi koondise peatreenerLars Lagerbäck seisab silmitsi üles-andega, millega tema eelkäijad polevarasematel finaalturniiridel (1994,1998 ja 2002) hakkama saanud –pigistada meeskonnast välja kogupotentsiaal. Ikka ja jälle on nigeerlasipeetud võimelisteks jõudma vähe-malt veerandfinaali, aga 1994. aastalkustutas nende lootused pääsedakaheksa parema sekka Itaalia ja neliaastat hiljem Taani. Aafriklaste ala-tine probleem on see, et paarile suu-repärasele etteastele võib järgnedaüks väga vilets mäng.
Lõuna-KoreaFinaalturniiril kaheksandat korda,neljas koht 2002Lõunakorealased pallivad finaaltur-niiril juba seitsmendat korda järjest,olles selle näitajaga kindlalt stabiil-seim jalgpallimaa Aasias. Riigi vuti-ajaloo suurimaks saavutuseks onkoos Jaapaniga kahasse korraldatud2002. aasta MM-i neljas koht, mis onüldse läbi aegade Aasia koondisteparim saavutus finaalturniiridel.Hollandlase Guus Hiddinki juhen-da misel poolfinaali tüürinud ja koguriigis erakordse vutibuumi vallan-danud Lõuna-Korea meeskond alis-tas teel nii kaugele muu hulgas Por-tugali, Itaalia ja Hispaania. Ülejää-nud MM-idel on korealased pidanudpiirduma alagrupimängudega.
KreekaFinaalturniiril teist kordaAlles 1994. aastal MM-finaalturniirildebüteerinud Kreeka jalgpalliajaloovaieldamatuks tipphetkeks on kuuesuve tagune Euroopa meistri tiitel.2001. aastast meeskonda juhendavasakslasest peatreeneri Otto Rehha-geli juhtimisel sepistati Portugalispeetud EM-il tänu raudsele distsip-liinile ja vastaseid uinutavale män-gujoonisele tõeline Kreeka ime. Kunakreeklaste 1994. aasta MM-i mäles-tused on totaalselt teistsuguse var-jundiga – toona USA-s kaotati kõikkolm alagrupimängu väravate suh-tega 0:10, mis on finaalturniiride aja-loos üks viletsamaid näitajaid –, loo-davad meeskonna fännid nüüdlõpuks MM-ilgi väravate- ja võidu-arve avamist.
InglismaaFinaalturniiril 13. korda, maailma-meister 1966, neljas koht 1990Inglismaa alagrupivastaseid pee-takse Kolme Lõvi hüüdnime kand-vale meeskonnale kergeks saagiks,seetõttu on brittidel kaheksandikfi-naali mittepääsemist raske millegagivälja vabandada. Huvitav mõõdu-
võtt seisab inglastel ees USA-ga – sel-les duellis loodetakse vältida 60 aas-tat tagasi juhtunut. Nimelt kaotasInglismaa oma esimesel finaaltur-niiril 1950. aastal Brasiilias alagrupi-mängus üllatuslikult USA-le 0:1. Üksinglise ajaleht, kes arvas, et 0:1 ei saakuidagi olla õige tulemus, trükkisskooriks ära hoopis inglaste 10:1võidu.
USAFinaalturniiril üheksandat korda,kolmas koht 1930Kuigi USA-d ei peeta suureks jalg-palliriigiks, pole ameeriklased tege-likult kunagi langenud FIFA edeta-belis 35. kohast allapoole ning neliaastat tagasi aprillis hoiti kogunimaailma neljanda meeskonna posit-siooni. Lõuna-Aafrika on neile män-gupaigana õnne toonud aga vaidaasta tagasi, kui nad jõudsid konfö-deratsioonide karikasarja finaaltur-niiril finaali, kus asusid Brasiilia vastu2:0 juhtima, enne kui sambamaapojad siiski kolm palli nende vära-vasse lõid.
AlžeeriaFinaalturniiril kolmandat kordaAlžeeria pidi finaalturniirile pääse-miseks alistama ühe oma vihasemavastase, Egiptuse. Valikturniiril sat-tusid nad ühte alagruppi ning lõpe-tasid täpselt ühesuguse punkti-summa ja väravate suhtega. Seegatuli edasipääseja selgitada – nagu1990. aasta MM-i valiksarjaski – ühesomavahelises play-off-mängus.Nagu ka 20 aastat tagasi, puhkesseegi kord play-off-matšist korraliklahing, mille järellainetust oli tundaisegi riikide diplomaatilistes suhe-tes.
SloveeniaFinaalturniiril teist kordaSloveenia 23-liikmelisest MM-mees-konnast mängib vaid üks pallur tõe-liselt suures ja kuulsas klubis, kuidtemagi (20-aastane poolkaitsja ReneKrhin) on Milano Interis esialgu pin-gipoiss. Pärast legendaarse ZlatkoZahovici vihapurset 2002. aasta MM-il, kui pingile vahetatud väravaküttlubas treeneri koos maja ja temaperekonnaga ühes tükis „ära osta”,on sloveenid panustanud ühe säravastaari asemel tugevale meeskonna-mängule. Nagu näha, õnnestunult.
SaksamaaFinaalturniiril 17. korda, maailma-meister 1954, 1974 ja 1990, finalist1966, 1982, 1986 ja 1990.Saksamaa kuulub kõikvõimalikesMM-i edetabelites esirinda – tavali-selt raudse mängudistsipliiniga hiil-gav koondis on koguni seitse kordajõudnud finaali ja lisaks võitnud kol-mel korral pronksmedali. SakslasteMM-i tiitlitest on kõige magusamarvatavasti 1954. aasta triumf, kuifinaalis alistati Ungari 3:2. Madjaridpolnud kaotanud 32 mängu järjest,ka alagrupiturniiril jäi omavaheliseskohtumises peale Ungari 8:3. Saks-laste toonast edu kutsuti Berni imeks(Das Wunder von Bern).
AustraaliaFinaalturniiril kolmandat korda,kaheksandikfinalist 2006Austraallased pole küll sagedasedfinaalturniiril osalejad, kuid huvijalgpallimängu vastu on RoheliselMandril väga suur. Nelja aasta eest,
kuid Austraalia pidas valiksarjasotsustavat play-off-mängu Uru-guayga, jälgis seda telerist 3,4 miljo-nit vaatajat, mis oli SBS networki läbiaegade suurim auditoorium. Samutihõivas see kohtumine tol hetkel viieviimase aasta Austraalia telekanalitevaadatavuse edetabelis kolmandakoha.
GhanaFinaalturniiril teist korda, kahek-sandikfinalist 2006Ghanalased pälvisid enne MM-itähelepanu. Esiteks jäi vigastusetõttu eemale nende tähtmängijaMichael Essien. Teiseks oluliseksnimeks tõusis Kevin-Prince Boateng– Saksamaal sündinud mees, kes veelalla 21-aastaste koondises mängisSaksamaa lipu all. Hiljem otsustas taaga erimeelsuste tõttu sakslaste pea-treeneri Joachim Löwiga siduda omatuleviku Ghanaga. Et kirgi veel üleskütta – just Boatengi vea tõttu sai Ing-lismaa karikafinaalis vigastada Sak-samaa koondise kapten Michael Bal-lack, kes peab MM-i vahele jätma.
SerbiaFinaalturniiril kolmandat korda,kaheksandikfinalist 1998Jugoslaavia, mille koosseisu kuulusomal ajal ka Serbia, oli finaalturnii-ridel sage külaline, mängides sealkokku kaheksa korda ning saavuta-
des 1930. ja 1962. aastal neljandakoha. Valikturniiril võitis kindlaltmänginud Serbia Prantsusmaa eesalagrupi ja teenis otsepääsme LAV-i.Serbia meeskonna suurimaks mii-nuseks peetakse seda, et nad ei oleJugoslaavia lagunemise järel suut-nud alistada ühtegi jalgpallimaailmatõelist suurust – ka valikturniiril eisuudetud prantslasi võita.
KamerunFinaalturniiril kuuendat korda,veerandfinalist 1990Kameruni meeskonnas mängiskokku kolmel ja viimati 1994. aastafinaalturniiril legendaarne RogerMilla, kes on seniajani kõige vanemosaleja. 1994. aastal USA-s peetudMM-il märgiti Milla vanuseks koh-tumises Venemaaga 42 aastat ja 39päeva. 2002. aastal jäi Kameruni jaSaksamaa mäng aga ajalukku roh-kete kollaste kaartide tõttu: kohtu-nik andis 16 kollast kaarti, mõlemalepoolele kaheksa. Lõpuks pidid kaksmeest punaste kaartide tõttu ka väl-jakult lahkuma.
HollandFinaalturniiril üheksandat korda,finalist 1974 ja 1978
A-grupp
B-grupp
D-grupp
E-grupp
C-grupp
Eesti Päevaleht
|esm
aspäev,7.|
juu
ni2010
Sp
ord
ileh
t
ailma ihaldatuima karika pärast
9Eesti Päevaleh
t|
esmasp
äev,7.|ju
un
i2010S
po
rdile
ht
JALG
PALLI M
M
Võim stiihia üle
Saadaval: Stockmann, Tallinna Kaubamaja, Port Artur, WineWay, Westmani ja Regalia kauplused. Solarise toidupoes juunis soodushinnaga.
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist!
Holland, eesotsas oma mängujuhiJohan Cruijffi ja peatreeneri RinusMichelsiga tutvustas maailmale„totaalset jalgpalli”. Esmalt hakkasseda loovat mängujoonist seits-mekümnendatel aastatel viljelemaAmsterdami Ajax, hiljem aga koguHollandi koondis. Totaalse jalgpallipuhul koosnes meeskond mitme-külgsete oskustega palluritest, kessuutsid vajadusel mängida erine-vatel positsioonidel. Totaalse jalg-palli tulemusena jõudis Holland nii1974. kui ka 1978. aastal MM-ifinaali, kus kohtus võõrustajateesindusega. Esmalt kaotati 1:2 Sak-samaa LV-le ja teisel korral 1:3Argentinale.
TaaniFinaalturniiril neljandat korda,veerandfinalist 19982006. aastal, kui Taani jalgpalltähistas sajandat sünnipäeva,valiti riigi läbi aegade parim vuti-mees. Tiitli võitis ülekaalukalt, 58protsendi häältega Michael Laud-rup, kes teenis viis Hispaaniameistri tiitlit, neist neli Barcelonaja ühe Madridi Reali võistkonnas,lisaks tuli Itaalia ja Hollandi meist-riks. Taani 1992. aasta üllatuslikusttriumfist EM-il ta aga osa ei saa-nud, sest otsustas tülide tõttu pea-treener Richard Møller Nielsenigakoondisest lahkuda.
JaapanFinaalturniiril neljandat korda,kaheksandikfinalist 2002Jaapanis on jalgpall laiemad mõõt-med saanud alles paarikümnel vii-masel aastal. Põhjus on väga proo-saline – riigis ei olnud varem pro-fessionaalset jalgpalliliigat. Kui seelõpuks 1991. aastal loodi, hakkas alakohes ka populaarsust võitma. 1994.aasta finaalturniirilt jäid jaapanla-sed veel napilt eemale, kuid neli aas-tat hiljem debüteerisid MM-il japärast seda pole tõusva päikese maapojad enam finaalturniirilt puudu-nud.
ItaaliaFinaalturniiril 17. korda, maail-mameister 1934, 1938, 1982 ja2006, finalist 1970 ja 1994.Tiitlikaitsja Itaalia tähistas maiskoondise kogunemise sajandat aas-tapäeva – 15. mail 1910 alistas Itaa-lia Prantsusmaa 6:2. Mängu lõpusviskasid pealtvaatajad pallureilesigaretipakke, mis olid auhinnakshea esinemise eest. Esimese tähtsamedali, pronksise võitsid itaallasedjuba 1928. aasta Amsterdami olüm-pialt. 1934. ja 1938. aastal võidetitreener Vittorio Pozzo ja pallivõlurGiuseppe Meazza juhtimisel MM-tiitel. Neli aastat tagasi peetud MM-finaalis Prantsusmaaga lõi laineidMarco Materazzi ja Zinedine Zida-ne’i kemplus, mis päädis Zidane’ipunase kaardiga.
Uus-MeremaaFinaalturniiril teist kordaUus-Meremaa meeskonnast rääki-des küsitakse, kuidas nad küll MM-ile pääsesid. FIFA edetabelishoiavad nad 78. kohta, finaalturnii-ril osalejatest on tagapool vaidLõuna-Aafrika Vabariik (83.) jaPõhja-Korea (105.). Kuna esimeneneist on korraldaja ja teine lihtsaltsalapärane riik, kes lisab MM-ilevürtsi, saabki küsimusterahe endakaela kõige sagedamini Fidži-,Vanuatu- ja Tahiti-suguste mees-kondadega mängiv Uus-Meremaa.Ent 1982. aastal, kui Uus-Meremaaseni ainsal korral finaalturniiril ülesastus ja kõik kolm alagrupimängukaotas, said jalgpalluritest kodu-maal tehtud mehed. Üks selleaegsetiimi liige, Ricky Herbert, on praeguUus-Meremaa peatreener.
ParaguayFinaalturniiril kaheksandatkorda, kaheksandikfinalist 1986,1998 ja 2002Paraguay koondise liikmed mängi-vad klubijalgpalli väga tugevates lii-gades, seejuures on nende koge-mused, suunised ja mängustiil vägaerinevad. 23 koondislast mängivadkokku kümne eri riigi meistrivõist-lustel. Neli meest pallivad Meh -hikos, Inglismaal ja koduliigas, kolmSaksamaal ja Argentinas, lisaks üksHispaanias, Colombias, Brasiilias,Portugalis ja Itaalias.
SlovakkiaFinaalturniiri debütantTšehhoslovakkia, mille koosseisuslovakid kunagi kaua kuulusid, pää-ses nii 1934. kui ka 1962. aasta MM-il finaali. Slovakkia koondismängis oma esimese ametliku koh-tumise 27. augustil 1939. aastal, alis-tades Teise maailmasõja eelõhtul
Saksamaa 2:0. Uus ajajärk Slovakkiajalgpallis algas samuti võiduga –1994. aasta 2. veebruaril alistatiAraabia Ühendemiraadid 1:0. Nüüdon riik end esmakordselt võidelnudiseseisvana MM-finaalturniirile.Mida on seekord oodata?
BrasiiliaFinaalturniiril 19. korda, maail-mameister 1958, 1962, 1970, 1994ja 2002, finalist 1950 ja 1998Ainus koondis, kes on osalenudkõigil senistel MM-finaalturniiri-del. Sageli edu nautinud brasiil-laste üks häbiväärsemaid etteas-teid MM-il oli neli aastat tagasi, kuiPrantsusmaa nad veerandfinaalisauti lõi. Meedia avaldas fotosidkaitsjast Roberto Carlosest, kessidus samal ajal saapapaelu kinni,kui Thierry Henry palliga väravapoole liikus. Vutikuningas Pelesüüdistas kehvas esinemises pea-treener Carlos Alberto Parreirat jasuperstaar Ronaldinhot. Sel aastalpatusest kolmikust kedagi enammeeskonnas pole.
PortugalFinaalturniiril viiendat korda,kolmas koht 1966, neljas koht2006Portugali meeskonnas on mitmeidesimese järgu staare – Pepe, Decoja Naniga eesotsas. Kuid tegelikulträägitakse Portugaliga seoses ikkavaid ühest ja ainsast mängijast: 25-aastasest kaptenist, üheks maa-ilma andekamaks jalgpallurikspeetavast Cristiano Ronaldost.Praeguse hetke maailma kalleimvutimees ei löönud valikmängu-des ühtegi väravat ning portugal-laste jaoks on see juba iseenesestparas tragöödia. Ronaldo ise onpõuaperioodi kommenteerinudtähendusrikkalt: „Hoidsin endfinaalturniiriks!”
ElevandiluurannikFinaalturniiril teist kordaKuigi meeskonda kuulub ka pärastsuperstaari Didier Drogba vigastadasaamist mitmeid tuntud tegijaid(Salomon Kalou, vennad Kolo jaYaya Toure), on selle kuulsaim liigeilmselt hoopis peatreener Sven-Göran Eriksson. Blond rootslane,kes vedas viis aastat Inglismaameeskonda, kuid viimati ebaõn-nestus Mehhiko koondise lootsikohal, peab nüüd katsuma Elevan-diluuranniku surmagrupist elugavälja tüürida.
Põhja-KoreaFinaalturniiril teist korda,veerandfinalist 1966Padukommunistliku diktatuuri-riigi koondis on kolmandiku osaskokku pandud välispõhjakorea-lastest, kes on sündinud ja elanudJaapanis ning käinud Põhja-Koreasvaid palli mängimas. Väiksed loo-tused, mis Põhja-Koreal võisidMM-il üldse olla, nulliti ilmselttäielikult sattumisega surma-gruppi. Kuid vähemalt ühes võivadpallurid kindlad olla – kui kaota-takse ka kõik kolm mängu, ei tulevähemalt kodupubliku ees silmihäbist maha lüüa. Põhja-Korealiidri Kim Jong-ili käsul ei kantaMM-i mänge otsepildis kohalikustelevisioonis üle – ka Põhja-Koreaesitustest saab videokordusesnäha vaid võidumänge...
F-grupp
G-grupp
HispaaniaFinaalturniiril 13. korda, neljaskoht 1950Igavesed ebaõnnestujad hispaanla-sed on esmakordselt kõigi aastatejooksul endalt raputanud halva mai-nega hüüdnime ja kannavad valitse-vate Euroopa meistritena MM-tur-niiri eel täie õigusega ühe suursoo-siku rasket koormat. 2007. aastaveebruarikuust alates on Hispaaniapidanud 45 mängu ning kaotanudneist kohtumistest vaid ühe. Nendesaagiks on sõprusmängudes lange-nud nii Argentina, Inglismaa kui kaPrantsusmaa koondis. Meeskondkoosneb vaid esimese järgu staari-dest. Nad näivad võitmatud!
TšiiliFinaalturniiril kaheksandat korda,kolmas koht 1962Arvestades Lõuna-Ameerika tsoonivalikgrupi tugevust ja seal mängivatestaaride paraadi, on ehk üllatav, etselle valikgrupi suurim väravakütt onenamikule eurooplastele ilmseltsuhteliselt tundmatu nimi: tšiillaneHumberto Suazo. Brasiilia järel valik-sarjast teisena edasi pääsenud Tšiilimeeskond on näidanud muljet aval-davat mänguvormi ja motiveeritust– paraku pani nende ettevalmistu-sele paraja paugu kevadine Tšiili
maavärin, mis sundis ära jätma kõikmärtsikuised sõprusmängud.
ŠveitsFinaalturniiril üheksandat korda,veerandfinalist 1934, 1938 ja 1954Šveitsi rahvas juubeldas maruliseltmeeskonna pääsu üle finaalturnii-rile – eriti arvestades tõsiasja, et Šveitsvõitis valikgrupi 2004. aasta Euroopameistri Kreeka ees. Kellademaa po -jad peavad edasipääsu eest kaudseltaga tänama pisiriiki Luksemburgi,kelle ootamatu 2:1 võit šveitslaste ülenende omas kodus teises alagrupi-mängus šokeeris koondist sedavõrd,et pärast seda pigistati endast kõikvälja ega antud enam ühtki mängukäest. Koondise eesotsas seisab üksEuroopa paremaid treenereid, saks-lane Ottmar Hitzfeld.
HondurasFinaalturniiril teist kordaHondurase jõudmine MM-ile onilmselt üks dramaatilisemaid vii-maste sekundite edasipääsusidvalikturniiride ajaloos. Põhja- jaKesk-Ameerika tsooni valikmän-gude viimasel päeval pidi Hondurasedasipääsuks oma vastast El Salva-dori võitma ning lootma, et USA eikaota Costa Ricale. Honduras võitiski1:0. Samal ajal juhtis aga Costa Ricaduellis ameeriklastega ühe väravaga.Mängu lõpusekundeil lõi USA siiskiviigivärava, aidates Hondurase teistkorda ajaloos finaalturniirile. O
Eesti Päevalehtheidab kiirpilgukõigile 32-le MM-finaal -turniiril Lõuna-Aafrika Vabariigisosalevale mees -konnale, kesalustavad reedeljahti maailmaihaldatuimalesporditrofeele.
H-grupp
Esmalt alistati 1. juunil Ghana 4:1ja nüüd siis Ungari veel veenva-malt. Paraku ei kindlusta võimasstatistika hollandlastele Robbeniparanemist.
„Oleksin eelistanudselle matši kaotada,aga saada terve Rob-beni,” nentis van Mar-wijk laupäevase või-dumarsi järel.
Kergema vigas-tuse tõttu pidikohtumise ungar-lastega pooleli jätma Hol-landi keskkaitsja John Hei-tinga, kes tegi viga hüppe-
liigsele, aga tema puudumine MM-ilt ei mõjuks meeskonnalemõistagi nii traagiliselt kui Rob-
beni kaotus.Robbeni vigastus oli jätkuks
mitmete staaride traumadele.Alles reedel said vigastada
Inglismaa koondisekapten Rio Ferdi-nand ja Elevandi-
luuranniku võtme-mängija Didier Drogba.Eile lisandusid vigasta-tute „perre” Uruguay lii-der Diego Forlan ja
Hondurase äss WilsonPalacios. O
•• Rootsis peetud Eesti–Soo -me–Rootsi mitmevõistlusemaavõistluse võitis Soomekoondis. Kümnevõistluse parimoli soomlane Mikko Halvari7736 punktiga, teiseks jäi Mikk-Mihkel Arro 7707 ja kolmandaksTarmo Riitmuru 7626 punktiga.Seitsmevõistluse võitis 5643punktiga Niina Kelo (Soome),Veera Baranova oli teine 5569punktiga ja Anne Viskov neljas5268 punktiga. •• Madridis peetud judo MK-etapil sai Künter Rothberg keha-kaalus kuni 73 kg viienda koha. •• Sten Priinits sai vehklemiseMK-etapil Puerto Ricos 11. koha.•• Rein Taaramäe (Cofidis) saiDauphine Libere velotuuri pro -loogis 43. koha, võitis hispaan-lane Alberto Contador (Astana). •• Tanel Leok (Honda) sai Prant-susmaal toimunud motokrossiMM-i etapi esimeses sõiduskuuenda ja teises üheksandakoha. •• Brno ringrajal peetud vor melRenault 3.5 etapil sai Sten Pen -tus esimeses sõidus kuuen dakoha, kuid teise katkestas ja lan -ges kokkuvõttes viiendaks. Sa -mas toimunud Renault Eurocup2.0 sarjas sai Kevin Korjus nel -janda ja seitsmenda koha ningjätkab üldarvestuses liidrina. •• Jalgpalli meistriliiga XV voo -rus alistas Narva Trans KohtlaJärve Lootuse 5:0, Nõmme KaljuFC Kuressaare 2:1, FC LevadiaPaide linnameeskonna 4:0, Silla -mäe Kalev Tartu Tammeka 4:0ning FC Flora ja Viljandi Tulevikviigistasid 1:1. •• Maadleja Heiki Nabi sai Dort-mundis peetud Saksamaa GP-lkolmanda koha. ••Tallinnas toimuval Laser-klassi EM-il juhib avapäeva järelmeestest Rutger Schaardenburg(Taani), parima eestlasena onPatric Abner 39. kohal, naistestjuhib Tina Mihelic (Horvaatia),Anna Pohlak hoiab 14. ja Anne-Mari Luik 17. kohta. •• Naiste jalgpallikoondis alistasMM-i valikturniiril Põhja-Iirimaa2:1.•• Eesti rannavõrkpalli karika-sarja esimesel etapil Tartus saidesikoha Kristjan Kais ja OliverVenno.•• EM-i valikturniiriks valmistuvEesti käsipallikoondis kaotaskontrollkohtumises kaks kordaLätile: esimeses mängus jäädialla 26:31 ja teises 29:33.
10
JALG
PALLI M
MAlates 11. juunist, mil Lõuna-Aafrikas läheb lahti jalgpalli MM, muutub ka Lost Continent kuuks ajaks jalgpallistaadioniks, kus baar-restorani igas ruumis saab laiekraaniga teleritest ja kahelt suurelt ekraanilt vutimatše jälgida. Tegemist on juba traditsioonilise üritusega – 12 aastat tagasi Lost Continent jalgpalli MM ülekannete näitamisega oma tegevust alustaski. Selle tarbeks osteti tollal lausa videoprojektor, mis oli toona Eesti baarides esimene seesugune ning külastajate hulgas on jalgpallisõpru, kes Lost Continendis võistlusi ülekannete algusaegadest peale jälgimas käivad.
The Lost Continent muutub jälle jalgpallistaadioniksMelu Lost Contiendis on mängude ülekannete ajal nagu tõelisel staadionil. Publik hõigub ergutushüüdeid lemmikvõistkonnale ning lehvitab lippude, sallide ja särkidega. Sel moel ongi ju palju põnevam mängule kaasa elada, kui üksi kodus diivanil telerit vaadates! Pealegi näeb Lost Continendis märksa rohkemate mängude ülekandeid, kui neid näitavad ETV ja ETV2.Lisaks mõnusale õhkkonnale pakub Lost Continent jalgpalli MM-i ajal ka spetsiaalset suvist süte peal küpsetatud grillmenüüd.Samuti viiakse sel ajal läbi lustakaid kliendimänge, kuhu ka seekord nagu varemgi on kaasatud suurimad koostööpartnerid A. Le Coq ja Bensport (Umbro kaubamärgi maaletooja).
Ja mis eriti tähtis – sissepääs The Lost Continent-i jalgpallistaadionile on tasuta!
vad ETV ja ETV2.nnale pakub Lost Continent spetsiaalset suvist süte peal
läbi lustakaid kliendimänge, aremgi on kaasatud suurimad d
Üleeile MM-i eelses kontroll-mängus Ungarit 6:1 nuhelnudHollandit tabas suur tagasi-löök, kui kaks väravat löönudmeeskonna staar Arjen Rob-ben pidi kohtumise lõpusvigastatuna platsilt lahkuma.
Eri uudistekanalite teatel sattusreielihasele tõsiselt haiget teinudRobbeni osalemine MM-finaal-turniiril suure küsimärgi alla, kuigihollandlaste leer püsib esialguveel lootusrikas. Koondis alustaslaupäeva hilisõhtul reisi Lõuna-Aafrikasse küll Robbenita, kes käisveel eile kodumaal täiendavatelarstlikel uuringutel, aga enne lõp-liku selguse saamist ei hakka pea-treener Bert van Marwijk mees-konnas vangerdusi tegema.
„Ta tundis teravat valu,” selgitasvan Marwijk. „See ei kõla hästi, agama ei kaota veel lootust.”
Müncheni Bayernis mängivRobben etendas üht peaosa Saksasuurklubi tänavuses edus, kui või-deti riigi meistri tiitel ja karikas ningpääseti UEFA Meistrite liigas finaali.Tema eemalejäämine MM-ilttähendaks kontrollkohtumistesfavoriitidest kõige kindlamatmängu näidanud tulpidemaakoondisele väga palju.
Hollandi kapten Giovanni vanBronckhorst avaldas juba ajakirja-nikega rääkides kartust, et mees-kond peab Aafrikas hakkamasaama ilma 26-aastase Robbenita.
„Tegutsesime mängus Ungarigasuurepäraselt, aga Arjeni vigastusvarjutab kõik,” nentis RotterdamiFeyenoordi pallur. „Ma pole eritioptimistlik. Ta vaevleb ju tõelisevalu käes ja tal on raskusi isegi kõn-dimisega.”
Van Marwijk nentis, et Robbenivigastus mõjus talle šokina. „Juh-tunut nähes käis mul esimesenapeast läbi, et see ei saa olla tõsi – vii-mase kontrollkohtumise lõpumi-nutid, kõik on terved ja siis selline
asi...” tõdes peatreener.„Nüüd peame vaid ootama. Võin
Robbeni kellegagi asendada kuni 24tundi enne meie avakohtumist, aganii kaua, kui on lootust tema para-nemiseks, püsib ta meeskonnas,”lisas van Marwijk.
Holland võimsas hoosHollandlaste avamäng MM-il on14. juunil Taaniga, veel tuleb neilE-alagrupis heidelda Kameruni jaJaapaniga. Oranje hiilgas suurepä-rase mänguvormiga nii kogu valik-turniiri vältel, võites alagrupi saja-protsendilise eduga, kui ka kahesMM-i eelses kontrollkohtumises.
1 lausega
mängu on ArjenRobben mängi -nud Hollandikoondise särgis.
47
Eesti Päevaleht
|esm
aspäev,7.|
juu
ni2010
Sp
ord
ileh
t
Vigastatute read täienesid: ka Robbeni MM kahtluse all!
Vigastada saanud Arjen Robbeni käekäigu kohta pärib aru koondisekaaslane Ibrahim Afellay. FOTO: REUTERS
11Eesti Päevaleh
t|
esmasp
äev,7.|ju
un
i2010S
po
rdile
ht
HA
RRASTU
S / AJA
LUG
U
Loskutov esimene, Šmigun-Vähilustis jooksurajal tütrega
Möödunud nädala kolma-päeval tähistas kauaaegne
rahvusmeeskonna ründajaMarko Kristal, kes mängis koon-dises 143 mängu ja lõi üheksaväravat, oma 37. hällipäeva.
Lapsepõlves sörkis viieaastaneMarko tihti kaks aastat vanemamajanaabri Martin Reimi sabasja palus luba lüüa palli. Mõlema -le sõbrale sai jalgpall eluviisiks.
1989. aastal mängis Kristal 16-aastase noorukina juba üleliidu-lisel areenil Spordi meeskon nas.Kristal on seitsmekordne Eestimeister, FC Flora ridades mängista 15 aasta jooksul 263 mängu jalõi 51 väravat. Mõni aasta oli tatreener-konsultant Eesti koon-dises, kaks hooaega töötas teisetreenerina Levadia meeskonnas.
Tänavu Markot „edutati”, ta saikutse Tartu Tammeka pea tree -neri kohale. Selle nimel pendel -dab ta Tallinna ja Tartu vahel:pealinnas ootavad teda pojadFrederik ja Patrik ja abi kaasa Kir -ke ning Tartus tulevased rahvus-koondise mängijad.
Laupäeval Pirital toimunudTallinna olümpiajooksu võitismeestest Pavel Loskutov ningnaistest keenlanna Irena Chep-kirui (mõlemad TÜ ASK). Mees-test järgnesid Loskutovile LauriSoolo (Staier) ja Elar Vulla (Vike),naistest jäid teiseks-kolmandaksUsila Koech (TÜ ASK) ja EvelinKärner (Nõmme KJK). Stardi-paugu andis jooksule kahe-kordne olümpiavõitja KristinaŠmigun-Vähi, kes ka ise pisitütarVictoria Krisiga jooksurajalkaunist puhkepäeva nautis. KõikTallinna olümpiajooksustosavõtjad said auhinnaks rahvus-vahelise olümpiakomitee presi-dendi Jacques Rogge’i allkirjagadiplomi.FOTOD: TERJE LEPP
39. jooks ümber Harku järve
Vahelejäänud etapi saab järele tehaEeloleval laupäeval, 12. juunil toimub 39.
jooks ümber Harku järve, kuhuon oodatud kõik jooksusõbradja kepikõnni harrastajad. 6,4-kilomeetrine distants sobiberineva tasemega harrastaja-tele. Eesti Energia tervisejooksuja tervisekõnni sarjades osa -lejad saavad ümber Harku järvejooksul järele teha ühe vahele-jäänud maietapi.
EMT järvejooksude sarjateisele jooksule antakse startkell 12 Harku järve rannast.Tallinnas ja Harku vallas kulge-vale järveringile on lisaks jooks-jatele oodatud ka kõik kepikõn-dijad, eelregistreerimise põhjalon osalema oodata ligi tuhatharrastussportlast. Esimesttuhandet lõpetajat ootab finišiska medal.
Jooksupäev Harku järve ran nas algab kell 11, kui Lottekutsub kõiki väikseid jooksu-sõpru Lotte lastejooksudele.Lapsed saavad end kirja pannaenne starti, osalemine on neile
tasuta. Sarja spordipartnerAdidas pakub Harku järvejooksul võimalust teha foots-can’i jalatesti, mille tulemusenalihtsustub jooksujalanõudevalik. Sparta spordiklubi fitnes-sitreenerid teevad enne järve-ringile minekut jooksusõpra-dele meeleoluka soojenduse.Ka Harku jooksu võistluskes-kuses mõõdavad terviseeden-dajad soovijatel veresuhkru,kolesterooli, vererõhu ja rasva-protsendi näitajad ning selgi-tavad, kuidas sportlik eluviismõjub positiivselt. Registreeriend Harku jooksulewww.stamina.ee/jarvejooks.
Järvejooksu sarja esimeneetapp toimus maikuu esimeselpäeval Viljandis. Pärast Harkujärve etappi joostakse veel 10.juulil ümber Pühajärve ja 28.augustil ümber Ülemiste järve.
Tervisejooksu ja -kõnnietapid viivad aga sel nädalalkolmapäeval Merimetsa janeljapäeval Järve metsa. EPL
Jalgpalli kristall Marko Kristal
FOTOST:Aeg:1990 kevad
Koht:Kadrioru staadion,Tallinn
Foto: Lembit Peegel
Enno Karrisoo (7. X 1935 –4. VI 2010)
Reedel, 4. juunil lahkusmeie seast 74-aastasena
pärast lühiajalist rasket haigustteenekas käsipallitreener ja spor-dipedagoog Enno Karrisoo.
XX sajandi Eesti käsipallitreene-riks valitud Karrisoo õpilastenimistusse kuuluvad mitmedtähtmängijad läbi aastakümnete.Teiste seas eelmise sajandi Eestikäsipalluriks valitud Riho-BrunoBramanis, Mati Piilpärk, RaivoLaast, Urmas Träder.
Enno Karrisoo, käsipalliring-kondades tuntud kui Karka, olinõudlik ja sihikindel, kuid hea jasuure südamega inimene. Aas ta -
tel 1963-98 treenerina te gut se -nud Karrisoo pühendas oma elukuni surmatunnini jäägitult käsi-pallile. 1989. aastal Eesti NSV tee -nelise treeneri aunimetuse saa -nud Karrisood iseloomustavadkõige paremini tema tuntuimaõpilase Bramanise sõnad: „Karkaoli Eesti käsipalli isa.” O
In memoriam
Jaan JürineREPORTER
(...)French Openivõitnud Rafael Nadal
jälitab suurt Björn Borgiennast. Rootslane on Pariisisvõitnud kuus korda, visahispaanlane sai kätte viiendaesikoha.
Arvamus
Kes pakkus naisüksikmängu võit-jaks Francesca Schiavonet?Ainult lootusetu optimist.Oodatud suurt finaali French
Openil aga eile ei tulnud. Aastase vahe-aja järel võitis viiendat korda liivavälja-kute valitseja Rafael Nadal. Ta ei loovuta-nud seitsmes mängus settigi.
Teist aastat järjest finaali pääsenudrootslane Robin Söderling on ainus män-gija, kellel on õnnestunud Nadali RolandGarros’ liivaväljakuil võita. Eilses finaalista seda korrata ei jaksanud. 6:4, 6:2, 6:4võitis Nadal.
„Ma ei usu kättemaksu, usun endastparima andmisse igal hetkel. Kui kaotan,siis õnnitlen Robinit, sest ta oli minustparem,” lausus Nadal päev enne finaali.„Nadal oli uskumatult hea,” kiitisSöderling oma finaalivastast pärastmängu.
Rootsi kuulsused Mats Wilander jaThomas Enkqvist arvasid, et Söderlingimängu võiks hõlbustada õnnestunudesimene serv. See mänguelement roots-lasel ei töötanud: õnnestumise protsentoli vaid 56 Nadali 77 vastu. Lisaks tegiSöderling Nadalist kolm korda rohkemlihtvigu (45:16).
Karikat kätte saades kõneles Nadal kol-mes keeles. Inglise keeles üldised tänu-sõnad, prantsuse keeles tänu turniiri kor-raldajaile ja hispaania keeles kiitus omamaa kuningannale, kes oli tulnudHispaania suure sangari mängu vaa-tama. „Vahest saan järgmisel aastal jällefinaali ja oskan kogemustest õppida,”lootis härrasmees Söderling.
Esimene itaallannaNaiste turniiri finaalis alistas mitte ku -nagi karjääri jooksul maailma esi -kümnes olnud 29-aastane itaallannaFrancesca Schiavone, kellel oli turniiril17. asetus, seitsmenda paigutusega aust-raallanna Samantha Stosuri 6:4, 7:6.
Tal tuli vastu võtta Itaalia presidendiGiorgio Napolitano telefonikõne. Ükskiitaallanna pole kunagi võitnud suureslämmi turniiri, meestest oli viimati edu-kas Adriano Panatta 34 aastat tagasi.
„Ma pole ilusaid sõnu valmis mõel-nud. Ei arvanud enam, et ma kunagi või-dan,” tunnistas Schiavone. „See on ime-line! Olen kogu mängijatee jooksulendasse uskunud, see ongi kõige täht-sam,” selgitas varem kolmel tippturniirilveerandfinaali jõudud Schiavone. „Kesoleks võinud uskuda, et Schiavone või-dab? Ta tahtis seda ja suutiski,” pakkusprantslanna Mary Pierce, kes võitisPariisis aastal 2000.
Rohkem paarismängijana tuntudStosur alistas turniiril eksesireketidJustine Henini ja Jelena Jankovici ningpraeguse liidri Serena Williamsi, kuid eisuutnud finaalis jagu saada märksa taga-sihoidlikuma teenistuslehega mängijast.„Ma ei mänginud halvasti, kuid vaimseltoli Francesca minust selgelt üle,” hindasStosur.
Asjatundjad kiitsid Schiavone taktika-list taipu, kes mängis just nii, kuidas vas-tasele kõige ebamugavam. Itaallannaootamatuid võrgurünnakuid (resulta-tiivsus võrgus 91%) magas Stosur pide-valt maha, tema enda sirgjoonelisus eipääsenud maksvusele.
Järgmine suure slämmi turniir algabkuus lõpus Wimbledoni murul. O
Tennis. Kaia Kanepi alistas Birminghami turniirikvalifikatsiooni avaringis 6:3, 6:1 ameeriklanna Julie
Ditty ja teises ringis austraallanna SophieFergusoni 6:2, 6:4 ning pääses põhitabelisse.
220 000-dollarilise auhinnafondiga turniiril onesimene paigutus hiinlanna Na Lil, kes asub maailma
edetabelis 12. kohal. Põhiturniir algab täna.FOTOD: REUTERS
|1| Esimest korda suurturniiril vee -randfinaalist kaugemale pääsenudFrancesca Schiavone võidujoovastuselei olnud piire. |2| Pettu nud SamanthaStosur |3| Francesca Schia vone jaomaaegne Prantsusmaa tippmängijaMarie Pierce |4| Rafael Nadal tõusispärast aastast vaheaega taas liivaväl-jakute kuningaks. FOTOD: REUTERS