-
HAGERI KIRIKEesti Evangeelse Luterliku Kiriku Hageri koguduse
häälekandja
D
2005 5
etsember, nr
RAHUTULT JÕULURAHUSTElame kummalisel ajastul.K rvuti on rahu ja
rahutus.Raske on isegi elda, kumbnendest on esikohal. Kordks, kord
teine.
J ule on traditsiooniliseltpeetud ikka rahu p hadeks.J
uluevangeelium r gibrahust maa peal, mille toobkaasa J ululapse s
nd. Kuip rata oma pilk aga meiet nastele askeldustele, siistuleb
ausalt tunnistada, etneed on p ris rahutud. Kurdame aja nappust.
Kurdamearmastuse v hesust.Tahaksime k ikjale j uda jaikka enam
saavutada.Kunagi ei saa k llalt.T si, ega j uluevangeeliumkuhugi
kadunud ei ole.Kiriku kuulutuse s gavaimsisu on seesama, mis see
onajast aega olnud: Jumal onarmastus. Jumal on maailman nda
armastanud, et ta onandnud oma ainus ndinudPoja… .Kas meist on aga
t na selles numi kuulajat ja sellesseuskujat? Pigem on ju nii,
etkui kuuleme s na “usk”v ljaspool kirikut, olgu siiskooli usu
petuse v i usklikkuse kui sellise kontekstis,toob see endaga kaasa
enneolematu tormi. Ei ole vasthtki teist teemat meie his
konnas, mis v ljaspoolp evapoliitikat, meie meelinii erutab ja
erinevatehinnangute osaks saab.Tuleb otsida sobivaid s nuja iget h
letooni, et rahu
tuses r kida Jumala rahust.Jumalas na (Piibel) kasutabvaimsetest
asjadest r kimiseks sageli v ga v imsaidja meeldej
vaidpiltjutustusi: Kord oli Jeesusj ngritega paadis tormiselmerel.
Lained loksutasidpaati p ris korralikult.J ngrite osaks oli
rahutus,Jeesus aga magas.“Miks Jumal laseb sellistelasjadel s
ndida, miks Jumalei hooli meist” k sisid ehkj ngrid toona. Sama k
simemeie t na oma konkreetsetehirmude ja rahutuse keskel.On ka
vastupidine pilt: KuiJeesus v itles Ketsemaniaias oma vaimulikku v
ilust, et oma osas ustavaks
j da, j ngrid magasid.See kummaline vastuoluannab p hjust ka t
naseshiskonnas m elda kirikulesande ja s numi peale.
Ma ei arva, et meie p lvkonna soovid ja valvsus onseotud ainult
argielu p evaprobleemide lahendamisega.Inimeseks olemise k simused
peavad ka t na saamaomad vastused. Siiski olemevarakapitalistlikus
hiskonnas lasknud end liiga paljum jutada kaupmeestest.Nemad p avad
meileselgeks teha, et oleme sedav rt, et tarbida. Olla t hendab
siiski rohkemat.Tuleme veel korraks Piiblipiltlike lugude juurde:
Kui
J ngrid on hirmul oma saatuse p rast, seisab Jeesussealsamas,
nende keskel,isegi suletud uste taga jar hutab: “Rahu olgu
teiega”.Nii korduvalt. Rahul, mistuleb Jumalalt, on olulineosa, et
rahutusest ei saakspaanika ja lootusetus.Jeesus tleb: Rahu ma j
tanteile, oma rahu ma annanteile. Mina ei anna teilen nda, nagu
maailm annab.Teie s da rgu ehmugu jargu mingu araks! (Jh 14,27)
J ulurahu t siselt v ttes jaseda soovides,
õ
õ
õ
õ
-
õ õ
õ õ
õ
õ
õ
õ õ -
-
-
õõ -
õ-
õ
õõ t-
õõ
õõ -
-
-
-
õ
-
-
õ
õ
õ õ õ
ö
ü
ü
ää
ü
öö
ä
ä
ä
ü
ü
ü
ä
ä
ü ü
ä
ä
ää
ää
ää
ä
ää
ü
ä
ü
ü
ü
ü ü
ä
ää ü
ä
ü
ü
ä
ü
ä
ü
üü
ää ä
ü
ä
ü ä
ü ä
ä
J ri Vallsaluü
Hageri kirik, 2005 advendiaeg.
KOGUDUSE MAJAPIDAMISEST 2005Tagasivaade 2005. aastaleAasta
tagasi m tiskles meiekoguduse petaja 2005.aastale vaadates j
rgmiselt:„Eelolev aasta t en oliselt eitule eelnevatest
oluliselterinev, sest oleme jubaviimase 10-15 aasta
jooksulniikuinii elanud revolutsioonilises meeleolus…“.N d on 2005.
aastal ppemas. J in m tlema,kuidas seda siis v rreldaeelmistega.
hest k ljest oli
meie petaja prognoos ige– ega me ei ole t esti koguduses suurt
revolutsiooni leelanud, ometi on sellelgiaastal ht-teist
toimunud.Aasta alguses toimusidkoguduse juhtorganite valimised,
mille tulemusel vahetusid mitmed vanemadnooremate vastu.Teatepulga
on ka meieendised kirikumehed – Evaja Helmut Hirs – le andnudMalle
Teekivile. Siinkohal
t nan k iki, kes ustavalt onoma ameteid kogudusespidanud, kuid n
d k rvalej nud. Soovin teile k igilerohkelt nnistust!Kindlasti oli
erakordsekss ndmuseks kevadinemetsaistutamise talgup ev –see oli le
ootuste rahvarohke. Tihti v ib kuuldaarvamust, et t nap eva
inimestel ei ole enam aega talgut d teha, k igil on omari ajada.
Siinkohal tlen
k igile talgulistele eriliset nu, kes oma kiire eluk rval
selleks aega leidsid!Uus koguduse n ukogu onusinasti t le hakanud
jajuba mitu koosolekut pidanud. On moodustatud mitmeid toimkondi,
nendestosade tegevus on ka praktiliselt k ivitunud. N itekslaste-,
noorte- ja perettoimkond on korraldanudkolm perep eva
Hageripalvemajas.
õõ
õ
-
õ õõ
õ õõ -
--
õ
õõ
õ
-õ
--
õ
õ
õõ
--
-
-
ä
ä
üü
ä
Ü ü
ü
ü
ü
ä
üü
ää
ü
ä
ü
ä ä
öö
ä ü
ä
öö
ä ä
öö
ä
-
HAGERI KIRIKEesti Evangeelse Luterliku Kiriku Hageri koguduse
häälekandja 200 , nrdetsember 5 5 2
KOGUDUSE AASTANEKEELPILLIANSAMBEL 10P hap eval, 4. septembril,t
histas Hageri kogudusekeelpilliansambel oma tegutsemise 10. aastap
eva kontserdiga kodukirikus.Praeguses koosseisus on viisliiget:
viiuldajad Kairi Pruul,Katrin Kaljuste, KristiinaKaljuste, Mirjam
Lend ningt ellist Lauri Lend.Pidup eval oli abij uks H liR tter.
Ansamblit juhendabJanis Zorenberg. Hageriskutsutakse teda rohkem k
ll
lihtsalt vanaisaks.Vaadates tagasi m dunudk mnele aastale on m
rgatamuutusi ja arengut.Pisikestest plikatirtsudest,kes p dlikult
pillidest helisid v lja meelitada ritasid,on sirgunud noored
neiud,kes n d kuulajaid v luvadoma kauni ja professionaalsem nguga.
Viiuli-t drukuteleon lisandunud ka t ellom ngijast noormees. heh
lsedlood on asendunud
mitmeh lsete helit dega.Keelpilliansambel teeniskaasa p hap
evasel jumalateenistusel ja andis p rastjumalateenistust v
ikesekontserdi. Erilist naudingutja muusikalist elamustpakkusid
G.F.H ndeli“Passacaglia”, J.S.Bachi“Aaria” ja J.Pachelbeli“Canon
per 3 violini e Bassocontinue”, mis k lasidsuurep rases ja s
damlikusesituses.
Hageri kogudus on ksv heseid kogudusi, kus onoma
keelpilliansambel. Sellele on p hjust r mu ja t nu
tunda.Soovime oma noortele j tkuvalt m ngimise r mu,vanaisale
tervist ja j udueestvedamisel ning kuulajatele ilusaid
muusikalisielamusi.
ü ä
ä
ä
š
ä ä
ü
ü
öö
ü ä
üü
ä ü
üü
ä ü
š ä
Ü ää
ää öö
ü ä
ä
ä
ä
ä ü
ü
ä
ü ä
ä
ä
--
õ
-
õ
-
-
õ
õ õõ
-õõõ
-
Aivi Maasalu
Juhatus on muude jooksvatek simuste k rval t siselttegutsenud
kiriku k ttes steemi uuendamise plaaniga.On kaalutud
mitmesuguseidvariante ning hetkel on otsuslangetatud – vahetada
olemasolevad elektrikalorifeerid lik ttekalorifeerivastu. Otsuse
tingis asjaolu,et elektri kw/h hind j rjestt useb ja sellest
aastastlisandus veel peakaitsmemaks, mida tuleb ka suve
kuudel maksta, kuigi me siiselektrit k tteks ei kasuta.Kui see
raha li peale kulutada, siis v ime v im samaagregaadi muretseda,
mispeaks soojemat hku puhuma. Veel nimetan seda, etfirma „R
ndmeister“ on kasellel aastal kolm kirikuakent ra restaureerinud.K
ige rohkem teeb agar mu see, et kogudusega onka m duval aastal
liitunudmitmed uued liikmed –
ristimise ning leeri petusekaudu.Hea on seegi, et kogudusetavap
rane tegevus on saanud takistamatult toimuda.Pean silmas
jumalateenistusi: kski teenistus pole raj nud. Kui oma petaja
onolnud mujal ametikohustusit itmas v i puhkusel, siis onikka
leidunud asendaja, kesteenistuse l bi viib. Seegi onsuur nnistus,
et Hagerikirikus k lab peaaegu igal
teenistusel koorilaul v ipillim ng.Soovin Sulle, hea
lugeja,nnistatud j uluaega ja ra
unusta, et ka uuel aastal onp hap ev siis igesti p hitsetud, kui
oled jumalateenistusel osalenud. R msakohtumiseni kodukirikus!
Juhatuse esimees
ü
ü ü
ü
ä
ü
ä
ä
öö
ä
ü ä
ää
ä
ä
ä
ä
ü ä ü
õ õ-
--
õ
õ--
õ -õ õ -
õ -
õõõ
õ
-
-
õ
õ
õõ
õ
õ õ
õ --
õõ
Agu Kaljuste
Algus lk.1
Hageri viiuldajad, sept. 2005.
PERSOON: ORGANIST MAI MÄNDKuidas algas Sinu teemuusika
juurde?Minu tee muusika juurde saialguse lapsep lvekodust.Kasvasin
J el htmes viielapselises peres teise lapsena. M lemad vanemad
olidk llalt musikaalsed, laulsidh sti, kodus lauldi meil tihti.Ema
m ngis 47 aastat(1944-1991) J el htme kiri
kus orelit, olles seda enamasti omal k el ppinud.Varajase lapsep
lve m lestused ongi mul seotud sellevana v ikese maakiriku
jaoreliga, kus ma alatihti emak rval istusin ja tema m nguj lgisin.
Hiljem toimusidkoguduse segakoori harjutused meie kodus ja
meie,lapsed, kuulasime neid
tahes-tahtmata pealt.Lapsena ma ei m elnud k llsellele, et
tulevik v iks ollamuusikaga seotud; algkoolieas tahtsin saada
veoautojuhiks. Need veidi poisilikudhuvid on mul v lja l
nudhiljemgi.Kui meil kodus veel klaveritpolnud, p dsin
olemasolevast harmooniumist omal
algatusel helisid ja viisijuppev lja v luda, ise nootitundmata.
Vana saksa tiibklaver osteti meile mu 12.s nnip evaks.Muusikat
ppima hakkasinsuhteliselt hilja, alles 10-aastasena, sest maal
eladespolnud selleks erilisi v imalusi. Algul v tsin
lihtsaltklaveritunde, m ne aasta
õõ -
-õ
õ -
-õ
õ -
õ
-
õõ
--
-
õ-
õ
õ -õ
õ
ä
ü
ä
ä
ä
ä
ä
ä
ä
ä
ü
ä öö
üü
ä
ü ä
-
3 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Hageri koguduse häälekandja
200 , nrdetsember 5 5 HAGERI KIRIKAlgus lk.2
p rast l petasin klaveri alallastemuusikakooli. P hikooliajal m
ngisin veelmandoliiniorkestris ja proovisin akordioni, aga olenneed
pillid n d unustanud.
Ema oli v lja uurinud, etUsuteaduse Instituudi juurespetatakse
ka kirikumuusi
kuid ja nii ta viiski mu sinnakirikumuusika osakondakatsetele,
kui olin 14-aastane. Orelim ng mind siis jubahuvitas, olin seda ema
k rval proovinud ja see tundusp nev. Oreli ppimist eisaagi v ga
noorelt alustada,sest lapse jalad ei ulatupedaalideni. Esimest
kordam ngisin J el htme kirikusp ris ksinda terve jumalateenistuse
1965.a. suvel, kuiolin sja 15-aastaseks saanud.Osakonnas tuli ppida
orelit,ldklaverit, solfed ot, har
mooniat, koorijuhtimist.Muusika ppimise aeg UI-slanges kokku
Maardu Keskkoolis ja hiljem k rgkoolisk imise ajaga ( ppisin
Tallinna Pedagoogilises Instituudis raamatukogundust
jabibliograafiat). Tallinnastelasime 22 km kaugusel,s itmist oli h
sti palju jaaega tuli osata planeerida, etj uaks k ik asjad tehtud
japitud. M letan, et tihti
kirjutasin siti n itekskirjandeid v i tegin matemaatika
lesandeid (matemaatika oli ks mu lemmikppeaineid).
UI-s olid muusika petajateks Johannes Kappel, VilgoLinask, Mare
Orgse, HellaTedder. Oreli petajaks olialgusest peale prof.
HugoLepnurm, kes ei pidanudpaljuks petada l nklikumuusika lise
hariduseganoori, kellest v is edaspidiloota kiriku t
tegijaid.ppisime oreli
registreerimist, koraalim ngu p hit desid jajumalateenistuse
muusikalistkujundamist, samal ajal tulipidevalt tegelda p ris n
udlike orelipalade ppimisega.Tunnid toimusid tavaliselt
Tallinna Toomkiriku orelil,vahel ka konsistooriumi v ikesel
harjutusorelil. Suvitiarmastas professor s itaKuusalu kirikusse,
kus siistema pilased j rgem datunnis k isid. Alati polnudk ll
tahtmist minna, juhtussedagi, et hiilisin orelitunnistk rvale, kui
olin v he harjutanud. Lepnurm oli n udlikpetaja, m nikord v is
tapilase p hjalikult l bi noo
mida ja epistlit lugeda. Tematundides sai paaril korralnutta ka,
aga teinekord silitas ta j lle pead ja olijulgustav. Ega me r
kinudainult muusikast, vaid ldseelust, ta p dis edasi andaoma t
ekspidamisi ja arusaamu.Harjutada sain oma kodukiriku J el htme
orelil.
ksinda t hjas kirikus harjutamise ajal sai ka ksjagujulgust ja
vaprust treenida.M nikord olin seal tugevaikese ajal, teinekord
tuli
j lle m da pugeda surnukirstust, mis kitsas kirikueeskojas
seisis.ppimise ajal “komandee
riti” mind tihti orelit m ngima mitmele poole le Eesti,kus
organisti parasjagu vajaoli. See andis tegelikult heapraktika, sest
iga orel on erinev ja nii sain ma nendegatutvuda ja neid
proovida.
Hageri kogudusse sattusinnii, et abiellumisega 1971.a.tulin
Kohilasse elama.Selleks ajaks olid pingudkirikumuusika osakonnasl
petatud. Marta Tori, kes oliHageris juba kaua organist jakoorijuht
olnud, oli r musabilise le ja kutsus mindm nikord enda asemel
orelitm ngima v i laulukoorisaatma. Juba varsti tegi taettepaneku,
et v iksingiorganisti kohustused t iestile v tta. 1972. aasta
algu
sest asusin iseseisvalt t le,jaanuaris t itub sellest niisiis 34
aastat. See aeg onv ga kiiresti l inud, ise ka eiusu, et neid
aastaid nii paljuon. V ikesed vaheajad olid
seoses laste s nniga. Algulasendas mind vajaduselMarta, hiljem
Kersti Tarve jamu oma t tred Riina jaMirjam, kui nad olid
jubasuuremaks kasvanud ja muusikat ppinud.Nii kaua vastu pidada
onmind aidanud see, et orelim ng pole mulle ainult t ,vaid
kutsumus, siseminevajadus, sellest ammutan uutenergiat ja r mu.
Vahelharva saan kirikus istuda nii,et ei pea orelit m ngima.
Selsuvel k sisin siiski esimestkorda kolmen dalase puhkuse, sest
tundsin selle j relet esti vajadust.
Iga jumalateenistus on s ndmus, see v ib olla nii s naliselt kui
muusikaliselt ilustervik. Eriti on meelde jnud kaks
jumalateenistust,mis kanti le televisioonis.Algul polnud kogemusi
egateadmisi, teine kord oli lihtsam. Need oli 1998.a. SuureReede
jumalateenistus ja2001.a. j ulu htu jumalateenistus.Tegime petajaga
minutiliset psusega ajaproove, sestjumalateenistus pidi mahtuma l
hema aja sisse, kuisee tavaliselt kestab. SuureReede
jumalateenistus l ksilusasti korda, varasem hirmja pinge kadusid
sel momendil, kui n gin retults mpaatset operaatorit.J ulu htu
jumalateenistusemuusikalise osa kujundasime nii, et koos oreligam
ngisid ka kaks viiulit,kaks trompetit, metsasarv jatuuba. Need
hilis htusedharjutamised tuledes raskirikus olid toredad ja t ised,
noored asjalikud muusikud Joeliga eesotsas andsidoma parima ja
tulemus olioman oline ning huvitav. Selj ulu htul laulis ka
meienoortekoor. T nu tele lekandele sai Hageri kiriku j uluhtu
teenistusest osa palju
rohkem inimesi kui kirikussemahtus. Oli muidugi suur
vastutustunne, aga mure jaettevalmistust sai tasutudilusa
tulemusega.Meelde on j nud mitmedritused 1980-ndate aastate
l pul, kus rahvusliku rkamise laine t i kiriku rahvastm nikord
puup sti t is;sellest ajast alates on olnudka palju toredaid laste
ritusi.Olude sunnil pidin 12 aastajooksul koguduse
segakoorijuhatama, kuigi tunnen, etkoorijuhtimine pole p risminu
ala (olen rohkemselline omaette nokitseja jaliiga tagasihoidlik).
Tollal olimeil h sti palju laulmisi niioma koguduses kui
paljudeskohtades le Eesti. P dsinusinasti koorile sobivaidnoote
muretseda, kirjutasinneid k sitsi mber, sestpaljundamisv imalused
olidsel ajal nullil hedased, vajadusel t lkisin laule, midaveel
eesti keeles olemas polnud. See oli t rohke aeg,aga r me ja
kordaminekuidj tkus kuhjaga ja alati olit nulikke kuulajaid.Oreli
taga olles on olnudpalju v imalusi n ha ja kuulda ligidalt, kuidas
muusikas nnib erinevate koorijuhtide k e all, instrumentaal- v
ilaulusolisti esituses. Hagerikirikus on k inud palju k laliskoore,
iga ks neist kordumatu ja oman oline. M nelj ulu htul on olnud
meeldej vaid hetki, kui viiuldajaEnno Soode, kelle isagi onsamas
kirikus koori juhatanud ja orelit m nginud, tulebkeset
jumalateenistust kiirustades, v tab oma viiuli,suleb silmad ja m
ngib hiirvaikselt kuulavalekogudusele andunult Saint-S nsi.Umbes 15
viimast aastatolen saanud k ik uue aastasaabumised vastu v tta
orelitaga, sest meie kirikus peetakse igal vana-aasta htulkell pool
12 aastavahetusevigiiliat. M ned minutid enne s da d on kirik pime
javaikne, siis l heb k ik valgeks, uusaastakellad l vadja lauldakse
v imsalt kirikuh mni… Tunnen, et sel hetkel on siin, oreli taga
justminu ige koht ja kusagilmujal ma ei tahakski olla.
ä
ä
üü
ä
ä
ä
ä ä
ä ü
ä
ü ž
ä
ä
ä
öö ä
ü
ü
ü
öö
ä
ä
ä
ä öö
ä
ü
ä
ä
ä
ää
ü
üü
ä
Ü ü
ü
ä
ä öö
ä
ü
ü
ä
ä
ü
öö
ä
ä ä
ä
ü
ü
ä öö
ä
ü
ä
ä
ü
ää
ü
ä
ü
ä
ä ää
ü
ä
ä
ö
ä
ä ü
öö
ää
ü
ä
ü ä
ü
ä
ä
ü üü
ä ü
ä
öö
ä
ä
ä
ü
ä
ä ü
ü
ä
ää
ä
ä
ü öö
ä
öö
ü
õõ
-
õ -
-
õ -
õ õ
õ-
-
õ-
õ-
õõ -
-
õ
õ õõ
õ --
-õ
õ -
õ
õ-
õ
õ-
õ õ
õ -õ
-
õ
õ
õ -õ
õ õ õõ õ -
-
õ -
-õ
-
õ
-
õ --
-
õ
õ
õõ
õõ
õ
õ -
-
-õ
-
õõ
-
õ
-õ õ -
-
-
õ õ -
õ
-
-
õ õ-
õ
--
õ õ-
õ -õ
õ -õ
õ
õ-
õ-
õõ
õ -
-õ
--
õõ õ -
-
-õ
-
äe
õõ
-õ
õ -
õ -
õ-
õ
Miks just orel? Millal jakus esimest korda orelitm ngisid?
Koolid,petajad.
Kuidas sai Sinust Hagerikoguduse organist?Mis onaidanud Sul nii
kaua vastupidada praktiliselt ilmapuhkuseta?
Millised s ndmused jaritused sellest ajast on
eriliselt meelde j nud?Lisaks organistit le oledSa juhatanud
kogudusesegakoori, kirjutanudpalju noote jne.
ä
ü
ü
ää
öö
õ
-
R gi pisut Hageri kirikuorelist – kuidas ksteisegahakkama saate?
Misr mustab, miskurvastab?
ää
ü
õõ
Orel on v ga keerukaehitusega instrument. Igaorel on unikaalne,
tavaliseltehitatud just selle ruumijaoks, kus ta asub. Hagerikiriku
orel on s ntees mitmete meistrite t st. P hiosas koosneb see
/1851.a./Carl August Tantoni ehitatudorelist. XX sajandi algul
onorelimeister GustavTerkmann seda instrumentisuurendanud ja
moderniseerinud. Orelil on 2 manuaalija pedaal, 21 registrit, see
onmehaanilise traktuuriga, vaidII manuaali registril litus
onpneumaatiline. Vilestikkoosneb mitme erinevavalmistaja viledest.
Peaaegutervikuna on j nud kasutusse kogu omaaegse Tantonioreli
vilestik (seega on needviled le 150 aasta vanad!),XX sajandi algul
lisas Terkmann puitvilesid, lisatudmetallviled on
Laukhuffisttellitud.Lisaks oreli prospektile,m ngupuldile ja
orelikapile,mis asuvad kirikuruumis,vajab orel ka tuuleseadist.L ts
asub oreli taga kellatorni all eraldi ruumis, elektriventilaator
aga kiriku tornis korrus k rgemal.Kuna orel on rmiselt keeruka
ehitusega, on selleparandamiseks tingimata vajalik erialane
ettevalmistus.Aastak mneid tagasi ei saanud seda n uet kahjuks t
ita,sest orelihooldajaid ja–meistreid, kes seda t dtunneksid, oli
lihtsalt v gav he. Oreli rikke korral pidiorganist k igepealt ise p
dma probleemi lahendada.Esimesed esmaabinipidjuhuks, kui oreliga
ootamatult midagi juhtub, petasmulle selgeks vana orkestri-ja
meeskoorijuht PaulPilves. Alati olid mul orelijuures kaasas
taskulamp,haamer ja kruvikeeraja.Juhtus, kui m ni vile j ih dma, et
tuli jutluse v imuu pikema m ngupausiajal k hku k lgluugist
orelisisse ronida, viga les leidaja p da see korda teha.Vahel see
nnestus, vahel
mitte. N d, kus juba aastaid hoiab oreli tehniliselseisukorral
silma peal orelihooldaja Toomas M ev li,on olukord muutunud
paljuparemaks. Selliseid ebameeldivaid llatusi tulebharvem ette ja
alati saabToomast kohe informeerida,n u k sida v i teda
appipaluda.Oreli viled on praegu rahuldavas seisukorras. Muretteeb
aga m ngumehhanisme. traktuur, mis on valmistatud v ga kerge
konstruktiooniga ja on praeguseks
halvas seisukorras. II manuaali traktuur on
praktiliseltkasutamisk lbmatu, Imanuaali ja pedaali omad onparemas
seisus. Praktilisest s v ldingi praegu II manuaali kasutamist, kui
v imalik. Orel ei ole praeguenam eriti usaldusv rne,tuleb palju
pingutada, etsellel saaks viisaka kvaliteediga m ngida.
Kindlastivajab orel kapitaalremonti,see aga n uab suuri rahalisiv
ljaminekuid.Niipalju siis oreli tehnilisest
poolest ja muredest seosessellega. Orel on aga eelk igepillide
kuningas, terve orkester he m ngija k es.Valitseda kogu seda
orkestriton tlemata tore tunne,mulle endale pakuborelim ng suurt r
mu jarahuldust. Ehtsal vileorelilm ngimine on elamus omaette, see
on looming, elavmuusika. Sama palakorduvalt m ngituna polekunagi t
pselt seesama. Igalorelil on oma hing. Ma usun,et paljud elu
ilusamad ja levamad hetked on mul olnudjust oreli taga.Orelim ng ei
ole f siliseltkerge, k ed-jalad t tavadkogu aeg ja t helepanuv ime
peab hea olema. P rastseda, kui olen n iteks j uluhtul m nginud j
rjest kaks
poolteisetunnist jumalateenistust, olen nii f siliseltkui
vaimselt p ris v sinud.Orelim ng p hinebki healkoordinatsioonil, j
lgidatuleb kahte-kolme noodiridakorraga, m ngides m lemak e ja m
lema jalaga; s.t.pea peab h sti t tama. Prof.
Lepnurm tles ikka, et egaorelim ngus muud kunstiolegi, kui igel
ajal igeltklahvilt s rm v i jalg rav tta. Selles on t esti t
eterasees.N d, kus Hageris onmitmel aastal tavaks saanudigal
jumalateenistusel muusikat esitada, tuleb seda aeg-ajalt ka
organistil teha -otsida v lja sobivad palad,need selgeks harjutada
jajumalateenistusel m ngida.Tegelikult meeldib mullejust
harjutamise protsess.Uus pala, mida varem polem nginud, v ib
esimeselproovimisel tunduda letamatult raskena. Kui harjutada
selgemaks k tepartii,saab hiljem pedaali (jalad)juurde lisada. Just
seda k te-jalgade koost d ja koordinatsiooni tuleb
lihtlabaseltmehaaniliselt treenida,korduvalt ja korduvalt. See,kui
hakkad juba muusikatkuulma ja sellest r mutundma, tuleb palju
hiljem.Heliloojatest meeldib mulleBachi m ngida, tema muusikas on
mingi v ramatu loo
ä
ü
öö
ü
ää
ü
ä
ää
ü
ä
öö
ä
ä
üü
ä
üü
ä
ä ü
ü
üü
üü
ä ä
ü
ü
ä
ä
öö ä
ää
ä
ä
ü ä ä
ü
ä
ä
ä
ä
ü
ä üü
ä öö
ä
ä
ä
ä ä
üü
ä ä
ä
ä
ä
ä
ä öö
ü
ä
ä
üü
ä
ä
ä
ü
ä
ä
öö
ä
ää
-õ -
-
-
-
õõ --
-õ
-
-
-õ
õ -
-õ
õõ
õ
-
-
-
õ õ
-
--
s-
õ
-õ -
-
õ
õ-
õõ
-
-
õ -
õ -õ
-
õ -
õõ
õ õõ õ
õ õ õ
-
õ-
-
-
õõ
--
HAGERI KIRIK Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Hageri koguduse
häälekandja 200 , nrdetsember 5 5 4Algus lk.2
Hageri kiriku orel
-
gika. Kui ks pala selge, eil he see naljalt enam k test“ ra”.
Just Bachi m ngidestunnen vahel selgesti, et olennagu t riist
muusika loojaja muusika vahel, see muusika voolab l bi
minu,kusjuures ma v in eneseolemasolu t iesti unustada.Orelim ng on
mulle t ks jahtlasi puhkuseks, enesev l
jenduseks. Hea on tullap rast v sitavat t p evakirikusse,
kuulatada m nihetk seda s gavat vaikust,mis on omane ainult t
hjalekirikule, ja asuda siisharjutama. Oreli taga kulgebaeg
teistsuguse kiirusega,ununeb k lm kirik ja t hik ht, kaks tundi v
ibm duda t iesti m rkamatult. Kahju, et seda aegaoreli ja minu
jaoks eriti paljuei ole, sest p hit on mul juhoopis
raamatukogus.
21 aastat olen Hageris ttanud koos legendaarsekiriku petaja Paul
Saarega.Sellest ajast on palju headmeenutada – jumalateenistused,
kiriklikud talitused,k latunnid kodudes, kusmeie lauluansambel v
gapalju laulmas k is. Paulv ttis mu 1970.-80. aastatelorganistina
kaasa ka ingeri-soome kogudusse Petroskois, kus ta oli hooldaja
petajaks. Seal olid koguduselalgul v ga kitsad olud, pisikene ruum
puup sti rahvastt is, aga laulda nad tahtsid jahea oli neid
harmooniumilsaata. Pidin kohanema soome kiriku liturgiaga
jasoomekeelsete jumalateenistustega. Olin PedagoogilisesInstituudis
veidi soome keeltppinud ja n d sai keele
oskust ka praktikas proovida.Pauli tohutu energia jaettev
tlikkus ei lasknud meilkunagi h tta j da, igastt barastki
olukorrast, midapikkadel reisidel ikka juhtub, tulime alati v
lja.Viimased 12 aastat t tame
koos J ri Vallsaluga. J ril onilus ja v imas lauluh l, misannab
jumalateenistustelev ga palju juurde.Arusaamatusi pole meilolnud.
petaja ja organistihea koost ja teineteisem istmine on oluline,
sestme veame ju n. . htevankrit.Kui mind on mujale m ngima
kutsutud, l hen alatihea meelega. Nii nagu polekahte identset
vileorelit, onka kiriku petajad erinevadisiksused ja iga kohtumine
jakoost annab midagi uut.Neid armsaid petajaid,kellega kokku
puutunudolen, on v ga palju, nimesidei j ua nimetada. Paljud onjuba
igavikuteele l inud, agaolen t nulik, et v isin neidoma teel kohata
ja nad onminusse oma j lje j tnud.N d, kus mu vanem vendja m lemad
v imehed onkiriku petajad, on koguduset probleemid meil perekonnas
pidevalt jutuaineks,saan kursis olla mitmekoguduse t de ja
tegemistega.Palju aastaid, alates selle
loomisest 1967.a., oli mulnn k ia laulmas
Usuteaduse Instituudippekooris, mille t htsus
eesti vaimuliku muusikaelluj misel, ettekandmiselja
edasiviimisel n ukogudeajal on hindamatu. Meiekoorijuhtidest on
eriti s ravatena meelde j nudJohannes Kappel ja HugoLepnurm, kes
elasid jat tasid t elise missioonitundega. P rast m
neaastastvaheaega l ksin t navuuuesti laulma KOSK koori(see on
koorijuhtide jaorganistide segakoor), kuslisaks meie oma
dirigentidele k ib juhatamas ka Jan-J rgen Wasmuth Saksamaalt, oma
ala suurentusiast, koorimuusikapropageerija ja edendaja.Tema k e
all laulmine onelamus, eriti huvitavad onhisprojektid tema
saksa
kooriga.Organistit s olen kokkupuutunud paljude koorijuhtidega
ja nende t d alatiaustusega j lginud. Imetlenkoorijuhte, kes
suudavadlauljatele mingil s nulsele
tamatul kombel, mitte ainults nade, k te ja miimika abil,vaid
kogu oma olemusegaselgeks teha, mida nad neiltootavad. Vaimuliku
muusikalaulmisel on minu meelestnii, et kui lauljad ise usuvadseda
s numit, mis muusikason, siis j uab see kakuulajateni. Esitus ise
eipruugigi olla k ige perfektsem, t htis on siirasratund mine oma s
dames
ja vajadus seda edasi anda.
Hageri koguduse muusikatraditsioonid on alati tugevad olnud.
Paaril viimaselaastak mnel on lisandunudpalju noori inimesi ja t
nusellele on praegu kogudusemuusikaelus head ajad, onErinevaid
kollektiive ja tegijaid. Mitmedki noored onsaanud korraliku
muusikalise hariduse, suudavad healtasemel vedada kollektiive,mille
eesotsas nad on.R mu teeb meie keelpilliansambel, mis on saavutanud
t elise professionaalsuse v rreldes selle ajaga,mil nad v ikeste t
drukutenaalustasid. Puhkpilliorkesteron tegutsenud le 50 aasta,m
ngijate lastest saavad j lleuued m ngijad. On nii vanemaid kui
nooremaid lauljaidja v ga tublid koorijuhidSigrid, Merle ja
Maarian.J b vaid soovida, et nooredei v siks, et oleks peale
kasvamas uusi muusikast huvitatud inimesi ja see ilus tv iks j
tkuda.
Ma olen positiivse ellusuhtumisega ja p an asjades ja
olukordades n hapigem head kui halba. V gaolulised on mulle
kodu,Perekond, e ja vendadepered, kallid
laulukaaslased,kristlastest ed-vennad. Peanennast v ga rikkaks,
kuim elda l hedasi inimesi –abikaasa, kaks t tart ja poeg,neli
lapselast, kaks v imeespoega. On teadminej rjepidevusest – meie
sugu
ü
ä ä
ä ä
öö
ä
ä
ä öö
ü ä
ä ä öö ä
ü
ü
ü ü
öö ä ä
öö
öö
ü
ä
ä
ä
ü
ä
üü
ä ää
ä
ä
öö
ü ü
ää
ä
öö
ö ü
ä
ä
öö
ä
ä
ä
ä ä
üü
ä
öö
öö
ä
ä
ää
ä
ää
öö
ä
ä ä
ä
ü
ä
ü
öö
öö
ä
ä
ä
ä ü
ü
ä
ä ü
ü
ä ä
ä
ä
ää
ä
öö
ä
üü
ä
ä
ä
ä
ü
ä
ä
-
õ
-
õ
õ õ-
õ
-
õ
-
õ
-õ -
-
-
-
õ --
õ
-
õ
õ-
õ
-
õ
õ
õ
õ
õõ -
-
-
õ
õ
õ
-
õ -õ
-
-
-
õ -
õ
õõ
õ -
-
--
-
-
õõ --
õ -õ
-
--
õ
--
õ
õ
õ
-
-
Organistina oled Sakoost d teinud paljudeerinevate vaimulike
jakoorijuhtidega. Milliseidkogemusi ja muljeid olednendest
kokkupuudetestsaanud?
Mida Sa Hageri kogudusemuusikaelust arvad?
Mida oma elus olulisekspead ja v rtustad pealemuusika? Millega
veeltegeled?
öö
ää
5 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Hageri koguduse häälekandja
200 , nrdetsember 5 5 HAGERI KIRIKAlgus lk.2
Mai Mänd
-
v sas oli esimeseks orelim ngijaks ema vanaonu,k ster Hans
Jakumberg, kesm ngis 48 aastat J el htmekirikus orelit, siis minu
emaAino Leedj rv, kolmandasp lves mina ja neljandas mum lemad t
tred, kes ka onorelim ngu ppinud (jubav ikeste t drukutena
istusidNad alati orelipingil teineteisel pool mu k rval). Riinappis
klaverit ja orelit,
Mirjam viiulit ja l petas kaKirikumuusikakooli.Tuleb osata r mu
tundav ikestest asjadest, ka igastavalises p evas on
kindlastimidagi head. Osata ollat nulik, n iteks tervise eest,sest
olen p ris palju haigeolnud ja tean, et head tervistei saa v tta
enesestm istetava asjana. Oluline onm rgata kaasinimest, mitteelada
nagu silmaklappidega.T htis on j da alatiiseendaks, s
ltumatahetkepoliitikast v i muudestm jutustest.Minu jaoks t hendab
Jumaleelk ige armastust. Sedaarmastust, mida meile niirikkalikult
kingitakse, saameju pidevalt jagada mbritsevatele inimestele,
seejuuresmitte ise vaeseks j des,
vaid ha rikkamaks saades.Kui suhe Jumalaga ja kaasinimestega on
korras, siisk ik muu tuleb iseenesest –r m t st, r m ka
kohustustest, sest hullem, kuihtki kohustust polekski.
Muusika pole elus mu ainuke eriala olnud, aastak mneid olen
raamatukogundusealal t tanud. Kohe pealek rgkooli l petamist
mulleRapla rajoonis erialast t dideoloogilistel p hjustel eiv
imaldatud, sest oli t iestim eldamatu, et raamatukogus t tav
inimene onseotud kirikut ga. Sellesthoolimata sain v ga heat koha
Tallinnas. Viimased13 aastat t tan KohilaG mnaasiumi raamatukogus.
Laste hulgas on heat tada, see hoiab ka ennastseesmiselt
noorena.Hobid: lugemine (armastanv ga luuletusi lugeda); k sit ,
mida nooremalt teginpalju, n d v hem; ristsnade lahendamine; aiat
;jalgrattas it. Puhkuseks jal gastumiseks vajanenamasti ksindust,
eritiloodust ja metsa. Aga paljuuut energiat saan ka lastelastega
tegeldes. Armastank ia headel kontsertidel, sest
t elise muusikaelamuse v ibsaada just sel hetkel vahetults ndiva
elava muusikakuulamisel.Olen nnelik inimene, sestsaan oma igap evat
stegelda nende asjadega, mismulle meeldivad – raamatudja
muusika.Mulle v ga meeldib m tehiina rahvatarkusest: n non see, kui
sul on midagiteha, kedagi armastada,millelegi loota.
J uluaeg on kindlastioodatud r mup ha.Kohustusi on rohkem
kuimuul ajal, aga need ei tundukoormana, sest j ulus
numikuulutamine muusika kauduon ju suur r m. Jagatudr m on alati
mitmekordner m. Ma usun, et j tkubaega k igeks –j
ulujumalateenistustel orelim ngimiseks, koorislaulmiseks, k
laliskooridekuulamiseks, kontsertidel jaj ulupuudel k imiseks,
omaperega olemiseks ja t tardeperede jaoks. J uluaeg eikesta kaua,
aga soovin, et
j ulur mu, j uluvalgust jas damesoojust j tkuks meilek igile
kogu aastaks –j ulus num ei aegu kunagi!
Olen t nulik omavanematele, et nad omal ajaljuhatasid mind
muusikajuurde, ma ise poleks v ib-olla sellist valikut teinudki.T
nan Hageri kogudust, kesmind noore inimesena siinomaks v ttis ja
kellega kooson olnud hea tulla l bi k iginende aastate, l
bikurvemate ja r msates ndmuste. Hea on m elda,et kirikus ei
esineta, vaidteenitakse Jumalat. Kui igalp hap eval k lav orelim
ngon peale mu enda veelkedagi r mustanud, siist nagem selle eest
heskoosJumalat.Soovin iga hele kaunist jar muk llast j uluaega
ningnnistatud uut aastat!
õ -
õ
õõ
õ
õõ
õ
õõ
õ õ -
õõ
õ
õ
-
-
õõõ õõ -
--
õ õ
õõõ -
-
-
õ-
õõõ
-
õ õ
õ
õõ
õõõ
õ õ
õõõõõõ
õõ
õ
õ
õ õõ õ
õõ õ
õ
õõ
õõõ
õ
õõ
õõ õõ
Intervjueeris
ä
ö
ä ä
ä
ü
ä
ä ü
ä
ä
ä ä
ä
ä
ä ää
ä
ü
ää
ü
öö
ü
ü
öö
öö
ä
öö
öö
ä
öö
öö
ü
öö
ä ä
öö
üü ä
öö
ü
ä
ü
ä öö
ä
ü
ä
ä
ü
ä
ü
ü ä
ä
ä
ä
ä
ü
ü ä ä
ä ü
ü
ü
J uluaeg – kas see on Sinujaoks oodatud r mup hav i kohustuste
koorem?
On Sul midagi veels damel?
õõõ
õ
Aivi Maasalu
ü
ü
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Hageri koguduse häälekandja
200 , nrdetsember 5 5 6HAGERI KIRIK
T tar Riina Ots:
T tar Mirjam Tiitus:
ü
ü
Oleme Mirjamiga emak rval orelikapis leskasvanud. V hemalt
jutluseajaks pugesime ikka sinnasooja. Meie jaoks oli seeprivileeg
t iesti enesestm istetav. Alles hiljemkuulsin, kui kadedad
olidteised lapsed meie peale.Aga eks me v isime omasahkerdamise ja
jutustamisega emale k ll parajakst liks olla. Kiriku remondiajal
1986 l huti orelipuldilkapp mbert ra, kuid nneks olime me selleks
ajaksjuba suureks kasvanud.See, et ma ldse selle pealetulin, et
minagi v iksinorelit m ngida, on arvatavasti ema „s ”. Tema
omaeeskujuga n itas, et see on
v imalik. Normaalselinimesel tekiks loomulikultsuur aukartus
pillide kuninga ees, nii et ei julge h stiorelipingilegi istuda.
Minujaoks oli see aga juba h stituttav paik.
Mai on olnud Hagerikoguduse organist koguminu eluaja. Et ema
igalp hap eval oreli taha istus,oli lahutamatu ja v galoomulik osa
meie pereelust. Samamoodi iseenesestm istetav oli minu jaokssee, et
ma hakkasin algulomal k el ja hiljem Kirikumuusikakoolis
orelitppima. Ema ja vanaema
eeskuju oli kindlasti silmeees, aga mingit sundust v i
suunamist k ll ei olnud,pigem oli see enda suursoov. Ma ei
osanud ju ietiklaveritki m ngida, kui jubapusisin orelil
pedaaligamatusekoraale m ngida(need tundusid lihtsamad)...Mai puhul
tuleb esile t statema suurt kohusetundlikkust - ta l heb kasv
ihaigena v lja, aga kui ta onlubanud kohal olla, siis ta altei
vea.
õ
-õ
õ-
õõ -
õ-
õ
-
-õ
-
õ
õ
õ
õ-
õ
ü
ä
ä
ü
ü
ü ä
ü
ä
üü
ä
ä
ä
ü ä
ä
ä
ü
ä
ä
ä
ä
Õpetaja J ri Vallsalu:ü
Mai on minule v ga olulineja t htis kaast line. Olensiiralt
imetlenud tema annetja ustavust oma ametis.K ike seda kroonib
temaleplikkus ja s bralikkus.Seda ilusat osa on ta tahtnudja
suutnud edasi anda ka
oma organistidest t tardele.Toomas Paul on kunagikasutanud
jumalateenistuselpetaja ja organisti lesan
netest r kides v rdlustomaaegses laevastikusadmirali ja
kontraadmiralirolliga. Siis, kui ei olnudveel laevastikus
laevadevahelist raadiosidet, pidiadmiral laevastiku eesotsasja
kontraadmiral viimasellaeval suutma teineteisem tteid ja plaane
taibata, etlaevastik tervikuna oleks kakeerulistes
olukordadesjuhitav. Nii on ka petaja jaorganisti koost l suuremt
htsus, kui ainult oma trategemine. Oleme olnud
Maiga selliseks koost ksv imelised ja seer mustab.
ä
ä öö
ü
ü
ää
öö
ä öö
ä
ööõõ
õ -õ
õ
õ
õõõ
Algus lk.2
Teised Maist...
-
7 detsember 5 5Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Hageri koguduse
häälekandja 200 , nr HAGERI KIRIKKULDLEER 2005
SUVELEER 2005
SÜGISLEER 2005
-
TEATED
Jumalateenistused Hageris
Jumalateenistused Sakus
pühapäeviti algusega kell 12.00*
pühapäeviti algusega kell 16.00*
toimuvad Hagerisiga kuu teisel ja neljandal pühapäeval
algusega kell 11.45. Alustame kirikus ja seejärel
töökogudusemajas.
Koguduse info Kairi Pruulilt (tel:5248396)
Koguduse info Anne Maasalult (tel:48 97381)
Koguduse info SigridPõld’ilt (tel:52 14339)
Koguduse info Joel Otsalt (tel.56622896)
Iga kuu kolmandal pühapäeval 10.30 kuulutuse tundkirikus
*alates
Mihklipäevast
toimuvad reedeõhtuti, täpsem info KätlinBarz`ilt
(Tel:56645672)
Pühapäevakoolit
Noortetunnid
,
,
,
,
M
unnid
keelpilliansambel
segakoor
kammerkoor “Lambertus”
puhkpilliorkester
uusikakollektiividesse oodatakse rõõmsalt kaasalööma!
EELK Hageri Lambertuse kogudusRegistr. nr: 80209464A/a
10802003930006
Koguduse kantselei:Tel. (048) 36-121
:õpetaja: 56 453660
internet ,www.eelk.ee/hageri ,[email protected]
Infolehevad
.F Jüri Vallsalu, Sigrid Põld; Arne Mänd, Juhan Põld
“Hageri Kirik” koostajad ootavad ettepanekuid jakaastööd
järgmise lehenumbri valmistamiseks. Samas täna
kõiki, kes käesoleva numbri valmimisele kaasa
aitasidotograafid:
Ajalehe koostasid: Aivi Maasalu ja Juhan Põld.Trükkimisetöö OÜ
ERKOTRÜKK
EELK Kirikukogu otsusega on
Kuu sissetulek: Liikmeannetus aastas:1000.- 120.-2000.-
240.-5000.- 600.-8000.- 960.-
* Igaaastane liikmeannetus on koguduse liikme kohustus
omakoguduse ees
* Liikmeannetust on võimalik tasuda ka osade kaupa
* Liikmeannetust on võimalik tasuda sularahas kogudusekantseleis
või pangaülekandega koguduse pangaarvele
ularahaga tasumise puhul saab inimene sellekohase kviitungi
* Koguduse pangaarve: Eesti Ühispank, a/a 10802003930006
* Pangas on võimalik teha vastav leping, et pank ise
kannabliikmeannetuse kokkulepitud sagedusega kogudusele üle
* Ülekandele tuleb märkida, kelle eest ja mis perioodi
eestliikmeannetus tehakse.
* Liikmeannetuselt on võimalik saada järgmisel
aastalmaksuametilt tulumaksu osa tagasi. Kasutage seda
võimalust
* Vajaduse korral annab kogudus sellekohase tõendi.
soovitav igaaastaneLIIKMEANNETUS 1% INIMESE SISSETULEKUST
Koguduse juhatus tänab kõiki, kes on oma annetusega
kogudust toetanud.
Näidis:
.
.S
.
.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Hageri koguduse häälekandja
200 , nrdetsember 5 5 8HAGERI KIRIK
JUMALATEENISTUSED
12.00 Jõulupüha perejumalateenistus
16.00 Jõulupüha jumalateenistus, armulaud, Sakus
18.00 Noorte korraldatav jõulumissa kirikus
18.00 Vana-Aasta jumalateenistus, armulaud23.30 Aastavahetuse
vesper
12.00 Jumalateenistus, armulaud.13.30 Kuulutusetund – jõulupuu
kogudusemajas
16.00 Jumalateenistus Sakus
12.00 Kolmekuningapäeva jumalateenistus.Laulab Salme
kultuuripalee naisansambel.
25.detsember, Pühapäev, I Jõulupüha
26.detsember, E , II Jõulupüha
31.detsember, L , Vana-Aasta
ANNO DOMINI 2006
1.jaanuar, Pühapäev, Uus-Aasta
6.jaanuar, R, Kolmekuningapäev
Kaasa teenib koguduse keelpilliansambel
smaspäev
aupäev
LEERIKURSUSED
Kevad-suvine
Sügisleer
RAAMATUKOGU
Raamatukogu on avatud iga kuu 2. ja 4. pühapäeval
ennejumalateenistust kella 10 – 11.45.
leerikursus algab igal aastal 1. laupäeval pealeÜlestõusmispühi.
Järgmine leerikursus algab seega 22.aprillil
2006.a. Tunnid on laupäeviti kella 10-12 Hageri
kogudusemajas.See leerikursus on mõeldud ennekõike koolinoortele.
Leeripäev on
juulikuu 1. Pühapäeval, seekord siis 2. juulil 2006.a.
algab igal aastal septembri 1. laupäeval ja kestabnovembri
alguseni. Tunnid on laupäeviti kella 10-12 Hageri
kogudusemajas. Leerikursusele kutsume ka neid, kes arvavad,
etnende õige leeriaeg on möödas.
Järgmine sügisene leerikursus algab seega 02.septembril
2006.a.Leeripäev on 05. novembril 2006.a.
Kogudusemajas olevast koguduse raamatukogust on
võimaliklaenutada kristliku sisuga raamatuid alates 1997.aastast.
Mõtte
algataja ja tubli eestvedaja on raamatukoguhoidja Aivi
Maasalu.