-
Jaakko Häkkinen on avaldanud sisukaja huvitava artikli oletatava
uurali alg-keele esinemisajast ja asukohast ningesialgsest
jagunemisest (2009). Ta kirju-tab, et ta kasutab seejuures
traditsioo-nilise ajaloolis-võrdleva keeleteadusemeetodeid
(Häkkinen 2009: 9). Ilmneb,et autor võtab võimalust mööda arves-se
küll arheoloogiaandmeid, kuid popu-latsioonigeneetikat pole tema
jaoks ole-mas. Oma lingvistilise ja arheoloogiliseanalüüsi põhjal
määrab ta oletatavauurali algkeele asukohaks Volga lisajõeKaama
vesikonna, mis paikneb Volgakäänu ja Uurali mägede vahel (Häkki-nen
2009: 43–44). Uurali algkeele lagu-nemine algas tema järgi alles
4000 aas-ta eest (Häkkinen 2009: 30, 45).
Inimese pärilikkuse põlvest põlveedasikandumise mehhanism on
üldiseltväga püsiv. Kuid vahel juhtub, et sellestoimuvad siiski
muutused. Toimunudmuutusi eristatakse geneetiliste haplo-rühmade
põhjal. Uusi haplorühmi tulebniisiis vähehaaval juurde. On
võimalikeristada meeste ja naiste haplorühmi.Uuemate
populatsioonigeneetika and-mete põhjal on Kalevi Wiik (2007a;2009a:
40) joonistanud kaardile soom-laste peamiste haplorühmade
saabu-mismarsruudid kõigi inimeste ühisestalgkodust Aafrikast
Soome. Meid huvi-tab hetkel ainult Soome meeste haplo-rühma N Soome
saabumise marsruut,sest Soome meeste teiste haplorühmadening Soome
naiste põhimassi teekondoli tunduvalt läänepoolsem ega ulatu-nud
praktiliselt Kaama vesikonnani.Mustade joonte paksus joonisel 1
tähis-
tab seda, kui suur protsent soomlasteesiisadest on mingit
marsruuti Soomesaabumisel kasutanud. N-marsruutikasutas 59 %
soomlaste kõigist esiisa-dest. Näeme, et haplorühma N (täpse-mini
haplorühma N1c, varasema nime-tusega N3) saabumismarsruut
Loode-Siberist Soome kulges umbes uuralialgkeele J. Häkkineni
oletatud asupai-ga kaudu. See asjaolu toetab tema ole-tust vähemalt
selles mõttes, et ülepoole soomlaste esiisadest saabus seegaSoome
just sealt, kust neid olekskiolnud traditsioonilise
uralistikateooriaseisukohast oodata: oletatavast uuralialgkeele
asupaigast (nimetatagu, etsama N-marsruuti kasutas
Eestissejõudmiseks ka kolmandik eestlaste kõi-gist esiisadest, kes
kuulusid samutihaplorühma N1c; vt Wiik 2007b: 108–110).
Jaakko Häkkinen oletab, et alguura-list veelgi vanemat keelekuju
– eeluura-li keelt – kõneldi varem Aasias, seejuu-res pigem
Siberist lõuna pool, kus või-sid paikneda ka altai
keelkondadealgkodud (Häkkinen 2009: 44). Teisi-sõnu on jutt kõneks
olnud Soome (jaEesti) haplorühma N1c kaugemastpäritolust ajas ja
ruumis, mille K. Wiikon samuti kandnud kaardile (vt joonist2, Wiik
2006). Nimelt on meeste haplo-rühmast K saadud haplorühm NO
ja-gunenud haplorühmadeks N ja O ningviimaste levikut ongi
kujutatud vaatlus-alusel joonisel. Näeme, et geneetika-andmed
vähemalt ei välista ka Häkki-neni eeluurali asupaiga oletust
(jooni-sest ilmneb muide ka läänemeresoome
543
MISTSELLE
UURALI ALGKEELE UUSIM IDEESTIK
POPULATSIOONIGENEETIKA ANDMETE VALGUSES
Ago Künnap, mistselle_Layout 1 30.06.11 12:20 Page 543
-
meeste väga kauge geneetiline sugulushiina, jaapani ja kaguaasia
meestega.Läänemeresoome-hiina meeste sugulu-sest on kirjutanud
Jingyi Gao, oletadeslisaks ka vastavat keelesugulust, vtKünnap
2009: 149).
Jaakko Häkkinen väidab, et uuralialgkeel ei jagunenud kõigepealt
soome-ugri ja samojeedi algkeeleks, nagu ena-masti usutakse olevat
toimunud. Temajärgi tekkis esimene murdepiir uuralialgkeele sees
hoopiski ühelt poolt ugri-samojeedi ja teiselt poolt
soome-permikeelte vahele (Häkkinen 2009: 11; ta onesitanud selle
seisukoha ka jubavarem, vt Häkkinen 2007). Nimetatagunäiteks tuntud
tõsiasja, et ühissõnadesvastab läänemeresoome *s-ile
reeglinaugri-samojeedi dentaalklusiil, nt soomepesä, eesti pesa ~
mansi pitÍi, handi pit,neenetsi pidÍe, eenetsi pide, selkupi
pit-ta, kamassi phidä ’pesa’. Selle ugri jasamojeedi
dentaalklusiili lähtekuju onseni rekonstrueeritud helitu
dentaal-spirandina *∂ (seda rekonstruktsiooni onusaldanud varem ka
käesolevate ridadekirjutaja, vt Künnap 2008: 189–190).Kuid
jukagiiri keele uurali laensõnadesesineva l-i tõttu, mille
rekonstruktsioo-niks uurali algkeeles oleks *s või *š,
peab Häkkinen usutavamaks ugri-samojeedi ühisrekonstruktsiooniks
he-litut frikolateraali *L, oletades seegahäälikuarengut *s ~ *š
> *L > dentaal-klusiil (Häkkinen 2009: 13), mis
ongitegelikult usutavam võimalus. Siin ontegemist ühega
ugri-samojeedi ühistestinnovatsioonidest, mis kõnelevad nendekeelte
kunagisest ühtekuuluvusest.Oleme koos Kalevi Wiigi ja János
Pusz-tayga rõhutanud ugri ja samojeedikeelte ühtekuuluvust (vt nt
Künnap2002: 170–173) ning võib üksnes rõõ-mustada, et J. Häkkinen
on selle kohtaesitanud uusi ja kaalukaid tõendeid.Lisaks kuuluvad
ugri ja samojeedi rah-vad geneetiliselt kokku, sest neil onmeeste
seas suur esinemus haplo-rühmal N1b (varasema nimetusegaN2).
Ülejäänud uurali rahvastel seehaplorühm puudub või on väga
harv(erandiks vaid komilased, seda tõenäo-liselt naabruse tõttu
samojeedidega)(Pimenoff jt 2008: 11–14; Wiik 2006;2007b: 108, 115,
118; 2009b.)
Artikkel on valminud Sihtasutuse Eesti
Teadusfond grandi nr 7724 toel.
A G O K Ü N N A P
544
J o o n i s 1. Soome meeste Soome saabu-mise marsruudid.
J o o n i s 2. Meeste haplorühma NO jagu-nemine ja levik.
Ago Künnap, mistselle_Layout 1 30.06.11 12:20 Page 544
-
Kirjandus
H ä k k i n e n, Jaakko 2007. Kantauralinmurteutuminen
vokaalivastavuuksienvalossa. Helsingin yliopiston
suoma-lais-ugrilainen laitos [käsikirjaline progradu töö].
https://oa.doria.fi/hansle/10024/7044 (6. VII 2007).
H ä k k i n e n, Jaakko 2009. Kantauralinajoitus ja paikannus:
perustelut punta-rissa. – Suomalais-Ugrilaisen Seuranaikakauskirja
92, lk 9–56.
K ü n n a p, Ago 2002. Võimalikud keele-vahetused uurali keelte
rühmas. –Fenno-Ugristica 24. Tartu: Tartu Üli-kool, lk 156–174.
K ü n n a p, Ago 2008. On the 3rd PersonVerbal Marker *-sV and
the DefiniteConjugation in Uralic Languages. –Linguistica Uralica,
kd XLIV, nr 3,lk 178–197.
K ü n n a p, Ago 2009. Eesti keel koos teis-te läänemeresoome
keeltega ja ger-maani keeled Hiinast vaadatuna. –Keel ja Kirjandus,
nr 3, lk 148–150.
P i m e n o f f, Ville N., C o m a s, David,P a l o, Jukka U.,
Ve r s h u b s k y,Galina, K o z l o v, Andrew, S a j a n t i -l a
Antti 2008. Northwest SiberianKhanty and Mansi in the Junction
ofWest and East Eurasian Gene Pools asRevealed by Uniparental
markers. –European Journal of Human Genetics,lk 1–25. DOI
10.1038/ejhg.2008.101.
W i i k, Kalevi 2006. Tiedosto „Samoje-deistakin”
[käsikiri].
W i i k, Kalevi 2007a. Genetiikkaa suku-tutkijoille ja väestöjen
juurtenetsijöille[käsikiri].
W i i k, Kalevi 2007b. Mistä suomalaisetovat tulleet? [Tampere:]
Pilot-kustan-nus Oy.
W i i k, Kalevi 2009a. Genetiikkaa suku-tutkijoille ja väestöjen
juurtenetsijöille.Turku: Uniprint.
W i i k, Kalevi 2009b. The Roots ofEuropean Men. A Review Based
onY-Chromosome Haplogroups [käsikiri].Turku.
545
Ago Künnap, mistselle_Layout 1 30.06.11 12:20 Page 545