http://www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ . Sander Karu finantskoolitused ja raamatupidamise koolitused. Valik 14-17.02.2011 toimunud avaliku finantskoolituse "Raamatupidaja, tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht" slaide.
Welcome message from author
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
UUS! Raamatupidamise aastaaruande finantsanalüüs juhile, 1. märts 2011, 1 päev
Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs (mittefinants)juhile 2-4. märts 2011, 3 päeva,
Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, 28-30. märts 2011; kolm päeva
UUS! Raamatupidamine, juhtimisarvestus, finantsprognoosimine ja finantsjuhtimine edukalejuhile, 31. märts 2011, 1 päev
Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis, 5-6 aprill 2011, 2 päeva
Projektijuhi finantsprogramm – projekti tulude, kulude ja rahakäibe eelarvestamine, juhtimine ja analüüs, 7-8 aprill 2011, 2 päeva
Eelarved ja eelarvestamine nüüdisaegses organisatsioonis. 26-27 aprill 2011, 2 päeva,
UUS! Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs. 28-29 aprill 2011, 2 päeva,
Controllingu juurutamine ja arendamine organisatsioonis 23-24. mai 2011, 2 päeva
UUS! Raamatupidaja - tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht 23-26. mai 2011, 4 päeva
Müügijuhi, turundusjuhi ja ostujuhi finantsprogramm, 6-7. juuni 2011, 2 päeva,
Eelarvestamine ja hinnakujundus nüüdisaegses organisatsioonis, aeg täpsustub, 3 päeva
Tegevuspõhine kuluarvestus (activity-based costing, ABC) - juurutamine ja arendamine organisatsioonis , aeg täpsustub, 2 päeva
Tellimuskoolitused (finantskoolitused, strateegiate juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine, õnnelik ja tulemuslik meeskond), aeg ja koolituse sisu kokkuleppel www.sanderkaru.ee
PRAEGUNE TÖINE TEGEVUS: koolitaja (avalikud ja tellimuskoolitused), konsultant, mentor finantsjuhtimine, juhtimisarvestus, raamatupidamine strateegia juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine õnnelik ja tulemuslik meeskond
www.sanderkaru.ee ja www.hot.ee/sanderkaru/ osalemine juhtimises EELNEV TÖINE TEGEVUS:
2002-2008 International University Audentes, finantsjuhtimise õppetooli hoidja, lektor
1993-2002 AS Invicta, juhtimis- ja finantstreener 1992-1993 Tartu Kommertspank, juhatuse esimehe asetäitja 1987-1992 AS Baltika, Valga Õmblusvabriku direktor; AS Walko peadirektor 1985-1987 Valga Mööblivabrik, peainsener 1982-1985 Tartu Mööblikombinaat, meister ja vanemmeister
1999 Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. 192 lk, koos Toomas Haldmaga1999/2000 Müügikäsiraamat (Äripäev), üks kaasautoritest 2000 Rahakäibe juhtimine I osa. 240 lk 2001 Rahakäibe juhtimine II osa. 256 lk, koos Villu Zirnaskiga2001 Juhtimise võlu ja valu I osa. 344 lk2002 Juhtimise võlu ja valu II osa. 312 lk2004 Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi
organisatsioonis. 352 lk, koos Villu Zirnaskiga2007 Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele,
äriühingutele. 322 lk, üks kaasautoritest 2008 Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, 336
lk2008 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse käsiraamat. 42 lk (ka digiraamatuna)2010 70 kulude juhtimise ja arvestuse ülesannet. 49 lk, koos Raili Kuusiku ja Kertu
Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:
värskendanud nüüdisaegse tulemuslikkusele suunatud organisatsiooni raamatupidajale, majandusarvestajale ja finantsjuhile vajalikke teadmisi ja oskusi läbi praktiliste näidete
teadvustanud trende majandusarvestuses ja finantsjuhtimises, millele keskenduda oma töös tagamaks vajalik info eesmärkide saavutamiseks
lahti mõtestanud ja praktiseerinud olulisemaid tegevusi seoses controllinguga, eelarvestamisega (finantsplaneerimisega), kulude juhtimise ja kuluarvestusega, rahavoogude juhtimisega, investeeringute tasuvusega ning eesmärgistatud analüüsiga nüüdisaegses tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis
koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete kasutamiseks.
Milline on raamatupidaja, majandusarvestaja ja finantsjuhi roll nüüdisaegses organisatsioonis?
Tulemuslikkuse juhtimine Kas liigitus finantsarvestus versus juhtimisarvestus jätkuvalt asjakohane? Finantsjuhtimise probleemid ja arengusuunad Eestis ja maailmas Ettevalmistused nüüdisaegseks finantsjuhtimiseks organisatsioonis Otsustusprotsess nüüdisaegses organisatsioonis Praktiline analüüs: finantstegevused organisatsioonis Muutused majanduskeskkonnas ja nende mõju majandusarvestusele Väärtustel põhinev juhtimine Majanduslik lisandväärtus (economic value added, EVA) Visiooni ja missiooni elluviimine Eesmärkide, strateegiate ja kriitiliste edufaktorite olulisus Eelarvekeskselt juhtimiselt strateegilisele juhtimisele Organisatsiooni väärtusahel ja väärtusahela analüüs Põhi-, tugi- ja osaprotsesside kujundamine Kuidas luua ja arendada controllingusüsteeme? Interaktiivsed ja diagnostilised controllingusüsteemid Strateegiline, taktikaline ja operatiivne controlling Tulemuslikkuse mõõtmine Kriitiliste edufaktorite valik Kuidas leida asjakohaseid mõõdikuid tulemuslikkuse mõõtmiseks?
Miks on tulemusmõõdikud ja juhtmõõdikud olulised? Millele keskenduda info- ja aruandlussüsteemide loomisel ja arendamisel? Tulemuslikkuse mõõtmise süsteemide loomine Tasakaalus tulemuskaart (BSC, Balanced Scorecard) – mood või praktiline
kasu? Kuidas ringleb raha organisatsioonis? Rahakäibe tsükkel ja selle seosed bilansi ja majandustegevusega Investeeringute eelarvestamine ja tasuvusarvestused Kuidas investeerida raha nii, et selle väärtus oleks maksimeeritud? Kuidas planeerida ja eelarvestada investeeringuid? Kuidas leida kapitali keskmist hinda (WACC)? Investeerimisprojekti riskide hindamine Kuidas hinnata investeeringute tasuvust? Sensitiivsusanalüüs Investeeringu tasuvuse hindamise meetodid Raha aegväärtuse kontseptsioon ja selle tähtsus Kuidas leida raha tulevikuväärtust ja nüüdisväärtust? Diskonteerimismäär ja kuidas seda leida? Investeeringute tasuvuse arvestamine erinevatel meetoditel Eelarvesüsteemi arendamine organisatsioonis Miks ja kuidas koostada eelarveid, millest on töös kasu? Eelarvestamine ja finantsprognoosimine
Eelarvestamise protsess: strateegiline ja pikaajaline eelarvestamine, koondeelarve
Eelarvete koostamise meetodid Eelarvekorraldus Eelarvejuhendi (eelarvestamise eeskirja) koostamine Kuidas juhtida kasumlikkust - tulusid ja kulusid nüüdisaegses
organisatsioonis? Miks ja kuidas kuluarvestuselt kulude, kasumlikkuse ja tulemuslikkuse
juhtimisele? Kuidas organisatsioonis ja meeskonnas saada kuludest aru ühte moodi? Kuidas kujundada tulemuslikkusele suunatud kulude juhtimise süsteemi? Kuluobjekt ja kuluobjektide arvestus Kuidas leida toodete/teenuste/projektide kasumlikkust ja omahinda
(kulusid)? Toote kuluarvestuse protsess Kogukulude (omahinna) kujunemine organisatsioonis Kulukohtade arvestuse tähtsus, eesmärgid ja olulisemad liigitused Millised on olulisemad kulude liigitamise eesmärgid ja kriteeriumid? Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse probleemid ja võimalikud
lahendused Täiskuluarvestus ja osakuluarvestus Miks, kas ja millal eelistada osakuluarvestust või täiskuluarvestust? Kuidas jaotada üldkulusid kuluobjektidele?
Täiskuluarvestuse protsess ja omahinna kujunemine Milline on investeeringute mõju omahinnale? Kuidas mõjutavad ostjate tasumata summad kulusid? Traditsiooniline ja tegevuspõhine (activity-based costing, ABC) kuluarvestus Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse võrdlus Ajakäituriga tegevuspõhine kuluarvestus (TDABC) Kas eelistada traditsioonilist või tegevuspõhist kuluarvestust? Toote kulude erinevus traditsioonilisel ja tegevuspõhisel kuluarvestusel 3 sammu tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamisel Osakuluarvestus. Jääktuluarvestus Jääktulupõhise kasumi kujunemine Kulu - maht - kasum analüüs Tasuvuspunkt ja tasuvuspunkti diagramm Osakuluarvestuse kasutamine praktiliste juhtimisotsuste vastuvõtmisel Kulude arvestus spetsiifilistel eesmärkidel Elutsükli kulude arvestus Kliendiväärtusel põhinev kuluarvestus Sihtkuluarvestus Kaizen kuluarvestus Kulude arvestus piirangute tingimustes
Kuidas kujundada hinda? Mis on hind? Kliendiväärtus ja kulud Hinnakujunduse meetodid ja nende praktilised rakendused Hinnakujundus, kui uue toote müük mõjutab vana toote müüki Transferthindade kujundamine Kuidas juhtida rahavoogusid (rahakäivet) ja käibekapitali nüüdisaegses
organisatsioonis? Milline on rahakäibe juhtimise eesmärk? Käibekapital ja selle tähtsus majandustegevuses Kuidas prognoosida ja planeerida rahakäivet? Rahakäibe eelarve (prognoosi) vormid ja nende kasutamine Laekumiste ja väljamaksete prognoosimine ja planeerimine Täiendava raha vajaduse määramine Kuidas juhtida käibekapitali? Ostjate tasumata summade juhtimine ja analüüs Krediidikontroll ja võlgade sissenõudmine Varude juhtimine Lühiajaliste kohustuste juhtimine Raha konversiooniperioodi leidmine Suhtarvude kasutamine rahakäibe planeerimisel, juhtimisel ja analüüsil
(finantsplaneerimine) Eelarvestamise eripära erinevates organisatsioonides Traditsioonilise eelarvestamise puudused muutuvas
konkurentsikeskkonnas Tegevuspõhine eelarvestamine (activity-based budgeting, ABB) Paindlikud eelarved controllinguks Miks eelarvetest ei ole kasu? 15 soovitust eelarvete koostamiseks Nõuded organisatsiooni info- ja aruandlussüsteemile Koodide ja klassifikaatorite süsteemi loomine Kuidas viia läbi tulemuslikkusele suunatud finantsanalüüsi? Eesmärgistatud analüüside läbiviimine Kas eelistada analüüsil absoluutarve, hälbeid või suhtarve? Controllingu aruannete analüüs Hälvete analüüs Vastutuskeskuste aruandluse kujundamine ja analüüs Väärtust lisavate ja väärtust mittelisavate tegevuste analüüs Maksukoormuse arvestamine ja analüüs
Tegutsemispõhimõtteid kirjeldav dokument (kokku 30 - 50 põhimõtet), mis võib koosneda järgmistest osadest: meie üldised väärtused või põhimõtted kuidas näeme klienti ja tarbijat kuidas suhtleme konkurentidega hoiakud suhtumises organisatsiooni ja suhtlemisel omanikega koostöötamise põhimõtted missugused on ja kuidas toimivad sisemised regulatiivid (bürokraatia piirid paika) dokumendis olevate uute mõistete definitsioonid
Juht peab tegelema sellega, et kõigil oleks selged “mängureeglid” ja neist saadakse üheselt aru praegu ja tulevikus. See on oluline sellepärast, et inimesed saavad tihti erinevatest lingvistilistest väljenditest erinevalt aru, samuti võivad tõlgendada erinevalt sise- ja väliskeskkonna infot (OlariTaal)
Mõõdik (measure, indicator) - (majandus)näitaja tulemuslikkuse mõõtmiseks (performancemeasurement), mille abil mõõdetakse nii tulemusi kui ka tulemuste saavutamiseks vajalikke protsesse, tegevusi ja toiminguid.
Sihtväärtus (target) - mõõdikule või näitajale lisatud täpsustav (arv)väärtus, mis seatakse eesmärgiks.
Mittefinantsmõõdik (nonfinancial measures) - mitterahaline näitaja, mille abil mõõdetakse nii tulemusi kui ka tulemuste saavutamiseks vajalikke protsesse, tegevusi ja toiminguid.
Finantsmõõdik (financial measure) - rahaline näitaja, mille abil mõõdetakse nii tulemusi kui ka tulemuste saavutamiseks vajalikke protsesse, tegevusi ja toiminguid.
Tulemusmõõdik (lag indicator, lagging indicator, outcome measure, result measure) - näitaja, mida kasutatakse majandustulemuste (väljundi) mõõtmiseks.
Võtmemõõdik (key performance indicator, KPI) - olulisem mõõdik eesmärkide ja tulemuste mõõtmiseks ja hindamiseks.
Väärtuskäiturid (tulemuslikkuse käiturid) (value drivers, performance drivers) – valdkonnad, perspektiivid, mõjurid, sündmused, koefitsendid, tegurid või tegevused, mille abil mõjutatakse tulemuslikkust ning genereeritakse lisandväärtust ja kasumit
Juhtmõõdik (lead indicator, driver measure, process measure) - näitaja, mida kasutatakse majandustulemuste (tulemusmõõdikute) saavutamiseks vajalike protsesside, tegevuste ja toimingute mõõtmiseks.
Võrdlevanalüüs (benchmarking) - protsess, mille käigus organisatsioon teeb kindlaks oma kriitilised edufaktorid, uurib, kuidas teistel edukamatel organisatsioonidel (või organisatsiooni allüksustel) on õnnestunud neid faktoreid saavutada ning viib tegevusse sisse vajalikud täiustused
Tippmõõdik (benchmark) - võrdlevanalüüsi aluseks olev parim näitaja, mõõdik või tulemus.
Koodi all mõistetakse sümbolite, tunnuste, klassifikaatorite, dimensioonide, artiklite, või objektide süsteemi, mis on koostatud selleks, et anda lühikest täpset viidet, mis kergendaks erinevate näitajate ja majandustehingute sisestamist, võrdlust ja analüüsi. Koodi abil antakse infosüsteemi sisestatud näitajatele lühikene täpne viide, mis kergendab näitajate edasist kasutamist organisatsiooni infosüsteemis. Kuluarvestuse eesmärgil lisatakse majandustehingutele erinevate kuluobjektide, kulukohtade, tegevuste ja kululiikide koode.
Kulude kodeerimine on tegevus, mille käigus lisatakse igale kulutusele ja kulule kood. Kodeerimise eesmärgiks on:
konkretiseerida erinevad kuluartiklid, kuna kulu ei ole alati täpselt ja lühidalt kirjeldatav,
hoida ära kulutuste kirjeldustest tulenevat ebamäärasust, luua võimalused erinevate aruannete ja analüüside sünteesimiseks, lihtsustada andmete töötlemist, vähendada andmete kuhjumist ja muuta infosüsteem ülevaatlikumaks, sest enamasti on kood palju lühem kui
vastava artikli kirjeldus.
Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 144
Praktilised soovitused ja näited + CD eelarvete koostamisest ja eelarvestamise korraldamisest nii kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes kui ka äriühingutes
Täpsem info ja müük otse kirjastusest Rafiko Kirjastus OÜ, 2007 www.rafiko.ee [email protected]
AS MÕMMI müüb kahte erinevat tüüpi aabitsaid: aabitsat X - 17 tk ja aabitsat Y - 18 tk
Aabitsaid müüakse kolmes erinevas müügiüksuses MÕMMI A, B ja C alljärgnevalt:
MÕMMI A - aabitsat X 6 tk ja aabitsat Y 7 tk,MÕMMI B - aabitsat X 1 tk ja aabitsat Y 9 tk,MÕMMI C - aabitsat X 10 tk ja aabitsat Y 2 tk,Ühe aabitsa sisseostu hind on aabitsal X 7 € ja aabitsal Y 2 € ja
müügihinnad vastavalt 10 ja 5 €.
Eesmärgiks on koostada kontoplaan (lisada klassifikaatorid, koodid), mis võimaldab saada alljärgnevat infot:
1. Kasumi (jääktulu) kujunemist erinevate aabitsate ja müügiüksuste lõikes
2. Kui palju jääktulu saab aabits X ja aabits Y müügist?3. Kui palju jääktulu saab iga müügiüksus aabitsate müügist?4. Kui suur on AS MÕMMI jääktulu?
Järgmine koolitus ja täpsem info koolitusprogrammidest siin
Soovitame koolitustel osalemiseks kasutada erinevaid toetusmeetmeid: Kuigi uusi koolitusosakute taotlusi käesoleval ajal enam vastu ei võeta,
on võimalik väljastatud koolitusosakuid ümber vormistada ja kasutada kehtivusajal koolitustel osalemiseks. Koolitusosak on sihtotstarbeline toetus tööalase täiendkoolituse ostmiseks, mille eesmärgiks on tõsta mikro- ja väikeettevõtete konkurentsivõimet läbi parema ligipääsu koolitusteenusele. Koolitusosaku abil saavad FIEd, mikro- ja väikeettevõtted Rafiko OÜ / Sander Karu finantskoolitustel tehtud kuludest refinantseerida kuni 100%, kuid mitte rohkem kui 959 eurot (15000 kr).
Töötutele koolituskaart kuni 959 eurot (15000 kr). Täpsema info koolituskaardi taotlemisest leiate Töötukassa kodulehelt. Koolituskaarti on võimalik kasutada Rafiko OÜ / Sander Karu koolitus-ja koostööprogrammides
Aitame Teid meeleldi erinevate toetusmeetmete taotlemisega tekkivate probleemide lahendamisel. Küsimused ja ettepanekud teretulnud [email protected]