Haridus ja teadus keskajal gümnaasiumile

Haridus ja teadus keskajal

Gümnaasiumile

Häälestus tunniks – paaristöö

• Järgmisel slaidil on loetletud 7 vaba kunsti. Neist kolm on õppeained, millega alustasid keskajal õpinguid kõik kooliskäijad. Ülejäänud 4 kuulusid juba spetsialiseerituma õppe juurde.

• Arutle pinginaabriga, millised kolm ainet võiksid laduda ülejäänud haridusele vundamendi.

• Kirjutage need lahtrisse “triivium”, ülejäänud lahtrisse “kvadriivium”.

Jaota kaheks

• muusika (= harmoonia, muusikateooria) • grammatika (= ladina keel)• aritmeetika (= arvutamine) • dialektika (= loogika) • geomeetria (ka maamõõtmine ja geograafia) • retoorika (= kõne ja kirjutamise kunst) • astronoomia (sh tähtede järgi ennustamine ja

teadmised taevakehadest)

Kõige tähtsam...

• ... on teadmine Jumalast (pääs taevariiki)– Kristus oli pedagoog, isa, kasvatatava käendaja– Kasvatus oli Kristuse jäljendamine– Inimene ise polnud oluline, oluliseks peeti Jumalat ja

patust vabaolekut tema ees– Piibel on Jumala sõna – piibli uurimine

• Kreeka ja Rooma õpetlastest peetakse lugu

• Haridus oli tõe selgitamine ja tõlgendamine

Koolid

• Koolis ainult noormehed• Ladina keeles • Enamasti eesmärgiga koolitada vaimulikke• Kloostrikoolid • Hiljem linnakoolid

– Katetraalikoolid e toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik, kuid õpilasteks oli ka mittevaimulikke

– Ametikoolid e abakusekoolid – rõhk arvutamisel ja raamatupidamisel

• Olulisim õppimise juures oli püsivus

• Esines kaks vastandlikku seisukohta

(teadus – usk, usk – armastus)

• Õpetus toimus õpipoisi vormis

• Õpetus põhines antiikajast üle võetud seitsmel vabakunstil

Trivium ja quadrivium

Algteadmiste

kolmiktee• Grammatika• Retoorika• Dialektika

Matemaatiline neliktee• Aritmeetika• Geomeetria• Muusika• Astronoomia

Õppevormid:

Loeng

Dispuut

Ülikoolid Ilmalike haritlaste vajadus

Bologna

Pariis

Oxford

Cambridge

Ülikool

Kunstide teaduskond

(= filosoofiateaduskond)

Õigusteaduskond Arstiteaduskond Usuteaduskond

Ülikoolid

• Tudengid elasid kogukondades

• Ülikoolidel vahet ei tehtud, oluline oli loengupidaja

Ülikooli struktuur

Rektor

Doktorid/magistrid

Bakalaureused

Tudengid

Skolastika

• Piibel + antiikautorite teosed

• Aristoteles

• Loogika!

• Aquino Thomas– Pühakirja ja antiikfilosoofide vaated pole

vastuolus– Usutõdesid pole vaja põhjendada

Skolastika. Maailmapilt• Ptolemaiose teosed

• Skolastikud uskusid, et Maa on kerakujuline ja asub universumi keskpunktis. Päike, kuu ja tähed tiirlevas ümber Maa

• Lihtinimesed uskusid, et Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal

Ptolemaiose kujutlus maailmast

Muud olulised teadused

• Astroloogia

• Alkeemia

• Meditsiin

Pedagoogilised subkultuurid:

• Vaimuliku kasvatusmudel

• Rüütlikasvatus

• Linlase kasvatus

• Talupoja kasvatus

Vaimuliku kasvatus

• Seotus teispoolsuse ja Jumalaga

• Väärikaim seisus

• Range distsipliin

• Jumala nimel kohtu mõistmine

• Keskaja inimese kasvatuse vormimine

Rüütlikasvatus• Elukutselised

sõdalased• Relvade käsitsemine,

vaprus, vastupidavus• Karm kasvatus• Turniirid ja jahid• Daami teenimine

Turniir

Linlase kasvatus• Kaupmehed (gildides), käsitöölised

(tsunftides)• Au, ausus, sõnapidamine, õiglus• Töö kõrge kvaliteet• XII saj linnakoolid, ka tüdrukutele (kristlik

algõpetus, õpipoisi meetod)• Õpipoiss > sell > meister• Meister on nimeline, meistri au

Käsitöölised keskaegses linnas

Talupoja kasvatus

• Seisuslik uhkus

• Töökasvatus

• Varane sotsiaalne küpsus

• Looduslähedus

• Loodustsüklid ja -elemendid

Talupojad

Kokkuvõte

• Õpetamise ja kasvatamise peaeesmärk oli väärikas ja kuulekas inimene

• Hariduse tähtsus ja väärtus kasvas keskaja jooksul

• Haridus muutus kättesaadavamaks

Surmatants. Bernt Notke.XV sajandi lõpp. Osa algselt ligi 30 m pikkusest

teosest.