Hea uus kultuuriti võrdlev psühholoogia Heidi Kelleri järgi

Hea uus kultuuriti võrdlev psühholoogia Heidi Kelleri järgi

http://arvamus.postimees.ee/2688920/kadri-liik-poliitikud-ja-sotsi

Kultuuriti võrdlev psühholoogia- kultuuri ja inimese käitumise, mõtete ja emotsioonide seoste uurimine• 1972 asutati kultuuriti võrdleva psy assotsiatsioon: selle eesmärk ja

funktsioon on…- edendada teadmiste täiustumist inimeste psühholoogilise

funktsioneerimise kohta kõikides inimühiskondades; - arendada ja testida teooriaid kultuuri ja inimkäitumise seoste kohta;- testida nende üldistatavust kõigis ühiskondades; - täiustada mõõtmistehnikaid ja uurimismetodoloogiat;- edendada kultuuriti võrdlevalt teada saadud teadmiste „suurde“

psühholoogiasse inkorporeerimist..

• Ehk siis – kultuuriti võrdlev psühholoogia kui üks psühholoogia haru?

• Keller: psühholoogia ja kultuur on tervik ja nn sisaldavad teineteist vastastikku, seega kõik psühholoogia valdkonnad peaksid olema „kultuurihõlmavad“,

• kuna• enamik mitte-kultuurihõlmavast

psühholoogiast on tehtud WEIRDil moel - lääne uurijate ja lääne uuritavate pinnalt

• Lazarus ja Steinthal, 19 sajand. Volksgeist (rahvavaim?) - (mingi inimgrupi) ühilduvad, ajalooliselt tekkinud väärtused

• Wundt: Völkerpsychologie on individuaalse psühholoogia täiendus, rõhuasetusega inimkäitumise ajaloolistele ja sotsiaalsetele dimensioonidele

• Inimese psüühika ja psühholoogiline areng ei ole määratud ainult tajuprotsesside poolt, vaid ka spirituaalse ja mentaalse keskkonna tähendusrikkast mõjust – s.t. kultuurist

• Domineerivad mõõtmisviisid, mis pärit loodusteadustest, ei ole piisavad, et inimese psühholoogilist funktsioneerimist adekvaatselt või täielikult uurida

• (aitab Wundtist, kaua võib)

• Selline holistlik vaade kadus „teaduslikkuse iludusvõistlusel“ ära ja nüüd, kus ilu ei ole enam huvitav, on holism uus must

Sõna „kultuur“sisaldavate psühholoogia harude omavaheline kaklus

• kultuuriti võrdlevad psühholoogid - süüdistavad kultuuripsühholooge, et nood on hermeneutilised ja ebateaduslikud

• kultuuripsühholoogid – süüdistavad kultuuriti võrdlevaid psühholooge, et nood on liiga positivistlikud ja reduktsionistlikud

Kas see on sama vaidlus, mis meil Valsineri üle oli?

• Kult võrdlev psy on teadus, mis peab kultuuri indiviidist väljapool olevaks, piiritletud nähtuseks, mida saab kohelda kui mingeid sündmusi põhjustavat sõltumatut muutujat

• Nende sõltumatute muutujate – kultuuride – võrdlemine – peaks selgitama või ennustama erinevusi psühholoogilistes nähtustes

http://www.peacefulsocieties.org/Society/Mbuti.html http://www.biogeneticstructuralism.com/history.htm

• Ida-aasia inimesed tajuvad ja arutlevad holistlikumalt; põhja-ameeriklased arutlevad analüütilisemalt (Masuda ja Nisbett, 2001)

• Teine kult võrdleva psy haru – absolutism, otsib universaali ja loodab näidata, et kultuuri kui mõjutegurit pole üldse olemas

• Nt viie faktori mudel, NEOAC (Costa ja McCrae, 1992)• erinevuste statistiline puudumine ei tähenda, et

erinevusi tegelikult ei ole

• Universalismi otsingud – seotuse uuringud- kõik väikelapsed on bioloogilise eelsoodumusega

arendada välja seotus oma hooldaja suhtes, eesmärgiga ellu jääda ja areneda

- …see eeldus on laiendatud arusaamani, et seotus on täpselt samasugune nähtus eri kultuurides, ilmneb samade arengutrajektooride lõikes ja sellel on ka samad arengulised tagajärjed

Kult võrdleva psy meetoditest

• Eksperimentaalsed ja enese-aruanded• Eksperimentaalne raamistik alati psühholoogiliste

protsesside keerukuse ära ning on kontekstist sõltumatu

• meetodid on arendatud lääne laborites, ent rakendatud väga erinevates keskkondades

• epistemoloogilised küsitavused, nagu tähenduste, struktuuride ja funktsioonide samasus/samatähenduslikkus või võrreldavus on tunduvalt suuremad kui tõlkeprobleemid

• Kultuuri definitsioon:Riik

Vastavalt sellele arusaamale - üksikud indiviidid, kes kuuluvad mingisse kultuuri, omavad suhtelist sarnasust kõigi teistega, kes sellesse kultuuri kuuluvad, samuti on see kultuur neid ajas püsivalt iseloomustav omadus (Valsiner, 2007)mugavusvalimid – tudengid

Tudengid ise on spetsiifiline kultuuriline grupp läbi eri riikide – seega ka sarnasused ja universaalide leidmine ootuspärane

Keller: kultuuri adaptiivne, kohanemisvõimeline olemus

• kultuurilised praktikad ja tähendussüsteemid on adaptiivsed• kultuur seega kui ökoloogilise-sotsiaalse keskkonna

funktsionaalne süsteem• seega, kultuurilised praktikad, rutiinid ja artefaktid aitavad

inimestel toime tulla keskkondlike väljakutsetega ja defineerida kompetentse/oskusi

• arenguprotsesside käigus omandatakse teadmisi, mis on abiks hetkeprobleemide lahendamisel ja samal ajal ka tuleviku väljakutsete ettevalmistus

• teadmised, mis on kasulikud ontogeneesi ühel tasemel, võivad järgmisel kasutud olla ja vastupidi (Bjorklund ja Pellegrini, 2002)

• kultuur sellise definitsiooni järgi - osa meie bioloogilisest olemusest; inimesed on varustatud vahenditega kultuuri omandada ja edasi anda

• Debatt – bioloogia on tähtis vs ei ole tähtis• „kuidas saab universaalne inimloomus olemas olla

hoolimata äärmuslikult erinevatest keskkondadest, kus ta tegutseb?“

• Evolutsiooniteoreetikud• Whitingi mudel (1975) - oletab, et on olemas põhjuslik

seos ökoloogilisest kontekstist täiskasvanu isiksuseni

• Nii sotsio-kultuurilised kui bioloogilise taustaga mõtlejad tegelikult ütlevad, et inimesele on omane kontekstuaalne kohanemine ühelt poolt, ja sellest tulenev inimestevaheline varieeruvus teiselt poolt

• see ei tähenda universaalsust psühholoogilise funktsioneerimise mõttes, vaid pigem eeldust, et psüühikas on universaalsed printsiibid, mis võimaldavad mitmekesisusel tekkida

• Seega, kultuur ja bioloogia ei ole vastandid ega üksteisest sõltumatud jõud. Neid peaks pigem käsitlema süstemaatiliselt üksteisega seotuna; kultuur valib, kinnistab ja optimeerib bioloogilisi eeldusi

Kes on kultuur? Keda me siis grupeerime ja kuidas? Riik ei tohi ju öelda enam…

• Toetudes Whitingile: - formaalse hariduse tase- Vanus esimese lapse saamisel- laste arv- majapidamise suurus -> asjad, mis vormivad konkreetseid

kultuurilisi miljöösid

Igas riigis seega mitmeid kultuureKas samad eristavad muutujad omavad eri riikides samasugust mõju või tähendust?

Mis on need tegurid, mille alusel kultuure eristada?

• Individualism/kollektivism (Hofstede, Triandis)• Probleem: ühedimensionaalsed bipolaarsed

vastandused• autonoomia ja seotus saavad nii indiviidides

kui ühiskondades korraga eksisteerida - tegemist ei ole ühe, vaid kahe dimensiooniga (Kagitcibasi, 1997, 2005; Markus ja Kitayama, 1999)

• psühholoogiline sõltumatus (psych autonomy)• tegevuste sõltumatus (action autonomy)• psühholoogiline seotus (psych relatedness)• hierarhiline seotus (hierarchical relatedness)

• Kui kultuur peaks olema psühholoogias arvesse võetud, siis ootuspäraselt variatiivsuse loojana

• Psühholoogia ei saa seega tugineda enam WEIRDodele• vaid • peaks olema ka NICE- Non-Western- Indigenous- Colored- Emic people NICE inimesed ei ole homogeenne kategooria, seega on vajalik kontekstist lähtuv hoolikas valimikirjeldus

• Mis ei ole kultuur?• Mis vahe on kultuuripsühholoogial ja kultuuriti

võrdleval psühholoogial?• Kultuuri definitsioon kultuuriti võrdlevas

psühholoogias (1 sõna)?• Kuidas seletab Whitingi sotsio-kultuuriline mudel,

miks me oleme praegu loengus?• Miks saab öelda, et igas riigis on mitmeid kultuure?• Bioloogia osatähtsus kultuuripsühholoogias?