-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Kooli lühike tutvustus: J. V. Veski nim Maarja Põhikool asub
Jõgevamaal (pärast 2017. aasta haldusreformi Tartumaal)
Maarja-Magdaleena alevikus, väga looduskaunis paigas - vooremaal.
Koolil on aukartust äratav vanus, sel aastal täitus 337 aastat.
2017/2018 õppeaastal õpib koolis
67 õpilast ning koos tehnilise personaliga on töötajaid kokku
25. Koolil on õpilaskodu, kus täidetud kõik 12 kohta. Meie kool on
väike
kodulähedane kool, mis täidab suurt rolli kogukonna liikmete
hoidmisel ja ühendamisel. Meil on iga õpilane ja töötaja oluline
ning kõik on
kaasatud ühistegevusse. Koolis toimub mitmeid traditsioonilisi
üritusi, millega on seotud lapsevanemad ja kogukond. Meie kool on
piisavalt
väike, et lubada endale luksust läheneda nii õpilastele,
lapsevanematele kui ka õpetajatele individuaalselt. Meie kool on
MEIE KOOL -
kogukonna kool, kuhu kõik lapsed ja lapsevanemad on oodatud
õppima, panustama, nautima, töötama ja koos veel vähemalt 337
aastat edasi
minema.
J. V. Veski nim Maarja Põhikooli visioon on olla kaasaegne
omanäoline pikaajaliste traditsioonidega kodukool, kus on turvaline
õppida ja ennast
arendada, koguda teadmisi ja oskusi toimetulemiseks iseseisvas
elus. Missiooniks on olla mitmekülgselt arendavat ja turvalist
õpikeskkonda
pakkuv kool, kus arvestatakse iga õpilase individuaalsust.
Johannes Voldemar Veski nimelise koolina väärtustame eesti ja
teiste rahvuste
emakeelt ja kultuuri.
Kooli arengukavas on kinnitatud õppe- ja kasvatustegevuse
põhiväärtusteks turvalisus - üksteisesse hoolivalt ja lugupidavalt
suhtumine;
koostöö - tegutsemine ühise eesmärgi nimel, oma arvamuse julge
väljaütlemine, tolerantsus erinevate arvamuste suhtes;
traditsioonid - oma
kooli tunde süvendamine, kooli traditsioonide hoidmine ja
eetiliste väärtuste kujundamine; areng - õpilaste mitmekülgse
(vaimse, füüsilise,
sotsiaalse, emotsionaalse) tasakaalustatud arengu toetamine.
Iga koolinädal algab koolipere ühiste infominutitega aulas.
Nendel kogunemistel tuleb lähtuvalt lähipäevil toimunust või
toimuma hakkavast
tihti rääkida ka kooli väärtustest. Olgu selleks siis
selgitamine, kuidas üksteise vastu heatahtlik ja lugupidav
suhtumine mõjutab kogu kooli
käitumismustreid või põhjendamine, kuidas spordiringis ja
kontserdil käimine meie arengut toetab.
Oma koolis väärtustame iga õpilast tema saavutuste ja oskuste
eest. Püüame leida igas õpilases tunnustamisväärset.
Teist aastat jagame igal kuul klasside vahel rändkarikat erineva
väärtuse alusel, mille arendamist peame antud kuus oluliseks.
Näiteks:
septembris valime kõige viisakama klassi, veebruaris kõige
sõbralikuma klassi jne.
Väärtustame õpetajaid ja lapsevanemaid kooli arengusse
panustamise eest. Direktor tänab kevadisel tänuõhtul kõiki peresid,
kus kasvavad
lapsed, kes on õppetöös saavutanud edukaid tulemusi vastavalt
oma võimetele ning paistnud silma kooli esindamisel või leidnud
positiivset
märkamist mõne muu väärtusega - olnud näiteks väga sõbralik ja
abivalmis. Samuti neid peresid, kus vanemad on lõppeval
õppeaastal
panustanud kooli arengusse. Tunnustatakse õpetajaid, kes
rikastavad koolielu oma igapäevase tööga ja panustavad kooli veel
paremaks
muutmisse. Olgu see huvitegevus, õpilaste ettevalmistamine
võistlusteks ja olümpiaadideks, kaasamine projektidesse. Eelmisel
õppeaastal anti
välja Aasta Tegu tunnustus, sel aastal esitati aineõpetaja Aasta
Õpetaja konkursile.
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Uute potentsiaalsete pedagoogide ja teiste töötajatega
räägitakse juba töövestlusel kooli olemusest, väärtustest ja
traditsioonidest. Iga inimene,
kes meie kooli tööle tuleb, peab juba enne tööle astumist enda
jaoks läbi mõtlema, kas ta on valmis panustama ja kas meie kooli
väärtused
sobivad tema omadega. Kooli peamised väärtused on tähtsad ja
aegumatud. Iga põlvkond peab suhtuma lugupidavalt oma kaaslastesse
ning
kooli kui õppeasutuse ülesanne on õpilast võimalikult
mitmekülgselt arendada.
Kõige järjepidevamat ning läbimõeldud lähenemist on siiani
nõudnud turvalisuse väärtustamise selgitamine õpilastele.
Suur abi on selles valdkonnas olnud nüüdseks teist aastat
igapäevaselt koolis kohal oleval sotsiaalpedagoogil. Tema
järjepidevad vestlused
õpilastega, kellel probleeme üksteisest hoolimisega, on
kindlasti aidanud kaasa koolipere sisekliima rahunemisele. Veel
mõned aastad tagasi
püüdsid õpilased massiivselt hävitada kõike elementaarset, mis
igapäevaelus vajalik (nt. wc-s pottide lõhkumine, paberi raiskamine
ja torustiku
ummistamine, klassimööbli lõhkumine jpm).
Kindlasti on sellist positiivset muutust põhjustanud ka kooli
juhtkonnaliikmete ja mitmete õpetajate vahetumine võrreldes
probleemse ajaga.
Võrreldes eelmise koolijuhiga ei sisendata enam õpilastesse
igapäevaselt, kuidas nemad kõike pahatahtlikult lõhkuda tahavad
ning lihtsalt pideva
kasutuse tagajärjel kasutuskõlbmatuks muutunud esemed (kasvõi
õpikud ning lauad ja toolid klassis) on õpilaste või ka kooli
töötajate poolt
vastava sooviga rikutud. Sellist suhtumist oli varasematel
aastatel väga palju. Õpilastesse ei suhtuta enam kui
potentsiaalsesse ohtu, vaid kui
koolipere liikmetesse, kellel on õigus oma arvamusele ja
ettepanekutele. Õpilastel on võimalus kaasa rääkida neid
puudutavates otsustes
(õpilasesindus) ja ka panustada kooli üritustesse neid ise
organiseerides ja läbi viies. Meie kool osaleb ka KiVa ehk
Kiusamisvastase Kooli
programmis.
Maarja Põhikool on väga vana ning hoiab endas pikki
traditsioone. Nende väärtustamine pidevalt täienevale ja muutuvale
kooliperele on läinud
üsna hõlpsalt. Ei ole olnud vajalik pikalt ja põhjalikult
selgitada hoitavate traditsioonide vajadust, vaid see on olnud
kõigile mõistetav. Meie kool
kannab keeleteadlase nime ning sellest tulenevalt peame tähtsaks
eesti keelt ja eestlaste loomingut – korraldame ise ja juhendame
õpilasi
osalema erinevatel omaloomingu-, etlus- ja kõnevõistlustel.
Samuti peame oluliseks ka teiste rahvaste keeli ja tavasid ning
läbi erinevate
projektide oleme igal aastal õpilastele võimaldanud välisreise
ning sealsete koolide külastusi. Traditsioonilised on mitmed
üritused ning nendega
kaasnev – õpilased soovivad õpetajate päeval õpetajatele
vastavaid tiitleid jagada, mõistavad riigi sünnipäeval Vabadussõjas
langenute
mälestussamba juurde viidavate lillede tähendust, lapsevanemad
osalevad aktiivselt kooli üritustel. Õpilased soovivad ise
osaleda
traditsiooniliste ürituste korraldamises.
Õpilaste mitmekülgse arengu toetamisse oleme püüdnud kaasata ka
õpilasesinduse liikmeid. Nende ettepanekul oleme vastu võtnud
otsuseid,
mis suurendavad õpilaste omavahelist suhtlemist ja annavad
lastele endale vastutust oma tegude eest (nt. nutitelefonide
kasutamise keeld
koolipäeva jooksul). Õpilaste algatusel toimuvad mitmed
üritused, mis toetavad nii emotsionaalset kui ka füüsilist arengut
(nt. lugemisöö
üritused ja sportlikud tegevused poiste või tüdrukute
päeval).
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Õpilaste profiili kirjeldus: (erinevad vajadused, huvid, anded,
õpistiilid jne.): Koolis õpib 25 haridusliku erivajadusega õpilast.
Osad neist õpivad väikeklassis ning osad tavaklassis, kuid saavad
erinevaid tugiteenuseid (logopeed, matemaatika õpiabi). Ühel
õpilasel on tugiisik
kõikides tundides kõrval. Andekad õpilased on kaasatud
erinevatesse huviringidesse ning esindavad meie kooli võistlustel
ja olümpiaadidel.
Õpilastel on erinevad huvid ning oleme püüdnud igal aastal
laiendada huviringide valikut, et igaüks leiaks oma huvidele ja
tugevatele
omadustele sobiva ringi.
Analüüsi koostasid: Ariana Rooba (direktor), Kertu Meldre
(õppealajuhataja), Kristiina Raja (huvijuht), Kristi Jaanus
(klassiõpetaja)
Konkursitööga kandideerime tiitlile “Hea kooli edendaja”
VALDKOND ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ
Palun valige analüüsimiseks 1-2 aspekti
1. Mitmekesine huvitegevus
2. Läbimõeldud tunniväline tegevus
Aspekt 1 ja aspekti valiku põhjendus Mitmekesine huvitegevus
Kus ja mis eesmärgil teie kool valitud aspektiga tegeleb? Kuidas
valitud aspektiga teie koolis tegeletakse ja kes seda teeb/teevad?
Palun tooge tegevuste juurde välja ka vastav materjal, andmed
ja/või näited, mis aspektiga tegelemist näitavad.
J. V. Veski nim Maarja Põhikool pakub õpilastele võimalust
osaleda erinevates huviringides. Kooli üheks põhiväärtuseks on
õpilaste mitmekülgse arengu toetamine ning sellest lähtuvalt
püüamegi pakkuda võimalikult laia valikut huviringe. Nii
suureneb õpilase oskus teha koostööd ning avardub mitmekülgne
areng läbi erineva huvitegevuse, muutes õpilased rohkem
loovateks ning avardades nende silmaringi. Huviringides
osalemine on ka üks osa andekate õpilaste arendamisest ning
õpetajatena pöörame suurt tähelepanu sellele, et mõnes tegevuses
tugevate omadustega laps saaks ennast veel enam
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
arendada.
Lisaks mitmekülgse arengu toetamisele on eesmärgiks võimalikult
paljudes õpilastes tekitada harjumus peale koolipäeva
oma huvidega tegeleda. Mida varem see harjumus tekib, seda
suurem on tõenäosus, et see jätkub ka põhikoolieas. See on
vanus, kus tihti peetakse olulisemaks sihitult küla peal ringi
liikumist, kui millegi huvitavaga tegelemist. Sihitu tegevus
viib
aga tihti probleemidesse sattumiseni ning ka seetõttu püüame
hoida noori tegevuses, mis neid arendaks mitte ei tooks kaasa
muresid. Ideaaliks on, et Maarja Põhikooli lõpetav õpilane oleks
mitmekülgselt haritud ning aktiivne ja uusi väljakutseid
innuga vastu võttev noor inimene.
Huviringide vajadus on tingitud ka sellest, et algklasside
õpilased, kellel on tunniplaanis vähe tunde, ei peaks
koolibusside
väljumiseni pikapäevarühmas ootama, samuti peaks õpilase koolis
viibimise aeg olema teda maksimaalselt arendav. Kuna
igapäevaselt kasutab koolibussi 42 õpilast, oleme püüdnud
paigutada suurema osa huviringidest nii, et õpilased jõuaksid
koolibussile ning ei oleks vaja eraldi lastevanematel transporti
korraldada. Iga õpilane saab huviringidest valida endale
sobiva ning võib võimalusel osaleda kasvõi kõikides. Enamjaolt
on huviringid tasuta. Vaid Laulustuudiol on oma kuutasu,
seda põhjusel, et juhendaja sõidab kohale Tartust. Väikese
2€/kuus tasu määrasime ka akrobaatikaringile, põhjuseks samuti
õpetaja transpordikulude katmine ja samas ka õpilaste
distsiplineerimine paremini kohal käima.
Meie koolis tegutsevad hetkel näitering 1.-4. klassile ja 5.-9.
klassile (seal osaleb kokku 35 õpilast), spordiringid,
akrobaatika (30 õpilast), robootika (12 õpilast), mudilaskoor
(28 õpilast), laulustuudio (9 õpilast), arvutiringid,
raamatukoguring 1.-2. klassile (13 õpilast), laskmine (14
õpilast). Enamuste ringide juhendajad on kooli õpetajad, mõned
on
ka väljastpoolt kooli. Huviringide plaan 2017/2018 õa-l:
http://jvmaarja.edu.ee/index.php?page=146 Õpilase osalemine
huviringis on sellest õppeaastast kinnitatud lapsevanema ja
õpilase allkirjaga huviringi lepinguga.
Mitmekülgne huviringide valik avardab õpilaste silmaringi ning
aitab leida oskusi, milles ollakse tugevamad. See omakorda
loob paremad eeldused edasise haridustee valikute tegemisel.
Soov osaleda võistlustel ja konkurssidel tegevustega, mida
arendatakse huviringis, tõestab õpilase huvi vastava tegevuse
vastu ning annab alust uskuda, et õpilane ise tunneb end tugeva
ja arenenuna sellel alal. Näiteringid osalevad aktiivselt
näitemängupäevadel (http://jvmaarja.edu.ee/index.php?page=272).
Näiteringis osalemine annab julgust ja oskusi osalemaks
luulekonkurssidel (http://jvmaarja.edu.ee/index.php?page=238),
samuti soovivad õpilased osaleda valla laulu- ja
spordivõistlustel ning laagrites (Laulustuudio laager) .
Püüame vastavalt rahalistele võimalustele pakkuda huvitegevust
eri valdkondades ning algklasside õpilastele oleme seda
hästi suutnud teha. Neil on hetkel võimalus osaleda nii
füüsilist arengut toetavates ringides (akrobaatika,
spordiring),
http://jvmaarja.edu.ee/index.php?page=146http://jvmaarja.edu.ee/index.php?page=272http://jvmaarja.edu.ee/index.php?page=238
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
vaimset ja sotsiaalset arengut toetavates ringides
(raamatukoguring, näitering, robootika) kui ka emotsionaalset
arengut
toetavates ringides (mudilaskoor, laulustuudio, näitering).
Õpilasi motiveerib ringides käima kindlasti ringi juhendaja
ning
tegevuste atraktiivsus, kuid ka õpitu esitamine üritustel või
kajastamine meedias. Seda tõestab õpilaste enda soov esineda
ning võistlustel osaleda.
Näiteringide etendused “Punamütsike” ja “Buratino sünnipäev.
Põhikooliealistele õpilastele on tundidevälisel ajal
akrobaatikaring ja laskmisring. Need on sel õppeaastal alustanud
uued
huviringid ja neid on seni saatnud suur huvi. Pärast esimesi
akrobaatikatunde küsisid õpilased, kas tund ei võiks kauem
kesta. Laskmisring sai käima lükatud suuresti tänu meie kooli
õpilaste osalemisele Noorkotkaste ja Kodutütarde rühmituses.
Neile korraldatakse tihti laskmisvõistlusi ning nii on nad
selleks paremini ettevalmistatud ja saavad seetõttu saavutada
paremaid tulemusi. Hea tulemus motiveerib aga veel rohkem
harjutama ja ringis käima, et veel paremaks saada.
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Millised andmed ja nende kogumise viisid võimaldaksid edaspidi
veel täpsemalt hinnata, et selle aspektiga tegelemine on
tulemuslik?
Mitmekesise huviringide valiku vajalikkust on võimalik hinnata
lastevanemate rahuloluküsitluse tulemuste järgi ning
vestlustest õpilastega.
5.-9. klasside õpilased on 2017.a kevadel läbi viidud küsitluses
arvanud järgmiselt:
Õpilaste õpitulemustest võib välja lugeda, et need õpilased, kes
tegelevad huvitegevusega, on parema õppeedukusega kui
need, kes sellega ei tegele. Aktiivsed õpilased suudavad
paremini oma aega planeerida ja saavutavad positiivsemaid
tulemusi
ka õppetöös. Kehtib tuntud tõde: kes teeb, see jõuab!
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Huviringi sobivust lastele näitab nende osalemine ja huvi ringi
vastu. Sportlike tulemuste paranemine spordiringides
osalevatel lastel ning suurenev huvi raamatute lugemise ja
näidendite vastu annab otsese tagasiside, et sellised ringid on
vajalikud.
Eelmisel aastal raamatukoguringis osalenud õpilased laenutavad
sel aastal raamatuid märgatavalt vähem (kuna ei osale enam
raamatukoguringis).
Väljavõte lugejakaardilt:
laenutuste arv laenutuste arv jaan-dets 2016 jaan-nov 2017 Laps
1 52 13 Laps 2 54 16 Laps 3 16 6 Laps 4 13 5
Millised on kitsaskohad ning kas ja kuidas on planeeritud
kitsaskohtadega tegelemine?
Kitsaskohaks on vanemate õpilaste huvitegevus, sest õpilased
sõltuvad koolibussi aegadest. Kuna vanematel õpilastel on
rohkem tunde, siis neile ei jää huvitegevuseks palju
tunniplaanisisest vaba aega. Pärast tunde toimuvatesse ringidesse
aga ei
tulda tihti põhjendusega, et pärast ei saa koju.
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
2017.a kevadel ei olnud 5.-9. klasside õpilased tunnivälise
tegevuse toimumise aegadega väga rahul.
Lapse osalemine huvitegevuses peaks aga olema ka lapsevanema
huvi ning koolil ei ole võimalik igaühele sobivaid
tingimusi luua. Tunnivälises tegevuses osalemiseks on vaja
kaugematel elavatel õpilastel pere toetust. Sel õppeaastal on
kaks
huviringi pärast koolipäeva lõppu ja praeguseks hetkeks on
leidnud paljud õpilased võimaluse koju saamiseks, kui
koolibussi
enam ei lähe. Seega lapsevanemad on hakanud toetama laste
osalemist huviringis ega oota enam, et kõik tegevused mahuks
busside liikumise graafikusse.
Murekohaks on ka õpilaste huvi säilitamine, eriti kevadel.
Motivatsiooni aitavad tõsta võimalused esinemiseks
kooliüritustel,
võistlustel käimine ning avalik tunnustamine selle eest. Kui
kooliüritusel esitatav on seotud mõne ainega, luuletuse
lugemine
eesti keelega, laulmine muusikaga, saab õpilane esinemise
tunnustuseks tavaliselt vastavas aines “väga hea” hinde. Hinde
saamine on õpilaste väitel üks põhjusi, miks soovitakse esineda.
On ka neid, kes ei soovi tunnistada, kuid lihtsalt naudivad
esinemisel saadavat tähelepanu ja esinemist üldiselt.
Oleme rakendanud osalustasu (2€/kuu) akrobaatikas igale lapsele,
mis distsiplineeriks kohal käima ja lapsevanemal oma
lapse osalemist kontrollima.
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Aspekt 2 ja aspekti valiku põhjendus Läbimõeldud tunniväline
tegevus
Kus ja mis eesmärgil teie kool valitud aspektiga tegeleb? Kuidas
valitud aspektiga teie koolis tegeletakse ja kes seda teeb/teevad?
Palun tooge tegevuste juurde välja ka vastav materjal, andmed
ja/või näited, mis aspektiga tegelemist näitavad
Meie üritused on läbi mõeldud ja igal aastal aasta tööplaani
koostades lähtume oma plaanides just aasta suunitlusest. 2016-
2017 õppeaastal pöörasime senisest veel rohkem tähelepanu
õpilaste arendamisele läbi erinevate esinemiskogemuste.
Õpilased on osalenud erinevatel etlus- ja näitlemiskonkurssidel
ning leidnud tunnustust maakondlikul tasemel (A. Haava
sünniaastapäevale pühendatud luulekavade konkursi peapreemia ja
auhinna laureaat, jutuvestjate konkursi auhinnalised
kohad ja eripreemia, Betti Alverile pühendatud luulevõistlusel
näitleja eripreemiad, kiidukirjad Elva Mitteteatrite Festivalil
jpm). Käesoleval õppeaastal pöörame tähelepanu õpilaste
sotsiaalsete oskuste arendamisele.
Koolis on õpilasesindus, kuhu kuuluvad esindajad alates
2.klassist. Nende eestvedamisel toimus koolis KiVa
joonistusvõistlus “Soojad soovid”, mille tulemusel paigutati
kooli seintele 10 parimat tööd, et kooliperele igapäevaselt
häid
soove meelde tuletada.
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Igal aastal toimub koolis jõululaat, kus õpilased enda
valmistatud toodangut müüvad. Ettevalmistused laadaks ning
reaalne
müügitöö leti taga on nii käelisi kui sotsiaalseid oskusi
arendav. Näitemänguõhtutel on avatud heategevuskohvikud, kus
kogutud raha eest on käidud ühisel väljasõidul või ostetud
midagi kooli õpilaste kasutamiseks. Sel sügisel osteti kohvikus
teenitud tulu eest nutinurka kott-toolid.
Kool korraldab üritusi ka koostöös lastevanemate ja kohaliku
kogukonnaga. Kooli vilistlased, töötajad ja lapsevanemad ning
piirkonna aktivistid on loonud MTÜ Maarja-Magdaleena Hariduselu,
kelle eesmärgiks on hoida ja arendada hariduselu
Maarja-Magdaleena piirkonnas. Käimas on 3-aastane projekt
ettevõtlikele noortele, mille raames toimub mitu laagrit
põnevate töötubade ja õppekäikudega ettevõtlikkuse suurendamise
eesmärgil. Esmalt kuulutati aga välja esseekonkurss
„Ettevõtlik noor“, et teada saada noorele huvipakkuvaid tegevusi
lastelaagris ning arendamist vajavaid kohti oma
kodukandis.
Aasta oodatuim üritus on lugemisöö. See on üritus, kus toimuvad
põnevusmängud koolimajas või selle ümbruses ning tuleb
külla üks tuntud eesti kirjanik. Lõpetuseks saab kooli ka ööbima
jääda. (http://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2017/09/27/maarja-
pohikooli-opilased-veetsid-oo-koolimajas) Sel aastal pidid
õpilased võistkondliku mänguna leidma üles ja vastama
koolimaja ümbrusse peidetud küsimustele, abiks oli märgitud
punktidega kaart. Tavaks on otsimismäng pimedas koolimajas.
Seekord tuli taskulambi valgel leida üles võimalikult palju
Mihkel Raua fotosid. Kohtumisele kirjanikuga ootame alati nii
lapsevanemaid kui kõiki kogukonna liikmeid.
Koostöös lasteaiaga tähistame kadripäeva, käime üksteisele
kadrisanti jooksmas ning vanarahva kommetele kohaseid mänge
mängimas. Laulupärlikese kontserdid koostöös Maarja-Magdaleena
Rahvamajaga annavad võimaluse laulda mikrofoniga
ning kõik kogukonna liikmed on oodatud kontserdile. Kontserdil
osalevad nii kooliõpilased kui ka lasteaialapsed. Sügisel ja
kevadel toimuvad traditsioonilised koolipere talgupäevad, kus
osalevad aktiivselt ka lapsevanemad.
http://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2017/09/27/maarja-pohikooli-opilased-veetsid-oo-koolimajashttp://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2017/09/27/maarja-pohikooli-opilased-veetsid-oo-koolimajas
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Kevadine matemaatika ainepäev sisaldab endas alati
võistkondlikku orienteerumismängu, mille käigu tuleb lahendada
erinevaid matemaatikaülesandeid. Tavapärasest erinevas
situatsioonis ülesande lahendamine tekitab huvi aine vastu ning
on
kergelt nähtav järgnevates ainetundides.
Tunnustame alati esmaspäevastel infominutitel nimeliselt
toimunud sündmustel osalejaid. On õpilasi, kel on jäänud oma
esitatud töö juurde nimi lisamata, mistõttu ei ole saanud teda
nimeliselt tänada. Pärast infominuteid on tulnud siis õpilased
murelike nägudega teada andma, et neid ei kiidetud. See näitab,
et selline tunnustus on õpilastele oluline.
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Väljavõte 2017.a veebruarikuu Tabivere valla lehest. Õpilaste
tegemiste kajastamine kohalikus vallalehes motiveerib
tunnivälistes tegevustes aktiivselt osalema.
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Millised andmed ja nende kogumise viisid võimaldaksid edaspidi
veel täpsemalt hinnata, et selle aspektiga tegelemine on
tulemuslik?
Tunnivälise tegevuse eesmärk on pakkuda õpilastele mitmekülgselt
arendavat keskkonda. Ööbimisega üritused meeldivad
õpilastele väga. „Lugemisöö on meil kooli üks parimaid
traditsioone. Meil on varem külas käinud Contra, Mika Keränen,
Ilmar Tomusk ja Merle Jääger, kes on rääkinud oma elust ja
karjäärist kirjanikuna. Mihkel Raud rääkis samuti oma elust ja
raamatutest. Üldiselt oli tore ning mulle meeldis“, andis
hinnangu 7. klassi õpilane Maarja Katariina Kerge.
Kevadel käisid õpilased Tallinnas Eesti Laulu peaproovi
vaatamas. Ühised väljasõidud on alati oodatud ja põnevad. 8.
klassi
õpilane arvas: „Olgugi, et bussisõit oli pikk ja väsitav, olid
emotsioonid lausa taevas ka tagasi koju sõites.“ 6. klassi
õpilase
hinnang toimunule: „Eesti Laulul oli kogu muusika hästi võimas
ja eriefektid olid ägedad – isegi taskulampide kõigutamine
andis nii laheda efekti, rääkimata siis laseritest ja muust.
Avandi ja Sepa reklaamid olid kah ägedad. Ühesõnaga, polnud
midagi, mis ei oleks meeldinud.“
Ürituste korraldamisse on alati kaasatud õpilased ise.
Maakondlikku luulevõistlust korraldanud õpilaste hinnang
toimunule:
„Korraldajate ning teadustajatena oli meil mõnus kuulata teiste
esinemist. Lõpuks ütlesid kohtunikud oma arvamuse,
avaldasid esinejatele tunnustust ja jagasid soovitusi, kuidas
veel paremini saaks. Meiegi saime hoogu jätkamiseks ja
otsustasime, et osaleme ka ise järgmisel, Juhan ja Jakob Liivi
luulekonkursil“. Sellise motivatsiooni tekkimine on kindel
märk selliste tunniväliste tegevuste vajalikkusest.
Õpihuvi ja -tulemuste paranemine ainetes, millega seonduvalt on
toimunud/toimumas tunniväliseid tegevusi on samuti heaks
indikaatoriks, mille järgi tegevuse tulemuslikkust hinnata. On
alust arvata, et tavapärasest erinev õppetöö suurendab õpihuvi
ja seeläbi ka hinnete paranemist.
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Millised on kitsaskohad ning kas ja kuidas on planeeritud
kitsaskohtadega tegelemine? Tunnivälised tegevused, üritused
toimuvad suures osas tundide ajal. Kitsaskohaks on ürituste
sattumine tihti samale ajale
ning seetõttu pidevalt samade tundide ära jäämine. Väga palju on
üritusi reedeti. Oleme püüdnud tunniplaani koostades
jälgida, et kord nädalas toimuv tund ei oleks reedesel päeval,
näiteks muusikaõpetajal oli konkreetselt selline palve.
Abiks on ürituste organiseerimisel aktiivne suhtlus
aineõpetajatega, et vältida pidevalt samadele ainetundidele
sattuvaid
üritusi.
VALDKOND KESKKOND
Palun valige analüüsimiseks 1-2 aspekti
1. Õpilased osalevad kooli ruumi kujundamises
2. Koolipere liikmeid ühendavad oma kooli tunne ja pikaajalised
traditsioonid
Aspekt 1 ja aspekti valiku põhjendus Õpilased osalevad kooli
ruumi kujundamises
Kus ja mis eesmärgil teie kool valitud aspektiga tegeleb? Kuidas
valitud aspektiga teie koolis tegeletakse ja kes seda teeb/teevad?
Palun tooge tegevuste juurde välja ka vastav materjal, andmed
ja/või näited, mis aspektiga tegelemist näitavad
Eesmärgiks on õpilaste heaolu koolis. Õpilaste enda kujundatud
ruumides on neil rõõmsam viibida ning oma kätetöö
tulemust nähes suureneb soov edaspidigi ise aktiivselt kooli
kaunistamises kaasa lüüa. Juhtkond arvestab võimalusel alati
õpilaste ideede ja soovidega.
Õpilastel on võimalus kaunistada klassiruume, aulat ja koridore.
Kooli koridoride seinu ilmestavad laste maalingud, seintel
on raamituna õpilaste kunstitööd ning joonistusvõistluse
tulemusel heasoovlikud plakatid.
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Aulat kaunistab korraldav klass vastavalt saabuvale
üritusele.
Detsembri alguses annab kogu koolipere oma panuse, et
jõulumeeleolu loovaid kaunistusi akendele ja seintele riputada.
Õpilased on kaasatud kooli ruumi kujundamisesse – õpilaste
soovil oleme loonud joonistamisnurga 2. korrusele, tekitanud
istumiskohti soovitud paikadesse. Koridoris on võimalus mängida
lauatennist ning lauajalgpalli.
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Loodud on nutinurk – ainus koht koolimajas, kus õpilased pärast
tunde nutiseadmeid kasutavad.
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Õpilased on kaasatud ka klassiruumide hubasemaks muutmisse.
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Millised andmed ja nende kogumise viisid võimaldaksid edaspidi
veel täpsemalt hinnata, et selle aspektiga tegelemine on
tulemuslik?
Viia läbi õpilaste seas läbi omaloomingukonkurss, kus õpilased
saavad kas joonistada või kirjutada, milline võiks olla
nende unistuste kodukool.
Võib igas klassis läbi viia ajurünnaku ja tulemuste põhjal
kaardistada õpilaste ootused kooli ruumi suhtes.
Võib läbi viia konkursi kooli lemmikruumi valimiseks ja paluda
põhjendada, miks õpilane nii otsustas.
Millised on kitsaskohad ning kas ja kuidas on planeeritud
kitsaskohtadega tegelemine? Kitsaskoht on kindlasti ruumipuudus ja
tehniliste vahendite piiratus. Näiteks: Eelmisel õppeaastal said
õpilased
vahetundides kasutada aulat youtube-s olevate Just Dance videote
järgi tantsimiseks. Sel aastal me seda teha ei saa, sest
aula projektor ei ole töökorras.
Ideeks on jäänud ka lugemisnurga loomine, sest raske on leida
piisavalt eraldatud rahulikku kohta, kuhu paigutada riiulid ja
raamatud ning seal oleks ka lugemiseks vajalik valgus.
Kuigi õpilasi ei ole palju, on erinevaid arvamusi ja ideid
palju. Kuldse kesktee leidmine eeldab läbirääkimisi ja kõik
ideed
ei ole ka taskukohased. Esmapilgul mitte taskukohasena tunduvad
ideed panevad mõtted lisavõimaluste hankimise suunal
liikuma. Õpilaste valmistatud tooteid heategevuskohvikus müües
ja sellega tulu teenides, tekkis võimalus soetada õpilaste
soovitud kott-toolid koridori.
Kitsaskohtade lahendamiseks otsime heade ideede näol abi
kolleegidelt, lapsevanematelt hoolekogus ja
õpilasomavalitsuselt. Kõige esimese istumispingina kooli
koridori saadud vilistlase tehtud korralik puust pink on juba
mitu
aastat kasutusel olnud ja peab veel pikalt vastu.
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Aspekt 2 ja aspekti valiku põhjendus Koolipere liikmeid
ühendavad oma kooli tunne ja pikaajalised traditsioonid
Kus ja mis eesmärgil teie kool valitud aspektiga tegeleb? Kuidas
valitud aspektiga teie koolis tegeletakse ja kes seda teeb/teevad?
Palun tooge tegevuste juurde välja ka vastav materjal, andmed
ja/või näited, mis aspektiga tegelemist näitavad
Meie koolis on iga laps aktsepteeritud oma erilisuses, kõik
lapsed kaasatakse ühistegevustesse. Kooliüritused toimuvad
kogu kooliperele, nendel on võimalus osaleda ja esineda kõikidel
õpilastel. Igal lapsel on võimalus osaleda tasuta
huviringides. Eesmärgiks on, et iga õpilane tunneks end
väärtusliku ja hinnatud õpilasena. Meie kool kannab
keeleteadlase
nime ning sellest tulenevalt peame tähtsaks eesti keelt ja
eestlaste loomingut – korraldame ise ja juhendame õpilasi
osalema
erinevatel omaloomingu-, etlus- ja kõnevõistlustel. Samuti peame
oluliseks ka teiste rahvaste keeli ja tavasid ning läbi
erinevate projektide oleme igal aastal õpilastele võimaldanud
välisreise ning sealsete koolide külastusi.
Meil on palju pika traditsiooniga üritusi: iga-aastane
omaloomingukonkurss keeleteadlase J. Mägiste mälestuseks, kus
viimasel kahel aastal on osalejaid olnud üle maakonna;
lugemisöö, mis on õpilaste hulgas väga populaarne; isade- ja
emadepäeva tähistamine; õpetajate päev, kuhu on alati kutsutud
ka endised õpetajad; ülekooliline sõbrapäeva üritus;
Laulupärlikese nime kandvad kontserdid; kooli sünnipäeva
tähistamine märtsis, kevadised tänuõhtud tublidele lastele ja
nende vanematele. Traditsiooniliseks on kujunenud ka jalgsimatk
J.V. Veski sünnikohta.
Keeleteadlane Julius Mägiste on pärit Maarja-Magdaleena
piirkonnast ja meie koolis õppinud. Tema mälestuseks
kuulutatakse igal kevadel välja kunsti- ja kirjatööde võistlus
etteantud üldteemal. Välja on pakutud ka konkreetsed teemad,
kuid igal õpilasel on võimalus endale sobiv teema ka ise välja
mõelda. Töid hindab žürii, kuhu kuuluvad esindaja
hoolekogust, õpilaste seast kui ka kogukonnast (rahvamajast või
raamatukogust). Vanuserühma parimad saavad auhinnatud
kunsti- ja kirjatarvete ning raamatutega. Konkurss oli esmalt
meie valla õpilastele, kuid oleme seda laiendanud
maakondlikuks.
Igal sügisel toimub kogu koolipere matk 6 km kaugusel asuvasse
meie koolile nime andnud keelemehe J. V. Veski
sünnikohta. Tee ääres on klassidele lahendamiseks erinevaid
ülesandeid. Sel aastal oli kogu rada EV100 raames loodud
internetileheküljel matkarajana vormistatud ning nutiseadet
kasutades avanes punkti jõudes küsimus, millele tuli vastus
leida.
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Kooli visioonist lähtuvalt väärtustame oma emakeelt. Sellest
tulenevalt on õpilased aktiivsed osalejad erinevatel
kirjanduslikel konkurssidel (luuletused, jutud, näitemängud
jne). 2017. aasta Sten Roosi muinasjutuvõistlusel saavutasid
kaks meie õpilast vabariikliku tunnustuse:
http://opleht.ee/2017/04/ann-roos-teeb-roomu-et-lapsed-kirjutavad-ikka-veel-muinasjutte/
Vabariiklikul Ellen Niiduga Midrimaal luulekonkursil saavutas 3.
klassi õpilane auhinnalise 2. koha.
Oma kooli tunnet kannavad edasi meie kooli vilistlased, kes
käivad meie kooli üritustel ja elavad kaasa meie tegemistele
sotsiaalmeedia vahendusel. Vilistlastest lapsevanemad on
aktiivsed ja panustavad kooli arengusse nii nõu kui jõuga.
Eelmisel sügisel kinkis vilistlane kõigile kooli sügistalgutel
osalenud lastele karastusjooke. Teine vilistlane kinkis koolile
teadusraamatuid. Lapsevanemad kinkisid koolile
pingpongilaua.
Vilistlased külastavad meelsasti meie kooli põnevamaid üritusi
nagu jõulu- ja sõbrapäevapidu ning lugemisöö.
Millised andmed ja nende kogumise viisid võimaldaksid edaspidi
veel täpsemalt hinnata, et selle aspektiga tegelemine on
tulemuslik?
Üritustel osalenud vilistlaste ja lapsevanemate loendamine ning
neilt tagasiside küsitluse korraldamine.
Millised on kitsaskohad ning kas ja kuidas on planeeritud
kitsaskohtadega tegelemine? Kitsaskohad: Vanematest vilistlastest
paljud ei ole huvitatud kooli käekäigust.
Kitsaskohtadega tegelemine: Vilistlaste ja lapsevanemate
kaasamine ürituste korraldamisse. Vilistlastele ürituste
korraldamine. Praegustest õpilastest huvitatud vilistlaste
kasvatamine.
http://opleht.ee/2017/04/ann-roos-teeb-roomu-et-lapsed-kirjutavad-ikka-veel-muinasjutte/
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
VALDKOND JUHTIMINE
Palun valige analüüsimiseks 1-2 aspekti
1. Juhtimine on avatud, õiglane ning koolijuht on ise heaks
eeskujuks kogu kooliperele
2. Kool tegeleb aktiivselt lisaressursside hankimisega
Aspekt 1 ja aspekti valiku põhjendus Juhtimine on avatud,
õiglane ning koolijuht on ise heaks eeskujuks kogu kooliperele
Kus ja mis eesmärgil teie kool valitud aspektiga tegeleb? Kuidas
valitud aspektiga teie koolis tegeletakse ja kes seda teeb/teevad?
Palun tooge tegevuste juurde välja ka vastav materjal, andmed
ja/või näited, mis aspektiga tegelemist näitavad
Juhtimine on avatud ja nii õpetajatel kui lapsevanematel on
võimalus kooli arengut toetavaid ideid välja pakkuda.
Koolijuht on aktiivne ühiskonnaliige, kes on meie kooli
lapsevanem ning panustab kooli arengusse nii kolleegi,
lapsevanema
kui ka koolijuhina. Koolijuht on Maarja-Magdaleena
naiskodukaitse jaoskonna ase-esinaine ja aktiivne
kogukonnaliige,
panustades koostöösse valla asutustega. Tihe koostöö käib
vallavalitsuse, naaberkoolide, raamatukogude ja lasteaiaga.
Koolijuht suhtleb aktiivselt ka kooli toetavate asutustega
Rajaleidja, sotsiaalosakond, noorsoopolitsei jne., lisaks on ka
Tabivere valla alaealiste komisjoni liige.
Suurim kordaminek ja hea koostöö näide on lastevanematega
koolimaja fassaadi
korrastamine:
https://tartu.postimees.ee/3326665/vanemad-loovad-koolimaja-sarama
http://www.vooremaa.ee/koolimaja-fassaad-sai-korda-lapsevanemate-abiga/
Oluline on avatud suhtlemine, kõik osapooled tuleb ära kuulata
ja nende ideed, ettepanekud vastu võtta. Võimalusel neid ka
rakendada, teha kompromisse. Rahulolev lapsevanem saadab kooli
ka rahuloleva õpilase.
https://tartu.postimees.ee/3326665/vanemad-loovad-koolimaja-saramahttp://www.vooremaa.ee/koolimaja-fassaad-sai-korda-lapsevanemate-abiga/
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Millised andmed ja nende kogumise viisid võimaldaksid edaspidi
veel täpsemalt hinnata, et selle aspektiga tegelemine on
tulemuslik?
Lastevanemate rahuloluküsitlused, tagasiside konkreetsetelt
koostööpartneritelt (Rajaleidja, kohalik raamatukogu, lasteaed,
rahvamaja jne). Ühised üritused ja koostööplaanid.
Hea näide on aastaid väga hästi toimiv eelkooli süsteem. Iga
nädal tulevad lasteaia koolieelikud koolimajja 2 tunniks
eelkooli. Nendega tegeleb võimalusel nende tulevane
klassiõpetaja (õpib juba lapsi tundma) ning kooli logopeed.
Lastevanemate ja lasteaia huvi eelkooli vastu näitab, et neile
on oluline, et laps harjuks varakult tulevase kooli elurütmiga
ning õpiks tundma õpetajaid. Vastupidi loomulikult ka.
Millised on kitsaskohad ning kas ja kuidas on planeeritud
kitsaskohtadega tegelemine? Kitsaskohaks võiks lugeda koolijuhi
liigset aktiivsust nii töö, pere, ühiskonnaelu ja kogukonnatööga
tegelemisel ja vähest
delegeerimisoskust. Koolijuht püüab liiga palju ise korda ajada,
alates bussist maha jäänud õpilaste kojuviimisest kuni kooli
seina värvimiseni. Antud suunal jätkates võib koolijuhti tabada
läbipõlemine.
Lahenduseks oleks tööjaotuse täpsem läbimõtlemine ja
enesekehtestamiskoolitus. Kollegiaalne juhtimine aitab
vastutust
jagada. Vastutuse jagamine ühtlasi ka suurendab koolitöötajate
enda huvi, et kõik planeeritud saaks tehtud. Aastatega on
olukord läinud üha paremaks. Igal nädalal toimuvad juhtkonna
koosolekud, kus erinevad ülesanded jagatakse ning sellega
tekib ühisvastutus. Meeskonna järjepidev koolitamine,
kollegiaalse juhtimise rakendamine. Kooliaasta lõpus
läbiviidavad
koostöövestlused (koolijuht-koolitöötaja) annab võimaluse
eneseanalüüsiks, eelnevate plaanide ülevaatamist ja uute
seadmist. Vestlusest selgub ühtlasi ka töötajate
koolitusvajadus.
Koolitöötajate ühised väljasõidud aitavad suurendada “
meie-tunnet” ja väljaspool töökeskkonda suhelda.
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Aspekt 2 ja aspekti valiku põhjendus Kool tegeleb aktiivselt
lisaressursside hankimisega
Kus ja mis eesmärgil teie kool valitud aspektiga tegeleb? Kuidas
valitud aspektiga teie koolis tegeletakse ja kes seda teeb/teevad?
Palun tooge tegevuste juurde välja ka vastav materjal, andmed
ja/või näited, mis aspektiga tegelemist näitavad
Kool osaleb juba 10 aastat Erasmus+ projektis (varasemalt
Comenius), tänu millele on lastel võimalus käia õpirännakutel
välispartnerite koolide juures (käidud on Hispaanias, Itaalias,
Austrias, Poolas, Kreekas, jne). Ülevaade
meie rahvusvahelistest projektitegevusest:
http://pop.mediafactum.net/home.html
Projektis osalemisest räägib ka oktoobrikuu vallaleht:
http://pop.mediafactum.net/home.html
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Maikuus 2018 on meie koolil au läbi viia selle 2-aastase
projekti viimast töötuba, mille käigus võõrustame oma koolis
partnerkoolide õpilasi ja õpetajaid.
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Kooli vilistlased, töötajad ja lapsevanemad ning piirkonna
aktivistid on loonud MTÜ Maarja-Magdaleena
Hariduselu, mille eesmärk on hoida ja arendada hariduselu
Maarja-Magdaleena piirkonnas. Oktoober-november 2017
kuulutas MTÜ välja esseekonkursi „Ettevõtlik noor“, kuhu olid
oodatud Tabivere valla noorte (vanuses10-15) jutukesed ja
esseed alateemadel:
- Kui ma oleksin ärimees/ärinaine
- Minu unistuste lastelaagris …
- Mina arendaksin oma kodukohas.
See on esimene osa 2-aastasest projektist, mis võimaldab meie
noortel saada ettevõtlusalaseid teadmisi. Jaanuaris 2018 on
planeeritud esimene 2-päevane laager, mis toimub koolimajas.
Laagris õpitakse kuidas olla ettevõtlik, osaletakse
praktilistes
töötubades jpm. Projekti lõpptulemusena valmib õpilaste
läbiviidud kogukonda kaasav suvine kohvikutepäev.
Millised andmed ja nende kogumise viisid võimaldaksid edaspidi
veel täpsemalt hinnata, et selle aspektiga tegelemine on
tulemuslik?
Õpilaste soov erinevates projektides osaleda, kooli poolt
kirjutatud projektide heakskiit ning lisaraha saamine. Tänu
KIKIst
saadud positiivsele projektitaotlusele saavad meie kooli
õpilased 2017/2018 õppeaastal osaleda mitmetel Jääaja Keskuse
õppekäikudel. Õppekäikude lõimimine ainekavadega.
Saada valituks, et jätkata osalemist Erasmus+ projektides.
Õpilased ootavad välisreise väga ning loodavad, et iga lõppeva
projekti järel saab alguse uus.
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Millised on kitsaskohad ning kas ja kuidas on planeeritud
kitsaskohtadega tegelemine? Kitsaskoht: Hetkel ei ole olnud
võimalust rohkemate projektidega tegelda, sest personali hulk on
piiratud ja kuna juhtkond
on noor, siis puudub ka muude projektidega töötamise
kogemus.
Lahenduseks oleks projektikoolitusel osalemine. Kooli sekretär
on hetkel projektikoolituse läbinud ja alustanud erinevate
projektide kirjutamisega.
VALDKOND KOOSTÖÖ JA HEAD SUHTED
Palun valige analüüsimiseks 1-2 aspekti
1. Koolil on oma tugipersonal, kes on abiks probleemide
lahendamisel
2. Arendatakse tugiõpet, et õpilased ei oleks raskustes
õppetööga
Aspekt 1 ja aspekti valiku põhjendus Koolil on oma tugipersonal,
kes on abiks probleemide lahendamisel
Meie kooli missioon on pakkuda turvalist õpikeskkonda igale
lapsele, arvestades õpilase individuaalsust. Rakendame koolis
kaasava hariduse põhimõtteid, meil on õpilaste hulgas mitmeid
erivajadustega õpilasi. Oluline on, et nad kõik tunneksid
ennast osana kooliperest ja saavad just neile sobilikku
tugiteenust. HEV-õpilased oma erilisusega õpetavad meile
kõigile
olema tähelepanelikud, tolerantsed ja abivalmid.
Õpilased ja õpetajad on aktiivselt kaasatud KiVa projekti.
Koolis töötab logopeed, eripedagoog ja sotsiaal-
pedagoog. Erivajadustega õpilastega töötavad tugiisikud.
Vajadusel toimub üks-ühele õpe. Õpilaskodus saavad õpilased abi
pedagoogilise haridusega kasvatajatelt. Õpetajad,
klassijuhatajad ja tugispetsialistid teevad omavahel ja
lapsevanematega
koostööd ja otsivad õpilase jaoks parima lahenduse. Vajadusel
kaasatakse ka Rajaleidjat ja spetsialiste väljaspool maja.
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Millised andmed ja nende kogumise viisid võimaldaksid edaspidi
veel täpsemalt hinnata, et selle aspektiga
tegelemine on tulemuslik?
Iga lapse individuaalse arengu analüüsimine ja tugiteenuste
(lisa)vajaduse välja selgitamine.
Arenguvestluste regulaarne läbiviimine nii õpilaste kui
lapsevanematega.
Millised on kitsaskohad ning kas ja kuidas on planeeritud
kitsaskohtadega tegelemine?
Kitsaskohaks on, et paari õpilase puhul puuduvad koolil
vajalikud spetsialistid (näiteks füsioterapeut). Ebapiisav
eelarve
vajaliku tugipersonali palkamiseks. Koolil on olemas täiskohaga
sotsiaalpedagoog, eripedagoog-logopeed ning hetke seisuga
üks tugiisik. Vaja oleks aga rohkem tugiisikuid ja/või
abiõpetajaid erivajadustega õpilastele. Õpilaste kaasamine
õppe-
eesmärkide püstitamisse koostöös lapsevanemaga.
Aspekt 2 ja aspekti valiku põhjendus Arendatakse tugiõpet, et
õpilased ei oleks raskustes õppetööga.
Kus ja mis eesmärgil teie kool valitud aspektiga tegeleb? Kuidas
valitud aspektiga teie koolis tegeletakse ja kes seda teeb/teevad?
Palun tooge tegevuste juurde välja ka vastav materjal, andmed
ja/või näited, mis aspektiga tegelemist näitavad
Õpilasi aitab õppimises individuaalõpe, tugiõpe ja
sotsiaalpedagoogiga koostatud õpiplaanid. Meie õpilastel on
palju
kõneravi tunde (individuaaltunnid, tunnid väikeses rühmas,
lisatunnid klassile) ning võimalus käia matemaatika õpiabis.
Kirjutamis- ja lugemisraskusega ning arvutamisraskusega õpilased
saavad vajaliku tugiõppe.
Kitsaskohaks on õpilaste ja lapsevanemate passiivsus, kui
õpilasel on õpiraskus. Õpilasel ei ole kodupoolset tuge.
Vajalik
oleks lapsevanemate koolitus. Seda tuleks teha võimalikult
individuaalselt.
-
HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL
Millised andmed ja nende kogumise viisid võimaldaksid edaspidi
veel täpsemalt hinnata, et selle aspektiga tegelemine on
tulemuslik?
Rahuloluküsitlus õpilaste seas (kas tunnevad, et saavad
vajalikku abi) ning lapsevanemate ja õpetajate seas (millist
abi
õpilased nende meelest veel vajavad).
Arenguvestlused õpilaste ja lapsevanematega.
Millised on kitsaskohad ning kas ja kuidas on planeeritud
kitsaskohtadega tegelemine? Suurematel õpilastel on tunniplaan tihe
ning vähem võimalusi õpiabis käia. Kui I ja II kooliastme õpilastel
on koolipäevad
lühemad ning tugiõppe võimalusi rohkem, siis III kooliastme
õpilased, kellel on 32 ainetundi nädalas ning ka mõned
lisatunnid (lisa eesti keel ja matemaatika, karjääriõpetus) on
vähe aega õpiabiks. Õpilased peavad leidma koostöös õpetajaga
kas vaba tunni või tundidevälise aja konsultatsiooniks. Õpilaste
kaasamine õppe-eesmärkide püstitamisse koostöös
lapsevanemaga. Koostöös lapsevanemaga tuleb leida õpilase
motivatsiooni tõstev lahendus.