Halliste ja Mõisaküla lehekülg Rahvas valis riigikogu · Seekordsetel riigikogu valimistel kasutas hulk valijaid nii e- kui ka eelhääletamise võimalust, aga paljud tegid oma

Nr 3 (190)

Hind 0,26 €Märts 2011

Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Seekordsetel riigikogu valimistel kasutas hulk valijaid nii e- kui ka eelhääletamise võimalust, aga paljud tegid oma tähtsa toimingu ka valimis- päeval 6. märtsil.

Mõisaküla linnavalitsu-se hoone saalis asunud vali-misjaoskonnas lasi hommikul mõni minut pärast kella ühek-sat esimesena hääletussede-li valimiskasti Ats Visnapuu. „Tõin jaoskonnakomisjoni liik-meks oleva abikaasa siia ja ot-sustasin korraga ära valida,“ sõnas mees. Oma sõnul valis ta Viljandimaal tuntud inimese ja loodab uuelt riigikogult ja valitsuselt eelkõige, et ääremaad unustusse ei jäeta.

Esimese veerandtunni jook-sul tuli mõnesaja meetri kaugu-selt kodust tütre toel jaoskonda hääletama Mõisaküla vanim ela-nik 100-aastane Salme Raiesmaa. „Mina olen kõigega rahul, ma pole väga nõudlik, pension on ka olemas, aga noortele soovin südamest rohkem töökohti,“

ü t les vanaproua rõõmsa- meelselt.

Halliste rahvamajas asu-nud jaoskonnas õhtupoolikul hääletamas käinud Uue-Kariste noormees Siim Vete tunnistas, et valikut teha polnud eriti raske, sest kindel kandidaat oli olemas. „Ootan riigikogult paremat Ees-tit, kus oleks rohkem töökohti,“ ütles ise juba üle aasta töötu olev valija. „Maal ei ole praegu üldse mõtet tööd otsidagi,“ tõdes ta, kibedusenoot hääles.

Kaarli rahvamajas asuvas valimisjaoskonnas käisid õhtu-poolikul oma tahet avaldamas vennad maaülikooli tudeng Mikk ja Viljandi kultuuriaka-deemias näitekunsti tudeeriv füüsikuharidusega Siim Maaten Kalvre külast. Kandidaadi va-likul arvestasid nad endi sõnul nii isikut kui selle erakondlikku kuuluvust, tunnistades, et otsus-tada polnud just kerge.

„Tahaksin, et riigikogu ja valitsuse tegevuse tulemusena

inimesed hakkaksid aru saama, et nende endi võimuses on muuta oma elukeskkonda ela-misväärsemaks,“ lausus Siim. „Mulle on antud vahvad käed ja vahvad jalad, pea on ka otsa pandud,“ tõi ta põhjenduseks, miks ei tema ise ega kes iganes ei tohiks lootma jääda, et keegi teine nende elu paremaks teeb, vaid otsiks ja leiaks võimalusi seda ise teha. Riik omalt poolt peaks aga seda arusaama ini-mestes tugevdama ja nende ettevõtlikkust soodustama.

Ennelõunal Abja kultuuri-majas asunud jaoskonnas hää-letamas käinud Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves rõhutas, et need riigikogu valimi-sed on esimesed, kus valijatena osales suur hulk noori, kes on sündinud ja kasvanud demo-kraatlikus, iseseisvas Eestis.

„Rahvas otsustab. Riigikogu uus koosseis on rahva tahte väl-jendus,“ ütles president Ilves.

Meelis sõerd

Nii nagu üle kogu Eesti-maa, tähistati iseseisvuspäeva vääriliselt ka Halliste vallas ja Mõisaküla linnas.

Uue-Kariste rahvamaja ka-minasaalis lauldi 22. veebruari keskpäeval esmalt Eesti hümni. Värsivormis tervitas kohvi- laudades istet võtnud kohalik-ke inimesi rahvamaja juhataja Ivi Alp. Külla tulnud Halliste vallavolikogu esimees Rein Tarkus meenutas oma päevako-hases sõnavõtus Eesti Vabariigi väljakuulutamist 93 aastat tagasi ja väljendas tänu Vabadussõja kangelastele, kelle lahinguline vaprus aitas noorel riigil püsima jääda. Ühtlasi kutsus ta tänaseid eestimaalasi üles suuremale üksmeelele.

Teise külal isena rääkis aktuaalsetel sotsiaalteemadel ja vastas kuulajate poolt talle esi-tatud küsimustele Halliste valla sotsiaaltöötaja Elle Kutti.

Kiiduväärt ettepaneku tegi Halliste vallavolikogu liige Enn Juhkam, kutsudes eakamaid Uue-Kariste kandi inimesi üles talletama oma teadmisi ja mälestusi koduküla taludest ja ajaloost.

Uue-Kariste rahvamaja ja raamatukogu koostöös ilmestas kaminasaali laud Eesti Vabariigi ajalooteemaliste raamatute mait-seka väljapanekuga.

Leinaseisakuga mälestati koosviibimisel 20. veebruaril Haapsalu väikelastekodu põ-lengus traagiliselt hukkunud kümmet last ja noort.

Õisu alevikus asuva Vaba-dussõja mälestuskivi juurde oli 24. veebruaril pakasest hoolima-ta kogunenud tosin õisulast, kes asetasid sinna põlevaid küün-laid ja meenutasid tänutundes meile vabaduse kätte võidelnud vapraid esivanemaid. Vallarahva nimel asetas mälestuskivi ette rahvusvärvides lindiga lillekim-

bu ja võttis päevakohaselt sõna Halliste vallavanem Andres Rõi-gas. Vallavolikogu sotsiaalkomis-joni esimehe Merju-Mai Leiaru eestvõttel oli teerada kivi juurde korralikult lahti lükatud.

Halliste koolimajas 23. veebruaril toimunud iseseisvus-päeva aktuse muutis pidulikult kauniks valla väikeste ja suurte taidlejate esinemine. Aula laval astusid üles Halliste ja Õisu las-teaia mudilased, Halliste kooli ja Abja muusikakooli õpilased, Kaarli rahvamaja naisansambel

Rosin ja lõpuks rahvatantsu-rühm Turel.

Pidupäevakõne pidanud vallavanem Andres Rõigas rõhutas, et kuigi meie toonastel riigimeestel polnud kusagilt ees-kuju võtta, kasutasid nad ajaloo pakutud ainukordse hetkevõi-maluse iseseisva riigi loomi-seks targalt ära. Üksikasju Eesti Vabariigi väljakuulutamisest meenutas seejärel kõnelenud ajalooõpetaja Reet Soosaar.

Direktor Merle Hüva tänas koolile õppetöös ja spordis nime teinud õpilasi ja neid juhenda-nud õpetajaid. Neist Ingmar Mürksepp (juhendaja õpetaja Tiiu Savi) sai esikoha maakond-likul bioloogiaolümpiaadil, Ot-tomar Raidlepp ja Mikk Järvis matemaatikavõistlusel „Mulgi pähkel“. Euroopa noorte ja juu-nioride meistrivõistlustel koroo-nas tuli esikohale Oskar Raid-lepp (juhendaja Martin Linder). Pakuti kohvi ja kringlit.

Pärast aktust asetasid valla-vanem Andres Rõigas ja kodu-tütarde rühma esindajad pargis lillekimbu ja süütasid küünla Vabadussõjas langenud kange-laste mälestusmärgi jalamile.

Mõisaküla kultuurimajas algas iseseisvuspäeva kontsert-aktus ajaloominutitega, mille vältel Mõisaküla muuseumi ju-hataja Anu Laarmann meenutas Eesti Vabariigi väljakuulutamist

Tähistati iseseisvuspäeva

Halliste rahvamajas rõõmustasid 26. veebruaril tantsusõpru oma etteastetega maakonna 15. loometantsupäeval osalenud rühmad.

Kaasa lõid Laine Pedaja juhendatavad Mamma-miia, Aero-dünaamilised ja Omad Tüdrukud Hallistest, Viive Niinemäe ju-hendamisel tegutsev Meelespea Abjast, Ene Akkaja juhendatavad Vaprakesed ja Laine Pedaja juhendatav Naerobix Mõisakülast ja Gerli Naaberi käe all harjutav Udusõleke Saarepeedilt.

Iga rühm esitas kaks tantsu. Tõsiselt olid naised vaeva näinud nii eriilmeliste tantsude liikumise õppimise kui ka igaks tantsuks kostüümide tegemisega.

„Tase pole langenud, naeratus näkku ja – edasi!“ innustas pärast esinemisi igale rühmale kasulikke näpunäiteid jaganud meestest koosnenud žürii esimees Raivo Kutser tantsijaid.

„Tänu kadunud Ele Saarele on meil see loometantsupäev olemas ja stimuleerib meid. Tantsime seda, mis meile meeldib ja oleme rahul,“ tõdes kitsaks jäänud saalis Halliste rahvamaja juhataja Laine Pedaja kokkuvõtteks, tänades soojalt kõiki tantsi-jaid ja nende juhendajaid. Erilise tunnustuse osaliseks said kõigil viieteistkümnel loometantsupäeval kaasa teinud Aerodünaami-lised ja neliteist korda osalenud Meelespea.

Meelis sõerd

93 aastat tagasi. „Meie teeme selle väikese

Mõisaküla linna kaunimaks ja viime tema nime maailma, et meid teataks,“ rõhutas oma ter-vituskõnes linnapea Ervin Tam-berg, tunnustades tublimaid nii spordis, loometegevuses kui praktilises töös kodulinna heaks. Linnavalitsuse tänukirja pälvisid Mõisaküla luterliku kiriku taastamise eestvedaja Kunnar Keres, avalikuks kasu-tuseks linna mänguväljaku ja puhkeala rajanud Jorma Õigus, linna ajaloo järjekindel talletaja Anu Laarmann, aktiivne rin-gijuht Alli Laande, tubli mulgi keele ringi kaasjuhendaja Tiina Raba, aktiivne käsitööringi ju-hendaja Juta Jalakas, Mõisaküla Kultuuriseltsi eestvedaja Evi Oissar, järjekindel terviseliiku-mise edendaja Hille Jersolav, aktiivsed noorsootöö korralda-jad Kaja Õigus ja Pirje Usin, viljakas kultuuritöö edendaja Laine Pedaja, eeskujulik oma-

valitsustöötaja Kiira Ringas ning alati abivalmis töömehed Jüri ja Rein Berggrünfeld.

Linna tänukirja said veel edukad noorsportlased: ujuja Kristo Ringas, motosportlane Jaanus Hugo Ermits, käsipal-lurid Rasmus Ots, Ott ja Mikk Varik, tõstjad Reivo Keng, Ind-rek Jürise ja Kristofer Uudik, korvpallur Kristjan Keres, Mõi-saküla korvpallimeeskond ning tublid noored muusikud Anett-Hildegard Laarmann ja Helari Tehver.

Pidupäeva kõige kaalu-kamaks ja kaunimaks osaks Mõisakülas oli aktusele järgne-nud Viljandi Helikunsti Seltsi naiskoori Eha täiemahuline kontsert, dirigentideks õed Eda ja Esta Kivisild.

Külmast ilmast hoolima-ta rahvarohke kontsert-aktus lõppes kringli- ja kohvilauas.

Meelis sõerd

Hallistes oli rõõmus loometantsupäev

Meelis sõerdi foto.

Meelis sõerdi foto.

Meelis sõerdi foto.

Esimeste hääletajate seas valimispäeval 6. märtsil Mõisakülas oli väikelinna vanim elanik 100-aastane Salme Raiesmaa (esiplaanil).

Köitvalt esines loometantsupäeval esmakordselt osalenud Laine Pedaja juhendatav trupp Naerobix Mõisakülast.

Pärast iseseisvuspäeva kontsert-aktust Halliste koolimajas asetas Halliste vallavanem Andres Rõigas koos kodutütarde esindusega kirikupargis lillekimbu Vabadussõjas langenud kangelaste mäles-tussamba jalamile.

Rahvas valis riigikogu KODUKANDIS

2 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Kaarli rahvamaja naisrah-vatantsurühm Särts tähistas koos külaliste ja sõpradega 12. märtsil pidulikult oma küm-nendat aastapäeva.

Lisaks põhiraskust kandnud sünnipäevalastele endile esine-sid peo rõõmsas tantsukavas naisrühmad Ütenkuun Alli Laa-nde juhendamisel Mõisakülast ja Sõsare Anu Kanguri juhen-damisel Hallistest ning Halliste kihelkonna segarühm Turel Kai Kannistu juhendamisel. Sün-nipäevalauluga üllatas Särtsu naisi Kaarli rahvamaja naisan-sambel Rosin Ruth Mõttuse juhendamisel. Ühiskontserdi lõpetas Särts oma kümne aasta eest kõige esimesena õpitud tantsuga „Kaera-Jaan“.

Sünnipäevalastele ja eriti neid algusest peale juhendanud Kai Kannistule olid teiste seas tänu lausumas ja jaksu edasi-

seks soovimas ka Halliste val-lavanem Andres Rõigas ja val-lavolikogu esimees Rein Tarkus. On ju Särts esinenud nii oma valla, piirkonna kui maakonna tantsupidudel, viimati näiteks Viljandis hiljutisel talvisel tant-supeol. Kaugeim esinemispaik

on olnud Soomes.Rahvuslikest kindamustri-

test laenatud Kõõrukirja nime all esinevad Särts ja Turel tantsu ning Rosin lauluga aeg-ajalt ka kolmekesi koos.

Pärast sünnipäevakontserti tänas Kai Kannistu südamest

kõiki külalisi ja Särtsu liikmeid, kellest kümme aastat on rühmas kaasa löönud Sirje Põder, ning lõikas lahti sünnipäevatordi. Järgnes jalakeerutus ansambli Parvepoisid saatel.

Meelis sõerd

Abjas 26. veebruaril toimu-nud II Mulgi suusamaratonil saavutas parima Mulgimaa sportlasena hinnatava kol-manda koha Halliste vallast pärit 17-aastane noorsuusataja Martin Nassar. Võistlusest ja kogu oma seni edukast hoo-ajast nõustus noormees lahkelt kõnelema alljärgnevas märtsi algul antud intervjuus.

Osalesite Mulgi suusamara-tonil esmakordselt. Millise sportliku eesmärgi endale rajale minnes seadsite?

Eesmärgiks oli viie hulka jõuda, kuna oli kolmas päev järjest võistelda. Stardist alates vedasid kogenud maratoni-mehed tempo üpris kõrgeks. Jälgisin sõidu kulgu ja suutsin kiire tempo vastu võtta. Lõpetasite maratoni ülitasa-vägises finišiheitluses kol-mandana sama ajaga mulluse võitja Eero Antonsiga ja vaid sekund hiljem võitjast Kaidar Hussarist. Kas võinuks tulla ka võit?

Esikoht jäi sportlikku eba-õnne ja väheste kogemuste taha, kuna finišisirgel suruti mind välisrajale. Jõudu nagu oli, pikema finišisirge korral oleks võinud veel kõike juhtu-da. Väga tore kogemus oli iga-tahes. Samasugune finiš oli ka

paar päeva enne Abja maratoni Kambja-Pangodi 13 kilomeetri sõidus, kus jäin peale mina.Teie isa hinnangul olete viima-se aastaga suusatajana tublilt arenenud, mida tõestavad ka võistlustulemused. Mis on olnud edu aluseks?

ETV-Swedbank’i noor-tesarjas Haanjas sain 15 km klassikasõidus 4. koha. Tartu maratoni täispikal 63-kilomeet-risel klassikadistantsil olin üld-arvestuses 164. Viru maratoni 42-kilomeetrises vabastiilis sõi-dus olin 73., Haanja maratoni 43-kilomeetrises klassikasõidus 29. Jaanuari alguses toimunud Eesti noorte meistrivõistlusel saavutasin 9. koha. Siiani olen oma vanuseklassis võitnud ka kõik kavas olnud sõidud Viljandimaa meistrivõistlustel. Loodan hästi esineda ka 19. märtsil ETV-Swedbank’i sarja viimasel võistlusel, samuti 20. märtsil Heino Bergmani mäles-tusvõistlusel ja 21.–23. märtsini noorte suusatuuril.

Arvan, et minu seniste edu-kate tulemuste tagatiseks on olnud õppimine spordikoolis, kus on tugevad treeningud ja võimalus käia lumelaagrites.

Kas olete pigem klassika- või vabatehnika mees, kas pi-kamaa- või ka sprindisõitja?

Tuleb olla universaalne. Isiklikult meeldib mulle rohkem klassika ning pikem distants. See on rohkem vastupidavust nõudev, mis mulle sobib.Kus õpite ja kelle juhendami-sel treenite?

Minu esimene treener on Urve Bergman ja kuulun klu-bisse SE Põhjakotkas Viljandi. Kuna käin Otepääl spordikoolis, siis on ka teine treener – Margus Uibo. Mind nõustab ka isa Hil-lar. Nädalas tuleb treeningtun-de keskmiselt 13–14. Enamjaolt on päevas kaks treeningut, mil-lele lisaks on nädalavahetustel võistlused.Millised sportlikud sihid olete endale seadnud?

Lähiaastatel tahaks jõuda kindlasti mõnda koondisesse. Kaugemas tulevikus loodan võistelda maailma karikaetap-pidel, käia ära maailmameist-rivõistlustel ja olümpiamän-gudel. Milline roll on olnud kodul

ja vanematel teie sportlaseks kujunemisel?

Esmakordselt olin suuska-del 3-aastaselt. Tõsisemalt hak-kasin suusatamisega tegelema juba 6–7-aastaselt. Vanemad on kõik need aastad olnud igati väga suureks abiks, eriti materiaalselt. Tippsport on

suusatamiseski vägagi kulukas. Varustuse võib osta, aga see, mis suuskade alla määritakse on suhteliselt kallis. Kes on teid veel toetanud?

Suureks abiks on mulle olnud ka Halliste vallavalit-sus, aidates spordilaagrite eest tasumisel, samuti Viljandi Rat-tapood OÜ - Klubisport oma nõuannetega.Mida harrastate peale spordi?

Vaba aega on suhteliselt vähe. Kui seda leidub, siis te-gelen fotograafiaga, pildista-des loodust. Käin motokrossi-del, vahest ka kalal, matkadel, sõidan slaalomsuuskade ja lumelauaga. Suvel sõidan rull-suuskadel ja võtan edukalt osa jalgrattamaratonidest.

IntervjueerinudMeelis sõerd

Martin Nassar tuli Mulgi suusamaratonil kolmandaks

Tantsurühm Särts sai 10-aastaseksHalliste Vallavolikogu võttis 16. veebruaril vastu valla tänavuse eel-

arve üldmahuga tulude osas 1 191 915 € ja kulude osas 1 186 599 €.Olukorras, kus riigi majandus on hakanud stabiliseeruma, kuid

olulist tõusu maksutulus ja tööhõives ei toimu, oleme tulumaksu lae-kumiseks arvestanud ligemale sama palju kui oli 2010. aasta tegelik laekumine: 2011. aasta tulude mahuks on kavandatud 1 191 282 €, mille hulgas on sihtotstarbelised eraldised 22 862 €. Füüsiliste isikute tulu-maksust loodab vald saada 460 163, 90 €, maamaksust vastavalt 2010. aasta maksumääradele 108 650 €.

Tasandusfondi suurus 238 046 € on võrreldes 2010. aastaga veidi tõusnud. Riigilt laekuv summa hariduskuludeks on 195 579 €. Riigi toetus koos tasandusfondiga on kokku 434 920 €.

Eelarve kulud on paika pandud 1 185 316 € ulatuses ja arvestuslik vaba jääk on hetkel 5966 €. Suurim kuluartikkel lisaks 78 502 € saavale Halliste Põhikoolile on osalemine teiste omavalitsuste hariduskuludes 134 214,50 € ulatuses. Halliste valla iga-aastane laenumakse koos int-ressidega on 54 645 €.

Olulisima investeeringuna on eelarves plaanitud SA KIK rahastusel Õisu pumbajaama renoveerimine 51 280 € ulatuses, millest omaosalus on 10 226 €. Mittetulundussektori ja vallavalitsuse esitatud projektide kaasfinantseerimiseks ja projektipõhiseks tegevuseks on esialgselt arvestatud 19 813 €. SA KIK Õisu Põrguoru matkaraja renoveerimist kaasrahastab RMK 4 474 € ulatuses, Vana-Kariste seltsimaja renovee-rimist kaasfinantseerib vald 3200 € ulatuses.

Jätkub töö Kaarli rahvamaja ja Õisu külatoa renoveerimisprojektide esitamiseks. Valminud on ehitusprojekt ja esitatud rahastusprojekt Halliste lasteaia soojustamiseks ja akende vahetuseks. Kultuuriüritustele on eelarves kavandatud 3200 €, sealhulgas taidlusringide sõidud, jaani-päevade ja muude ürituste korraldamiskulud jne. Reservfondi mahuks on plaanitud 1 % eelarve mahust ehk 11 538 €.

Andres rõigAsHalliste vallavanem

Kinnitati Halliste valla eelarve

Valmimisjärgus EELK Mõisaküla kirik-kontserdi-saalis koos kitarrist Jorma Puusaagiga kontserdi and-nud laulja Koit Toome haa-ras ka publiku kaasa laulma ja rütmi nipsutama.

Laulja tunnipikkuses kontserdikavas sai kuul-da nii tema esimesi lau-le üheksakümnendatest aastatest kui ka värskeid lugusid möödunud aasta lõ-pus ilmunud plaadilt, mida kuulajad pärast kontserti ostagi võisid. Kuna tegu oli naistepäevakontserdiga,

andsid kavas tooni lüüri-lised meloodilised laulud. Ent vaheldusena kõlasid ka erksamad rokilikud lood, milles laulja rahvastki rütmi nipsutama ja refräänifraase kaasa laulma haaras. Rahvas plaksutas esinejatelt lõpus välja ka lisalaulu.

„Hea kontsert oli,“ jäi kuulduga rahule keskealine mõisakülalane Raivo Suur-mets. Koos temaga esma-kordselt kodulähedases kiri-kusaalis kontserti kuulanud abikaasa Ilga kiitis ka ruumi suurepärast akustikat.

Esinejaid tunnustas ka kontserdi n-ö maaletooja EELK Mõisaküla koguduse esimees Kunnar Keres. Küll oli aga korraldaja hinnangul publikut loodetust vähem. „Ma ei tea, kes see peaks küll veel olema, kes Mõisa-küla noori reede õhtul ko-dust välja tooks,“ väljendas tulevikuski hinnatud artiste kodulinna tuues seal er-gastavaid kultuurielamusi pakkuda sooviv mees imes-tust.

Meelis sõerd

Koit Toome haaras rahva Mõisakülas kaasa

Halliste VallaVolikogu• (16. II) kinnitas pärast teist lugemist Halliste valla 2011. aasta eelarve tulude üldmahus 1 191 915 € ja kulude üldmahus 1 186 599 €;• kinnitas Halliste Põhikooli arengukava aastateks 2011–2013;• valis Tartu Maakohtusse rahvakohtunikukandidaatideks Halliste vallast Merju-Mai Leiaru ja Merje Helemäe;• tunnistas peremehetuks Halliste vallas Pornuse külas asuva Kevade linaküüni, mille viimane omanik pole teada;• algatas jäätmekava koostamise kogu valla territooriumi ulatuses;• kooskõlastas Halliste ja Õisu Lasteaia sisehindamise aruanded;• tegi muudatusi valla õigusaktides tulenevalt euro kasutuselevõtust 1. i 2011.

Halliste VallaValitsus• (10. II) kinnitas veebruarikuu hooldajatoetuse saajate nimekirja summas 536, 76 €;• tunnistas Halliste lasteaia Pääsuke hoone rekonstrueerimise soodsaimaks hinnapakkumiseks AS Pärlin pakkumise summas 19 362, 70 €;• väljastas ehitusload Halliste, Kaarli ja Uue-Kariste rahvamaja ning Halliste lasteaia rekonstrueerimiseks ja Halliste Püha Anna kiriku tehnosüsteemide muutmiseks;• määras projekteerimistingimused Soldati-Tedre rehielamu-õpitoa projekteerimiseks Tilla külas;• andis loa Viljandi spordikoolile võrkpallilaagri korraldamiseks Halliste Põhikoolis 18.–27. VII ja 1.–10. VIII;• lubas Hurmet-Mihkel Ilus’al korraldada 10.–11. VI Sammaste külas Torimo talu töökoja hoones avaliku „Garaaži ürituse“;• maksis MTÜ-le Uue-Kariste Külade Selts projekti „Uue-Kariste rahvamaja katuse remonditööd“ rahastamiseks võetud laenu intresside tasumiseks 129 € ja naisrahvatantsurühmale särts 10. aastapäeva tähistamiseks 400 €.

MÕISAKÜLA LInnAVoLIKoGU• (17. II) arutas teisel lugemisel linna 2011. aasta eelarve projekti;• võttis teadmiseks Siim Kabritsa antud ülevaate Mulgimaa kümmet oma- valitsust hõlmavast koostööprojektist;• määras sihtotstarbe neljale katastriüksusele;• võttis teadmiseks volikogu esimehe Jorma Õiguse ja linnapea Ervin Tambergi antud info linna haridusasutuste (kooli ja lasteaia) liitmisest;

MÕISAKÜLA LInnAVALITSUS• (14. II) kehtestas alates 1. II 2011 Mõisaküla Linnavalitsuse hallatavate asutuste personali koosseisud ja palgamäärad;• tunnustas tänukirjaga linna heaks kõige enam panustanuid;• muutis maaüksuste lähiaadresse;• nõustus Õhtu tn 22, Ringpuiestee 3, Karjamaa tn 28A ja Kiikre tn 27A maaüksusteriigi omandisse jätmisega;• väljastas ehitusloa MTÜ Mõisaküla Kultuuriseltsile Mõisaküla kultuurimaja ruumide rekonstrueerimiseks, EKnK Mõisaküla kogudusele Pärnu tn 61 asuva kõrvalhoone rekonstrueerimiseks ja Mõisaküla Linnavalitsusele Vabriku tn 10 asuva Mõisaküla lasteaia hooviala ehitamiseks;• pani ajutiselt alates 21. II 2011 kuni Mõisaküla kooli direktori ametikoha täitmiseni kooli direktori ülesanded Mõisaküla lasteaia direktorile Pirje usinale;• tunnistas luhtunuks Mõisaküla kooli direktori ametikoha täitmiseks kor-raldatud konkursi;• maksis kahele abivajajale täiendavat sotsiaaltoetust toimetulekutoetuse vahenditest kokku 97,27 €.

OMAVALITSUSKROONIKAT

Martin Nassar.

Koit Toome esinemine pani silmad särama ka väikestel tüd-rukutel ja eakatel memmedel.

Naisrahvatantsurühm Särts rõõmustas publikut oma etteastetega ka äsjasel juubelipeol Kaarli rahvamajas. Meelis sõerdi foto.

Foto erakogust.

Meelis sõerdi foto.

3Abja lehekülg

Abja vana vallamaja sei-nal asetseva Vabadussõjas hukkunud Abja valla ko-danike mälestustahvli ette asetati Abja vallavalitsuse ja volikogu poolt lilled ja süüdati küünlad.

Eesti Vabariigi 93. aas-tapäeva tähistamine algas Abja kultuurimajas hommi-kukohviga, millele järgnes ajalootund, kus kõnelejaks Abja valla aukodanik, Abja muuseumi juhataja Aksel Tiideberg. Ta meenutas riik-likke tähtpäevi, ajaloolisi sündmusi, mis on aset leid-nud Abjas. Samuti kuulsime Abja kolmest kõrgperioo-dist. Abjaga seotult on sel aastal ka 2 tähtsat juubelit: 100 aastat piimatööstust Abja-Paluojal ja Abja muu-sikakool – 50. Tunni teises pooles tutvustas Aksel Tiide-berg raamatut „Abja aastad ja inimesed 2“, mida oli võimalik hiljem ka kohapeal osta. Kultuurimaja fuajees oli väljapanek „100 aastat piimatööstust algusest Abja-Paluojal“.

Ajalootunnile järgnes pidulik kontsert-aktus, mis algas Eesti Vabariigi hümni ühislaulmisega ja minutilise leinaseisakuga Haapsalu tragöödias hukkunud laste

mälestamiseks.Päevakohane tervitus-

sõnavõtt Abja vallavanem Peeter Rahnelilt.

Kontserdiga tervitasid Abja gümnaasiumi mudilas- ja poistekoor, I ja II klassi rahvatantsijad, Abja muu-sikakooli õpilased ning Abja kultuurimaja naisansambel Viisivakk.

Aktusel kuulutas Abja vallavanem Peeter Rahnel välja valla aukodaniku, kel-leks osutus Abja Vabatahtli-ku Tuletõrje Seltsi esimees ja Lõuna-Eesti Päästekeskuse Viljandimaa päästeosakon-na Abja-Paluoja päästeko-mando pealik Enno Lii-ber, aastapreemiad anti üle külaelu edendajatele Reet Pajule ja Eve Raskale. Valla auraamatusse kanti Leo Lii-ber, Valdo Värk, Aime Hunt, OÜ Pinus Abja juhatuse liige Enn Murekas, Meelis Sõerd. Vallavanem tänas saali ette kutsutud raamatu „Abja aastad ja inimesed 2“ koostajat ja autoreid.

Pärast aktust olid kõik aktusel osalejad palutud vallavanema ja volikogu esimehe pidulikule vastuvõ-tule kultuurimaja väikeses saalis.

Ülle rõigAs

Käesolev aasta on Abja noortekeskuses alanud tegusalt.Jaanuaris külastasid neli Abja noort noortevahetuse raames

Taani linna Vordingborgi, kus kohtuti eakaaslastega Taanist, Sak-samaalt ja Portugalist. Osaleti õpitubades ja esineti isegi Saksamaal Lübecki noortekeskuses.

Euroopa Sotsiaalfondi toel külastati jaanuarikuus Abja valla Pajumäe talu. Hulgal noortel avanes võimalus saada aimu tõsisest maatootmisest, näha põllumajandustehnikat, sööta oma käega talu veiseid ja hobuseid. Huvitav oli ekskursioon Sirje Luige juhatusel Pajumäe talu meiereis, kus oli võimalus maitsta seal valmistatud mahetoodangut ja seda ka koju kaasa viia.

Veebruarikuus külastasid meie noored sama projekti raames OÜ Sakala Teede Abja meistripiirkonda. Tänu teemeister Jaan Hundile sai mõnikümmend noort hea ülevaate teetöödest ja vastavast tehnikast, jäädes külaskäiguga rahule.

22. märtsil külastame taas Euroopa Sotsiaalfondi toel Toom Tekstiili AS Abja-Paluoja vabrikut.

Märtsikuu lõpuni on kõigil huvilistel Abja kultuurimaja väikses saalis võimalik tutvuda noorte kunstitöödega Abja valla vaatamis-väärsustest. Tööd on valminud noortekeskuse kunstiringis Eevi Hulkko juhendamisel.

EVELI ALLIKAbja noortekeskuse juhataja

KODUKANDIS

kooliuudised

2. märtsil toimus maakondlik põhikoolide ortograafia-päev. 5. kl arvestuses sai Merike Voss 2. koha ja 7. kl. ar-vestuses Kristjan Lääts 1. koha, juhendaja S. Mälksoo.9. kl arvestuses Hedvig Ots 1. koht, juhendaja S. Meid-la.14. märtsil toimus maakondlik emakeelepäev. 12. kl arvestuses saavutas Ida Rahu 2. koha, juhendaja S. Meidla.14. märtsil korraldati emakeelepäeva raames koolisisene võistlus: 1. klass - Jako Jänes I koht, Romet Gregory Subi II koht, Rihard Kase III koht.2. klass - Karlos-Rein Tiik I koht, Grete Kaljusaar II koht, Karmen Kask ja Garlis Hendla III. koht3. klass - Jako Kalda I koht, Gerhard Põllumäe II koht, Joel Jänes III koht.4. klass - Kirke Kask I koht, Eliisa Raal II koht, Maicy Jeršov III koht.

AbjA gÜMnAAsiuM

Rahvaloomingu nädalal käis meil külas Emili ja Niikase ema Airika Gaston, kaasas nii ees-ti rahvapillid kui ka Aasia ja Aafrika päritoluga rütmipillid. Lapsed said proovida erinevatel pillidel mängimist. Eriti meeldis suur konga, millel mängides sai ka pilli peal istuda.

23. veebruaril tähistasime vabariigi aastapäeva lasteaia n-ö presidendi vastuvõtuga, et tutvustada lastele selle üritusega kaasnevaid kombeid. Vastuvõ-tule olid kutsutud hoolekogu ja kõik lasteaia ministrid (alates liivakasti- ja mänguasjademinist-rist lõpetades köögi- ja rahan-dusministritega) koos kaaslase või saatjaga. Pidu algas külaliste tutvustamise ja presidendipaari (Sanderi ja Andra-Maria) kätle-

misega. Järgnesid Eesti Vabariigi ja lasteaia hümnid. Kontserdil esitati laule ja luuletusi kodust ja kodumaast ning tantsiti eesti rahvatantse. Peale ühist laulu ja Kaera-Jaani tantsu mindi maitsma köögiministrite poolt valmistatud tikuvõileibu ja sün-nipäevakringlit.

3. märtsil käisime Karksi kultuurikeskuses, kus toimus 15. Mulgimaa laste folklooripäev. Teemaks oli “Minu kodukoha muistendid”. Päev algas esine-mistega. Meie kavas oli lugu virgast ja laisast Abja kandi mehest, mille jutustas õpetaja Ülle. Vanasõnad tööst ja lõbusa laulumängu esitasid Kristofer, Getlyn, Sander, Andre, Tambet ja Andro-Eino. Enne tordisöömist oli võimalus igal lapsel endale

vurr meisterdada.Vastlapäeval tutvustasime

lastele vastlapäeva kombeid. Rääkisime, kuidas linataimest lõpuks kootud kangas saab. Mängisime eesti rahvamänge ja lasime vastlaliugu. Lõunaks sõime hernesuppi ja vastla-

kukleid.8. märtsil käisime Angeli-

ka, Merili, Mia-Brigitta, Ekke, Andra-Maria ja Getlyniga Päe-vakeskuses esinemas puuetega inimestele.

Aire KAttAiAbja lasteaiast

Killukesi Abja lasteaia elust

Käesolev aasta on Abja muu-sikakoolis kulgenud teguderoh-kelt. Meie õpilased ja õpetajad on osalenud mitmetel kohalikel ja ka üleriigilistel üritustel. Veeb-ruaris esinesid meie kooli kla-veriõpilased koos Karksi-Nuia muusikakooli klaveriõpilastega Karksi kultuurikeskuses. Veeb-ruari lõpus toimus Pärnus üle-riigiline klaveriõpilaste konkursi eelvoor, kus osales meie koolist 4 klaveriõpilast. Järgmisse vooru pääses Liisi Vister (õpetaja Olev Raal). Ära märgiti hea esinemise eest Kristjan Lääts ja Ketriin Murrik. Tublilt esines Eliisa Raal (õpetaja Ruth Mõttus).

1. märtsil Türil toimunud puhkpilliõpilaste vabariikliku

konkursi eelvoorus osales meie flöödiõpilane Merili Kask (õpe-taja Helmi Värk, klaverisaatja Ruth Mõttus), kes esines väga tublilt ja sai edasi järgmisse vooru.

Sellel aastal on tänu Kohali-ku Omavalitsuse- ja Kultuurka-pitali Viljandimaa Ekspertgrupi

projektipõhisele toetusele olnud võimalus muretseda muusika-koolile multimeedia projektori komplekt, mis oluliselt aitab ilmestada ja kaasajastada õppe-tööd koolis ja võimaldab muuta meie üritused atraktiivsemaks.

Kevadisel koolivaheajal osa-levad muusikakooli õpetajad ja

õpilased õpetaja Valdo Värki eestvedamisel Limbažis toimu-val akordionimuusika festivalil.

Lähema aja huvitavamaks sündmuseks on meil kindlasti ansamblimuusikapäev 16. ap-rillil Abja kultuurimajas, millest võtavad osa peale Abja muu-sikakooli ka erinevad instru-mentaalkoosseisud Karksi-Nuia muusikakoolist, Kilingi-Nõmme muusikakoolist ja Läti Vabariigi Ruhja muusikakoolist. Ansamb-limuusikapäev kulmineerub ni-metatud nelja kooli ühiskontser-diga, mida on oodatud kuulama kõik muusikahuvilised.

HeiKi VungiAbja muusikakooli direktor

„Presidendi vastuvõtt“ Abja lasteaias. Keskel presidendipaar San-der Saarman ja Andra-Maria Bokmane.

24. veebruar Abja kultuurimajas

Abja muusikakoolis on olnud tegus aeg

Noored on tegusad

Neljapäeva hommikupoolikul võis tähelepanelik vaatleja näha Abja-Paluojal liikumas tavalisest rohkem emmesid kelku-dega. Nimelt suundus nunnuklubi tegema traditsioonilist vast-lapäevasõitu. Tõsi, seda küll paar päeva vasteldest hiljem, sest meie kogunemised toimuvad neljapäeviti. Päris paljudele olid need elu esimesed vastlad. Pärast mitut pikka liugu läksid tuulest punakate ninade ja põskedega väikesed kihutajad kultuurimajja, kus ootas neid kuum tee ja vastlakuklid.

TRIINU MENNINg

Nunnuklubi tegi vastlasõitu

25. märtsil möödub 62 aastat eesti rahva kallal toime pandud rängimast kuriteost, märtsi suurküüditamisest. Oma igapäe-vaelust kisti lahti enam kui 7000 perekonda. Peaaegu 20 tuhat inimest viidi oma kodudest võõrsile. Ei halastatud rinnalastele ega vanakestele haigevoodis. Sajad inimesed kaotasid oma elu juba Siberi poole sõites. Tuhandete elud jäid nälja ja orjatöö tõttu võõramaa mulda. Ega tagasitulijatelgi kergem olnud. Endistes kodudes elasid võõrad. Vara oli laiali tassitud ja endised sõbrad ning tuttavad pöörasid vastu tulles pea kõrvale.

26. märtsil kell 12.00 tahame suurküüditamist meenutada mälestustahvli avamisega Abja vallast küüditatutele Tiigi tänaval Kuga kaupluse seinal. Tulijatel palume kaasa võtta küünal. Pärast meenutusi ja tahvli avamist on kõik palutud tassile kohvile Abja päevakeskusesse.

Siinkohal tahan nimeliselt tänada suuremaid annetajaid: Lenne Laarmann, Salme Paukson, Kristjan Johanson, Abja TÜ ja Abja Vallavalitsus. Suur tänu kõigile!

Algatusgrupi nimel ANdRES RäägEL

Mälestustahvli avamine Abja vallast küüditatutele

Aksel Tiideberg raamatu kaasautoreid tänamas. Pildile jäid koos autoriga Salme Vainlo ja Leida Lepland.

Väikesed akordionistid kevadkontserdil.

Mehine käepigistus: Abja vallavanem Peeter Rahnel ja Abja valla aukodanik 2010 Enno Liiber.

Fotod Fred raagmets.

Foto Fred raagmets.

Foto sirle Peterson.

4 Abja lehekülg

MÄLESTAMEHELGA ABRAS

27.06.1933 – 27.02.2011

AUGUST LEPPIK 28.09.1952 – 26.02.2011

HEINO BAUMANN 20.05.1923 – 28.02.2011

EVE HAMMER 29.10.1937 – 07.03.2011

ALLAN KÄOSAAR 25.11.1959 – 10.03.2011

ABJA VALLAVALITSUS 08.03.2011 toimunud istungil:•Andis nõusoleku avaldajale korraldatud jäätmeveo tingimuste muutmiseks;• väljastas eraisikule kasutusloa puurkaevu kasutamiseks; • väljastati Abja Elamu OÜ-le raieluba Abja kalmistult 11 hariliku kuuse raiumiseks;• väljastati ehitusluba Kissa Vara OÜ-le Kissa Seltsimaja rekonst-rueerimiseks Abja-Vanamõisa külas;• jagati Alatoa maaüksus kaheks ja Tammsaare kinnistu kolmeks maaüksuseks ning määrati jagamisel saadud maaüksustele nimed ja sihtotstarbed;• määrati hooldaja ühele isikule;• kiideti heaks H. Nurmela poolt esitatud hajaasustuse veeprog-rammi aruanne;• algatati Abja-Paluoja linnas asuva lastepargi maaüksuse osaline detailplaneering. Planeeringu eesmärgiks on maaüksuse välja-arendamine rahva kooskäimise kohaks, hoonestus- ja ehitusõi-guse määramine (laululava), tehnovõrkude, vabaaja veetmise ja puhkeotstarbeliste ehitiste ning rajatiste asukoha määramine ja haljastuse planeerimine.• kehtestati raamatule „Abja aastad ja inimesed II“ müügihinnaks 3.00 eurot ja anti vallavanemale luba valla esindamiseks raamatuid tasuta kinkida.• Abja Gümnaasiumi taotluse alusel muudeti Abja Vallavalitsuse

25.01.2010 määruse nr 3 „Suusavarustuse laenutusteenuse hinna kehtestamine“ paragrahve 1 ja 4 suusavarustuse laenutamise kasutamistasusid ning suusavarustuse purunemisel nõutavaid tasusid;• Abja Gümnaasiumi taotluse alusel muudeti osaliselt Abja Valla-valitsuse 28.08.2006 määruse nr 12 „Abja Gümnaasiumi ruumide ja spordirajatiste kasutamistasud“ jõusaali ja sauna kasutamista-susid.• lubati anda eraisikule tähtajalisele rendile Kamara küla endine katlamajahoone;•üks isik pandi sotsiaalkorteri taotlejate järjekorda;•otsustati, et hiljemalt 29. aprilliks 2011 paigaldada Abja lasteaia juurde keelumärk „Parkimise keeld“ ning Oru ja Aia tänava ristmi-kule (Oru tänavale enne ristumist Aia tänavaga) liiklusmärk „Anna teed“. Samas lubati eelarveliste vahendite olemasolul laiendada lasteaia juures olevat teed nii, et saaks teha parkimistasku.• otsustati eelarveliste vahendite olemasolul alustada vallale kuuluva hoone, Pärnu mnt 41, remonti; •vallavalitsus otsustas teha volikogule ettepaneku arutada valla omandis olevate korterite ja kinnistute (millede kohta on vald juba saanud avaldusi ostusooviga, näiteks kinnistu Laatres, Kamara katlamaja, korter Pärnu mnt 20 jne) müügi tingimusi ja hindu.

Abja Vallavalitsuse protokollidega on võimalik tutvuda www.abja.ee

OMAVALITSUSKROONIKAT

Õnnitleme eakaid hällilapsiVJATŠESLAV TAMM MEETA RUMMEL ANNA KIIN ELMAR RÄÄGEL LEONORA BUROKIS ÕILME JAKSLEIDA KUUSK ANNI RÄÄBUS

LEIDA RÕIGAS OTTO-JOHANNES NIRK HILDA PIDIM TIIU OSINA PRIIT PÕRU JORMA ARVO SAMULI KORTESMAA

9190888787858483

82 80807570

70

24. märtsil kell 14.00–14.30 Promed-palsami näitusmüük.29. märtsil kell 10.00 Viljandimaa koolide teatripäev. 30. märtsil kell 18.00 VAT teater etendusega „Kirjaklambritest vöö“. Pilet 3.-31. märtsil kell 17.00 eakate klubi Meelespea peoõhtu koos külalistega. 1. aprillil kell 11.00 Viljandi Laste- ja Noorteteater REKY etendusega „Sipsik“. Pilet 3.50. 2. aprillil kell 18.00 maarahvapidu. Õhtut juhib Margo Hussar. Tantsuks ansambel Lycille. Pääse ennem 25. märtsi 7.- ja pärast 10.- 14. aprill kell 19.00 mälumängu lõppvoor.28. aprillil kell 17.00 eakate klubi Meelespea peoõhtu.

Jooksev info kultuurimaja kodulehelt www.abjakultuuri-maja.ee ja tel 436 0055 või 56983806

Abja kultuurimaja tegemised märtsis-aprillis

Abja vallavalitsuse ja Abja gümnaasiu-mi poolt korraldatud II Mulgi suusama-ratonist 26. veebruaril võttis osa ligi sada võistlejat. Osavõtjaterohked lastesõidud näitavad piirkonna suusahuviliste järel-kasvu olemasolu.

Mulgi suusamaraton sai alguse Abja gümnaasiumi staadionilt. Seekord oli võist-lusdistantside pikkuseks 15 km ja 30 km. Maraton sõideti 5 km rajal klassikalises teh-nikas. Maratoni teave ja eelregistreerimine oli internetis www.sportnet.ee. Lastesõidud pikkusega 400, 800 ja 1200 meetrit sõideti staadionil.

Kõik osalejad said diplomi koos aja väl-jatrükiga ja parimatele olid auhinnad. Raja ääres pakuti võistlejatele teed, spordijooki ja energiat andvaid suupisteid.

II Mulgi suusamaratoni esikolmik lõpe-tas ühe sekundi sees. Lõpusirgel osutus pa-rimaks Kaidar Nassar. Järgnesid Eero Antons (eelmise aasta võitja) ja Marti Nassar. Abja võistlejatest oli parim 24-ndana lõpetanud Riho Ots. 15 km suusasõidu võitis Kalev Vunk Ott-Jaanus Heile ja Rain Jaaksoo ees. Kõik tulemused ja pildigaleriid on nähtavad Abja valla kodulehel spordirubriigis.

Pealtvaatajatele pakuti samuti kogu

võistluse aja sooja teed. Pärast võistluse lõppu oli kõigil võistlejatel ja pealtvaatajatel võimalus süüa suppi, võistlejatel käia ka duši all või saunas.

Tunnustust II Mulgi suusamaratoni eduka korraldamise eest väärivad eriliselt võistluse peakorraldaja Mikola Misjuk koos rajakohtunikest Abja Gümnaasiumi õpilas-tega ja rajameister Riho Ots oma abilistega. Informatsiooni rajal ja raja kõrval toimuvast edastas täpselt ja meeleolukalt kogu päeva jooksul võistluse üks korraldajatest Leo Liiber. Tubli panuse andsid võistluspäeva ladusaks kordaminekuks Abja vallavalitsuse ametnikud sekretariaadis, Abja Gümnaa-siumi teenistujad, direktor Jüri Ojamaa ja gümnaasiumi söökla töötajad, juhataja Viiri Vilgats.

II Mulgi suusamaratoni toetajad: Vil-jandimaa Spordiliit, OÜ Abja Elamu, Abja Muusikakool, AS Toom Tekstiil, Abja Tarbi-jate Ühistu, OÜ Pinus Abja, AS Textuur, OÜ Kuga, Karksi-Nuia Rattaklubi, Karksi-Nuia Spordikool, MTÜ Mulgi Ukuvakk

Korraldajad tänavad kõiki toetajaid ja ootavad III Mulgi suusamaratonile rohke-arvulist osavõttu.

Peeter rAHnel

II Mulgi Suusamaraton edukalt toimunud

Vanakooli mees Peeter Raid läbis 15 km suusasõidu. Visu Extra suusad pidasid ka seekord vastu.

Aasta üllataja spordis Rauno KünnapuuNumbrite keeles kõlaks tema iseloomustus nii: Keskmine

treeningu pikkus 3h, vähemalt 6 treeningut nädalas, üle 300 treeningu aastas. Peale Valter Külveti teine Abja Gümnaasiumi sportlane, kes on suutnud joosta 100 m alla 11 sekundi, 200 m alla 23 sekundi ja 400 m alla 50 sekundi. 11 aastat pole Viljandi maakonnas keegi suutnud joosta 400 m alla 50 sekundi. Eesti täiskasvanute 6. koht 200 m ja Eesti klubide karika II koht 400 m jooksus. 200% spordimees.

Aasta naissportlane Kätlin KampusAastaid on olnud tema üks suurimaid konkurente tema parim

sõbranna, toanaaber, treening kaaslane ja õde ühes isikus. Koos õega võideti 2010. aastal pronksmedal 4x400 m Eesti noorte tea-tejooksude MV. Individuaalselt oli ta Eesti noorte MV 100 m ja 400 m 4., Rukkilillemängudel 200 m hõbe.

Aasta meessportlane Erki LeppikAasta meessportlase jõudis 2010. aastal olulise tähiseni, saades

oma esimene täiskasvanute MV medali ja nagu eelpool mainitud, siis üle pika aja ka Abja kergejõustik. Lisaks tuli ta 3. korda Eesti noorte meistriks odaviskes.

MiKolA MisjuK

Mikola Misjuk, kerge-jõustiku reener:

Kõige rohkem valmistasid head meelt 2010. aastal kaks Oru tn poissi. Kui 17. juulil peeti Abjas suvepäevi ja Abja gümnaasiumis kooli juubelit, siis pidupäev oli ka sellel päe-val Abja spordil. Samal päeval toimunud Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel, saavutas Erki Leppik 3. kohta odavis-kes ja Rauno Künnapuu oli 6. 200 m jooksus. Erki medal oli Abja spordile eriti oluline, sest eelmised medalid Eesti MV toodi umbes 10 aastat tagasi, kui võistlesid Erno Ilsen ja Terje Tamme. Samuti oli Rauno jooks muljetavaldav, sest tema alal on konkurents ülitihe. Kokkuvõtteks võib öelda, et Abja sport oli sellel päeval igas mõttes pildil, sest ka ETV kan-dis võistlusi üle ja mõlemad poisid oli pildis.

Anneli Roosalu, võrkpal-litreener:

Kõige rohkem teeb rõõmu, et oleme taas võistlemas eri-nevatel võistlustel. Selle eest tänu vallavalitsusele, kes on toetanud meie algatatud pro-jekte ja samuti oleme saanud rahalist tuge võistlustel osa-lemiseks. Abja valla elanikest heal tasemel võistkonda on raske kokku saada, nii oleme maakonnas Abja naiskonnaga võisteldes ikka olnud 6–8. koh-ta jagamas. Sellel sügisel moo-dustasime naiskonna Halliste valla naistega koos, nii oleme varemgi võistelnud, turniiri-del, kus see lubatud on olnud. Kahe valla naiskond osales üle-eestilisel Credit24 harras-tusvõrkpalli liiga võistlusel, kus Edela regioonis saavutati 3. koht. Jätkuvad Viljandimaa 2011 a meistrivõistlused, kus esimese ringi järel ollakse 3. kohal. Mõlemal turniiril osaleb

6 võistkonda. Kooli tüdrukute võistkonnal (Abja Gümnaasiu-mi 10.-12. klassid) on samuti olnud võimalusi võistelda, nii maakondlikel kui vabariiklikel võistlustel, kuid tulemused pole olnud kõige säravamad. Kohad 4.-6., samas on neil võistlustel alati osalenud üle 10 naiskonna.

Tarmo Raba, Abja Tehnika-ringi juhendaja:

Abja tehnikaringil läheb kuues tegutsemisaasta. Selle aja jooksul on ringi tegevusest osa võtnud ligemale 40 tehnikahu-vilist poissi, tüdrukut. Koos on käidud mitmetel Eesti Meistri-võistlustel nii Mini MX klassis kui ka võrride karikavõistlusel. Esile tuleb tõsta sedagi, et Abja tehnikaringi eestvedamisel korraldati 2010. a. ka võrride üle- Eestiline karikasari ning tulemused olid järgnevad: Eesti meistrid külgkorvides olid

Rait Sõmer/ Aarne Kobak, tei-seks Tarmo Raba/ Taevo Viitas, neljandad Mirell Põllumägi/ Günther Põllumägi.

Marko Saarela, Abja korvpalli meeskonna eest-vedaja:

2010. aasta Abja korvpalli-klubile kulges lõppkokkuvõttes tegelikult suhteliselt edukalt. Maakonna meistrivõistlustel saavutasime lõppkokkuvõttes 5. koha. Aasta lõpus peetud maakonna karikavõistlustel kaotasime noortele spordikooli poistele ebaõnne näol 3 punk-tiga ja jäime seekord 4-ndaks. Sel aastal proovime uue hoo-ga ja ikka loodame et läheb tiba edukamalt st. et paneme noortele spordikoolipoistele korraliku paki.

2010. aasta parimad spordis

Spordiaasta 2010 Abja vallas

Head mulgid Abjast ja mujalt!

Korralik osavõtt riigikogu valimistest Mulgimaal näitab inimeste tahet osaleda riigi elus, anda hinnang nii kohalikus poliitikas tehtud otsuste kohta, kui ka arvamust ja hinnangut kogu Eesti riigi ulatuses. Iga valimisel osalenud poliitik soovib saada hinnangut oma tegevusele ja võimalikku toetust häälte näol. See on hetk kus näidatakse valijate poolt usaldust ja antakse häälega soov, et kandideerija õigustaks inimeste usaldust ka tulevikus ja ei jääks kaugeks inimestest, nende muredest ja rõõmudest.

Tänan kõiki valimistel osalenud inimesi Mulgimaal.

PEETEr rAHnElAbja vallavanem

Foto Fred raagmets.

5Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Veebruarikuu lõpus puhkes Halliste põhi-kooli loodusainete õpe-taja Tiiu Savi kodus Vana-Karistes Võnnu talus õitsele haruldane troopiline titaanjuur ehk kartulipalm.

„Olen taime õitse-mist 10 aastat oodanud, aga siiani pole õit veel näinud,“ kõneles Tiiu Savi. „Ülemöödunud aastal istutasin mugula ümber hästi rammusasse mulda ja nüüd, aasta hiljem tuli siis see õis,“ oli perenaine rõõmus. Mis

sellest, et potis pesitsev kauni torbikja kõrglehe-ga lilla tõlvikõisik, mille ladinakeelne nimi on Amorphophallus rivieri, tugevat raipehaisule sar-nanevat lehka levitab.

Titaanjuur on 6 kuud mullas mugulana ja siis kerkib kas õis või leht. Taim õitseb üle aasta vaid kolm-neli päeva ja närtsib siis koos varrega. Seejärel areneb suurest mugulast välja uus vars palmilaadse lehega.

„Mina olen ta ajata-nud nii, et oleks mugu-

lana mullas suvel, mil rohelust on niigi, ja õie ning lehena talvel,“ se-letas Tiiu Savi. Taim pal-juneb mugulatega. Neid väikseid mugulaid on Tiiu Savi ka soovijatele jaganud.

Looduses levib taim Indoneesiast Jaapani-ni alusmetsa taimena. Titaanjuure mugulaid kasutatakse keedetuna ka toiduks, toorelt on mugulad mürgised.

Meelis sõerd

Tänavuse rekordlume tõttu otsustas Mõisaküla linn sääst-vatel kaalutlustel korraldada nii lumelinna ehitamise kui vastlapäeva erandlikult ühiset-tevõtmisena 5. märtsil keskväl-jakul, kus skulptoritele tööks sobilikud kõrged lumevallid juba platsiservades ootamas.

Naiste tõukekelgurallis oli võidukas Maie-Marie Tamm, kes pärast laua taga perenaise-na kõigile lahkesti teed ja Gea Rebase valmistatud maitsvaid vastlakukleid jagas. Puuketast veeretas kõige kaugemale väike Robin Elblaus. Pikima kelguliu lumevallilt alla tegi Ene Purju oma pisitütre Eliisabetiga.

Tublidest lumelinna ehitaja-test said eriauhinna, milleks oli hästi suur vastlakukkel, lõbusa lumememme meisterdanud koolilapsed Kelly Kadak, Gerel Ilumäe ja Helis Lehtsaar. Deviisi all „Kõik koos!“ valmisid kooli, lasteaia ja raamatukogu esinda-jate ühisloominguna tänavust aastat sümboliseerinud lumest kass ja jänes ning „miljonikäim-la“. Ene Purju ja laste kätetööna valmis vallatu „Musukammer“. Margit ja Sirje Usina ning Juta Jalaka lumeskulptuur kandis ni-metust „Talve nägu“. Pensionär Helve Ermits meisterdas heade nõuandjate abiga lumest öökul-lipaari. Viimasena lumekoobast

kaevanud Siigurite pere üks noori lootis enda sõnul nii jõuda saladuslikult kadunud Ruhnu karu jälile.

„Tublimad olid kohal!“ jäi ettevõtmisega rahule üks osale-nuist Mõisaküla Linnavolikogu liige Viktor Siigur. Linnapea Ervin Tamberg ja kultuuritöö-taja Laine Pedaja olid kindlalt seda meelt, et tulevikus, kui lumeolud soodsamad, toimub vastlamelu taas linna taga vii-mastel aastatel talispordipaiga-na populaarsuse võitnud endise prügimäe nõlvadel.

Meelis sõerd

Karksi valla kultuurikesku-ses toimus 3. märtsil XV Mul-gimaa laste folklooripäev, kus osales nagu kõigil eelnevategi kordadel ka Halliste põhikooli folkloorirühm Karikakar õpe-taja Milvi Kulli juhendamisel.

Seekordse folklooripäeva avas Mulgi Kultuuriinstituudi juht Kristel Habakukk. Terve suure saali täitnud rahvariietes lapsi ja nende juhendajaid üle

Mulgimaa oli tulnud tervita-ma Karksi vallavanem Arvo Maling. Ta oli väga rõõmus osalejate sellise hulga üle. Valla-vanem pidas väga oluliseks, et lapsed kannaksid rahvariideid rõõmuga ja ei unustaks, et nad on eestlased ja oskavad rääkida oma keelt.

Lisaks Halliste põhikoolile esinesid folklooripäeval veel rühmad Karksi-Nuias lasteaiast,

Tõrvast, Ramsilt ja Tarvastust. Kõik rühmad esitasid kas laul-des, näideldes või lugedes oma kodukohaga seotud muisten-di. Päeva külaliseks oli mulgi memm Asta Jaaksoo, kes pa-jatas lavalt sujuvalt esinemisi sidunud Mulgimaa-teemalisi vahepalu.

Kõigil juubeliüritusest osavõtjatel oli võimalik saada osa Mulgimaa tunnustatud

meisterkondiiter Urmas Jalaka valmistatud suurest maitsvast kamatordist ja juua kõrvale kalja.

Mulgimaa laste folkloori-päevad algatas 15 aastat tagasi Alli Laande. Esimene folkloori-päev toimus Lillis.

MilVi Kull

Halliste lapsed esinesid folklooripäeval

Vana-Karistes lõi õitsele haruldane titaanjuur

Kohalike seltside eestveda-misel tähistati Halliste vallas mitmel pool traditsiooniliselt vastlapäeva.

Vana-Karistes kogunes ümbruskonna rahvas tuisusel 5. märtsil külaserva Taevamäele, kuhu traktor oli juurdepääsutee lahti ajanud. Tuldi pereti – vane-mad koos lastega. Lõbu jätkus kõigile. Pikim kelguliug õnnes-tus lasta väikesel Martin Kääral. Mäelt mindi pärast seltsimajja, kus lasti hea maitsta hernesupil, ubadel ja kuklitel, mille tegijaiks olid külamemmed Maie Aasna, Leili Sitska ja Koidu Saun. Vast-lapäeva eestvedaja külaseltsi juhi Merle Hüva andmeil oli osalejaid toredal tervistaval pe-reüritusel neljakümne ringis.

Halliste koolipere lasi 8. märtsi hommikul vastlaliugu kiriku juures mäel. Kõige pike-ma sõidu tegid Merili Kallaste ja Liisa Kohjus 7. ja Janek Kihnu 8. klassist. Pärast sõitu olid kõiki köögis ootamas soe tee ja vastla-kuklid. Toimus ka võistkondlik vastlateemaline viktoriin, kus tuli lahendada ristsõna, teada

mõistatusi, vanasõnu ja vastata naljaküsimustele.

Õisus lasti 12. märtsil vast-laliugu mitut masti kelkudega piki vana teed Veskijärve poole. Palju lõbu valmistas kinnisilmi „seale saba“ tahatorkamine. Lõpuks jagati kõigile ligi pool-esajale vastlapäevalisele kuuma teed ja kringlit ja šokolaadist osavõtumedal. Õisu Rahvaseltsi esimees Virve Kivja oli rõõmus, et kaasa lõi hulk lastega pere-

sid. Kiitust jagas ta eriti päeva korraldajatele rahvaseltsi eest-vedajatele Merju-Mai Leiarule ja Tiina Triksbergile.

Uue-Karistes kohaliku nais-seltsi korraldatud vastlapäeval 12. märtsi keskpäeval lasti pi-kemat liugu, visati lumepalli-dega täpsust jne. Pärast söödi ja kiideti Aime Putniku keedetud hernesuppi ja naisseltsi esinaise Karin Albi küpsetatud vastla-kukleid.

Vastlapäevale järgnes õh-tul rahvamajas jalakeerutus ansambli Onupoeg saatel koos Rimmu rahvaga. Tähistamaks saabuvat naljakuud, pääses sisse kostüümides. Justkui tsir-kuseareenil lõid saalis tantsu Buratino rebasega, tiiger, sebra, karud ja jänesed. Ühe euro eest sai soovija kostüümi rahvama-jast ka laenutada.

Rimmu rahvas jõudis tant-suõhtule pärast oma vastlapäe-va, mis algas külalipu heiskami-sega rahvatoa esisel. Kavas olid lõbus teatevõistlus, „nõiasõit“ luua seljas, kelguslaalom pisi-kestele ja pallislaalom. Pikima liu lasi plastkelgul 10-aastane Herman. Autasudeks jagati puulusikaid ja -labidakesi ning pulgakomme lastele. Kohaliku külaseltsi Rimmo korraldatud vastlapäeval lustis veerandsa-da väikest ja suurt rimmukat. Hernesupi ja kuklitega kostitas neid KOP toel külaseltsi esimees Sigrid Ruben.

Meelis sõerd

Halliste kandis peeti vastlaid

Mõisakülas ehitati lumelinna ja lasti vastlaliugu Õnnitleme eakaid hällilapsi!

HALLISTE RAHVAMAJAS • 21. IV kell 17 Kalle Gastoni raamatu „Ma olin pastor ehk PÜHA (T)ÖÖ“ esitlus • 29. IV kell 19 rahvamaja tantsurühmade aastapäeva-kontsert: Sõsare – 15, Mam-ma-miia – 10, Aerodünaami-lised – 15 ja Omad tüdrukud – 5. Tule ja ela omadele kaasa! Kell 21 jätkub pidu jalakeeru-tusega ansambli saatel. • tööpäeviti Leida Nurga kalt-suvaipade näitusmüük. Info tel 5256 049.

KAARLI RAHVAMAJAS • tööpäeviti Leida Nurga kalt-suvaipade näitusmüük. Info tel 5347 1393.

MÕISAKÜLA KULTUURIMAJAS • 1. IV kell 18 naljapäeva salongiõhtu. Omaluuletusi esitab Arvo Pede, musitseerib Udo Jakobson.

Naljalaulude ühtelaulmine. Üllatusesineja! Sissepääs tasuta • 16. IV kell 10 kirbuturg „Sulle-mulle!“ • 23. IV kell 18 jüriööjooks • tööpäeviti Leida Nurga kalt-suvaipade näitusmüük. Info tel 5256 049.

MÕISAKÜLA NOORTETOAS (kooli viilhallis Pärnu tn 39) saab tööpäeviti kella 17-21 • mängida koroonat • vaadata dVd-d • laulda karaoket • kasutada spordisaali. Info tel 5698 6235 (Kaja Õigus), e-post: [email protected].

UUE-KARISTE RAHVAMAJAS • 9. IV kell 11 XV maakondlik rahvakunstipäev. Kavas õpi-toad, näitused jm huvitavat. Oodatud kõik huvilised. Info tel 435 9234 ja 5344 8905.

Kuhu minna

sport

MÄLESTAME

SALME VISNAPUU16. III 1923 – 21. II 2011

RUUDA PIILMANN 9. I 1937 – 13. II 2011HELMI ADRAD

22. VII 1926 – 14. II 2011EDUARD ADRAD 23. V 1921 – 27. II 2011

OLEV KOIK 3. IV 1932 – 19. II 2011

Mõisaküla Linnavalitsus

Halliste Vallavalitsus

Eesti tänavustelt meistrivõistlustelt tõst-mises tõi Mõisakülla hõbe- ja pronksmedali Riho Resnis (pildil).

Tartus maaülikooli spordihoones 12. märtsil toimunud võistlustel käis Mõisakülast tõstepõrandal kolm jõumeest, kellest edukaim oli üle viie aasta taas kangi katsunud Riho Resnis. Kehakaalus -85 kg oli ta kogusummaga 263 kg kolmas, kusjuures

tema rebimise tulemus 123 kg oli väärt hõbemedalit.Kehakaalus -77 kg oli Indrek Jürise summaga 215 kg

(100 + 115) neljas. Samas kehakaalus võistles ka Reivo Keng, kes rebis 100 kg, kuid tõukamise algraskuse 120 kg fikseerimine ebaõnnestus.

enn rAieste

Tõstmine

ELNA KÕLL 91LINDA ARU 88HANS RIIET 84PILVI KIKKAS 80ANTONINA ALEKSANDROVA 75JULIUS ALP 75HELGI OTT 70ALEKSANDRA GAVRILOVA 70

Halliste Vallavalitsus

LEIDA LINASK 89OLEV SARAL 86MARTIN TEEARU 82HANS KADAK 82ALIIDE KUUSK 80EEVI LUNTER 70

Mõisaküla Linnavalitsus

IVI ALPi60. juubeli puhul!

Halliste vallavolikogu ja vallavalitsus

Ühist pikka kelguliugu Õisu vastlapäeval on (pildil esiplaanil) uljalt alustamas Õisu Rahvaseltsi üks eestvedajaid Tiina Triksberg ja Halliste vallavolikogu esimees Rein Tarkus.

Üks vahvamaid atraktsioo-ne Mõisaküla lumelinnas oli Musukammer, kus kartmatult musitamist võis üritada.

enn raieste foto.

Meelis sõerdi foto.

Meelis sõerdi foto.

Meelis sõerdi foto.

Õnnitleme kauaaegset Uue-Kariste

rahvamaja juhatajat

6 Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg

Eesti Erametsa OÜ ostab metsa-

kinnistuid. Tel 50 72 544,

e-post: www.erametsa.ee

Õhenev jää ei kanna!Soojemate ilmade saabumisega, mil päevasel ajal valitsevad

plusskraadid, muutub paljude veekogude jääkiht õhukeseks ning murdub raskuse all kergesti. Palume inimestel hoiduda jääl käi-misest ja lapsevanematel selgitada lastele jääle mineku ohtusid. Õnnetuse ärahoidmiseks ei tohi väiksemaid lapsi veekogude läheduses jätta järelevalveta!

Õrnale jääle minek on eluohtlik! Külma vette sattunud inimese uppumise põhjuseks pole vähene ujumisoskus, vaid just külm, mis tegevusvõime halvab. Hädasolijat tabab pluss 4 kraadises vees, mis on Eesti oludes jääaluse vee temperatuur, kiire ala-jahtumine. Keskealine mees võib sel puhul teadvuse kaotada umbes 10 minutiga.

Kuigi järvedel ja tiikidel võib kevade lähenedes jääkiht veel üsna tugev olla, tuleb arvestada, et voolaval veekogul sulab jää ilmaolude soojenemisel kiiresti. Jää peale kogunev sulavesi lisab koormust ning see muudab veekatte iga tunniga hapramaks. Samuti on jää alati õhem sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades.

Peale kalameeste pakub veekogudel käimine suuremat huvi ja põnevust lastele, kes ohtusid reaalselt ei taju. Palume lap-sevanematel sellele tähelepanu pöörata, selgitada lastele jääle mineku ohtusid ning mitte jätta väikesi lapsi veekogude läheduses järelevalveta.

erki remmelkoor,Lõuna-Eesti Päästekeskuse

ennetustöö büroo juhataja

Eesti Loomakaitse Selts korraldab korraldab koostöös Royal Caniniga kampaaniat, millega kutsume loomaomanikke üles oma lemmiklooma eest paremini hoolitsema ning neid steriliseerima/kastreerima, et ennetada hulkuvate kasside ja koerte arvu kasvu ja soovimatutest järglastest vabanemist julmal viisil. Samuti soovime seeläbi vähendada hulkuvate loomade arvu tänavatel.Kaasame käesolevasse kampaaniasse kliinikuid üle Eesti. Viljandimaal teevad käesoleva kampaania raames koostööd Männimäe ja Piia Vilu loomakliinikud, kes suudavad teenust pakkuda Viljandimaa piirkonna elanikkonnale. Lähemat teavet kampaania kohta ja operatsioonidele registreerida saab kuni 31. märtsini Eesti Loomakaitse Seltsi kodulehel www.loomakaitse.ee. Operatsioonid toimuvad vahemikus 21. märtsist 15. maini üle Eesti.Lisainfo: Merli Jürisoo, tel 5551 3492, [email protected]

eesti loomakaitse selts

oodatakse äikesevaatlejaidUuendatud ja senisest lihtsama vaatlusmetoodikaga Eesti Äikesevaatlejate Võrk otsib uusi vaatlejaid.Liituda võivad kõik huvilised sõltumata vanusest ja tegevusalast. Huvilistel palutakse endast teada anda kuni 25. märtsini 2011 tavakirjaga aadressil Sven-Erik Enno, Tartu Ülikooli Geograafia osakond, Vanemuise 46-326, Tartu, 51014, või e-mailiga aadressil [email protected]. Kirjas märkida kindlasti ära oma nimi ja täpne postiaadress. Uue vaatlusmetoodika täpne kirjeldus ja elektrooniline registreerumisvorm on saadaval Eesti Äikesevaatlejate Võrgu koduleheküljel aadressil http://web.zone.ee/eav/

Päästeamet kutsub kohalikke omavalitsusi, ettevõtteid, asutusi ja eraisikuid kontrollima, kas nende territooriumil olevad tuletõrje veevõtukohad, kanalisatsioonikaevud või muud ohtlikud augud on kindlalt suletud ja tuletõrje veevõtukohad tähistatud.Viimastel kuudel on sagenenud traagilised õnnetusjuhtumid, kus inimesed kukuvad lahtisesse veevõtukohta või kanalisatsiooni-kaevu ja hukkuvad. Eriti ohtlikus teeb olukorra see, et maapind on lumega kaetud, lahtised avad märkamatud ja inimene võib auku pahaaimamatult sisse jalutada.Ehkki paljud endised tuletõrje veevõtukohad ei ole täna kasutuses, tuleb maaomanikul sellest hoolimata ohutus tagada. Lahtised kaevud on ohtlikud ka lemmik- ja metsloomadele. Objekti ohutuse eest vastutab omanik – olgu see kohalik omavalit-sus, ettevõte, asutus või eraisik, kelle kohus on tagada, et tuletõrje veevõtukohad on kindlalt suletud ja tähistatud ning kanalisatsioo-nikaevud luukidega kaetud.Päästeamet kutsub omanikke enda valduses olevaid objekte ohutuks muutma ja inimesi tähelepanelik olema.Ohtlikest lahtistest veevõtukohtadest ja kanalisatsioonikaevudest saab teatada kohalikule omavalitsusele või politseile numbril 110. Helistada võib ka päästeala infotelefonile 1524, kust saab kohalike omavalitsuste kontaktandmeid ja soovitusi, kuhu probleemiga pöörduda.

Kanalisatsioonikaevud ja veevõtukohad ohutuks

VÕrkpalliplatsid kordaCredit24 Rahvaliiga kuulutas välja konkursi võrkpalliväljakute rajamiseks üle Eesti.2.–31. märtsini 2011 oodatakse kõiki võrkpallihuvilisi või kogu-konna sportimisvõimaluste eest hea seisvaid inimesi esitama avaldust oma kogukonna võrkpalliplatsi rajamiseks või korras-tamiseks. Konkursi „Võrguplatsid korda!“ raames on sel suvel plaanis män-guvalmis seada kümme võrkpalliplatsi üle Eesti, mis saavad uue võrgu, postid ja platsi piirid. Eesti Olümpiakomitee annab omalt poolt kõigile väljavalitud väljaku esindajatele võrkpalli palli. Iga meeskonna hooleks jääb mänguvahendite paigaldamine kui ka väljaku ettevalmistus ja hilisem hooldus. Konkursi „Võrguplatsid korda!“ raames esitatud võrkpalliväljaku eelistatud asukoht on kas munitsipaal- või kohaliku omavalitsuse maa. Eramaa on avalduse esitamiseks lubatud vaid juhul, kui maaomanik tagab avaliku ligipääsu väljakule ja mänguplats asub nähtavas, ligipääsetavas ning ohutus kohas. Taotleja peab asu-koha kohta lisama vabas vormis kooskõlastuse kinnituse, koos kohaliku omavalitsuse või eraomaniku kontaktandmetega. Vajalik on lisada ka selgitus, miks antud piirkonda võrkpalliväljakut rajada soovitakse. Soovitatav on lisada ka asukoha plaan ning fotod. Konkursi taotlusvormi ja osalustingimused leiab aadressilt www.volley.ee/vorguplatsidkorda. Täidetud dokumendid ja lisad tuleb saata hiljemalt 31. märtsiks e-posti aadressile [email protected]. Tulemused tehakse teatavaks 15. aprillil.Lisainfo: Tarvi Pürn, EVF peasekretär, e-kiri [email protected] tel +372 603 155.

Lõuna-Mulgimaa tellimisest

Jätkub Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna uuenenud ühislehe Lõuna-Mulgimaa tellimine 2011. aastaks.

Lõuna-Mulgimaa tellimusi (indeks 00927) võtavad vastu kõik Eesti postkontorid. Tellida saab lehte korraga aasta lõpuni või soovitud arvuks kuudeks, sh jooksva kuu lehte kuni 10. kuupäevani. Leht ilmub nagu varemgi kord kuus (välja arvatud juuli) ehk 11 numbrit aastas. Leheeksemplar maksab 26 senti. Lehe tellimishind kolmeks kuuks on 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne. Aastatellimus tervikuna maksab 2,86 eurot. Pdf-failina on Lõuna-Mulgimaa loetav ka internetis kohalike ajalehtede nimistust, samuti Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna kodulehekülgedelt www.abja.ee, www.halliste.ee ja www.moisakyla.ee

Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja meelis sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69404 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post [email protected] ja [email protected]

kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.

Abja lehekülgede esindaja lauri sepp. E-post [email protected]. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!

Mõisaküla linnavalitsuse juurespeatub pangabuss üle nädala esmaspäeviti kell 10.00–12.00(I kvartalis: 24. jaanuar, 7. ja 21. veebruar, 7. ja 21. märts)

Bussis saate:• nõu pangateenuste kohta• tellida ja kätte pangakaardi• makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta• teha arvuti abil makseid• sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning pangabussis pakutavate finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee, vajadusel konsulteerige pangatöötajaga või küsige lisainfot Swedbank ASi kontakttelefonil 6 310 310.

Alates 2011. aastast saab alustav ettevõtja taotleda KredExi käendusega stardilaenu ainult otse pangast. Senini oli võimalus taotleda stardilaenu ka EASi vahendusel, kuid laenu taotlemisprotsessi lihtsustamiseks saab stardilaenu taotlev ettevõte edas-pidi stardilaenuga seotud toimingud teha ühes kohas.KredExi stardilaen on mõeldud alustavate ja kuni 3 aastat tegutsenud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ning FIE-de uute investeerin-gute ja käibevahendite rahastamiseks. Stardilaenu programmi rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond.KredExi käendusega stardilaene on väljastatud alates 2008. aasta märtsist. Selle aja jooksul on rahastatud 124 alustava ettevõtja projekte kogusummas 3 mln eurot. Peamiselt kasutavad ettevõtjad stardilaenu tegevuse alustamiseks või laiendamiseks, investeeringuteks põhivarasse ja välisturgudele sisenemiseks.KredExi ettevõtlusdivisjoni juhi Lehar Küti sõnul võib ettevõtte käivitamisel oluliseks takistuseks olla pangalaenuks vajaliku tagatise või tegutsemis-ajaloo puudumine.“Healt positsioonilt startimiseks saab alustav ettevõtja kasutada KredExi käendusega stardilaenu, mis suurendab oluliselt rahastamisvõimalusi ja toetab alustavate ettevõtjate kiiremat kasvu. Samuti võimaldab stardilaen maandada ettevõtluse alustamisega seonduvaid riske, kuna ettevõtja isiklik vastutus on piiratud 30-40%-ga laenusummast”, ütles Lehar Kütt.Nimetatud laenu saamise eelduseks on äriplaani olemasolu, mille et-tevalmistamiseks saab vajadusel tasuta konsultatsiooni maakondlikest arenduskeskustest. Lisaks saab ettevõtja EASi-st taotleda stardi- ja kasvutoetust. Stardilaenu väljastavad Swedbank, SEB Pank, Eesti Kre-diidipank ja Marfin Pank.Alustav ja kuni 3 aastat tegutsenud ettevõtja saab taotleda KredExi käendu-sega stardilaenu kuni 63 911,65 euro ulatuses. Sellest kuni 31 955,82 eurot saab kasutada nii investeeringute kui ka käibekapitali finantseerimiseks, 31 955,82 eurot ületavat summat saab kasutada ainult investeeringuteks.Erinevalt tavapärasest laenutootest piisab stardilaenu puhul ettevõtjal ta-gatise seadmisel isiklikust käendusest, mis katab 30-40% laenusummast. Ülejäänud, tagamata osale annab KredEx omapoolse käenduse.

Kristina samra

stardilaen otse pangast

pottsepa-tööd:

pliidid, ahjud, kaminad ehitus ja remont. Tel 5550 6605

(Hannes)e-post: [email protected]

Hoolitsegem ja vastutagem oma

lemmikloomade eest

Eesti rahva muuseum ootab võistlustöid

Eesti Rahva Muuseum kutsub Teid osalema traditsioonilisel teatme-materjali kogumise võistlusel.Teemal „Minu auto“ ootame lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi. Kui olete pikaaegne autoomanik, oleksime tänulikud mä-lestuste ja võrdluste eest, kuidas auto kasutus on muutunud võrreldes varasemate aastatega. Mida sümboliseerib auto: liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?Võimalik on esitada ka vabateemalisi võistlustöid. Vabateemaliste tööde puhul on eelkõige oodatud eelmiste aastate uurimisteemad nagu “Rõivastus nõukogude ajal“,“Kollektsioneerimine“,“Post minu elus“,“Turism nõukogude ajal“, „Isik ja võim: kokkupuuted võimu-esindajate ja ametiasutustega“, “1990ndad aastad Eestis: suurte muutuste aeg ja argielu“. Samuti on oodatud kodukoha või talu kirjeldused, meenutused nõukogude ajast, eluloolised ja etnograa-filised materjalid.Rohkem infot ja teemasid pakuvad küsimuskavad, mida leiate veebis: http://www.erm.ee/kirjasaatjad . Soovi korral küsige küsimuskavu muuseumist.Käsikirjalised tööd palume vormistada A4-formaadis paberile. Neilt, kellel on arvuti kasutamise võimalus, eelistaksime kaastöid saada digitaalsel kujul e-kirjaga või CD-le salvestatuna. Mälestuste illust-reerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.Tööd palume saata kas e-postile [email protected] või aadressil Eesti Rahva Muuseum Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.