-
OPS13 /2 01013 /2 010Ilmub 4 x aastasIlmub 4 x aastas
Hind 20.-Hind 20.-
Siin ta siis nd on - suures osas uues kuues OmaPoolsaare
kevadnumber!Nagu suured ja thtsad ajalehed, ritame ka meie
pide-valt oma lehte paremaks teha ning seda aeg-ajaltuuendada.
Seekord siis Jelhtme Vallavalitsuse abigaja konsulteerides
spetsialistidega. ppida on veel kllja uuendusi tuleb ka edaspidi,
aga samas ei tohi raunustada, et tegemist on siiski
amatrvljaandega,mida pannakse kokku oma vabast ajast ja tiesti
tasuta!Ajalehe mgist saadav tulu lheb philiselt jrgmisenumbri
trkkimisele. Kui varasemalt oli Oma Poolsaarenamasti
12-lehekljeline, siis viimasel ajal on mahtsuurenenud ja edaspidi
saabki iga leht olema 16-lehekljeline. Siit ka vike hinnamuutus -
15 krooniasemel maksab nd ajaleht 20 krooni, sest leheklgede
juurde tulemisel on ka trkkimine kal lim.Loodetavasti see meie
lugejaid vga ei pahanda, ilmubju leht ainult 4 korda aastas, ja
kord kvartalis kohalikkukultuurielu ning ajalugu kajastavat lehte
ostetakse kaedaspidi sama innukalt!Siinkohal tahaks kutsuda meie
lugejaid julgelt kaasalma ka lehe sisukamaks muutmisel. Saame vga
harvalugejatelt tagasisidet ja artiklite kirjutajaid napib
alati!Kuigi videtavalt on ajalehe juures olulisemad
pildid,pealkirjad ja alles seejrel artiklid ise, ei saa meie
ajalehtevrrelda tavaliste pevalehtedega, mis tihedaskonkurentsis
peavad silma hakkama!Mnusat lugemist ja tagasisidet ootama
jdes,
Terje Lindau-Kuumpeatoimetaja
Foto: Urmas Kamdron
-
Oma Poolsaar 13/2010
- 30ndate aastate m aakonna-vistlustel saavutas Neeme
tuletrje-vistkond esikoha 5 x 100 m-s. Tule-trjeseltsi juht oli
toona Oskar Vilbaste.- 1949. aastal ppis Neeme 7-klassilises koolis
Virve Roolaid-Pltsam, kes oli hiljem ks Euroopaparimaid
odaviskajaid.- 1950ndate aastate teisel poolel oliNeemes vga
populaarne jalgpall. Mn-giti philiselt Kadakaranna klje all asu-nud
jalgpallivljakul. Seal korraldatimned korrad isegi poiste
omavahelisijalgpallivistlusi. Praeguse laulja, JoelSteinfeldi isa,
kes oli Neeme kauplusejuhataja, pidas seal kskord isegi puh-vetit.-
Kord mngiti ka Jgala-Joal jalgpallining me vitsime tulemusega 3:1.
Jalg-palliplats oli Jgala kose lhedal, kuspraegu on juba aastaid
mnnimets ol-nud.Vistkonnas Nool m ngisid:kapten E. Prants, P.
Muugame, V.Jarusov, L. Kasihhin, J. Mevere.Vist konnas Leek m
ngisid:kapten P. Toom, E. Prants, R. Jarusov,G. Hantsom, V.
Kasihhin.- 1951, 1952. a saavutas Neeme (V.Kingissepa nim Kolhoos)
Prnus Kalu-rite Spartakiaadil sudmises I koha ningldkokkuvttes II
koha.- 1958. a saavutas Neeme Prnus Kalu-rite
Spartakiaadil:vrkpallis II koha; kieveos II koha; R.Hell- 5000 mII
koha; sudmisesIIIkoha.- 1955. 1960. a saavutati Pirital
rah-vapaatidel sudmises korduvalt I ko-had. Meeste vistkonda
kuulusid: B.Hantsom, E. Prtmaa, R. Marten, E.Paemurd, J. Hell, M.
Saem, L. Kahu,H. Linstrm, E. Prants, A. Laigar.Naiste vistkonda
kuulusid: L. Hant-som, S. Kasihhin, L. Vaher, A. Laigar,E. Vaher,
V. Toom.- 1960ndatel aastatel korraldati mit-mel korral Spruse nim.
Kalurikolhoosimeistrivistlusi suusatamises. Suusara-da lks esialgu
piki olemasolevatsidutee rt Neeme koolimaja juurestNeeme
metsavahini. Kord aga alal, kuspraegu asub Palgikla.- 1963. a
kuulus Peedu Toom ENSVvistkonda jpurjetamises ning vttisosa NSV
Liidu meistrivistlustest
jpurjetamises (soodimees), kus saa-vutas 7. koha.- 5. novembril
1963. a toimusid Ihasa-lu poolsaare murdmaajooksuvist-lused.- 1964.
a augustis toimusid Neeme klaspordipevad.- 1964. a Harju Elu
karikavistlustelsaavutati meeste vrkpallis III koht.- 1964. a
kuulutati Jelhtme Kla-nukogu spartakiaadi ldvitjaksNeeme (Spruse
nim. Kalurikolhoos).Saavutused:kergejustikus I koht, kieveos I
koht;vrkpallis III koht (mehed), II koht(naised); sangpommi
tstmisesIIkoht; vgikaikaveos II koht.- 1964. a saavutas Neeme Prnus
Kalu-rite Spartakiaadil ldkokkuvttes II ko-ha: kieveosI koht (E.
Prants, M.Saem, E. Knuut, E. Paemurd, L. Kahu);sudmisesmehed (E.
Prants, H. Pae-murd) III koht; naised (M. Vutt, H.Marten)II koht;
kergejustikusIIIkoht; naiste vrkpallisII koht; 4 x 100m
teatejooksus III koht (L. Kasihhin,P. Toom, J. Liivrand, E. Lns).-
1965. a saavutas Neeme Prnus Kalu-rite Spartakiaadil ldkokkuvttes
II ko-ha: sudmisesmehed (V. Pall, R. Jarus-ov)II koht; naised (M.
Vutt, H.Jrgenson) I koht, kergejustikusIIkoht; 4 x 100 m
teatejooksus III koht(L. Kasihhin, P. Toom, T. Koppel, E.Lns);
naiste vrkapallis II koht(E. Toom, O. Marten, H. Jrgenson,M. Vutt,
M. Prants, L. Klaamas); jalg-pallisIII koht (J. Liivrand, L.
Kasihhin,P. Toom, J. Jrgenson, J. Kekorainen,T. Koppel, T. Prm, E.
Komissarov,E. Lns).- 1966. a kuulutati Maardu spordipe-va ldvitjaks
Neeme: meestevrkpallis I koht; kieveosI koht;kergejustikusI koht.-
1967. a saavutas Neeme kla NabalasRahva Vidu kolhoosi keskuses
toimu-nud Harju rajooni majandite vaheliselspartakiaadil
ldkokkuvttes II koha:kergejustikusI koht; vrkpallis Ikoht.
Korduvalt kuulusid endise S. M. Kirovinim . Kol hoo si vist
konda: L.Kasihhinvrkpallis, Elmar Prants sud-mises, vrkpallis,
Eevald Prants
sudmises, H. Jrgenson sudmises,P. Toom
orienteerumisjooksus,kergejustikus (1 x vitja ja 1 x II kohtHarju
Maakonna MM-l veteranide 100m jooksus), E. Kuldkepp vrkpallis,
koroonas.- Harju koondvistkonda kuulusid:L. Kasihhinvrkpallis, E.
Prantssudmises, V. Kuusemets vrkpallis.
- Ihasalu klas elab jpurjetaja HugoNigul, kes on tulnud NSVL
meistriks.- Kanadas elab Neemest, Mnniku ta-lust prit Edgar Marten
(1944. a lahkusNeemest). Ta on tulnud Kanadameistriks veteranide
orienteerumises.
- Korduvalt on lbi viidud:iga-aastane jaanipeva
vrkpalliturniir,kaluritepeva sudmisvistlused,kaluritepeva
ujumisvistlused.
- 1960.-1970. aastatel mngiti ndala-vahetustel ja ka tavahtutel
vrkpalli.Algul Neeme koolimaja spordiplatsil,seejrel kahes kohas,
kus peeti jaanitulepidustusi (praegusel Talbakute elamu-krundil ja
Tavarus). Vistkonnas olidnii mehed kui naised, noored ja
vanad.Kaotaja-vistkond langes prast esi-mest geimi vlja. Vistlused
kestsidhilishtuni.Praegu selliseid vistlusi kahjuks enamei toimu.
Neil aastatel mngisimevrkpalli ka Neeme Vene piirivalvevistkonnaga.
Esialgu mngisimeLaigari ues, hiljem praeguse Neemelasteaia juures,
kus asus piirivalve vii-mane kordon. 1960ndatel kisime
isegimootorpaadiga Kaberneemes, kusmngisime vrkpalli Kaberneeme
klavrkpalli vistkonna ning Kaberneemesolnud Vene piirivalve
vistkonnaga.
- L h i m i n e v i k u s o n N e e m etuletrjevistkond
korduvalt saavuta-nud esikohti Harjumaa vistlustel(esimees Urmas
Mrtsoo).- Neeme pevadel ja kaluritepevadelon lbi vi idud
sudevistlusi .- 2000. ja 2001. a tuli Neeme vistkondJelhtme valla
meistriks vrkpallis.- Viimasel viieteistkmnel aastal onedukalt
esinenud Neemest ja Ihasalustprit orienteerujad (T. Lauteri
juhen-damisel).
Minu soov on, et ka tulevikus korral-dataks suviti poolsaare
spordipevi.Lbiviidavad al ad viks id o llakergejustik (4-6 ala),
vrkpall,sudmine ja kievedu, kusjuureskergejustikus ja sudmises
peaksidvistlused olema eraldi ka veteranidele.
-
13/2010 Oma Poolsaar
Tnavune talv on andnud tunnistust sellest, et kliima-soojenemine
pole kll aktuaalne teema, vaid hoopisjaeg on Taevaisa hurjutamise
tulemusel suhteliselttenoline tulema.Nagu laulavad meie tuntud
rpipoisid Genka jt, etkuradi klm on, kuradi, kuradi klm on, oleme
kik isesel aastal tundnud. Ei tea, kas sna kinni on olnudeelnevalt
ka nii populaarne, aga viimastel kuudel kll!Mis on kinni? Mitte kht
muidugi, vaid ikka auto kusagillumevallis! Isegi meie kla koristav
traktor oli sadamateeotsas kinni! Nii ta on. Arvan, et ka
traktorijuht eiosanud halvimaski unenos ette nha, et ei suuda
niisuure lumekoormaga toime tulla! Kinni on olnud klakeskel ka
Harjumaa Liinide buss, millele tagasiprdelpole olnud piisavalt
koristatud teeruumi!Vga tnuvrset td on teinud aga ATV omanikud,kes
oma vabast tahtest ja ilma mingisuguse tasuta onmitmedki korrad kla
vahel lund lkanud, enne kuitraktor tuleb. Ka tulevad nad appi
erateedel, kuhu vallapoolt tellitud traktor ei jua.Abi on tunda ka
suure kollase traktori nol, mis mnedkorrad Neeme sattunud ja jaksab
ka suuremates ko-gustes lund laiali pilduda.
Eks see lumekoristus kaldub ikka sinna kilplaste t-maile, sest
lumi, mida hest kohast teise hoopis tee-aukude lappimiseks
planeeritud rahade arvelt peablkkama, sulab olematuks he kevadise
hetkega!Jrgnevad aastad tuleb kindlasti lumekoristusele roh-kem
rhku prata ja eriti klades, kus kitsad teed, mismere olemasolu tttu
kiiresti tis tuiskavad. Teid oleksvaja laiemalt ja sgavamalt
puhastada! Siinkohal tahaksmanitseda inimesi mtlema teekoristusele
juba sgisel.Suured kivid, mis on turistide peletamiseks suveks
liigatee rde veeretatud, segavad talvel traktorite td jahtlasi ka
lhuvad neid. Kes see ikka paksu lume allneid kivimrakaid mrkab!
Samuti on ndseks vistkigile selgeks saanud, et erateid valla kulul
lahti eilkata ja see on ikkagi maaomaniku mure, kuidas takodust
vlja saab vi kas kiirabi- ja prgiauto temanijuab!Mtlemisainet jagub
siinkohal mlemale poolele. Loo-dame, et nii, nagu viltu linud
kontrolltle tuleb tehavigade parandus, on seda aega teha ka meil
kuni uuetalve tulekuni!
Klavanem,Sirje Pllu
J e l h t m e V a l l a v a l i t s u s t e a -tabelanikele,etAS
Merko EhitusonalustanudLoo-Maarduteeliguvljaehitamiseks
vajalikkeetteval-mistustid.
Looristmikulhisteltoimub pinnasekoorimine,mis on vajalik
ajutisele ehi-tuslinnakule platsi rajamiseks.18. vee-bruaril
kirjutas Maanteeamet Eesti ehi-tusfirmadega AS Merko Ehitus
jaTallinna Teede AS ning Lti ehitusfir-maga SIA Merks alla
Loo-Maarduteeligu ehituslepingule, mille kohaseltv a l m ib u u s 6
, 8 k m p ik k u nemaanteelik jrgmise aasta lpuks.
Neljapeval, 25. mrtsil algusegakell 18.00 toimub Loo kooli
saalisteavituskoosolek elanikkonnale,kus Maanteeamet ja ehitajad
anna-vad levaate tehtavatest tdest,ajagraafikutest ja
vastavadksimus-tele.Mrtsi lpusalgavate tde kigusehitatakse
Tallinna-Narva maantee 6,8km pikkune teelik (km 10,6-17,4)Loost
Maarduni 6-rajaliseks (3,7 kmulatuses) ja lejnud 3,1 km
ulatuses4-rajaliseks I klassi nuetele vastavaksm a a n t e e k s .
R e n o v e e r i t a v a l emaanteeligule ehitatakse ka
kakseritasandilist ristmikku (Loo ja Maar-
du) ning osaliselt ehitatakse mberJelhtme eritasandiline
ristmik. Sa-muti ehitatakse uuele teeligule 5,8km jagu kogujateid,
8 km kergliiklus-teid, kaks tunnelit ja sild jalakijatelening
jalgratturitele ja 564 m pikkunemratkkesein. Lisaks sellele
ehi-tatakse le Pirita je kulgev vana raud-t e e si l d m b e r k e
rg l i i k l u ss i l -laks. Ehitusjrelevalvet teostabRamboll Eesti
AS koos Teede Tehno-keskuse AS-ga.Tee-ehitustd kulgevad liiklejales
b r a l i k u l t , m b e r s i t e j ambersuunamisi ei ole
kavandatud.
Jgala-Juga 13. mrtsil 2010.Foto: Terje Lindau-Kuum
-
Oma Poolsaar 13/2010
1. Minu ema on Neemest prit ja lapsena sai alati vanavanematel
klas kidud. Aastaid tagasi kolisin Neeme elama ja elasinsiin
poolteist aastat ja siis olin Otepl ra 3-4 aastat ning viimased
neli aastat olen taas Neemes elanud.2. Ttan Jelhtme
Vallavalitsuses. Suurimaks hobiks on lumelauaga sitmine, meeldib
ujuda. heks suureks ja aeganudvaimakshobiks on koerte aretamine ja
kasvatamine. Hobi korras olen ka vesiaeroobika treener. 3. Mul on
8-aastane ttar Anna-Maria ja 2 koera. 4. Neeme on lihtsalt nii
eriline koht, kus on alati hea olla.
Mis seal salata, snnipev on ju alati ks tore pev olnud. Meil,
ehk siispika ja ilusa nimega Neeme Naiste Rannavalve Seltsil, sai
30 novembril2009 tis 3. tegutsemisaasta. 3-aastane pngerjas on ks
igati energilineja tegutsemishimuline, oma MINA-ga sell. Sellised
oleme ka meie ise ikka positiivsed tegutsejad ja klaelus kaasaljad.
Seda kike ikka selleks,et meil kigil ja meie lastel oleks siin
lbus, tore ja huvitav elada, ka meietunneme oma asja ajades
niimoodi, nagu laulusalm tleb: kuni Su klaveel elab, elad Sina
ka... Meie eelnevad snnipevad on olnud toredadja eriilmelised,
seekord otsustasime korraldada midagi ainult endile. Enne pidu
tuleb ju ikka psepuna palgele panna. htu algas Make UpStore
koolituse ja nitliku htumeigi tegemisega. Igaks sai vastavalt
omaoskusele ja vilumusele , mida rohkem, seda uhkem, Make Up
Storekosmeetikat peale kanda. Et kik see kaunis ilu kaotsi ei
lheks, suundusimeedasi lilbusale fotosessioonile Fotofani
stuudiosse, kus fotograaf UrmasKamdron ka kige ujedamatelt lbusad
pildid vlja vlus. Pilte saab vaadataka meie kodulehelt www.nnrs.ee.
htu jtkus pliinide ja kalamarjaga vga stiilses vene restoranis
Rjumka,ning need, kes hilistel htutundidel veel energiast
pakatasid, panid i-lepunkti klubis BonBon tantsu vehkides - oli
testi superlahesnnipevapidu! Rgin ja kirjutan siin meist, aga kes
need meie siis oleme?! Et kiklehelugejad meiega lhemalt tuttavaks
saaksid, esitasime endile iseksimused ja ise ka vastasime.1.Kuidas
Neeme/Ihasallu sattusid ja kaua oled siin elanud?2.Sinu t ja
hobid3.Mne snaga perekonnast4.Mis vi kes on see X-faktor
Neemes/Ihasalus Sinu jaoks?Ksimustele vastasid meie 18 liikmest 17
naist.
Katrin Metsoja
-
13/2010 Oma Poolsaar
1. Aastaid tagasi sitsime mehe ja pojaga esmakordselt Ihasalu
klastlbi ning kohe olime ka selle koha lummuses. Toona olime veel
linnainimesed ning igatsesime oma majakest mere res. tlesin siis,
etvot siia tuleks kll elama. Ja saatuse tahtel kolisimegi oma
unistustekohta 2002. a juludeks.2.Kuigi kunagi tahtsin saada
nitlejaks vi lauljaks, sai minusthoopis pshholoog. Mind on alati
kitnud inimesed ja nende kitu-mine erinevates olukordades. Olen
palju juurelnud inimhinge sgavustele ning see teema on ammendamatu.
Usun headusesse ja positiivsetemtete ja tegude tervendavasse
jusse.Pan inimesienda mberthele panna ja neid innustada. Minu
hobideks on teater, muusika,sport, head raamatud ning toredate
inimeste seltskond.Olen NNRS-i asutajaliige ning uhke naisteseltsi
kuulumise le.3. Mul on kaks poega. Ndseks on meie vanem poeg
lpetanudNeeme kooli ning noorem poeg hakkab mne aasta
prastkohalikuslasteaias kima. Praegu olen pisipojaga kodus.Peale
toredate poegadeon mul vedanud ka mehega, kellega nii heast kui
halvast lbi kidud.Pere tugi on mulle alati vga thtis olnud.4. Kige
enam meeldib siinne privaatsus ja vimalus nautida kaunistloodust -
ka kohalikud inimesed on toredad.
1. Neeme sattusin 2002. aasta paiku, esialgu sai seal
kidudsuvitamas. Priselt Neeme elanikuks sain 2005. aaastal, kui
saiennast Tallinnast Neeme mber registreeritud. Hetkel
elanenamjaolt kll Tallinnas, aga oma ametlikuks koduks peansiiski
Neemet. Kuhu tuleb post, seal ka kodu!2. Hobideks on kalastamine,
kokkamine, lemmikloomad jaautod ning nendega seonduv. Kalastamise
pisiku sain elukaasla-selt ja nd ln teda oma saakidega pika
puuga:)3. Elan elukaaslasega Tallinnas ja linnas kasvab ks
koertest-ameerika staffordshire terjer nimega Ruby, kes on alles
1,5 aastatvana.Teine koer, taks Toni, elab Neemes. Toni on juba
vanamees,tervelt 11-aastane.4. Neemes on kodu, meri, vaikus ja
rahu.
1. Neemega tutvusin ma juba 2000. aastal, kui kisin Andrusega
Wana Kala krtsis. Siis ei osanud ma ette kujutadagi, et siialausa
elama tulen. Algul suvitasime Kaldal. Kui kuulsime vimalusest osta
maja, siis seda ka tegime. Kisin 2003-2005 TallinnastNeeme
lasteaias tl. Eks see juba oli nagu ettevalmistus priseks Neeme
asumiseks. 2005. aastast olengi siis Neeme elanik
jasissekirjutusega.2. Olen ks neid nnelikke, kellel hobi ja t kib
koos. Tegelen muusikaga ja laulan ansamblis Laine. Ttan Neeme
lasteaiasja Neeme Algkoolis muusikapetajana ning sama teen ka
Kostivere lasteaias. Olen erinevate ringide juhendajaning aastast
2008Neeme klavanem,samuti NNRS asutajaliige, millest on vlja
kasvanud vga tore seltskond.3. Kige noorem laps on edukalt lbinud
Neeme lasteaia ja pib ka Neeme Algkoolis. Kaks suuremat ttart aga
on Neeme NaisteRannavalve Seltsi liikmed.4. Neemes on vga tore
kogukond tkaid seltsielu edendajaid, kohaliku ajaloo silitajaid
ning traditsioonide edasikandjaid.Neeme klalonka ajaleht Oma
Poolsaar. See kik teeb kohaliku elu huvitavaks ja sisutihedaks.
1. Tutvusin Tallinnas oma tulevase mehega, kes elas Neemes.
Praeguseks olen siin pidevalt elanud juba le 22 aasta. 2. Ttan
aednik-majapidajana, enne seda olin palju aastaid lasteaia ja kooli
kokk. Hobisid on vga palju: tants ja vimlemine,aiandus, mitmesugune
ksit, kunst, lugemine, arvuti, kokkamine jne. Kui vaid kigeks aega
jaguks!3. Mul on abikaasa Koit, ttred Kadi (21), Keit (16) ja
Triinu (10), poeg Kustav (7) ja kass Kiisu. 4. Imeline
looduslhedus, rahu, mnus kogukond.
-
Oma Poolsaar 13/2010
..
-
13/2010 Oma Poolsaar
Seekord ei kirjuta ma kevadetkuulutavast tsikliprinast
egalinnulaulust, vaid hoopis rs-tikust, kes vanarahva tarkuse jr-gi
tuleb paastumaarjapeval (so25.mrtsil, kohe peale ametlikkukevadeaja
algust) mttast vlja,e t o m a t a l v i t u s p a i g a s t s u v e
k o r t e r i s s e k o l i d a .Kui ldiselt on rstik paikneloom
ning toitu ja vett otsidesreeglina kaugemale kui paarsadameetrit ei
liigu, siis kevadistel (jaka sgisestel) rndeaegadelvetakse ette
lausa kuni paari ki-lomeetriseid distantse. Ja hoidkusiis selle
eest, kui su uus, kaunilooduse keskele kerkinud majanende
rndeteekonnale ettepeaks jma. Ei l nemad ristiette. Panevad le vi
lbi, kustaga pseb. Sest see tee on neilajast aega kasutusel olnud
ja ne-mad teisiti ei oska.
Ma tean, millest ma rgin, sesteelmisel kevadel avastasin end
justsellisest olukorrast. Tundsin ennastkui valge mees, kes on
isetkkinud indiaanlaste maale ningnd neid juga vlja ritabtrjuda.
Sest mida sa ei tunne, sedasa kardad. Ja kuna parem on kartakui
kahetseda, siis haarasin ka minaesimese ktteulatuva terariista
ningvibutasin. Ja nii kuni maikuukeskpaigani, kui rstikud oma
pul-mad peetud said ja metsa kadusidoma igasuvist elu elama. Hirm
ji.Kes teab, vahest mni nooruke rs-tik eksib ka kesksuvel mu
terrassirde peesitama? Vtsin ktte jaasusin maoelu interneti
avarustestuurima.
Selgus, et prast paaritumist otsivadrstikud endale sobiva
pesitsus-paigana mne vikese looma uru,tiheda psa vi knnualuse
ningsuurem osa nende suvest kulub toi-tumisele ja enda
soojendamisele.Peamiseks toiduks on linnupojad,konnad ja hiired,
kuid ra ei plgaka mutte, sisalikke, vaskusse ningliigikaaslasi. Ta
ise vib saagiks
langeda metsseale,mgrale, rebasele,tuhkrule, kurelevi kakule.
Nen-de asustustihedus on kikuv mnes kohasvib leida vaid3-8 liigi
esindajat,samas aga sobivaskeskkonnas (ni-teks mnusal v-sasse
kasvanudniiskel raiesmikul)vib elada koospalju madusid,lausa kuni
90!Aednikud peakssilmas pidama,et rstikutele meel-dib ka
kasvuhoone.Seal on soe ja niiske.
Augustis rstikud poegivad. Selleksronib emane rstik mnele
madala-male puuoksale vi knnu otsa, so-bib ka heinakuhi, jtab saba
al-lapoole rippu ja kukutab sedasikmmekond 15-20 cm pikkustpoega
rohule, kes maapinnalejudes roomavad eri suundadesselaial i,
kestuvad paari tunnimdudes ning asuvad jahile, seseelkige putukaid,
vihmausse ja til-lukesi konni. Hoolimata omapis ike se st kas vus t
on jubav as ts n d i n ud r s t i kup o j admrgised ja ka nende
hammustusohtlik.
Sugukpseks saavad rstikud allesviie aasta vanuselt, kui
kehapikkuson vhemalt 50 cm. ldse vibnende eluiga ulatuda 14-15
aastanining nad kasvavad ligi 80 cm pikaks.ldjuhul rstiku hammustus
elu-ohtlik ei ole. Surmav vib ta ollavikelaste puhul vi kui
hammustuson rindkerel. Rstik rndab inimestvaid rmisel juhul kas
provot-seerimise vi pealeastumise korral.Rnnaku eel tmbab rstik
endakeha S-kujuliseks ning rnde ulatuson ca 1 meeter.
Rstiku hammustuse smptomi-teks on terav valu, hammustusekoht
paistetab les ja kipitab. Vibtekkida allergiline reaktsioon,
mil-lega kaasneb iiveldus, hingeldaminejne. Kannatanu tuleks
pannalamavasse asendisse (sest liikuminesoodustaks mrgi
laialikandumistkehas) ning kiiremas korras haig-lasse toimetada.
Hammustatudjset ei tohi kvasti kinni sidudaning samuti ei tasu ise
hakata mrkivlja imema. Rstiku hammustusesttingitud
tervisekahjustusest parane-mine vib vtta kuni aasta.
Nd seda kike teades vibksida, kas mu hirm lks vikse-maks? Vin
elda, et pisut kll. Kui-gi vikese, 2-aastase lapse emana,muretsen
ma kevade saabudes ikka,sest nii pisike veel ei jlgi, kuhu vimille
peale ta astub. Kuid ma tun-nen kaasa ka rstikutele, kes kuulu-vad
looduskaitse alla, kuna kultuur-maastiku pealetung vhendab
neilesobivate elupaikade pindala pide-valt.
Allikas: Internet Terje Eichelman
-
Oma Poolsaar 13/2010
Olime tublid! aith kigileNeeme kooli lastele, kellega koosme ka
sellel aastal otsustasime,et harjutame ja neme vaeva, etvtta osa
koolitants 2010 Harju-maa voorust. See on selline toreja lbus
ritus, kus tantsuhuvi-lised lapsed saavad enda tantsu-oskusi nidata
ja vaadata ningnautida ka teiste rhmade tant-sukavasid. ritusega
kivad kaa-sas igal aastal omad rituaalid: oo-tusrevus, bussiga
kohale,registreerimine, majutus, kooli-tantsu nnni uudistamine ja
ost-mine, pildistamine jne.
Koolitantsu Harjumaa voor toimubjuba mitmendat aastat
ViimsiKeskkoolis. Kige suuremaks prob-leemiks lbi aastate on
kujunenudlerahvastatud klassiruumid, kusme mitme-mitme erineva
trupigapeame hte ruumi jagama.Mnikord pole isegi ruutmeetri-kest,
kuhu oma asjad paigutada.Sellel aastal olime aga fortuuna
lem-mikud. Meie riietusruum asus otselava krval, koos peeglite ja
prd-toolidega.
Festivalil astusime les tantsugaKung Fu klubi. Lapsed olid
tublidja tegid vapralt kaasa kogu proovi-perioodi. Kui selgus, et
Harjumaatantsupev on juba veebruari algu-ses, tegime tihedaid
proove, lausa4 korda ndalas.
Tnu lapsevanematele ja alatiabivalmis ning vastutulelikele
abi-listele (siinkohal erilised tnudHelle Hantsomile ja Liis
Leo-nidovile) valmisid kostmid jameie tants oligi
esinemiskps.Viimsisse judes oli meil kohe la-vaproov, vral laval ei
suju kikkohe hsti, on vaja kohaneda janatuke harjuda. Esinemine lks
agalihsti ja loodan, et ka lapsed isenautisid laval olekut. Saalis
oli kapalju lapsevanemaid, usun, et kanemad said toreda positiivse
ela-muse, mida veel koduski ehk mee-nutati ja arutati.
Peale esinemist jalutas minu juurdeajaleht Harjumaa ajakirjanik
ReginaLilleorg ja ksis, et mitmendataastat me Neeme kooliga
koolitant-su festivalil osaleme. Hakkasin siismeenutama, et vist
oli 2001, kuiesimest korda osa vtsime, et kkion meil juubeliaasta.
Lubasin kodusrahulikult melda, mtlesin ja testi
2001-2010 so 10 aastat. Es-maspeval helistaski
ajakirjanikuuesti, hiskasin telefonitorru meilon thtpev 10 aastat
kohalikkukoolitantsu!
Jrgmisel hommikul, 06. veebruaril,prast Harjumaa koolitantsul
osa-lemist, vasardasid rgates peasluuleread. Haarasin ruttu
pliiatsi japanin paberile riimid, mis vibollasobivadki siia selle
loo juurde:
Aega ei saa ajada,teda taga ajada,
aega tuleb arvestada,aegamisi arutada.Ajata ei ole aega,
igal ajal mitu aega,praegu kes on meie aeg,homme jlle teistel
aeg.
Aeg leb mda aegamisi,mnikord ka vaevamisi,
aja lugu ajab lugu,igal ajal mitu lugu,
sellest saabki ajalugu.Aeg ei ole ajataega jrelkajata,
ajal pole ajas piire,aeg teeb ajas palju tiireja kui ajal kiire
hakkab,
ajab aeg meid muudkui takka,aega peatada ei saa...
Oled suur vi vike, leia alati aegatantsu jaoks!
Merike KahuVeebruar 2010
-
13/2010 Oma Poolsaar
Alates selle aasta jaanuaristsaavad titemammad omamaimukestega
osa vttaNeeme kla beebikoolist.See on vga hea uudis, sestnd saab
lausa oma kodu-klas lastega lustida ja eipea selleks kaugemale
sitma.Pealegi tundub, et lapsi sn-nib ju jrjest juurde ning
beebi-kool on lausa hdavajalik.
Igal esmapeval kella 16.00 paikukogunetakse Neeme lasteaeda,kus
Sirje Pllu juhtimisel algabtants-laul. Kohale vib minnaveidi
varemgi ning prast 30-minu-tilist koostegutsemist saavad lapsed
veel omavahelmngida ja tutvuda.Lausa mrgatavalt mjutab seelaste
rtmi- kui ka muusikataju arengut ning on ka heakoht sotsiaalseks
suhtlemiseks nii lastele kui vanematele.Sirje on laste jaoks valmis
pannud toredad rtmipillidning laulud-tantsud on vga meeleolukad ja
vahvad.Vahepeal kuulatakse muusikat ka maki pealt ning siismngib
Sirje jlle klaverit ja laulab. Emadele on seelausa heaks
jutreeninguks, sest juba le 1-aasta vanustlast on pris raske
hpitada ja pidevalt tsta ning ked
saavad kvasti trenni. Samuti mjutavad laulud jatantsud meeleolu
ning koos on lbus olla. Kige pisemlaps meie beebikoolis on praegu
3-kuune ning ka temasaab juba omal moel asjast sotti. Soovitan ka
nendelemadel, kes oma maimukestega veel beebikooli polejudnud, asja
le tsiselt melda ning oma sammudesmaspeviti lasteaia poole seada.
Lhemalt saabsellekohast infot Neeme lasteaia kodulehelt
-www.neememudila.ee.
Triin Tomingas
Spordist on selles lehenumbris juba juttu
tehtud.Sporditegemisest on huvitatud ka Neeme ja sellelhimbruse
naised. Nimelt, armas lugeja, oled sa tead-lik, et juba kolmandat
aastat tehakse meie aktiivseklavanema Sirje eestvedamisel Neeme
Rahjvamajasshapingut!
Kes veel ei tea, siis shaping on teaduslikult testatudfsiliste
harjutuste ja tervisliku toitumise ssteem,mis annab koormust
kikidele philistele lihasgrup-pidele. Klassikalised harjutused ei
ole keerulised ja onjukohased igale naisele olenemata vanusest
jafsilisest ettevalmistusest. Samuti on shaping kigesstlikum
metoodika neile, kellel on probleeme selgrooja liigestega.
Minu enda esmane kokkupuude shapinguga aastaidtagasi polnud just
kige meeldivam. No mida sa vibutadseda hte jalga jrjest oma kaks
minutit, teisega samalugu ja niimoodi tunnist tundi. Aga kui trenn
ikka niikodu lhedale ktte tuuakse ja selle eest ka vga vikeraha
ksitakse, siis tuli ju ikka minna.Juba esimene tund mtlesin, et kas
testi saab naerugaja ilma hing paelaga kaelas tundeta kilosid
kaotada?!
Tuleb vlja, et saab ikka kll, kui on toredad trenni-kaaslased ja
lbus treener, rkimata retrohngulistesttreeningvideotest. Olulisem
on siiski see hea tunne, etoli mnus koos midagi teha ja et vsitav
tpev sailgastava lpu.Siinkohal pean veel lisama, et kolmapeviti
saab NeemeRahvamajas joogat teha olen nende treeningute kohtavga
palju kiitvaid jutte kuulnud! Nii et, ega suvi polegienam nende
ratute lumehangede taga - kik trenni!
Katrin Metsoja
-
Oma Poolsaar 13/2010
Tnavusest lumestSel aastal olen ikka lumega vgakimpus. Sellist
lund ei ole siin 50aasta jooksul, mis siin olen elanud,kordagi
olnud. Eriti kui meri rajtus ja tuiskama hakkas, ajas terveue lund
tis. Vljakik ei paistnudues enam lume alt vljagi.
LapseplvestSndisin Rammu saarel 1933. aastalOlmi talus. Praegu
on vennapojadsinna koha peale suvemaja ehita-nud. Vanast talust
pole midagi jrgi,ainult kaev on uuesti lahti kaevatudja korda
tehtud. Emal ja isal oli kokku kmme last - 6 poissi ja 4 tdrukut.
Kaks last surinoorelt. Kerge ei olnud. Aga noh,elada vis, ra ei
surnud. Vanemadkisid merel. Isal oli mootorpaat jasellega viidi
kala Tallinnasse kokku-ostjale, kes selle ra ostis. Paljudtd jid
ema kanda, kuna isal oliastma ja tihti oli tal raske hingata.Ei saa
aru, kuidas ta sellega hakkamasai. Perel oli lehm, lambad, sead
jakanad. Lapsed kisid karjas. Kari olikla peale hine. Kik tid
omaloomad hte kohta kokku ja sellepere lapsed, kelle kord oli,
karjatasidloomi terve peva. Meie pere heina-maa oli Rammu taga
asuval Allusaarel. Hein toodi sealt ra paadigamber saare. Lapsed
tassisid heinapaadi juurest les.Toiduks oli philiselt ikka
kala.Philiselt silk, mis on soolatud rimvi kilu. Vanaisa ei istunud
laudagi,kui silku laual polnud. Mletan ka,et silgust tehti piimaga
suppi ja kalestapeadest tehti piimaga maitsvatsuppi. Liha anti ikka
jao kaupa.Kttepuud ja enamus muid toidu-aineid nagu kartulid,
kapsad, kaa-likad vahetati kala vastu Ihasalus jaNeemes.Rammus oli
pldu vga vhe. Vane-mate laste riided kisid ikka noore-matele ja
laiutada ei saanud. Vana-vanemad olid kllaltki usklikud jamletan,
et julu ajal istusime kikkoos ja loeti piiblist lugusid.Rammu oli
lbus saar. Ndalavahe-
tustel olid ikka tantsuhtud. Suvetiuel ja muul ajal mnes
talus.Mletan, et 8-aastaselt petas mulleonu vildikat tantsima.
(Lisettenitab kerge vaevaga tundmatu tant-su samme). Jaanipevadel
tehti tuldja oli suurem pidu. Rohkem vrastrahvast kis saarel
surnuaiaphadel.Siis kis inimesi Koipselt, Pranglilt,Ihasalust,
Neemest ja mujaltki. Kaminu vanaema on prit Pranglisaarelt.
Isapoolne vanaisa jllegiJelhtmest. Surnuaiaphal kohta-sin
esmakordselt ka oma tulevastmeest, kes oli oma perega
Ihasalustsaarel. Mletan, et isa oli suitseta-nud lesta ja pakkusime
neile lesta.Olime siis muidugi alles lapsed.Meie kisime jlle
omakorda suvitimustikal Npista sool ja jtsimeoma paadi Ihasalu
randa ningkisime ikka Uustalu uelt lbi, kusEdgar elas ja nd ongi
minu kodu.
Keerulistest aegadestIsa peeti millegiprast kommunis-tiks ja
meidki hti kommunistilasteks. Tegelikult mingit poliitikatisa ei
teinud. Hiljem sain aru, etmingi tli oli tekkinud hoopis piiri-tuse
salaveol. Sja ajal kaebas onu,kes oli saksameelne, oma venna jaisa
peale, mille tagajrjel nad viidivangi otse merelt, j pealt.
Mle-tan, et ema tuli nuttes koju, vttiskelgu ja tles lastele, et
lhmetoome j pealt vrgud ra, kuna
isa viidi minema. Prast sakslasteminekut said isa ja vanaisa
vangistvlja. Olid kangesti tia tis. Hiljemonu palus vabandust ja
lepiti ka ra.Isa poolt mingeid kaebamisi kll eijrgnenud ja sinna
see asi ji.1944. aastal oli saarel tunda in-imeste plemise haisu.
Kalevi Liivalpletati sakslaste poolt seal tapetudvange ja tuul oli
otse sealt suunast.Mletan, et oli kole lhn.Paljud inimesed pgenesid
saareltvenelaste eest. Meie pere ei linud.1952. aastal aeti ikkagi
saarelt mine-ma. Piirivalve lhkus maja. Minaelasin siis kll juba
Neemes.Nd hiljem, kui hakati Rammussurnuaiaphi pidama, olen seal
ikkakinud. Saarel on mul vga hea ko-dune tunne. Nen ka tihti unes,
etolen seal.
KooliplvestEsimesed kolm aastat kisin koolisRammu saarel. Kool
oli hes talus.petajad olid palgatud mandrilt.Olid toredad ja
haritud inimesed.Lapsi oli muidugi vhe. Mina olinKlamase Haraldiga
kahekesi hesklassis.Hiljem lksin Neeme kooli. Isa jaema elasid ikka
saarel, aga mina olinerinevates taludes korteris. Prkma-nil, Nmmel
ja Liival. Kui oli nda-lavahetusel vimalik koju saarelesaada, lksin
ikka.
-
13/2010 Oma Poolsaar
tsehhis. Seal pan-di kilu ja rimekarpidesse.Kirovi
kalurikol-hoosi ajal olidpalgad juba paljuparemad ja puu-dust ei
tundnud.Kik, kes tahtsid,said ka td. Va-hepeal ttasinsadamas
ranna-valves.
Lapseplv Rammusaarel - Lisetteesireas heledaskleidis
Talvel, kui meri oli js, oli lihtsamgi.Kisin Neemes neli aastat
ja sainm i t t e t i e l i k u k e s k k o o l ilputunnistuse.
Selline oli tolleaegsekooli ametlik nimi.
Prast kooliKooli lpetades hakkasin kolhoosikarjas kima ja olin
vasikatalitaja.Palk oli vga niru, aga raha oli vaja.Kolhoos oli
alles rajatud. Kellel olikaks lehma, pidid he kolhoosi raandma.
Kolhoosi laut oli Ihasalus.Nd on see tee res raudkividestkatuseta
vare. Ega inimesed tol ajalhea pilguga ei vaadanud, kui nendeloomad
kolhoosi karjas mda viidi.Ihasalu mbrus oli tollal kik
lage.Karjatasin loomi kuni Jundi ojani.Seal, kus nd on kikjal mets
kas-vasid tollal ksikud puud ja kadakad.Mets on siia ise kasvanud
ja ka istu-tatud.1951. aastal hakkasin tle kolhoosipostiljoniks.
Postkontor asus prae-guse vallamaja hes otsas. Iga pevvtsin sealt
kirjad, ajalehed ja muudsaadetised ja viisin need taludesselaiali.
Samuti viisin kohale rahakaar-diga tulnud raha. Alguses ei olnudmul
jalgratast ega raha selle ost-miseks. Kolhoosil ka ei olnud.
Kol-hoos oli alguses ikka vga vaene.Kisin iga pev jala Jelhtmesse
jatagasi. Kui vedas, sain mne autopeale. Hiljem ostis kolhoos
jalgratta.Talvel kisin hobusega. Hobuse sainkas Neeme tallist, vi
lksin vtsin
Ihasalust. Rakendasin ree taha jasit lks lahti. Hiljem andis
kolhoosiesimees sadula ja petas mind rat-sutama. Nii sai ka
ratsutatud. Ho-buse nimi oli Juku ja see oli endineToomantsu
hobune. Koerad olidpostiljonidele nuhtluseks. Kui pos-tiljon tuli,
hakkasid kik haukuma.Aga mni ei hakanud ja tuli salajaselja tagant
ning kis naksti jalastkinni. Karjaotsa Kustal aga oli sellinekirju
koer, kes vttis ajalehe ham-busse ja viis ise tuppa. Tol
ajaltundsin siin kandis kiki inimesi.Nd nagu ei tunne enam
kedagi.
IhasalusAbiellusime Edgariga 1957. aastalja tulingi elama
Ihasallu. Elasimemere res, aga randa minna ei tohti-nud.
Piirivalvurid kndsid randa ri-ba, millest ei tohtinud le
minna.Kisime ikka vahel salaja, aga siistuli jljed ra riisuda. Nd
on kikvaba, mine kuhu tahad. Aga ndon uus hda, igal pool eramaa
sildid.Vene ajal viidi ka kik paadid Ihasalurannast Neeme, kus nad
tohtisid ollaaiaga piiratud sadamas. Ka klla eisaanud inimesed
tulla, kui neil pol-nud piiritsooni luba.1961.aastal lksin Neeme
tle kala-suitsetajaks. Alguses oli kolhoosisuitsumaja Tohtse
saunas. Hiljemehitati uus suitsutsehh. Ttasinseal varrastajana. Tol
ajal ttas sealpalju kohalikke naisi. Kui suitsu-tsehh ra kaotati
ttasin preserv-
Hiljem lksin tle Neeme nbit-sehhi ja olin jlle vardasse
ajaja.Plastmassist vi metallist nbidaeti vardasse ja need lksid
trumlitesgalvaniseerimisele. Hiljem nbidveel lakiti le. See oligi
viimanetkoht enne pensionile minekut.Paljud pidasid kolhoosi ajal
isiklikkelambaid. ldiselt enda tarbeks, agaka mgiks. Lambad koguti
kevadelkokku ja viidi Rammu saarele.Sgisel toodi tagasi. kskord
olimesgisel lambaid Rammust ra too-mas ja tusis suur torm. Laine
tusisnii suureks, et oleks peaaegu uppu-nud. Randuda tohtis ainult
Neemesadamas, kuhu nneks ka judsime.Hiljem tuli veel oma lambad
raeraldada ja Ihasallu ajada. htuksolin kogu sellest elamusest nii
vsi-nud, et otsustasin, et enam lambaidei pea.Abikaasa Edgar ttas
motoristinatraali peal. 1958. aasta detsembrisji ta koos teiste
kaluritega tormiktte, mis viimaks traali Soome ran-da viis. Edgar
rkis, et Soomes vetineid hsti vastu, tehti sauna ja kos-titati.
Kahjuks kik eluga randa eisaanud. Meie naabrimees, Edgarionu Iisak
koos pojaga uppusid.Meil oli kaks poega, kellest esimenesuri vga
noorelt. Noorem poeg Jriji kadunuks 1994. aastal. Tulidminu epojaga
Rammu saare lhe-dalt vrku laskmast ja rkisid ko-dus, et Rammu
saarel on peibutis jahomme peab saarele minema. Maei taibanud
ksida, mis peibutiseston jutt. Jrgmisel peval lksidkimerele ja
tagasi ei tulnud. Otsitilausa helikopteriga, aga ei leitud.Hiljem
leiti paat ilma mootorita javrkudeta Prispealt. Jri oli
35-aastane.Mned aastad tagasi kisin leeris.Omal ajal, kui oleks
pidanud kima,oli selline aeg, et ei julgenud minna-gi. Vidi teha
trahvi ja kust selle rahaoleks vtnud. Jumalat olen uskunudlapsest
saadik ja kirikus kinud, ninghtuti palvet lugenud kogu elu.Elu ei
ole mul kerge olnud. Aga kur-ta ka ei saa, siiani olen ikkagi
hakka-ma saanud.
Lisettega vestlesJanek Safranovski
-
Oma Poolsaar 13/2010
13. mrtsil, keset kena pikeselist talvepeva,kogunesime taas Wana
Kala Krtsi. Kes olijrjekordne kuulsusega kokkamise ritus.Seekord
kutsusime meile oma kokaoskusidemonstreerima dirigendi, tele- ja
eurotheTarmo Leinatamme.Sissejuhatuseks tles Tarmo kohe, et ta
onelus kll kiksuguste asjadega kokku puutunud, agapubliku ees
kokkamine on tema jaoks kll tiestiesmakordne kogemus. Etteruttavalt
vib elda, et tasai selle lesandega suurepraselt hakkama.lles
hautatud loomaliha, kartuli-brokkolipree japunase kapsa hautise
valmimise kigus kuulsime menii mndagi pnevat Tarmo elust ja tst.
Teemasidjagus seinast seina, teatrist poliitikani,
tervislikesteluviisidest televisioonini.Mned huvitavamad faktid
neile, kes ei viitsinud endkodust vlja vedada.Kokandusest hakkas ta
huvituma rkamisajal, milpoodides oli juba ht-teist ikka saada
(siinkohal imetlesTarmo nukogudeaja perenaisi, kes suutsid
peaolematust kaubavalikust mitmekesise sgilaua katta).Tnaseks pidi
olema nii, et ajal, mil ta kodus on,toimetab kgis philiselt ikka
just Tarmo. Kokakooliskinud ta pole, aga kolmedel kursustel kll,
neist ks
hiina toidu teemadel. Enim huvitub ta just idamaade,eriti india
kgist. Tema unistuseks on minna niteksSingapuri ja ttada seal mnes
kohalikus kgis, etomandada sealse kokakunsti
saladusi.Muusikamaailma sukeldus ta sellest hetkest, kuivanaema
5-aastasele poisile akordioni kinkis. Seda,kuivrd tegus on ta
koorijuhi, saatejuhi vi naljamehena,teab iga lapski. Aga vhem teada
on ilmselt fakt, etTarmo on ainus eestlane, kes on
Eurovisioonilauluvistluse laval kinud 3 korda: 1996 Oslos ja
1997Dublinis dirigendina ja 2008 Belgradis isegi lauljana.Tarmo
peres on 2 ttart (31- ja 14-aastane) ja 2lapselast. Abikaasa Siiri
peab Psklas oma ilusalongi.Mnusat juttu kuulates ja meie ajalehe
eelmises numbriskajastatud rummikakaod limpsides kadus
aegmrkamatult ja peagi saimegi maitsta vrratut rooga,mis tehtud
peamiselt kodumaistest, Nmme turultostetud toorainetest.
-
13/2010 Oma Poolsaar
Punase kapsa hautis
Punane peakapsasvi ja li segusuhkursooldikas
Kuumuta hakitud kapsas vi ja li segus lbi, lisa vett,maitsesta
dika, soola ja suhkruga ning hauta kunikapsa pehmenemiseni. Kuna
dikas on punase vrvisilitamiseks lisatud keetmise alguses,
vtabpehmenemine kaua aega!Maitselt nagu tavaline magus-hapu kapsas,
aga imeilusatumepunase vrviga.
Tumedas lles hautatud loomaliha
Vaja lheb:1kg looma vlisfileed0,5l tumedat lut0,25l puljongit2
sibulat1/2 mugulat kslauku2 loorberilehte1 viksem kaalikasjupike
suitsuribikontisoola, pipartvid ja li pruunistamiseks
Pruunista haudepoti phjas vi- ja lisegus lihatkid, vala peale lu
ja puljong. Lisa veidike puruks muljutudkslaugukned, suurte
tkkidena sibul ja kaalikas (kaalikas mahendab lle maitset ja annab
kastmele struktuuri),suitsukont ning loorber. Lase vaiksel tulel
haududa umbes 1 tund ja 15 minutit (see oleneb ka looma
vanusest).Maitsesta soola ja pipraga. Vajadusel eemalda enne
hautamise lppu paja kaas, et liigne vedelik aurustuks vilisa keevat
vett, kui hautis kipub kuivale jma.Vta liha leemest vlja, mssi
fooliumisse ja siis ajalehte ning jta vhemasti pooleks tunniks
seisma, et liha saaksrahuneda. Vta leemest loorber vlja ja preeri
(niteks saumiksriga) leem ja kgiviljad sametiseks kastmeks.
Kartuli-brokkolipree
1 kg kartuleid1 brokkoli e. spargelkapsasvidpiimasoola
Keeda kartulid pehmeks, lisa potti brokkoliisikud jalase neil
aurus pehmeneda (umbes 10-15 minutit).Kurna keeduvesi ra ja lase
hetk kuumal pliidil auruda.Tambi pudruks, lisa vi ja kuum piim,
maitsestasoolaga.Ilus ja maitsev kevadiselt roheline puder.
Brokkoli onvga kasulik sdamele.
Oli imeliselt mnus laupeva prastluna. Aithh Tarmo
Leinatammele!Kadri Prants
Loomalihakartulipree ja
punase kapsaga
Kik said oma silmaga nha,et kaste tuleb paks ka ilma
paksendajateta
-
Oma Poolsaar 13/2010
Sbrapeva thistamine on igainimese enda otsustada ning paljuon
neid, kes seda peva thtsaksei pea. Tegelikult viks ju sprulbi aasta
meeles pidada ning seeon spruses ks oluline nitaja.Sbrapev tundub
kuidagi pa-teetiline ja enamus arvab, et seeo n l i i ga ma t e r
ia l is t l i k jaa m e e r i k a l i k . E e s t i s o nsbrapeva
thistamisekomme veel noor ning sai algusealles 1980-ndatel Soome
eesku-jul. See on rohkem levinud noore-mate seas ja tekitab palju
elevustning rmu. Tegelikult on sedapeva, meile tsistele
eestlastele,vib olla vaja, sest mida rohkemrmsaid thtpevi seda
lbusamon ka argipev.
Siiski ulatuvad legendi jrgi Valen-tini- ehk sbrapeva juured
kaugesseVana Rooma aega. Seal peeti14.veebruari Juno austamise
pe-vaks. Juno oli Rooma jumalannadekuninganna, kes kaitses naisi
jaabielusid. Tema phale jrgnevalpeval algasid suured pidustused,mis
oli ks keiserliku Rooma tht-samaid sndmusi.
800 aastat enne valentinipevathistamist jrgisid roomlased
pa-ganlikku tradistsiooni, mille keskseks sndmuseks oli loterii.
Lo-terii seisnes selles, et vallalised
noormehed tmbased endale loosi-ga he teismelise ttarlapse
nime,kellest sai siis lejnud aastaks sellenoormehe seksuaalpartner.
Sagelijuhtus nii, et see paar ka hiljem abiel-lus. Paavst
Gelasiusele see paganlikri- tuaal aga ei meeldinud ning takskis
seda muuta. Edaspiditmbasid noormehed loteriilphakute nimesid, kes
olid neile selaastal teenitajateks. Loomulikultei pakkunud see nii
palju huvi japinget, kui tdrukute nimedetmbamine.
ks legend rgib aga, et Roomaimperaator Claudius keelas
meestelabiellusmise, et nad oleksid pare-mad sdurid. Kik abielud
jakihlused ksti thistada. ksheasdamlik preester, kelle nimi
oliValentin, ei allunud aga keisri kor-raldustele ning laulatas
paare salaja.Selle eest heideti ta vangi ning sealta ka suri. 270.
a 14. veebruaril maetita St Praxedese kirikusse ning hakatith is t
ama V ale nt in i pev a .
Teise legendi jrgi oli Valentinkristlane Roomas, kus uut
religiooniei sallitud. Kristlastest mrtrite abis-tamise eest ta
vangistati. Vangis ollesarmus Valentin aga vangivahi pime-dasse
ttresse Juliasse ning andistdrukule silmangemise tagasi.Uudis
imeteost levis ning Roomavimudele oli see vastukarva. Valen-
tin hukati.
Keskaegse legendi jrgi on 14.veebruar pev, mil linnud
valivadendale sobiva partneri pesapunu-miseks.
Esimene moodne valentinipevakaart saadeti XV saj alguses, kui
noorOrleansi hertsog lahingus vangiveti ning heideti Londoni
Towe-risse. Sealt saatis ta oma naisele hul-ganisti romantilisi
luuletusi, millest60 on seni silinud ning vaatamiseksvlja pandud
Briti Muuseumis.Keskajal tekkis taas traditsioon, kusloteriikasti
pandi vallaliste meesteja naiste nimed ning tmmati sealtpaarikaupa
vlja. Paarid vahetasidkingitusi ja naisest sai jrgnevaksaastaks
mehe Valentina.
XVII saj hakkasid armastajad sellelpeval mlestusesemeid
vahetama.Meie aja sbrapev tuli moodiprast Teist maailmasda ja oli
po-pulaarne eriti Inglismaal. Vttis vei-di aega, enne kui selle
peva thista-mine ka meie maal populaarseks sai.
Legende selle peva kohta on paljuning vta sa nd npust,
millineneist kige igem on. Igatahes omaspru viks hoida ja neid
thele pan-na ka siis, kui ei ole sbrapeva!
Triin Tomingas
Ksimus klaelanikele, kui ma oleksin nhtamatu, ei toonudki nii
palju elevust, kui ma lootsin. Kigeekstreemsemaks osutus vastus
pangarvist, kuid ega tnases majanduslikus olukorras pole ka
imestada! ksunistus oli minna kaugele reisile, kas Austraaliasse vi
Indiasse. Osad sooviks vaadata meie kla varaste tegemisi.Mni tahaks
aga jlgida lemmiklooma kitumist ksi kodus olles!Arvati, et Neeme
kla viks olla Eesti Vabariigi pealinn ja et Eesti viks
maailmakaardil tsta hetkeks kusagilenaftapumpajate piirkonda, seal
siis kosuda rahaliselt kvasti ja tagasi tsta!Mni naine arvas, et
kasutaks ra nhtamatuks olemise privaatsust ja kiks palja nkina
meres ujumas ningjlgiks huvitavate inimeste tegemisi. See oleks ka
sobiv vimalus kuulata lemuse juttu ja klatsi pealt. Polevlistatud
ka mni tobe nali oma spradele, aga see peaks olema
heatahtlik!Lapsed on vhe helgemate unistustega - kes sooviks perele
poest vtta uue auto, kes tooksid vlismaal tdtegevad ema vi isa
tagasi koju!Mni mees teeks mne dringi tihedamini, kui naine seda
lubaks, ning piiluks ka naisteseltsi naiste magamis-tuppa!?Mina
arvan, et pangarviga vib vahele jda, aga elu muinasjutus
Lumivalguke ja seitse pialpoissiklastaksin kll!
Sirje Pllu
-
13/2010 Oma Poolsaar
Enne kokkamise-koosolekut on tihtipeale tkk tegemist,et ra
otsustada, mida kokkame. Valikus on nii naisteendi meldud retsepte
kui ka kokaraamatutest avastatudprleid ja enamasti valmistame nii
soolast kui magusat.Mrksnadeks on aga alati kiirus ja lihtsus, kuna
kesviitsiks t ja pere krvalt veel koosolekul pikalt kokka-misega
jnnata.Kuigi lugejatelt pole me tagasisidet saanud, on seni
kikjrele proovitud retseptid meile endile kll vga meeldi-nud ja nii
mnigi meist on proovinud asju, mida muidupoleks vibolla elusees
suhu pannud. Ja kindlasti olememe kik enda jaoks avastanud uusi
lemmikuid, midakodus kiirelt perele vi klalistele valmistada.
Seekord pakkusin ma kokkamise soolaseks toiduks vljaoma
hiljutise avastuse sinihallitusjuustuga suitsukanakastme, mis sobib
suurepraselt niteks pasta juurde,kuid mida vib proovida ka riisi vi
kartulitega.Retsepti mul ees ei olnud ja esimesel korral,
kodustehes, nnestus see suurepraselt, lisades komponentetunde jrgi.
Koosolekul aga ritasin natuke rohkem,vahetades komponendid paremate
vastu, aga nii hea,kui esimesel korral, see kaste ei tulnud.
Omavahel aru-tades ei olnudki asi komponentides, vaid pigem
saisinihallitusjuustu ja vibolla ka sidrunipipart liiga palju,sest
maitse ji kergelt hapukas. Sdav oli see siiski jaldiselt maitses
kigile.Enne selle artikli lehte kirjutamist katsetasin seda
kodus
veelkord ja nnestus jllegi suurepraselt, seega vinseda teile ka
julgelt soovitada. Tuleb lihtsalt algul sini-hallitusjuustu pigem
vhem panna ja kindlasti kastetvahepeal maitsta.
Magusa valikul mtlesime lhenevate lihavttephadepeale ja kui
traditsiooniselt valmistatakse nende phadepuhul
kohupiimamagustoite, siis meie tahtsime tehamidagi pnevamat ja
samas lihtsamat.Lihavtetel ehk munadephadel on traditsiooniks
kamunade vrvimine ja sealt tuli ka idee teha magus-toiduks vrvitud
martsipanimune. Vrvilised vutimunasuurused maiustused tundusid vga
ahvatlevad, agakahjuks ei nnestunud meil ideed pris hsti
teostada.Nimelt selgus prast mitmete toidupoodide klastusi,et
toiduvrve, millega martsipani vrvida, poodides eimda! Seega
ritasime olla loomingulised ja vrvidaneid naturaalse punasesstra
mahlaga ja kaunistadavrviliste nonparellidega. Tulemus polnud
muidugipris see, mida lootsime.Siiski arvasid kik, et mte on hea ja
kui kuskilt peakstoiduvrve saama, siis tuleks kindlasti uuesti
proovida.
Kokkuvteks vib elda, et seekordne kokkamine olikll veidi
ebannestunud, aga juhtub kigiga ja mul-jetame ikka, sest vigadest
ju pitakse. Julget katsetamist!
Terje Lindau-Kuum
(kogused on umbes 2-le)
1 pk Alma vahukoort 35% vi Valio kgi-koort 15% (vahukoorega jb
kaste vedelam,aga ka palju rammusam, kgikoor on lahjem,aga
konsistentsilt jllegi paksem)1 suitsetatud kanakints ( ca 190 gr) ,
niteksKvikkeri omad on vga head1/ 2 pk e 50 gr sinihallitusjuustu,
nt PaladinFromage Bleu (odavam ja ei ole liiga soolane)natuke
sidrunipipart
Lase vikeses potis koor keema, lisa tkeldatudsinihallitusjuust
ja kui see on sulanud, siistkeldatud suitsukana. Keeda veel natuke,
etkaste paksem oleks ja kana kastmes soojakssaaks. Maitsesta
sidrunipipraga ja vajadusel lisaveidi soola, kuigi
sinihallitusjuust annab minu-meelest piisavalt soolasust. Serveeri
pastaga.
Martsipanimunad
Suitsukanakastesinihallitus-juustuga
-
Ihasalu ja Neeme kla ajaleht
Oma PoolsaarLasteleht OPS
Peatoimetaja ja kujundaja:Terje Lindau-Kuummob. 56 676
698Korrektuur: Kadri PrantsLastelehe OPS peatoimetaja:Tiina
Klamas
Vljaandja:Neeme Naiste Rannavalve Selts
MTKontakt:[email protected]:Snasepp O
Oma Poolsaar 13/2010
Suurest lumest on kigil ilmseltjuba tdimus peale tulnud jamtted
suvesooja ktte uitamaviinud. Suvi on Neemes alatipnevaid sndmusi
tis jamdub kui linnulennul. Tnavuaga totab suvesda eriti
elamus-terohke tulla. Vaatame igenatuke lhemalt, mis meid
eesootamas on.
Suve stardipauguna on juba mituaastat toimunud suur
emadepevaperepidu NNRS eestvedamisel. Seemitmeklgne vabahuritus
toimubka tnavu 9. mail. Tpsemalt poleeeskava veel paigas, jlgige
reklaamiteadetetahvlil ja NNRS kodulehel .Igatahes vib kindel olla,
et mnusattegevust jagub nii suurtele kuivikestele. Kindlasti toome
jlle kalilli mgile. 22. mail on Neeme Rahvamaja 40.juubel.
Kuuldavasti tuleb siis kapidu, eks tpsem info ilmub hiljem.Jlgige
ikka teadetetahvleid jakoduleheklgi. Ka jaanituli on meil taas
elluratatud. 23. juunil saame jlle kik
lkke res kokku. Muide, see ritusootab avasli vabatahtl
ikkeeestvedajaid ja abiksi. Tegu pole jukellegi tuluhtuga, vaid
kogu klamnusa histegemisega. Kindlastitoimub samal htul ka
eelmiselaastal suurt elevust tekitanudNeeme Superstaari konkurss.
Seegavite juba aegsalt oma lustakaideeskavasid ppima hakata. Usun,
etselle vistlusega vidavad kik, kuimitte muud, siis lihea tuju
igatahes. Selle suve suurim, lausa mega-suureks paisunud ritus
toimub aga10. juulil. Traditsiooniliselt on see,juuli teisele
phapevale eelnevlaupev, ju kaluritepev, mille kor-raldamise on juba
ige mitmeidaastaid oma lule vtnud NMKS.Tnavu aga langeb samale
pevaleveel 3 ritust. Nii toimub samalpeval Harjumaa XVI Memme-taadi
lustipidu "Aeg kaob, rmudjvad" koos V Ksitpevaga,samuti toimub
FolkloorifestivaliBaltica* Ida-Harjumaa kollektiividekontsert. Ja
lisaks ks meie kla tht-samaid ritusi, VI Neeme Pevad,kla saab
rikute jrgi 450-aastaseks.
Seega on kla hommikust htunisiginat-saginat tis. Kui ndksitakse,
et miks siis kik koos, siisvastuseks tuleb ttt vaadata
hetke-olukorraga riigis majanduslikulton niimoodi lihtsam
ots-otsagakokku tulla, sest mitmed loodetudriigi vi omavalitsuse
poolsed toe-tused nende rituste korraldamisekson kahjuks kokku
kuivanud.
Kui kik hsti lheb, on 21. au-gustil iga-aastane Likuskuu laatehk
Neeme kultuuri- ja mgipev,kust kindlasti ei puudu ka tubli an-nus
erinevaid eeskavasid. Samuti on 28. augustil taasphjust Uitrosse
koguneda ja suurlke sdata, et thistada Muinas-tulede l meie
kuulumist mererah-vaste hulka. Kindlasti on lisaks
eelmainituteleveel mitmeid ritusi, mille toi-mumine nii pikalt ette
teada ei ole.Seega suvi tuleb tihe ja tegus, oleainult ise
hakkamist tis kigest sel-lest osa saama!
Kadri Prants
[email protected]
(*) BALTICA on CIOFFi folkloorifestivalide maailmakalendris olev
festival, rahvusliku ja rahvusvahelise folklooriliikumise
erevljendusvorm, mille aluseks on helt poolt rahvuslikud ideaalid
ja kultuuriprandi silitamise pd ning teiselt poolt maailma
kultuurilisemitmekesisuse phimtte austamine.Rahvusvaheline
folkloorifestival BALTICA Eestis, Ltis ja Leedus on osa
lemaailmsest folklooriliikumisest.BALTICA on Balti riikide suurim
hisprojekt, mis sai alguse 1987. aastal Leedusning toimub kordamda
kkides Balti riikides.Festivali ideoloogia lhtub UNESCO
folkloorikaitse prioriteetidest ja htib riigi phisuundadega
rahvakultuuri arendamisel.BALTICA on riigifestival nii oma
rahvuskultuurilise thtsuse kui ka regionaalse aspekti poolest.
Festivalist vtavad osa kikidemaakondade folklooriharrastajad,
vhemusrahvuste folkloorirhmad ja klalisrhmad paljudest
vlisriikidest.