MÄENDUSE MAINE 35 TTÜ Mäeinstituut 11. KARJÄÄRIDE KORRASTAMINSE VÕIMALUSED JA MÕJU MÄENDUSE MAINELE Tennobert Haabu TTÜ mäeinstituut Eestis on hulk suuremaid ja väiksemaid korrastamata karjääre. Piisava kontrolli ja täielik nõuete puudumine on üheks põhjuseks, miks endisaegsed karjäärid ja kaevandused jäid pärast maavara ammendamist korrastamata. See on tekitanud kohalikes inimestes pahameelt ja väärarvamust, et kaevandamisega ainult rikutakse loodust ja keskkonda. Seda pahameelt aitab suurendada meedia, sest üldiselt on paremini müütavad halvad uudised. Hetkel võib tuua mitmeid näited hästi korrastatud karjääridest, nagu Selli kruusakarjäär, Aidu karjääri korrastatud alad, Põhja-Aru järved, Sonda auto-motorada Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääris jne[1]. Kahjuks on neid vähem, kui korrastamata röövkaevandamise tagajärjel tekkinud auke. Karjääri korrastamine algab korrastusprojekti koostamisest, mille tingimused esitab riigi Keskkonnaministeerium. Otsustajateks võivad osutuda ka mäendust mittetundvad isikud. Võib öelda, et korrastamistingimustega seotakse mäeinseneril käed kinni, neis tingimustes tuuakse täpselt ära, milliseks antud karjäär pärast korrastamist peab kujunema. Edasi peab mäeinsener koostama korrastamise projekti nagu masin, loeb ette temale antud parameetrid (sisendid) ja saab teatud aja pärast tulemi (projekti). Mäeinsenerile ei anta võimalust näidata oma loomingulist külge ja oskusi (mõtlemisvõimet), et teha midagi uut ja huvitavat. Ühe näitena võib tuua Kalda kruusakarjääri korrastamise. Korrastamistingimustes oli nõue, et kaevandatud alast peab saama metsamaaks. Suurepärane võimalus oleks olnud antud ala korrastamine järvega supluskohaks, mis samal ajal oleks olnud tuletõrje veevõtukoht. Supluskoha poolt oli ka Nissi vallavalitsus, arvatavasti oleks viimast varianti pooldanud lähedal asuva (2km) Ellamaa küla inimesed. Praegusel ajal korrastatakse Eesti karjäärid peamiselt veekogudeks ja metsamaaks. Põllumaadeks korrastamise tahtmise on mõnel määral summutanud halvad näited Ida-Virumaalt, kus rajati põllumaad rajati osaliselt altkaevandatud aladele, arvestamata kaevanduste plaane ja varinguohtlikkust. Kultuurheinamaadele tekkisid varingute lohud, mis raskendasid tehnika kasutamist sellisel „kuumaastikul”. Sellist maad ei tahtnud harida ükski talunik. Teise põhjusena on põllumaade rohkus, Eestis lihtsalt pole hetkel nõudlust põllumaade järgi [ 1]. Põllumaade rajamist kasutavad rohkem põhjanaabrid Soomes, eriti riigi lõunaosas, sest nad on kursis põllumaa majandusliku kasuga. Põllumaalt võib peremeheliku kasutuse korral saada kasu iga aasta, aga isegi kasemetsa kasvamiseks on vaja vähemalt 50-70 aastat. Erinevad korrastamise võimalused oleks otstarbekas välja tuua juba kaevandamise projektis, millest hiljem saab lähtuda korrastamistingimuste esitaja. Tingimustes oleks hea anda mitu varianti, et kaevandaja, kohalik omavalitsus ja korrastamisprojekti koostaja saaksid valida nende seast parima, mis rahuldaks kõiki osapooli. Näitena võib tuua Loo lubjakivikarjääri keskonnamõju hindamise aruande, mille raames koostati korrastamise eskiisprojekt, kus on välja toodud võimalikud lahendused. Antud töös on käsitletud kolme võimalikku varianti. Esimene variant korrastaks ala veekoguks, see on kõige lihtsam. Teine võimalus on korrastada ala krossirajaks ja kolmanda võimalusena võib alale ehitada tehnopargi. Veekogu plussideks on hea vabaaja veetmise koht, järves saavad inimesed suplemas käia. Järv on heaks kohaks suvel paadiga sõitmiseks ja kalastamiseks, talvel võib järvele rajada liuvälja koos uiskude laenututamisega (väikeettevõtluseks). Väga atraktiivne on ka krossiraja variant, sest krossivõistlusi saab korraldada aasta läbi. Tehnopargi plussiks on tasapind. Karjääri põhja rajatud tehnopark oleks allpool ümruskonnast ja see summutaks hästi masinate müra. Kõigi kolme varjandi plussiks on asukoht, Loo karjäär on Tallinna külje all. Kohalikud elanikud võiksid saada uutes asutustes tööd. See oleks eriti positiivne arvetades majanduse hetkeseisu. Miinuseks võib tuua suured rahvamassid, kohalikele elanikele ei pruugi meeldida idee, et nende elukohtade läheduses hakkab olema alati väga palju rahvast. Eelnev teadmine, kuidas karjäär tuleb korrastada, annab võimaluse kaevandajale alustada korrastustöödega võimalikult varem, juba kaevetööde käigus. Kui on teada, näiteks, et alale t ulevad
Haabu_Karjääride_korrastamise_võimalused_ja_mõju_mäenduse_mainele
Feb 17, 2016
TTÜ mäeinstituut Ühe näitena võib tuua Kalda kruusakarjääri korrastamise. Korrastamistingimustes oli nõue, et kaevandatud alast peab saama metsamaaks. Suurepärane võimalus oleks olnud antud ala korrastamine järvega supluskohaks, mis samal ajal oleks olnud tuletõrje veevõtukoht. Supluskoha poolt oli ka Nissi vallavalitsus, arvatavasti oleks viimast varianti pooldanud lähedal asuva (2km) Ellamaa küla inimesed. MÄENDUSE MAINE
Welcome message from author
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
MÄENDUSE MAINE
35 TTÜ Mäeinstituut
11. KARJÄÄRIDE KORRASTAMINSE VÕIMALUSED JA MÕJU MÄENDUSE MAINELE
Tennobert Haabu TTÜ mäeinstituut
Eestis on hulk suuremaid ja väiksemaid korrastamata karjääre. Piisava kontrolli ja täielik nõuete puudumine on üheks põhjuseks, miks endisaegsed karjäärid ja kaevandused jäid pärast maavara ammendamist korrastamata. See on tekitanud kohalikes inimestes pahameelt ja väärarvamust, et kaevandamisega ainult rikutakse loodust ja keskkonda. Seda pahameelt aitab suurendada meedia, sest üldiselt on paremini müütavad halvad uudised. Hetkel võib tuua mitmeid näited hästi korrastatud karjääridest, nagu Selli kruusakarjäär, Aidu karjääri korrastatud alad, Põhja-Aru järved, Sonda auto-motorada Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääris jne[1]. Kahjuks on neid vähem, kui korrastamata röövkaevandamise tagajärjel tekkinud auke. Karjääri korrastamine algab korrastusprojekti koostamisest, mille tingimused esitab riigi Keskkonnaministeerium. Otsustajateks võivad osutuda ka mäendust mittetundvad isikud. Võib öelda, et korrastamistingimustega seotakse mäeinseneril käed kinni, neis tingimustes tuuakse täpselt ära, milliseks antud karjäär pärast korrastamist peab kujunema. Edasi peab mäeinsener koostama korrastamise projekti nagu masin, loeb ette temale antud parameetrid (sisendid) ja saab teatud aja pärast tulemi (projekti). Mäeinsenerile ei anta võimalust näidata oma loomingulist külge ja oskusi (mõtlemisvõimet), et teha midagi uut ja huvitavat. Ühe näitena võib tuua Kalda kruusakarjääri korrastamise. Korrastamistingimustes oli nõue, et kaevandatud alast peab saama metsamaaks. Suurepärane võimalus oleks olnud antud ala korrastamine järvega supluskohaks, mis samal ajal oleks olnud tuletõrje veevõtukoht. Supluskoha poolt oli ka Nissi vallavalitsus, arvatavasti oleks viimast varianti pooldanud lähedal asuva (2km) Ellamaa küla inimesed. Praegusel ajal korrastatakse Eesti karjäärid peamiselt veekogudeks ja metsamaaks. Põllumaadeks korrastamise tahtmise on mõnel määral summutanud halvad näited Ida-Virumaalt, kus rajati põllumaad rajati osaliselt altkaevandatud aladele, arvestamata kaevanduste plaane ja varinguohtlikkust. Kultuurheinamaadele tekkisid varingute lohud, mis raskendasid tehnika kasutamist sellisel „kuumaastikul”. Sellist maad ei tahtnud harida ükski talunik. Teise põhjusena on põllumaade rohkus, Eestis lihtsalt pole hetkel nõudlust põllumaade järgi [1]. Põllumaade rajamist kasutavad rohkem põhjanaabrid Soomes, eriti riigi lõunaosas, sest nad on kursis põllumaa majandusliku kasuga. Põllumaalt võib peremeheliku kasutuse korral saada kasu iga aasta, aga isegi kasemetsa kasvamiseks on vaja vähemalt 50-70 aastat. Erinevad korrastamise võimalused oleks otstarbekas välja tuua juba kaevandamise projektis, millest hiljem saab lähtuda korrastamistingimuste esitaja. Tingimustes oleks hea anda mitu varianti, et kaevandaja, kohalik omavalitsus ja korrastamisprojekti koostaja saaksid valida nende seast parima, mis rahuldaks kõiki osapooli. Näitena võib tuua Loo lubjakivikarjääri keskonnamõju hindamise aruande, mille raames koostati korrastamise eskiisprojekt, kus on välja toodud võimalikud lahendused. Antud töös on käsitletud kolme võimalikku varianti. Esimene variant korrastaks ala veekoguks, see on kõige lihtsam. Teine võimalus on korrastada ala krossirajaks ja kolmanda võimalusena võib alale ehitada tehnopargi. Veekogu plussideks on hea vabaaja veetmise koht, järves saavad inimesed suplemas käia. Järv on heaks kohaks suvel paadiga sõitmiseks ja kalastamiseks, talvel võib järvele rajada liuvälja koos uiskude laenututamisega (väikeettevõtluseks). Väga atraktiivne on ka krossiraja variant, sest krossivõistlusi saab korraldada aasta läbi. Tehnopargi plussiks on tasapind. Karjääri põhja rajatud tehnopark oleks allpool ümruskonnast ja see summutaks hästi masinate müra. Kõigi kolme varjandi plussiks on asukoht, Loo karjäär on Tallinna külje all. Kohalikud elanikud võiksid saada uutes asutustes tööd. See oleks eriti positiivne arvetades majanduse hetkeseisu. Miinuseks võib tuua suured rahvamassid, kohalikele elanikele ei pruugi meeldida idee, et nende elukohtade läheduses hakkab olema alati väga palju rahvast. Eelnev teadmine, kuidas karjäär tuleb korrastada, annab võimaluse kaevandajale alustada korrastustöödega võimalikult varem, juba kaevetööde käigus. Kui on teada, näiteks, et alale tulevad
MÄENDUSE MAINE
36 TTÜ Mäeinstituut
golfiväljakud, saab vajalikud künkad juba kaevandamise käigus alles jätta ja hiljem on neid vaja vaid katta kasvukihi ja golfimuruga. Hea näide on Jensen’i marmori karjäär Californias (Joonis 11-1).
Joonis 11-1 Jensen'i marmorikarjäär [Foto: 2]. Veekogu kujundamisel võib juba kaevandamise käigus moodustada vajaliku kaldenurgaga kaldad. (Joonis 11-2, Joonis 11-3).
Joonis 11-2 Karjääri nõlva kujundamine freeskombainiga [Joonis: Autor]. Joonis 11-2 on toodud üks võimalustest, kallaste kujundamiseks, kui kasutada raimamismasinana mäekombaini.
MÄENDUSE MAINE
37 TTÜ Mäeinstituut
Joonis 11-3 Katendist ja sõelmetest topis [Joonis: Autor]. Joonis 11-3 on kaevandamise käigus ehitatud sõelmetest ja eemaldatud katendist topis, mis esiteks aitab kaevandamisel allpool veetaset vähendada sissevoolavat veehulka ja veealanduslehtrit, teiseks on meil juba olemas vajaliku nõlvsusega tehisjärve kallas või karjääri nõlv. Seoses ehitusbuumiga tekkis Eestis uus trend - karjääride täitmine ehitusprahiga. Karjääri täitmist ehitusprahiga saab näha Tallinna külje all Väo karjääris [3] ja Tartu vallas asuvas Inglismäe karjääris [4]. Hea näide Rootsis Draggängarnas paekarjääri rajatud Dalhalla amfiteater [Joonis 11-4].
Joonis 11-4 Dalhalla amfiteater [Foto: 6]. Amfiteatri head kõlaomadused olid teada juba vanas Roomas. Milleks raisata materjale ja ehitada maa peale vabaõhuteatreid, kui saab lihtsamini teha teater juba olemasolevasse auku. Kindlasti tooks hästi rajatud toimiv teater plusse juurde kaevandajate mainele. Eestist üks näide karjääri rajatud hoonest on Soome arhitekt Pekka Vapaavuori projekteeritud Eesti kunstimuuseum KUMU. Kumu viimistlemiseks kasutati kohapeal olevat kvaliteetset paekivi [Joonis 11-5, 7].
MÄENDUSE MAINE
38 TTÜ Mäeinstituut
Joonis 11-5 Eesti kunstimuuseum KUMU [Foto: Autor] Teine näide on vastvalminud Väo elektrijaam Väo paekarjääris [Joonis 11-6 , 8].
Joonis 11-6 Väo elektrijaam [Foto: Autor]. Väga huvitav näide on ka Hiinas, Shanghai lähedale karjääri rajatav Sonjiangi viie tärni hotell [Joonis 11-7, 9]. Arhitektid on planeerinud osa hotellist vee alla, kuna veetase on karjääri põhjast kõrgemal.
Joonis 11-7 Sonjiangi hotell karjääris [Foto: 9].
MÄENDUSE MAINE
39 TTÜ Mäeinstituut
Saksamaal on mõnede karjääride ja kaevanduste korrastamise asemel jäetud need avatuks turistidele ja tudengitele. Lisaks muuseumi ülesannete täitmisele viiakse neis läbi õppusi ja treeninguid kaevuritele ja päästemeeskondadele [10]. Kokkuvõtteks, ka meil on olemas hästi korrastatud karjäärid ja mujal maailmas on palju ideid, mida saame veel kasutada, et muuta meie korrastatud alade pilti mitmekesisemaks. Arendada tuleks koostööd erinevate spetsialistide vahel (tsiviilehituse arhitektid, geoloogid, kinnisvara arendajad, mäetöösturid, mäeinsenerid, ajakirjanikud). Artikkel on seotud uuringuga ETF7499 Säästliku kaevandamise tingimused. Kasutatud kirjandus 1. Kaevandamine parandab maad. Tallinn 2007. 2. http://www.oakquarry.com/ 3. http://www.1181.ee/?ACT=&OBJECT_ID=21249&BLOCK_WWW=0 4. http://klis.envir.ee/klis/per/view_doc?doc_id=192375 5. http://www.ene.ttu.ee/maeinst/php/link6/modules/newbb/viewtopic.php?topic_id=90&forum=20 6. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Dalhalla_overview.JPG 7. http://www.ekm.ee/kumu.php?id=38 8. http://www.soojus.ee/kyte/index.php?leht=21:11&id=104 9. http://www.e-architect.co.uk/shanghai/songjiang_shanghai.htm 10. http://www.portagequarry.com/