ISLANDI VULKAANIPURSE Märts 2010 Koostanud Sirli Aari Kadrioru Saksa Gümnaasium
ISLANDI VULKAANIPURSE
Märts 2010
Koostanud Sirli AariKadrioru Saksa Gümnaasium
• 21. märtsil 2010.a. hakkas Islandi lõunaosas Eyjafjallajökulli liustiku läheduses purskama 200 aastat vaikinud vulkaan.
• Viimati purskas pealinnast Reykjavíkist 120 kilomeetri kaugusel asuv Eyjafjallajökulli vulkaan peaaegu 200 aastat tagasi — 1821. aastal.
• Vulkaan muutus aktiivseks aastal 2010, ja purskas 20. märtsil. Selle vulkaani 14. aprillil 2010 alanud purskest atmosfääri paiskunud tuhk põhjustas lennuliikluse seisaku suures osas Euroopast, mis 7. aprilli seisuga jätkus nädal aega.
• Vulkaani eelmine purse toimus aastal 1821, siis kestis aktiivsus terve aasta.
• 1815. aasta vulkaanipurset oli tunda kogu maailmas ning atmosfääri paiskus rohkem kui 30 kuupkilomeetrit magmat ja ligi 400 miljonit tonni vääveldioksiidi.
• Selle tagajärjel langes kogu maailmas temperatuur ühe kraadi võrra.
• Atmosfääri paiskunud tuhk ning praht rikkus ära viljasaagi nii Põhja-Ameerikas, Prantsusmaal kui ka Saksamaal.
Satelliidi foto
Eyjafjallajökulli liustiku lähedal Islandis hakkas purskama vulkaan.
• Nüüdseks on Islandi vulkaanipursete tekitatud hiiglaslik tolmu- ning tuhapilv katnud terve Põhja-Euroopa ja häirib ka lennuliiklust.
• Vaata, millised pilved vulkaanituhast moodustusid.
Vulkaanilise tuha levimine
Tuhapilve jälgimine
Foto lennukipardalt
• Tuhk on atmosfääris kiire jahtumise tulemusel klaasjaks massiks tardunud sulakivimi ehk magma tilgad.
• Erikaal on tavalistele kivimitele vastav Islandi puhul umbes 3 g/cm3, magma temperatuur maa sisemuses varieerub 900 kuni 1200 kraadini, atmosfääris toimub kiire jahtumine, aga vulkaani ümbruses võib ka mahalangenud tuhk olla veel küllaltki kuum.
Kas vulkaanituhk võib vihmavee ohtlikumaks või mürgisemaks
muuta?
• Väävligaaside lahustumine vihmavees põhjustab happelisi sademeid, mis võivad loodust kahjustada.
Kui ohtlik on see tuhapilv hingamisteede haigust põdevatele inimestele?
• Kahtlemata on ohtlik, tõenäoliselt see oht ei ulatu küll Eestisse.
• Vulkaaniline tuhk koosneb peentest teravaservalistest klaasikildudest, seega on ta ohtlikum kui tavaline pinnasest pärinev tolm.
Kui kaua see vulkaanituha pilv tuulega taevas edasi liigub ja mis
temast edasi saab? Sajab alla kusagil? Või hajub kõrgemale?
• Tasapisi sajab alla, suuremad terad enne ja peenemad hiljem. Peen tolm ja aerosoolid võivad atmosfääris viibida kuni paar aastat ja teha mitu ringi ümber maakera.
Elu läheb edasi, kuid kui kauaks?