INIMESEÕPETUS (1) Inimeseõpetuse eesmärk on eelkõige õpilase tervikliku isiksuse, üldinimlike väärtuste ja sotsiaalse kompetentsuse arendamine. (2) Inimeseõpetuse ainete õpetus on isiksusekeskne rõhuasetusega väärtuskasvatusel. Õpetuses liigutakse tervikliku mina poole ning situatiivselt vahetu ümbruse tajumiselt ühiskonna sotsiaalsele tunnetusele. Väärtustatakse sotsiaalselt efektiivseid käitumisoskusi, positiivse minapildi kujunemist, tolerantsust ning üldinimlikke väärtusnorme. (3) Inimeseõpetuse ainete õpetamisel on olulised nii teadmiste-oskuste kujundamine kui ka õpilaste kõlbelis-väärtuseline areng. Väärtuskasvatus ja hoiakute kujundamine peavad toimuma demokraatlikus ja üksteist mõistvas koostööõhkkonnas ning olema suunatud positiivsele mõtlemisele oma toimetulekuvõimaluste üle. (4) Inimeseõpetus on kontsentriline õppeaine, selle põhiteemasid käsitletakse igal järgneval kooliastmel uuest vaatenurgast, arvestades vanuseastmele olulisi probleeme. Inimeseõpetuse eesmärgiks I kooliastmes on õpilase mina-pildi kujundamine ning enese suhetamine pere, kodu ning ühiskonnaga. II kooliastmes on kaks inimeseõpetuse kursust, mille raames käsitletakse tervise ja suhtlemise problemaatikat. III kooliastme inimeseõpetuse kursus käsitleb murdeealise probleeme. Gümnaasiumis on üks kohustuslik inimeseõpetuse kursus, vastavalt kooli valikule kas perekonnaõpetus või psühholoogia. Ainevalik otsustatakse Rõõmu Gümnaasiumis enne õppeaasta algust. (5) Inimeseõpetuse ainete õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärgiks on saada ülevaade ainetes püstitatud eesmärkide saavutamisest, õpilase individuaalsest arengust ning saadud teabe kasutamine õppeprotsessi tulemuslikumaks kavandamiseks. Inimeseõpetuse ainetes võib hinnata õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust, aga mitte hoiakuid. (6) Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised, sisaldama nii suulist kui ka kirjalikku küsitlust, praktilisi ülesandeid ja tegevusi. Põhikooli ainekava Õppe-eesmärgid Inimeseõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) õpib tundma ja teadvustama oma mina, oskab anda hinnangut oma tegevusele; 2) õpib tundma oma keha ja oskab selle eest hoolitseda; 3) oskab hoida puhtust ja korda; 4) teadvustab ennastkahjustava käitumise kahjulikku mõju organismile, teab ja oskab määratleda uimastitega seotud riske ning oskab langetada otsuseid uimastitega seotud olukordades; 5) õpib probleeme ja olukordi hinnadama teiste inimeste seisukohalt, aktsepteerib inimeste erinevusi, on tolerantne; 6) õpin teistega arvestama, on koostöövõimeline, peab kinni kokkulepetest, vastutab oma tegude eest; on valmis suhtlema; 7) õpib tundma ja järgib üldkehtivaid käitumisnorme ja -reegleid; tuleb oma emotsioonidega toime kaaslasi häirimata; 8) hakkab väärtustama perekonda, kodu ja kodumaad; 9) mõistab murdeeast tulenevaid võimalusi ja ohte, iseenda otsustavat osa oma tuleviku kujundamises; 10) mõistab seksuaalsuse olemust ja sellega kaasnevat vastutust; 11) tajub enesekasvatuse vajalikkust ja võimalusi, oskab rakendada enesekasvatuse võtteid; 12) õpib oma tegevusi planeerima.
15
Embed
INIMESEÕPETUS - vabakool.edu.ee•PETUS.pdf · (4) Inimeseõpetus on kontsentriline õppeaine, selle põhiteemasid käsitletakse igal järgneval kooliastmel uuest vaatenurgast, arvestades
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
INIMESEÕPETUS
(1) Inimeseõpetuse eesmärk on eelkõige õpilase tervikliku isiksuse, üldinimlike väärtuste ja sotsiaalse kompetentsuse arendamine.
(2) Inimeseõpetuse ainete õpetus on isiksusekeskne rõhuasetusega väärtuskasvatusel. Õpetuses liigutakse tervikliku mina poole ning situatiivselt vahetu ümbruse tajumiselt
ühiskonna sotsiaalsele tunnetusele. Väärtustatakse sotsiaalselt efektiivseid käitumisoskusi, positiivse minapildi kujunemist, tolerantsust ning üldinimlikke väärtusnorme.
(3) Inimeseõpetuse ainete õpetamisel on olulised nii teadmiste-oskuste kujundamine kui ka õpilaste kõlbelis-väärtuseline areng. Väärtuskasvatus ja hoiakute kujundamine
peavad toimuma demokraatlikus ja üksteist mõistvas koostööõhkkonnas ning olema suunatud positiivsele mõtlemisele oma toimetulekuvõimaluste üle.
(4) Inimeseõpetus on kontsentriline õppeaine, selle põhiteemasid käsitletakse igal järgneval kooliastmel uuest vaatenurgast, arvestades vanuseastmele olulisi probleeme.
Inimeseõpetuse eesmärgiks I kooliastmes on õpilase mina-pildi kujundamine ning enese suhetamine pere, kodu ning ühiskonnaga. II kooliastmes on kaks
inimeseõpetuse kursust, mille raames käsitletakse tervise ja suhtlemise problemaatikat. III kooliastme inimeseõpetuse kursus käsitleb murdeealise probleeme.
Gümnaasiumis on üks kohustuslik inimeseõpetuse kursus, vastavalt kooli valikule kas perekonnaõpetus või psühholoogia. Ainevalik otsustatakse Rõõmu Gümnaasiumis
enne õppeaasta algust.
(5) Inimeseõpetuse ainete õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärgiks on saada ülevaade ainetes püstitatud eesmärkide saavutamisest, õpilase individuaalsest arengust
ning saadud teabe kasutamine õppeprotsessi tulemuslikumaks kavandamiseks. Inimeseõpetuse ainetes võib hinnata õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust, aga
mitte hoiakuid.
(6) Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised, sisaldama nii suulist kui ka kirjalikku küsitlust, praktilisi ülesandeid ja tegevusi.
Põhikooli ainekava
Õppe-eesmärgid
Inimeseõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) õpib tundma ja teadvustama oma mina, oskab anda hinnangut oma tegevusele;
2) õpib tundma oma keha ja oskab selle eest hoolitseda;
3) oskab hoida puhtust ja korda;
4) teadvustab ennastkahjustava käitumise kahjulikku mõju organismile, teab ja oskab määratleda uimastitega seotud riske ning oskab langetada otsuseid uimastitega
seotud olukordades;
5) õpib probleeme ja olukordi hinnadama teiste inimeste seisukohalt, aktsepteerib inimeste erinevusi, on tolerantne;
6) õpin teistega arvestama, on koostöövõimeline, peab kinni kokkulepetest, vastutab oma tegude eest; on valmis suhtlema;
7) õpib tundma ja järgib üldkehtivaid käitumisnorme ja -reegleid; tuleb oma emotsioonidega toime kaaslasi häirimata;
8) hakkab väärtustama perekonda, kodu ja kodumaad;
9) mõistab murdeeast tulenevaid võimalusi ja ohte, iseenda otsustavat osa oma tuleviku kujundamises;
10) mõistab seksuaalsuse olemust ja sellega kaasnevat vastutust;
11) tajub enesekasvatuse vajalikkust ja võimalusi, oskab rakendada enesekasvatuse võtteid;
12) õpib oma tegevusi planeerima.
Inimeseõpetuse ainekava 1.3. klassile
Õppetegevus
(1) I kooliastme teemade valikul on lähtutud printsiibist lähemalt kaugemale. I kooliastmes on otstarbekas alustada emotsionaalsel tasandil isamaalist kasvatust;
inimestevaheliste erinevuste käsitlemist väärtuste, mitte puudustena; tervislike eluviiside väärtustamist ja sellega seonduvaid konkreetseid harjumusi. Seega juhatab
õpetus I kooliastmes sisse nii inimese- kui ka ühiskonnaõpetuse algtõdedesse. Tutvustatakse põhimõisteid ja õpitakse neid kasutama.
(2) Õppetegevused muutuvad põhikooli kolme kooliastme jooksul lihtsamatest komplitseeritumateks, ent peavad aine objektist lähtuvalt olema õpilase jaoks mõistetavad ja
tähenduslikud toetama arusaama õpitava vajalikkusest. I kooliastmel on otstarbekas kõnelda ajast ja lubadustest kinnipidamisest, kuulamisoskusest. Eakohane on
vestlus, millega selgitatakse välja õpilaste teadmised käsitletavas küsimuses, julgustatakse neid sõna võtma, kujundatakse kaaslaste eesmärgistatud jälgimise ning
üksteisega arvestamise oskust. Keerukamate küsimuste käsitlemisel on kõige otstarbekam õpetaja jutustus. Õpetaja saab õpilase mõttetööd juhtida vestluse ja vestlema
ärgitavate tekstide abil (jutustades lugusid tegelikust elust või suunates õpilasi lugema, samuti meenutades vajalikke situatsioone lapse kogemustest või kirjandusest).
Sel kombel saab lapse ette tuua probleemülesanded, millele vastuste otsimine võib toimuda individuaalselt, rühmatööna või ühises arutluses. Loovtööd, eriti
joonistamine käsitletaval teemal (nt ennast, perekonda, kodu, sõpru jne) aitavad probleemidesse süveneda. Soovitatav on kaasa haarata ka lapsevanemaid (eestkostjaid,
hooldajaid). Koduülesannetena võib õpilastel paluda esitada küsimusi vanematele või isegi vanavanematele. Inimeseõpetuse ainete õpetamisel kasutatakse aktiivõppe
meetodeid: rühmatööd, arutlusi, samuti praktilisi õppusi ja õppekäike. Soovitatav on kasutada rollimänge, eriti suhtlemis- ja käitumisoskuste harjutamiseks. Kogu
ainekäsitlus on võimalikult elulähedane.
1.-3. klassis inimeseõpetuse õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed
ÕPITULEMUSED ÕPPESISU
teab
, k
uid
as h
oid
a te
rvis
t;
teab
, m
is o
n e
nn
astk
ahju
stav
käi
tum
ine;
osk
ab o
hu
olu
ko
rras
ab
i k
uts
uda;
teab
, m
is o
n p
erek
on
d, k
odu
, k
od
uk
oh
t, k
odu
maa
, ri
ik;
teab
ko
du
koh
a ja
Ees
ti r
iig
i tu
ntu
d i
nim
esi;
tun
neb
Ees
ti r
iig
i sü
mb
ole
id j
a lä
hem
aid
naa
ber
riik
e;
teab
kõ
lbel
ise
käi
tum
ise
norm
e ja
käi
tum
isre
egle
id;
o
skab
su
hel
da
ja k
äitu
da,
tei
steg
a ar
ves
tad
a;
teab
, m
is o
n a
usu
s, õ
iglu
s, k
ohu
stu
sed
ja
vas
tust
ust
un
ne;
osk
ab t
eha
ko
ost
öö
d,
suh
eld
a ja
tei
steg
a ar
ves
tad
a;
osk
ab a
nd
a h
inn
ang
ut
om
a te
gev
use
le;
osk
ab p
lan
eeri
da
om
a ae
ga
ja t
egev
usi
;
osk
ab h
inn
ata
asj
ade
ja r
aha
vää
rtu
st;
teab
, et
in
imes
ed,
nen
de
arv
amu
sed
, h
inn
angu
d j
a
vää
rtu
sed
on
eri
nev
ad;
mõ
ista
b o
ma
õig
ust
jää
da
eria
rvam
use
le j
a k
eeld
ud
a
üh
iste
gev
use
st,
ku
i se
e o
n e
nnas
tkah
just
ava
isel
oo
mu
ga;
osk
ab l
eid
a v
ajal
ikku
in
fot
erin
evat
est
teab
eall
ikat
est.
1. klass - 35 tundi
X X MINA. Minu erinevused ja samasused teiste inimestega.
MINU KEHA. Keha eest hoolitsemine. Terve ja haige inimene.
X X
MINA JA MEIE. Käitumisreeglid. Käitumisnormide tähendus ja vajalikkus koolis, kodus ja väljaspool kodu.
Sõbrad ja sõpruse hoidmine. Üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine. Hakkamasaamine kiusamise ja
vägivallaga. Abi otsimise ja leidmise võimalused. Leppimine. Ausus. Mäng ja töö. Õppimine.
X MINA JA MINU PERE. Kodu. Pere. Vanemad, õed, vennad. Vanavanemad ja teised sugulased. Sugupuu. Kodused
tööd.
INIMENE JA TEAVE. AEG JA ASJAD. Reklaami eesmärk ja mõju. Minu oma, tema oma, meie oma. Asja väärtus
ja hind.
X X MINA JA TURVALISUS. Abi kutsumine ohu korral. Sotsiaalne hädaabi. Võõras ümbrus ja võõraga
kaasaminemine.
X EESTIMAA MEIE KODUNA. Eesti Vabariigi ja kodukoha sümbolid. Tavad, pühad ja kombed.
2. klass - 35 tundi
X X X MINA. Igaühe individuaalsus ja väärtuslikkus. Eneseteadvus ja enesehinnang.
X MINU KEHA.Tervislik eluviis. Ohud tervisele. Isiklik hügieen.Abi saamise võimalused.
X X X X
MINA JA MEIE. Sallivus. Oskus panna end teise olukorda. Muredest rääkimine ja oma tunnete väljendamine. Minu
hea ja halb käitumine, õige ja vale käitumine. Käitumisreeglid. Õppimine. Meeskonnatöö tähtsus ja reeglid:
tähelepanelikkus, teistega arvestamine, tööjaotus, kohusetunne, jagatud vastutus.
X MINA JA MINU PERE. Pereliikmete rollid. Abivalmidus, kohuse – ja vastutustunne. Pereliikmetega arvestamine.
Pereliikmete lahkumine ja lein. Uus pereliige. Kodu traditsioonid. Koduümbrus.Naabrid ja naabruskond.
X
INIMENE JA TEAVE. Aja planeerimine, oma tegevuse kavandamine, täpsus, lubadused, vastutus. Hinnangu
andmine oma tegevusele. Suhtumine asjadesse ja teiste töösse. Raha teenimine. Kulutuste planeerimine.
X X MINA JA TURVALISUS. Liiklusreeglid. Häire koolis.
X EESTIMAA MEIE KODUNA. Küla, vald, linn, maakond. Eestimaa loodus ja inimesed. Elukutsed. Vabariigi
sünnipäev.
3. klass - 35 tundi
X X MINA. Lapse õigused, kohustused ja kaitse.
X MINU KEHA. Toitumine ja tervis. Liikumine ja tervis. Kahjulikud harjumused. Keskkonnasäästlikkus. Esmaabi.
X X X X X
MINA JA MEIE. Oma vigade ja süü tunnistamine. Vabandamine. Ausus ja õiglus vastukaaluks ebaõiglusele,
kaebamisele ja tagakiusamisele. Käitumine, selle mõju ja tagajärjed. Mina kui õppija. Keeldumine kahjulikust ja
kahjustavast ühistegevusest.
X MINA JA MINU PERE. Vanemate töö. Inimese elutee. Sugupuu. Pere rõõmud ja mured. Kodutus. Lastekodu.
X X INIMENE JA TEAVE. Aja kulgemine, planeerimine. Asjad ja raha. Raha kulutamine, laenamine. Arvestamine
teiste inimeste vajadustega.
X X MINA JA TURVALISUS. Tuleohutus, looduslikud ohud ja ohtlikud ained. Ahistamine probleem.Laste
usaldustelefon. Turvakodu. Jalgrattaga tänaval.
X X
EESTIMAA MEIE KODUNA. Riik ja selle kaitse. Seadused kui ühiskonnaelu reeglid. Riigikogu. Valitsus.
President. Eesti kultuur ja haridus. Kodu ja Eesti riigi tuntud inimesed. Eesti vähemusrahvused. Naaberriigid. Meie
välismaal ja meie hulgas. Sallivus erinevate kultuuride ja rahvuste suhtes.
Inimeseõpetuse ainekava 4.6. klassile
Õppetegevused
(1) Teisel kooliastmel on inimeseõpetuse sisuks tervisekasvatus ning sotsiaalse kompetentsuse arendamine. See on vanus, mil laps vajab abi oma arenguliste muutustega
toimetulekuks. Samas on sobiv aeg võtta kokku ja teadvustada I kooliastmes omandatud inimese tervist puudutav teave.
(2) II kooliastmes võib õpilastele anda ülesande koostada õpimappe ja teha uurimistöid. Õppekäikudel eelnevate juhendite alusel kogutud materjali läbitöötamine ja arutelu
aitavad käsitletavatesse teemadesse süveneda ja muudavad õpetuse elulähedasemaks. Võib ära kasutada õpilaste varasemat lugemust, samas suunata neid lugema
kirjandust, kust käsitletava teema kohta midagi mõtlemapanevat leiab.
(3) Eriti olulised on inimeseõpetuse õpetamisel aktiivõppe meetodid: rühmatööd, rollimängud (nt konfliktide lahendamine, “ei” ütlemine jne), diskussioonid, arutlused.
Võib kasutada ka vanemate või muude oluliste inimeste intervjueerimist, mis aitab tajuda sugupõlvede järjepidevust.
4. ja 5. klassis inimeseõpetuse õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed
ÕPITULEMUSED ÕPPESISU
teab
in
imes
e m
urd
eeas
to
imu
vai
d m
uu
tusi
;
teab
, m
is o
n t
erv
is,
ja o
skab
jär
gid
a te
rvis
lik
ku e
luv
iisi
(ter
vis
e o
hu
tegu
rid
, tr
aum
ade
väl
tim
ine,
häd
aab
i te
enu
sed
),
osk
ab a
nd
a es
maa
bi;
teab
eri
nev
aid
ter
vis
eris
ke
ja u
imas
tite
kah
juli
kk
u m
õju
inim
org
anis
mil
e;
teab
olu
list
sek
suaa
lelu
st j
a su
gu
hai
gu
stes
t;
teab
efe
kti
ivse
id s
uh
tlem
is-
ja k
äitu
mis
vii
se;
teab
ko
nfl
ikti
de
võ
imal
ikk
e põ
hju
si;
osk
ab e
nn
ast
vää
rtu
stad
a, o
ma
võ
imei
d j
a k
äitu
mis
t
hin
nat
a;
mõ
ista
b,
et i
nim
esed
on e
rin
evad
, o
skab
tei
steg
a ar
ves
tad
a
ja t
eeb
ko
ost
ööd
;
aust
ab k
õlb
elis
i v
äärt
usi
ja
üld
inim
lik
ke
põh
imõ
ttei
d.
5. klass - 35 tundi
Tervisekasvatus
X X TERVIS. Tervise olemus. Tervist mõjutavad tegurid. Tervise hindamine.
X X X TERVISLIK ELUVIIS. Tervisliku eluviisi komponendid. Päevakava. Keha puhtus. Karastamine.
X X X X X VAIMNE TERVIS. Vaimse tervise komponendid. Positiivne mõtlemine.
X X X TERVISLIK TOITUMINE. Minu toiduvalik ja mis seda mõjutab. Tervisliku toitumise põhimõtted. Minu tervislik
päevamenüü.
X X X X X KEHALINE AKTIIVSUS. Kehalise aktiivsuse vormid. Kehaline aktiivsus tervise tugevdajana. Tervistava kehalise aktiivsuse
X POSITIIVNE MÕTLEMINE. Positiivne mina-pilt. Terviklik mina.
Inimeseõpetuse ainekava 7.-8. klassile
Õppetegevus
(1) Isiksuse arengu seaduspärasusi arvestades on kolmandal kooliastmel eriti oluline inimese identiteedi, enesekasvatuse ja kõlbeliste normidega seostuv. Sel perioodil vajab
õpilane iseendaga tegelemise võimalust, soovib rääkida iseendast ja oma probleemidest, väärtustab iseennast isiksusena. Samas vajab murdeealine teadmisi tervislikust
eluviisist ja ohtudest tervisele, mida rakendada igapäevases käitumises.
(2) Õpilastele on soovitatav anda senisest enam iseseisvat tööd, arvestada õpilaste individuaalseid iseärasusi, nende tugevaid ja nõrku külgi ning probleeme. Tehtud töödest
kokkuvõtete tegemiseks on soovitatav kasutada rühmatööd, lasta õpilastel üheskoos probleemsituatsioonidele ja kõlbelistele dilemmadele vastuseid otsida. Selles
vanuses õpilane on oma isiksusest väga huvitatud, seega sobivad hästi mitmesugused testid ja ankeedid (tuleb olla ettevaatlik tulemuste interpreteerimisel, murdeealised
kalduvad liiga kergesti tegema laiaulatuslikke üldistusi). Kasutatavad on uurimuslikku laadi projektid, õpimapid, võib-olla ka raamatute vms kirjutamine, illustreerimine
ja retsenseerimine.
(3) Mida vanemate õpilastega on tegemist, seda enam võib toetuda nende lugemusele ja elulistele tähelepanekutele. Vestlus ja diskussioonid ühendavad III kooliastmes
nagu eelmisteski kõiki muid meetodeid. Inimeseõpetuse õpetaja mõistvus ja sallivus kõikide õpilaste suhtes on seega eriti oluline. Demokraatliku ja sõbraliku õhkkonna
puhul on arutluste kasutegur suurem, samas on võimalik ka rollimängude ulatuslikum kasutamine ja kommenteerimine.
7. klassis inimeseõpetuse õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed
ÕPITULEMUSED ÕPPESISU
osk
ab h
inn
ata
om
a v
õim
eid
, võ
imal
usi
ja
roll
e;
mõ
ista
b,
et i
nim
esed
on e
rin
evad
;
tun
neb
ko
ose
lu n
orm
e ja
sea
du
si,
tun
net
ab o
ma
ko
hta
tei
ste
hu
lgas
;
mõ
ista
b ü
ldin
imli
ke
kõ
lblu
snorm
ide
täh
tsu
st j
a tä
hen
du
st
inim
üh
isk
onn
as;
teab
, m
issu
gu
sed
muu
dat
use
d t
oim
uv
ad m
urd
eeas
, m
õis
tab
mu
rdee
a er
ipär
a te
iste
elu
per
ioo
did
e se
as;
teab
, k
uid
as t
oim
ub
su
gu
lin
e kü
pse
min
e, o
luli
st
sek
suaa
lelu
st j
a ra
sed
use
väl
tim
ise
võ
imal
usi
;
tun
neb
pea
mis
i te
rvis
t tu
gev
dav
aid
ja
kah
just
avai
d t
egu
reid
nin
g t
erv
iser
isk
e, s
tres
sig
a to
imet
ule
ku
võ
imal
usi
, o
skab
om
a te
rvis
lik
ku
sei
sun
dit
jäl
gid
a ja
hin
nat
a;
7. klass - 35 tundi
X INIMESE ELUKAAR JA MURDEEA KOHT SELLES. Areng ja kasvamine. Inimese elukaar ja selle perioodid. Murde- ja
noorukiiga. Inimese võimalused ise oma eluteed kujundada. Enesekasvatuse alused ja probleemid.
X X X X INIMENE JA TEMA SOTSIAALNE KÄITUMINE. Erinevad grupid ja indiviidi osa nendes. Kooselu normid ja seadused.
Juhtimine, võim ja autoriteet grupis.
X X X X
INIMENE JA TEMA TERVISLIK ELUVIIS. Tervisliku eluviisi sisu ja vormid. Tervisliku eluviisi kujundamine. Tervist
tugevdavad ja kahjustavad tegurid. Välise mina aktsepteerimine tervikliku mina aspektina. Ohud ja probleemid seoses füüsilise
minaga.
X TERVISEOHUD. Erinevad uimastid ja nende tarvitamisest tulenevad tervise-, sotsiaalsed- ja juriidilised riskid. Uimastiseotuse
olemus. Sõltuvus. Käitumine ja otsuste langetamine uimastitega seotud olukordades. Abi saamise võimalused.
X X X HAAVUV, HAAVAV JA HAAVATAV MURDEEALINE. Suhtlemise ABC. Suhtlemise tasemed. Suhtlemine eakaaslastega ja