INNOVATSIOON AVALIKU SEKTORI ORGANISATSIOONIDES Ander Ojandu, asutaja/partner INSEC is a project co-funded by the European Commission under the Seventh Framework Programme (2007-2013)
INNOVATSIOON AVALIKU SEKTORI ORGANISATSIOONIDES
Ander Ojandu, asutaja/partner
INSEC is a project co-funded by the European Commission under the Seventh Framework Programme (2007-2013)
2
Civitta
1 miljard eurot
2 000 projekti
100 töötajat
6 kontorit
5 riiki
3
Teenused
Innovatsiooni ja start-up ettevõtluse arendamine
Strateegiline planeerimine
Uuringud ja analüüsid
Ekspordi nõustamine
Restruktureerimine ja optimeerimine
Finantsnõustamine
Projektide rahastamine ja juhtimine
4
Kliendid
5
Ander Ojandu
Tegelenud konsulteerimisega 15 aastat
Civitta omanik ja partner
6
Tänase päeva sisu
Innovatsiooni mõiste
Innovatsiooni protsess
Innovatsiooni strateegiad
Innovatiivne organisatsioon
7
Mis on innovatsioon?
8
Mis on innovatsioon?
Innovatsioon ei ole uus idee.
Leiutis ei võrdu innovatsiooniga: leiutis on uue toote- või protsessiidee esmailmumine.
Näide: Robot ise ei ole veel innovatsioon
Robot, kes töötab kasulikumalt kui inimene ja keda on võimalik ka tootmises kasutada = innovatsioon
9
Innovatsioon
Innovatsioon on toote, teenuse või süsteemi parandamine, kohandamine või arendamine, mille eesmärgiks on inimestele suurema väärtuse pakkumine.
Innovatsiooni on midagi senisest erinevat, millel on positiivne mõju (S.D. Adms. The little Black book of innovation)
Ettevõttele ja klientidele suurema väärtuse loomine, rahuldades klientide vajadusi paremini kui keegi teine (D. Silverstein, P. Samuel, N. DeCarlo. The innovator’s toolkit)
10
Innovatsioon
Innovatsioon on toote, teenuse või süsteemi parandamine, kohandamine või arendamine, mille eesmärgiks on inimestele suurema väärtuse pakkumine (IDEO. Innovation in Government).
OECD: Uus toode, protsess ja organisatsiooni muutus mis loob uut väärtust ja ühiskondlikku heaolu
11
Innovatsioon
Theodor Levitt: “Creativity is thinking up new things. Innovation is doing new things”
12
Innovatsioon - näited
GoSwift
E-maksuamet
Veebikonstaablid
13
Innovatsioon avalikus sektoris
14
Miks on innovatsioon avalikus sektoris vajalik?
Mis juhtub kui Eesti riik on sattunud raskesse olukorda?
Mis juhtub kui meie harjumused muutuvad?
15
Erasektor on kiire, avalik sektor aeglane
Turusurve vs Loomuomane laiskus
Mis paneb avaliku sektori liikuma?
Mõjuvõimsaim on poliitiline tasand.
16
Kolm väärtuse loomise vormi
Teenused/tooted
Sotsiaalsed tulemid
Usaldus
Endale nö “turusurve” tekitamiseks tuleb need kolm teemat endale lahti mõtestada ning luua inimestele konkurentsikeskkond.
17
Motivatsioon avalikus sektoris - inimesed
Karjäär
Idealism
Tööalane tunnustus
Võim
Eneseteostus
Raha
Prestiiž
Spinn-off ettevõtte loomise võimalus
18
Motivatsioon avalikus sektoris - organisatsioonid
Oma poliitika, idee läbisurumine
Suurem rahastamine
Probleemide lahendamine (eesmärgini jõudmiseks)
Rohkem töötajaid
Positiivne reputatsioon
19
Innovatsiooni kaks tavalist viisi
Reaktsioon kriisile
Töötaja personaalsest huvist
Avaliku sektoriorganisatsioonid mõtlevad innovatsioonist kui “suurest paugust” ning kui ühe osakonna vastutusala. Innovatsiooni võrdsustatakse loovmeetoditega (United Kingtom National Audit Office)
20
Innovatsiooni takistavad tegurid - üldised
Risk ebaõnnestuda. Avalik sektor ei tohi “raisata”, ehk ebaõnnestumine pole lubatud.
Eelarvete koostamise fookuses on olemasolevate programmide käigushoidmine
Poliitilisel tasandil on olulised ideed, mis meeldivad valijatele valimistel.
“Neid asju on meil alati nii tehtud” mentaliteet.
Innovatsioon ei ole edutamise kriteeriumiks. Premeeritakse status quo’d.
Ollakse kinnised ja varjatakse oma tegemisi.
Ei ole selgeid mõõdikuid arendustegevuse edu mõõtmiseks
Ei ole kokku lepitud protsesse uute ideede tutvustamiseks ja uurimiseks.
21
Innovatsiooni tüübid avalikus sektoris
Teenuse/toote innovatsioon. Luuakse uus teenus.
Protsessiinnovatsioon. Parandatakse protsessi ja seetõttu paraneb teenus või hoitakse kokku.
Administratiivne innovatsioon. Muudatused poliitikas.
Segamini lööv või läbimurde (disruptive) innovatsioon
22
Innovatsiooni protsess
23
Ideed esmalt lähenemisviis
Mida rohkem ideid, seda parem
Ideid hinnatakse arvestusega, et teatakse kõiki kliendivajadusi
Ajurünnak
Filtreerimine
Üks kontseptsioon
24
Ideed esmalt lähenemisviis
“Nothing is less productive than to make more efficient that which should not be done in the first place.”
Peter Drucker
Ajurünnak
Filtreerimine
Üks kontseptsioon
Sellina lähenemine on bingo – viib tõenäoliselt ebaõnnestumisele (70-90% toodetest ebaõnnestub)
25
1/17/2014
Presentation name 25
26
Vajadused esmalt
Seega tuleb esmalt selgitada välja “kliendi” vajadused
Seejärel tuleb teha kindlaks, millised neist on rahuldamata
Alles seejärel on õige tegeleda teenuse kontseptsioonide otsimisega
27
Innovatsiooni protsess
28
I etapp – probleemi tuvastamine
29
Millist infot kogutakse täna inimestelt
Kas me küsime oma “klientidelt”: “Kas teil on ettepanekuid meie teenuse paremaks muutmise osas?”
30
Tegemist vajav töö
"People don't want to buy a quarter-inch drill. They want a quarter-inch hole!“ Theodore Levitt
Puur on lahendus
Auk on vajadus
31
Tegemist vajav töö
Tegemist vajav töö (Job To Be Done) – töö, mis “kliendil” vajab ära tegemist ja mille jaoks ta otsib abivahendit.
32
II etapp Ideede genereerimine
33
Ideed on väärtusetud
... kui pole teada sihtgrupp ja nende konkreetne probleem.
... kui ideed kuhjuvad aga neid ellu ei viida.
... kui ei julgeta kahtluse alla seada tänaseid lahendusi.
... Kui pole korralikult paigas parimate ideede väljavalimise metoodika.
34
Ideede genereerimine - tähelepanekud
Pane paika konkreetsed kriteeriumid, millest lähtudes ideid hinnatakse
Vali sobiv metoodika/tööriist
Loo kriitikavaba õhkkond
Kaasa töötajad, kes on “klientidega” otseses kontaktis
Koostöö teiste sektoritega
Loo püsivaid loovmeeskondi (sh liikmetega väljastpoolt sektorit)
35
Ideede valimine
36
Ideede valimine - tähelepanekud
Kriteeriumid paika
Hierarhia ja “tipus otsustamine” võib tappa parimad ideed
Võib kasutada ekspertide meeskonda
Erilised valikumeetodid – “Ideebörs”
37
Elluviimine
38
Elluviimine - meetodid
Kokkuhoiu premeerimine (Gainsharing) - töötajad
Kokkuhoiupõhine tasustamine (Share in savings) - partnerid
39
Elluviimine
Kuidas avaliku sektor tavaliselt toimib
ja mõtleb
Kuidas muutused tegelikult toimuvad
Detailidele fokuseeritud planeerimine ja
tavapärase eelistamine
Fookus tulemustel
Nõudmised, mis keskenduvad juba
olemasolevale
Keskendumine uuele
Olemasolevatele nõuetele truuks jäämine Paindlikus muutuvate tingimustega
kohanemine
Võimetus muuta kurssi Algatused muudatuste juhtimiseks ja
toetamiseks
Karistused projekti ebaõnnestumisel Ebaõnnestumise aktsepteerimine ja vigade
jooksev parandamine
Vastutuse hajusus Selge vastutus koos õigusega otsustada
40
Levitamine
41
Levitamine
Teadlased ehitavad oma ideed teiste teadlaste ideedele ja tutvustavad avalikkusele oma ideid
Ettevõtjad kopeerivad teiste ideid
Et saada ise teiste parimaid lahendusi kasutusele võtta tuleb ka ise olla avatud ja levitada oma õnnestumisi
42
Innovatsiooni strateegiad
43
Strateegiad
Kultiveerimine Kopeerimine Partnerlus Võrgustumine Avatus
Suunatud sisse
Suunatud välja
44
Kultiveerimine ehk oleme ise innovatiivsemad
Võta kasutusele “vaikivad teadmised”
Innusta muutusi
Arenda ja kasvata elujõulisi ideid
45
Kultiveeri – võta kasutusele vaikivad teadmised
Kaasa iga tasandi töötajad
Tööriistad koostöö edendamiseks
Informaalsed võrgustikud
46
Kultiveeri – Innusta muutusi
Vaata innovatsiooniprotsessi ja organisatsiooni kui tervikut
Loo stiimulid
Aktsepteeri ebaõnnestumisi
47
Kultiveeri – Arenda ja kasvata elujõulisi ideid
Loo turvalised paigad – Safe Havens
Skunk Works (eraldatud üksused)
Intrapeneurs (sisemised ettevõtjad)
48
Kopeeri ehk õpi parimatelt
Avasta ja võta kasutusele töötavad lahendused
Kohanda ideed lähtuvalt kohalikust olukorrast
Tea teiste tehtud vigu
49
Partnerlus ehk vali endale paariline
Public – Public
Public – Private
Public - Nonprofit
50
Partnerlus ehk vali endale paariline
Otsi uusi lahendusi
Testi uusi lähenemisi
Ületa oma organisatsioonist tulenevad piirangud
Saa kasu piiriülestest kogemustest
51
Võrgustumine ehk suhtle kõigiga ja ole seal kus on parimad lahendused
Võta ideid kõikidest allikatest
Kaasa nii organisatsioone kui kodanikke probleemide lahendamisse
Lase kodanikel hinnata, millised ideed on head
Kogu tagasisidet ja õpi sellest
52
Avatus (open source) ehk barjäärid puuduvad
Isearenevad teadmistekogud
Iseparanevad teenused
Rohkem lahendusi vähema raha eest
Rohkem töötajaid sama või vähema raha eest
Igaüks on avalik sektor – teenime ennast ise
53
Avatus – kuidas tekitada
Kasusaajad
Arendajad
Looja
• Kodanikud • Riigiasutused
• Spetsialistid/eksperdid • Tudengid • Open source ettevõtted
• Riigiasutus • Ettevõte • MTÜ/SA
54
Avatus – kuidas tekitada
Viis komponenti:
Open source initsiatiivi toetava taristu loomine
Kaasautorite kogukonna loomine
Paindlikkuse ja avatuse levitamine/promomine
Innovatsiooniprotsesside demokratiseerimine
Tagasiside kanalite/ringide loomine
55
Innovatiivne organisatsioon
56
Innovatiivne organisatsioon - põhimõtted
Organisatsioonipiiride ümberdefineerimine
Innovatsioonistrateegia(te) valimine
Innovatsioonikultuuri loomine
57
Innovatiivne organisatsioon – konkreetsed sammud
Defineeri innovatsioon oma organisatsioonist lähtuvalt
Aita töötajatel hakata oma ideid kirjeldama/välja pakkuma
Otsusta, kes vastutab ideede elluviimise eest
Levita edulugusid kogu organisatsioonis (julgusta ühe üksuse edulugude kasutuselevõttu teistes üksustes)
Tõsta töötajate innovatsioonivaldkonna oskuste taset
58
Innovatiivne organisatsioon – kuidas innovatsiooni kiirendada
Premeeri innovaatoreid
Ära kariste heatahtlikke ebaõnnestumisi
“Lõhu” osakondi
Kasuta lahendusi, mis panevad partnerid ja võrgustikud organisatsiooni heaks tööle
Kaasa ja julgusta kodanikke kaasa lööma
59
Kelle ülesanne on innovatsioon?
60
Kasutatud materjal
Measuring Public Innovation in the Nordic Countries. Carter Bloch. The Danish Centre for Studies in Research and Research Policy. 2011.
Public sector innovation—From theory to measurement. Carter Blocha, Markus M. Bugge. Structural Change and Economic Dynamics. 2013.
Creating public value – an analytical framework for public service reform. Kelly, G., Mulgan, G. and Muers, S. Strategy Unit, Cabinet Office, UK. 2002.
Mini Study 10. Innovation in the public sector. Hugo Thenint. 2010.
Capital Ideas. How generate Innovation in the Public Sector. Jitinder Kohli, Geoff Mulgan.Centre for American Prograss. 2010.
What customers want. Anthony Ulwick. The McGraw-Hill Companies. 2005.
The Public Innovator’s Playbook. Nurturing bold ideas in government . William D. Eggers and Shalabh Kumar Singh. Deloitte Research. 2009.
The Innovator’s toolkit. D. Silverstein, P. Samuel, N. DeCarlo. Wiley. 2009
Aitäh!