-
LX I AASTAKÄIKAUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME”Australia
Post Printed Post Approved PP 231335/00058Nr 20 (2931) Kolmapäev,
3. juuni 2009
Sydney Eesti Majas korraldasid Europarlamendi valimiste
eelhääletamist Eesti aukonsul Perthis Anu van Hat-tem (vasakul) ja
endine aupeakonsul Malle Tohver Tinni. Oma kodanikukohust on
parasjagu täitmas ning täidetud valijakaarti valimiskasti asetamas
Tiiu Kroll-Simmul (paremal). Foto: Marilin Ilp
Kõigepealt küsitles Marilin Ilp endist aupeakonsulit dr Malle
Tohver Tinnit, kes jagas meel-sasti infot valimisega seonduva
kohta.
Milline on sel aastal olnud valimisaktiivsus? Kui palju on sel
aastal Austraalias olnud europarlamendi valimistel va-lijaid?
Valijate arv läheb aastatega järjest väiksemaks, kuigi saab
tõdeda, et sel aastal on valinud peaaegu 200 kodanikku. See on koos
kirja teel hääletanutega. Hääletamas on käinud nii noo-red, vanad
kui keskealised. Vä-hemalt 15% valijatest on olnud noored, kuna
Austraalias viibib tööviisadega palju Eesti noori.
Räägitakse, et noortel ei ole huvi hääletamise vastu, kuna
Eestis pole valimine kohustuslik. Kuid on meeldiv näha, et noored
on tulnud valima. Ma loodan, et see muutub aastate jooksul
har-jumuseks, et nad käivad valimas. See ongi vastutustunne oma
kodumaa suhtes, see on Sinu panus Eesti demokraatia heaks, et sa
võtad osa valimistest.
Euroopa Parlamendi valimine on seekord lihtne, sest valitakse
erakonda. Mulle küll isiklikult ei meeldi, et mõne erakonna
liid-rid on kirjas vaid selleks, et hääli koguda. Viis aastat
tagasi hääle-tati siiski konkreetse kandidaadi poolt. Samas on
erakonna järgi meil ‒ väliseestlastel, lihtsam valida. Teame ju
ikka, mille eest konkreetne erakond seisab.
Ei tea, mis tulevik valimisak-tiivsuse suhtes toob. Järgmine
kord on väliseestlastel võimalik osa võtta Riigikogu valimistest.
Vanem generatsioon kahaneb iga aastaga. On tõesti oluline, et ka
nooremad inimesed osalek-sid aktiivselt valimistel.
Euroopa Parlamendi valimised Sydneys
Kas valijad, eelkõige vanem generatsioon, on teadlikud
kandidaatidest? Või tuleb mõni valija ja ütleb, et tal pole
kan-didaatidest ega erakondadest aimugi, kuid samas kodaniku
kohusetunne ajab valima?
Enamalt jaolt valijad siiski tea-vad. Kui nad kedagi muud ei
tea, siis Tunne Kelamit nad teavad küll. Enamus on ikkagi kursis
erakondade ja nende tegevuse ning seisukohtadega.
Kahju on aga sellest, et väga vähe pakutakse erakondade kohta
inglisekeelset tutvusta-vat materjali, et ka need Eesti kodanikud,
kes ei räägi eesti keelt, saaksid sellega tutvuda. Nad peavad seda
ise otsima. Eestis pannakse nii vähe rõh-ku välis-eesti häälele.
Ainsana, tõesti ainsana, on konsulaati inglisekeelset materjali
saatnud Isamaa ja Res Publica Liit. Kui palju europarlamendi
va-
limiste tulemused mõjutavad siinseid eestlasi?
Ma arvan, et valijad on uhked selle üle, kui nad on valimas
käinud. Nad jälgivad kindlasti valimistulemusi. Jälgivad
euro-parlamenti pääsenud kandidaa-tide saatust.
Peaasi, et see Eestit hästi mõjutab. Peaasi, et valitud
par-lamendiliikmed oskavad Eestit hästi esindada.Kui palju on olnud
Austraa-
lias valijaid varasemate vali-miste ajal?
Esimeste Riigikogu valimiste ajal võttis Austraalias osa 1200
valijat. Kui toimus referendum, kas astuda Euroopa Liitu, siis
hääletas üle 400 inimese. Eel-mise europarlamendi valimistel osales
valijaid 200 ümber. Nii et nüüd näeb, kuidas langus on
toimunud.
Eestis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised 7. juunil, mil
Eestist valitakse kuus Euroopa Parlamendi liiget ametiajaga viis
aastat. Ka Austraalia eestlastel oli võimalik osaleda kogu Euroopa
tuleviku kujundamises ja oma hääl anda 23. ja 25. mail Sydney Eesti
Majas.SBS Raadio eestikeelsete saadete Sydney reporter MARILIN
ILP viibis Sydney Eesti Majas esmaspäeva õhtul, 25. mail, kui
hääletamise lõpuni oli jäänud napilt tund.
„Valimine on vastutustunne oma kodumaa suhtes“
Järgmisena vestleb Marilin Ilp valija Tiiu Kroll-Simmuliga.
Miks Te tulite valima?Sellepärast, et mul on õigus
valida ja ma tahan oma kohus-tusi täita. Ja oma sõna öelda
selles, kes meid esindab euro-parlamendis. Ja eelkõige tulin valima
seetõttu, et toetada Eesti inimesi, kellel on nüüd õnneks hääl
Euroopa Liidus.Kui palju mõjutab Teid see,
mis toimub Euroopas?Võib-olla otseselt mitte palju,
aga kaudselt siiski. Sest ma olen eestlane ja ma tahan, et Eesti
saaks Eurooopa Liidust maksi-maalselt tuge ja abi. Kaudselt see
aitab muidugi ka meie tege-vust siin.Kui palju Te ennast
eelnevalt
europarlamendi valimistega seonduvaga kurssi viisite? Kui kerge
või raske on siit Austraa-liast nö kodutööd teha?
See ei ole raske, kui on inter-netiühenduse võimalus. Minul see
võimalus on ja seega oli mul võimalus uurida kandidaatide ja
erakondade kohta. Ja kuna ma üldse hoian end asjadega kursis, siis
mul ei olnudki vaja väga pal-ju eeltööd teha.
Ajalehes Meie Kodu oli samuti
piisavalt informatsiooni.Ma arvan, et kõik, kes tulevad
valima, peavad siiski eeltööd te-gema. Sellest on kahju, kui
valija tuleb ja ei tea, keda valida. Kuidas te suhtute
sellesse,
et sel aastal valitakse suletud nimekirjade alusel, mis
tähen-dab, et hääli saab anda erakon-nale ning valituks osutuvad
erakonna esinumbrid?
Mulle see ei meeldi. See tä-hendab näiteks seda, et ma ei saa
hääletada selle kandidaadi poolt, keda ma tahaksin näha
europarlamendis. Vaid ma hää-letan erakonna poolt ja erakond ise
otsustab, millise kandidaadi kasuks. See võtab minult selle
valimisõiguse teatud määral ära ning ma pean pimesi usaldama
erakonnna juhtkonda, et euro-parlamenti määratakse õiged inimesed.
Mulle meeldis eelmi-ne süsteem rohkem.
Näiteks Europarlamendis on tähtis, et inimene on mitmekeel-ne.
Sageli juhtub nii, et asjad olenevad sellest, kui hästi või
halvasti tõlk tõlgib. Olen olnud olukordade juures, kus ma kuu-len,
kuidas tõlk tõlgib. Tundes mõlemaid keeli, pole see alati olnud
väga korrektne. Eriti nii-sugustes küsimustes, nagu Eu-
roopa Parlamendis, kus on kee-rulised poliitika, majandus- ja
kultuuriküsimused, oleks siiski väga tähtis, et see
parlamen-disaadik tunneb ise seda keelt. Mina näiteks valiksin
inimest, kes mitmeid keeli tunneb. Kuidas te jääte rahule
senis-
te Eestit esindavate kuue euro-parlamendi liikmega?
Ma kõikide tegevust ei ole uu-rinud, aga mõningate tegevuse-ga
olen ma väga rahul. Ma olen eriti rahul sellega, et nad on
eu-roparlamendis üles tõstatanud kommunismiohvrite küsimuse. Ja et
nüüd tehakse otsus (või on juba tehtudki), et Molotov-Rib-bentropi
pakti all kannatanud riigid ja rahvad saavad mäles-tatud ja nende
kannatused saavad kirja pandud. Sest seni on tähelepanu pööratud
ainult natsismiohvritele.
Samuti ma olen väga rahul sellega, et nad ikkagi
majandus-küsimusi meie eest seal rahul-davalt ajavad, samuti
kultuurili-si küsimusi.Suur äitäh!
Intervjuu kõlas SBS eesti-keelse raadiosaate eetris
nelja-päeval, 28. mail 2009
Intervjueeris Marilin IlpToimetas Katre Ulmas
„Mul on õigus valida ja ma tahan oma kohust täita“
Aukonsul Anu van Hattemi kommentaar valimiste kohta lk 4
-
2 “MEIE KODU” 3. juuni 2009
Alates 29. juunist lisanduvad reisidokumendi taotlusele
sõrmejäljed Käesoleva aasta 29. juunist
hakatakse reisidokumenti kand-ma digitaalseid
sõrmejäljekuju-tisi. See tähendab, et alates 29. juunist tuleb
reisidokumendi taotlemisel pöörduda isiklikult Kodakondsus- ja
Migratsioonia-meti (KMA) teenindusbüroosse ning reisidokumendi
taotlust posti teel esitada ei saa. Ühtlasi palub KMA kontrollida
reisido-kumendi kehtivust ning esitada uue dokumendi taotlus
piisava ajavaruga.
Varakult palume oma taot-lus esitada eelkõige neil, kes
plaanivad dokumendi vahetust kiirkorras juuni lõpus või juuli
alguses, sest kiirdokumentide välja andmine võib dokumen-tide
trükiliini ümberseadistami-sest tingituna ajutiselt häiritud olla.
Võimalike probleemide vältimiseks tuleks kiirkorras rei-sidokumendi
saamiseks esitada taotlus enne 26. juunit.
Euroopa Nõukogu määruse nr 2252/2004 kohaselt pea-vad Euroopa
Liidu liikmesriigid hakkama kandma reisidoku-mentidesse sõrmejälgi.
Seoses sellega hakkab KMA käesole-va aasta 29. juunist kõikides
teenindusbüroodes üle Eesti reisidokumendi taotluse esita-misel
digitaalsel kujul hõivama sõrmejäljekujutisi. Sõrmejälgi
võetakse taotlejatelt alates 6 - eluaastast. Sõrmejäljekujutisi
ei hõivata neilt dokumendita-otlejatelt, kelle tervislik seisund
seda ei võimalda.
Taotluse esitamiseks ja sõr-mejälgede andmiseks peab
rei-sidokumendi taotleja isiklikult tulema KMA teenindusbüroosse
ning välismaal viibides Eesti Va-bariigi välisesindusse. Muuda-tus
puudutab kõiki KMA poolt väljaantavaid reisidokumente: Eesti
kodaniku pass, diplomaa-tiline pass, välismaalase pass, meremehe
teenistusraamat, meresõidutunnistus, ajutine reisidokument ja
pagulase rei-sidokument.
Varem välja antud reisidoku-mendid kehtivad dokumenti märgitud
kehtivusaja lõpuni ning nendesse täiendavalt do-kumendi kasutaja
sõrmejälgi ei kanta. Dokumentide väljaand-mise aeg ega riigilõivud
ei muu-tu. Nagu praegugi, väljastatakse dokument tavakorras 30
päeva jooksul.
KMA sõlmis 1. septembril 2006. aastal biomeetriliste
rei-sidokumentide väljaandmiseks vajalike teenuste ostmiseks
le-pingu Gemalto OY-ga. Vastav leping sisaldab ka sõrmejäl-gede
dokumenti kandmisega seonduvaid töid ja teenuseid.
KMA annab biomeetrilisi rei-sidokumente välja alates 22.05.2007
ja käesoleva aasta 4. mai seisuga on biomeetriline reisidokument
169 889 isikul.
Täiendavat informatsiooni saab lugeda KMA kodulehekül-jelt .
Tekkivate küsimuste korral saavad kliendid informatsiooni KMA
infotelefonilt 666 2722 (E-R 8.00 ‒ 18.00).
Katrin RohtlaAvalike ja välissuhete osakond,
28.05.2009Kodakondsus- ja
Migratsiooniamete-post [email protected]
Eesti kodaniku pass.Foto: www.pass.ee
Uuring lubab europarlamenti neli erakonda
Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud uuringu kohaselt võidab
Eu-roparlamendi valimised Keskerakond, kes saab kuuest kohast kaks;
samuti osutub valituks üks üksikkandidaat, kirjutab Postimees.
Postimehe tellimusel mais tehtud arvamusküsitluse põhjal
otsus-tades lähevad juunis Euroopa Parlamenti kaks keskerakondlast,
üks reformierakondlane, üks Isamaa ja Res Publica (IRL) esindaja,
üks sotsiaaldemokraat ning üks üksikkandidaat.
Ajaleht märgib, et suletud nimekirju ja avaldatud kavatsusi
ar-vestades saavad parteipoliitikuist europarlamendi liikmeteks
Siiri Oviir, Vilja Savisaar, Kristiina Ojuland, Tunne Kelam ja
Ivari Padar.
Postimehe uuring ei ütle midagi, kes on võimalik edukas
üksik-kandidaat. Esmaspäeval avaldatud rahvusringhäälingu (ERR)
küsit-luse järgi on selleks Indrek Tarand.
Samas märgib ajaleht, et kui hääled hajuvad erinevate
üksikkan-didaatide vahel, võtab Keskerakond kolmanda mandaadi -
riigiko-gu aseesimehe Jüri Ratase jaoks.
Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud uuringu kohaselt saab
Keskerakond europarlamendi valimiste 23 protsenti häältest,
Re-formierakond 15, üksikkandidaadid kokku 14, IRL 13,
Sotsiaalde-mokraatlik Erakond (SDE) 10, Rahvaliit ja rohelised
võrdselt 3 ning Vene Erakond, Ühendatud Vasakpartei ja Kristlikud
Demokraadid ühe protsendi häältest. Iseseisvuspartei ja Põllumeeste
Kogu toe-tuseks kujuneb uuringu kohaselt null protsenti.
Turu-uuringute ASi tegevjuhi Tõnis Stambergi sõnul näitavad
küsitlustulemused, et Keskerakonnale peaks kaks europarlamendi
kohta olema kindlad. Stamberg ei välistanud, et olukord võib veel
tõsta sotsiaaldemokraatide või isegi IRLi reitingut võrreldes
küsit-lusega.
Kokku 942 küsitletust lubas 27 protsenti kindlasti ja 27
protsenti tõenäoliselt valima minna. Stambergi hinnangul tuleb
reaalne vali-misosalus kindlasti väiksem.
ERR-i uudistetoimetuse tellitud Emori küsitlusese kohaselt
toetab Keskerakonda 22 protsent hääleõiguslikest kodanikest, mis
annaks parteile europarlamendis kaks kohta. Parlamendierakondadest
saaks ühe koha nii Reformierakond, IRL kui sotsiaaldemokraadid.
Viimane kuuest Euroopa Parlamendis Eestile eraldatud saadikuko-hast
läheks üksikkandidaat Indrek Tarandile, kelle poolt hääletaks 14
protsenti valimisealistest kodanikest.
Mais läbi viidud küsitluse järgi lubab europarlamendi valimistel
osaleda 36 protsenti valimisealistest eestimaalastest. 2004. aastal
osales europarlamendi valimistel 27 protsenti hääleõiguslikest
ko-danikest.
BNS, 26.05
Uuring näitab Reformierakonna toetuse olulist vähenemist
Kahe valitsemisaasta järel on eelmistel riigikogu valimistel
teiste ees rahva mäekõrguse usalduse teeninud Reformierakond
suutnud kaotada sellest peaaegu poole, selgub Turu-uuringute AS-i
enne valitsuskriisi korraldatud küsitlusest.
Kui riigikogu valimised toimuksid eesseisval pühapäeval saaks
Keskerakond 21 protsendi, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) 12
prot-sendi, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) kaheksa ning
Reformie-rakond 15 protsendi valijate toetuse. Reformierakond on
võrreldes aprilliga kaotanud 5 protsenti potentsiaalsetest
valijatest ning nen-de langustrend on kestnud üsna stabiilselt
viimased pool aastat.
Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip nimetas
kü-sitluse tulemusi ootuspäraseks ja lisas, et need numbrid
kinnitavad käimasoleva valitsusremondi vajalikkust.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Reformierakonna olukor-da
nii paratamatuks ei pidanud ning leidis, et inimesed ei usu enam
juttu ülemaailmsest majanduskriisist, mis on ka Eesti kaasa
tõm-manud, ning inimesed on peaministriparteis lihtsalt
pettunud.
BNS, 25.05
TLÜ sõlmis Moskva riikliku ülikooliga koostöölepingu
Tallinna ülikooli (TLÜ) rektor Rein Raud ja Lomonossovi-nimelise
Moskva riikliku ülikooli (MRÜ) rektor Viktor Sadovnitši
allkirjastasid neljapäeval raamlepingu, mille eesmärk on arendada
teadus- ja hari-dusalast koostööd vastastikust huvi pakkuvates
valdkondades.
Koostöölepingu tingis vajadus tugevdada ja edendada eesti ja
vene õpetlaste koostööd ning arendustööd uurimustööde ja õppekavade
valdkonnas, hoogustada kahepoolset informatsiooni, professorite,
tead-laste, administratiiv- ja tehniliste töötajate ning tudengite
vahetust.
Edasist koostööd lepinguosaliste vahel täpsustavad
koostööpro-grammid, mis luuakse konkreetseks perioodiks pärast
koostöötingi-muste, teemade ja osalejate kindlaks määramist. Leping
sõlmiti esial-gu kolmeks aastaks, tähtaja möödudes saab seda
pikendada.
Lisaks raamlepingule sai allkirjad ka koostööleping ka TLÜ
Katarii-na kolledži, TLÜ slaavi keelte ja kultuuride instituudi ja
MRÜ üliõpilas-nõukogude vahel.
BNS, 29.05
Rahvaliit pole nõus pensionide ja toetuste kärpimisega
Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL)
koalit-sioonikõnelusi kavandav Rahvaliit pole nõus pensionide ja
toetuste vähendamisega. “Rahvaliidu hinnangul on oluline tagada
kogu sot-siaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkus tervikuna. Sellest
tulenevalt oli ka Rahvaliidu eeltingimus konsultatsioonidel, et
pensione ja teisi toetusi ei kärbita ning tulumaksuvaba miinimumi
ei langetata,” ütles erakonna riigikogu fraktsiooni liige Tarmo
Mänd.
Männi sõnul oli eelmise nädalani tegutsenud valitsusliidul ehk
Re-formierakonnal, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal ja IRL-il
kokkule-pe vähendada pensione ja toetusi kümme protsenti ning
langetada tulumaksuvaba miinimumi.
Peaminister Andrus Ansip kinnitas reedel, et pensione pole vaja
vä-hendada. Tema sõnul oli aastaid tagasi teada, et paljude aastate
jook-sul ei kata sotsiaalmaksu laekumised täielikult kulutusi
riikliku pensio-ni maksmiseks. Ent samas jätkub peaministri sõnul
valitsuses töö, et leida võimalusi valitsussektori
eelarvepositsiooni parandamiseks.
Eesti Panga asepresident Märten Ross viitas eelmisel nädalal
vaja-dusele reformida pensionisüsteemi ja teisi sotsiaaltoetusi,
kuna need ei vasta majanduskeskonna muutustele.
Tänavu aprillis kasvas keskmine vanaduspension viis protsenti
ligi 4800 kroonini.
BNS, 25.05
Eelarvetulude kasvatamiseks on taas jutuks käibemaksutõus
Sotsiaaldemokraatide valitsu-sest lahkumine on riigieelarve
tulude suurendamise vahendi-na uuesti aktuaalseks muutnud
käibemaksu tõstmise.
Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Rah-valiidu
läbirääkimistel on ühe võimaliku uue tuluallikana kaa-lumisel
käibemaksu tõstmine kahe protsendi võrra, mis peaks riigieelarvesse
tooma tänavu 800 miljonit lisakrooni.
Rahandusministeeriumi ava-like suhete osakonna juhataja Kristi
Jõesaar märkis, et kui võt-ta aluseks ministeeriumi keva-dprognoosi
riskistsenaarium, tooks käibemaksumäära tõus 20 protsendile 1.
juulist kaasa inflatsioonikriteeriumi täitmise nihkumise kuu võrra
hilisemaks. “Seega võimalikku euro kasu-tuselevõtu kuupäeva [2011.
aastal] ei tohiks see mõjutada,” lisas ta.
Jõesaar ütles, et käibemaksu tõstmisel kahe protsendipunkti
võrra suureneb tarbijahinnain-deks hinnanguliselt 1,6 prot-senti
ning see jaguneks võrd-selt 2009. aasta ja 2010. aasta peale.
“Siinkohal on eeldatud, et käibemaksumäära tõus kan-dub kogu
ulatuses kaupade ja teenuste hindadesse,” lisas ta.
BNS, 26.05
Välisminister Paet kohtus Eesti-Vene Ettevõtjate Koja
esindajatega
20. mail toimunud kohtumisel arutati võimalusi Eesti ja Venemaa
ettevõtete vahelisele koostööle kaasa aitamiseks.
Välisminister Urmas Paet rõhutas, et üks Eesti välispoliitika
oluline ülesanne on ettevõtluse toetamine Eestis. „Üks
välisministeeriumi eesmärke on Eesti majanduse toimimisele kaasa
aitamine. Selleks teeb välisministeerium koostööd ja toetab
infovahetust nii Eesti kui välisettevõtjatega,“ ütles Paet.
Kohtumisel Eesti-Vene Ettevõtjate Koja esindajatega oli jutuks
ka koostöö arendamine Venemaa ettevõtlusorganisatsioonidega.
Välisministeeriumi pressitalitus, 20. mai 2009
-
3“MEIE KODU” 3. juuni 2009
LühiuudisedLühiuudisedLühiuudisedLühiuudised❖ Statistikaameti
teatel langes keskmine brutokuupalk 2009. aasta esimeses kvartalis
võrrel-des mullu sama ajaga 1,5 prot-senti 12.147 kroonini. ❖
Tallinna linnapea Edgar Savi-saar teatas esmaspäeval, et um-bes kuu
aja eest avastati tema kabinetist väljuv tundmatu sig-naal. ❖
Kuressaare kunstinõukogu leidis esimesel koosolekul, et lin-na
avalikus ruumis on liiga pal-ju lilli ning nende paigutamise
põhimõtted ebaselged, kirjutab Oma Saar. Nõukogu soovitab
linnavalitsusel kallite lilleampli-te peale raha kulutamise asemel
panustada konteinerhaljastusse ja hoopis merepäevade kujun-dusse
üle kogu linna. ❖ Analüütikud prognoosi-vad, et keskmise palga
langus tänavu jätkub ning järgnevate kvartalite jooksul süveneb;
esi-mese kvartali palgalangus ei vas-tanud rahandusministee-riumi
teatel ootustele. ❖ Eesti Ametiühingute Kes-kliidu (EAKL) juhatus
otsustas korraldada 3. juunil Toompea lossi ees
protestimeeleavalduse ja 16. juunil streigi valitsuse po-liitika
vastu. ❖ Kokkuhoiuvõimalusi otsiv vä-lisministeerium otsustas müüki
panna Suurbritannias Londonis asuva korteri, mis oli mõned aa-stad
tagasi kasutuses suursaa-diku residentsina. ❖ Eesti Energia
kontserni kuu-luv Eesti Põlevkivi ühendab endaga tütarfirma
Põlevkivi Raudtee. ❖ Keskpanga teatel suure-nes aprillis
kommertspankade enam kui 60-päevase viivisosa-ga laenude maht 5,2
protsen-dini portfellist. ❖ Vabariigi valimiskomisjon kavatseb
kontrollida kauban-duskeskuste juurde pandavate ning e-hääletamist
võimaldava-te Keskerakonna telkide vasta-vust valimisseadusele. ❖
Elanikud kardavad enim töö-puudust, samal ajal kui näiteks
tegelemist integratsiooniga peetakse praegu ebaoluliseks, selgus
Postimehe tellitud uu-ringust. ❖ Eurobaromeetri poolt mais läbi
viidud uuringu kohaselt kavatseb eurovalimistel kind-lasti osaleda
42 protsenti Eestis küsitletuist, EL-i keskmine on 43 protsenti. ❖
Neljapäeval algab europarla-mendi valimiste elektrooniline
hääletamine. ❖ Välisminister Urmas Paet tänas kohtumisel Kasahstani
välisministeeriumi kantsleri Rapil Žoshibajeviga Kasahstani
viisalihtsustuse eest ning kut-sus üles tihendama kahe riigi
majanduskoostööd.❖ Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi osaleb
neljapäeval ja reedel Leedus Marcinkonyses toimuval kolme Balti
riigi kesk-konnaministri kohtumisel, kus muu hulgas on kõne all
Nord Streami gaasijuhtme keskkon-namõju hindamise aruannete-ga
seonduv.
(Allikas: BNS, 23.05.-26.05)
❖ Eesti Islami Kogudus saatis Tallinna linnapeale Edgar
Sa-visaarele kirja, milles palus üle vaadata võimaluse eraldada
mošee rajamiseks krunt. ❖ Venemaa kavatseb tugevda-da oma
õhudessantvägesid, üks loodav üksus lisandub Eesti piiri läheduses.
❖ Valitsus kinnitas neljapäeval riigi eelarvestrateegia aastateks
2010-2013. Strateegia kohaselt on valitsuse peamisteks
ees-märkideks eelarvepoliitika jät-kusuutlikkus, lihtne ja
stabiilne maksusüsteem, paindlik riigieel-arve struktuur,
investeeringute mahu kasv ning avaliku sektori
ümberorganiseerimine. ❖ Valitsus andis neljapäeval
siseministeeriumi ettepanekul Eesti kodakondsuse 169 inime-sele.
Määratlemata kodakond-susega isikuid oli Eestis 30. aprilli seisuga
108.543. ❖ Ajakirjade Kirjastus ühendab alates septembrist oma
naiste-ajakirjad Anne ja Stiil. ❖ Eesti ehitusettevõtted ehi-tasid
tänavu esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võr-reldes ligi
kolmandiku võrra vä-hem, teatas statistikaamet. ❖ Soome
statistikaameti and-meil on aasta algusest tundu-valt kasvanud
alkoholi ja suitsu viimine riiki välismaalt, eelkõige Eestist.❖
Valimiste keskkomisjoni esi-mehe Heiki Sibula sõnul võib
Keskerakonna eesmärk valimis-telkides e-hääletuse võimalust
pakkudes olla selle hääletamislii-gi usaldusväärsuse kahtluse alla
seadmine ja selle vaidlustamine. ❖ Rahvusvaheline
inimõigusor-ganisatsioon Amnesty Interna-tional (AI) süüdistab
2008. aastat puudutavas raportis Eestit vähe-muste ja migrantide
keelelises diskrimineerimises. ❖ Tööstusettevõtete toodang oli
2009. aasta aprillis 34 prot-senti väiksem kui eelmise aasta
aprillis, teatas statistikaamet. ❖ Statistikaameti andmetel oli
kaupade jaemüük tänavu ap-rillis mulluse aprilliga võrreldes
15-protsendises languses.❖ Neljapäeval alanud europar-lamendi
valimiste e-hääletusel oli reedel kella 15.30 seisuga interneti
teel oma hääle andnud 17.065 inimest.❖ Tervisekaitseinspektsiooni
nakkushaiguste labor kinnitas reedel esimese tõenäolise uue
gripiviiruse A(H1N1) juhu Eestis. ❖ Töötukassa registreeris
viima-se nädala jooksul 1426 töötut ehk märgatavalt vähem
võrrel-des viimaste nädalatega. ❖ Eesti analüütikute sõnul on
enamiku Rootsi pangaanalüüti-kute prognoos, nagu oleks Balti riigid
suure tõenäosusega selle aasta teisel poolaastal sunnitud oma
valuutat devalveerima, vä-hetõenäoline ja ülepingutatud. ❖ Tallinna
börsil liikusid reede ennelõunal aktsiahinnad pigem allapoole,
ehkki Euroopa börsid olid tugevas plussis. Indeks OMXT alanes 0,21
protsenti 313,95 punktini, kokku 256 tehingu käi-ve oli 6,16
miljonit krooni.
(Allikas: BNS, 27.05-29.05)
Uuring: valitsuskriis on suurendanud IRL-i
populaarsustValitsuskriis on kõige rohkem suurendanud valijate
toetust Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL), kuid en-
diselt on populaarseim partei Keskerakond, selgus Eesti
Rahvusringhäälingu tellimusel valminud Emori uuringust.
Eesti Televisiooni uudistesaate “Aktuaalne kaamera” teatel
toetab Keskerakonda 30 protsenti valijaist, mida on siiski kolm
protsendipunkti vähem kui aprillis.
Populaarsuselt järgnevad Keskerakonnale Reformierakond, kelle
toetus on langenud 26-lt 25 protsen-dini, ning IRL, kes on
suurendanud oma toetust kuu ajaga 14-lt 17 protsendini. Oma
populaarsust on veidi kasvatanud ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond,
kelle poolt hääletaks nüüd 14 protsendi asemel 15 protsenti
valijaid. Eestimaa Roheliste toetajate arv on langenud kuuga
üheksalt kuue ning Rahvaliidul kolmelt kahe protsendini.
Emori suunajuhi Aivar Voogi hinnangul võib Rahvaliidu toetus
valitsusse minnes siiski tõusma hakata. Valitsusest lahkuma
sunnitud sotsiaaldemokraatide populaarsus võib tema sõnul aga nii
tõusta kui lan-geda, olenedes nende edasisest käitumisest.
“See oleneb nende aktiivsusest. Kui sotsid suudavad avalikus
meediaruumis oma sõnumeid edastada, siis võib nende toetus tõusta.
Kui neist saab aga väike virisev opositsioonipartei, siis toetus
langeb,” ütles Voog rahvusringhäälingu uu-disteportaali teatel.
Emori uuringus osales ligi 800 valimisealist kodanikku, kellelt
küsiti, millise partei poolt nad hääletaks, kui homme toimuksid
riigikogu valimi-sed. Uuringus on andmed vaid nende vastanute
kohta, kes oma-vad erakondlikku eelistust.
BNS, 27.05
Reformierakonna volikogu kiitis koalitsioonileppe heaks
Reformierakonna volikogu toetas reede õhtul Reformierakonna,
Isamaa ja Res Publica Liidu ja Rahvaliidu koalitsioonilepet, milles
kolme partei delegatsioonid neljapäeval kokku leppisid.
Erakonna aseesimees Jürgen Ligi ütles BNS-ile, et volikogu
toetas lepet valdava häälteenamusega.
Erakonna teatel tähendab see heakskiitu 2009. ja 2010. aasta
eelarveplaanile, mis näeb ette eelarve-defitsiidi hoidmise kolme
protsent piires.
“Pidasime oluliseks volikogu kiirendatud korras kokku kutsumist,
et anda selge sõnum, et soo-vi-me Eestit nõrgestava ebamäärasuse
perioodi lõpetamist. Meie ei otsi ettekäändeid määrama-tuse
pikendamiseks,” ütles volikogu esimees Rain Rosimannus.
Ta lisas, et arutelu oli väga tõsine, sest otsused, mis
paratamatult tuleb langetada, on väga valu-sad. “Eriti raske otsus
on Reformierakonna jaoks käibemaksu ja töötuskindlustusmaksu
tõstmine,” ütles Rosimannus. “Aga teist valikut ei ole, kui ta-hame
säilitada Eesti rahandusliku usaldusväärsuse ja tuua Eesti sellest
kriisist kiiremini välja.”
Ta avaldas lootust, et ka IRL-i ja Rahvaliidu voliko-gud
suudavad leida sisemise üksmeele ja annavad juba järgmise nädala
alguses oma heakskiidu uue koalitsiooni sünniks.
Rahvaliidu esimees Karel Rüütli on BNS-ile öelnud, et erakonnad
soovivad tõsta juba sel aastal käibemaksu 18-lt 20 protsendini.
Rüütli põhjendas otsust sellega, et praegu ei ole võimalik hoida
ee-larvet tasakaalus ainult kärpimisega, nii et teatud maksutõusud
peavad tulema.
Nii jõudsid kolm erakonda tema sõnul kokku-leppele käibemaksu,
aga ka elektri- ja gaasiaktsiisi tõstmises. Riigikogule eelmise
valitsuse poolt esi-tatud 3,4 miljardi kroonine negatiivse
lisaeelarve eelnõu näeb ette ka tubaka- ja kütuseaktsiisi
tõst-mist.
Kokkuleppe kohaselt saab Rahvaliit valitsusse minnes varem
sotsidele kuulunud rahandus- ja si-seministri koha,
rahvastikuministri koht kaob.
Lisaks ministriportfellidele hakkab Rahvalii-dule kokkuleppe
järgi kuuluma riigikogu esimese ase-esimehe koht, kus praegu töötab
Euroopa Parla-menti pürgiv Kristiina Ojuland.
Kokkuleppe kohaselt saab Rahvaliit ka riigikogu sotsiaal- ja
maaelukomisjoni esimehe posti, mis praegu kuuluvad valitsusest
vabastatud sotsiaal-demokraatidele. Samuti sotsiaaldemokraatide
käes oleva kultuurikomisjoni juhi koha saab Refor-mierakond ning
väliskomisjoni esimehe oma IRL. IRL-i ja Rahvaliidu volikogu
arutavad koalitsiooni-lepet esmaspäeval.
BNS, 29.05
Rasmussen ja Ojuland on eri meelt eurole mineku asjus
Euroopa Sotsialistliku Partei esimees Poul Ny-rup Rasmussen ning
riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland on vastupidistel
seiusukohtadel Eesti üle-minekust eurole.
Rasmussen hoiatas kolmapäeval Tallinna üli-koo-lis peetud
loengul, et kui Eesti valitsus kärbib kulutusi sotsiaalsüsteemis ja
töötute koondamis-hüvitisi olukorras, kus aasta lõpuks võib töötute
arv ulatuda 15-20 protsenti, siis pikendab see Eesti
majanduskriisi. “Kui valitsus vähendab sotsiaaltoe-tusi ja
koondamishüvitisi, siis vähendab see Eesti majanduse sisenõudlust,”
hoiatas Taani endine peaminister. “Ükski tark valitsus Euroopas
seda ei tee, sest see pikendab majanduskriisi olukorras, kus
välisnõudlus niigi väheneb.”
Rasmusseni hinnangul on mõistlik maksutõus majanduskriisi ajal
palju arukam lahendus kui jät-kuv avaliku sektori kulude kärpimine.
“Maksutõusul on sisenõudlusele väiksem mõju kui sotsiaalkulude
kärpimisel. Sotsiaaltoetuste ja koondamishüvitis-te kärpimine
tähendab erinevalt maksutõusust sisenõudluse vähendamist saja
protsendi võrra,” ütles ta. “Nii poliitiliselt kui majanduslikult
on mak-sutõus sotsiaalkulutuste kärpimisest mõistlikum.”
Ojuland on vastupidisel seisukohal. Tema sõnul ei saa tõsiselt
võtta Rasmusseni mõttesähvatust, et Eesti peaks europüüdlustest
loobuma. “Ka välismi-nistri ametis olles tuli mul kokku puutuda
toonaste juhtivate sotside, näiteks Saksamaa lii-dukantsleri
Gerhard Schröderi valitsusliikmete hoiakutega, et milleks Eestile
NATO-t üldse vaja on,” ütles Oju-land. “Isegi Euroopa Liitu astudes
oli tunda vasak-poolsete vastuseisu. Selle taustal on eurole
ülemi-neku mahategemine sotside-marksistide tüüpiline käik.”
Ojuland küsis, et kui Eesti ei oleks saanud ei NATO-sse ega
Euroopa Liitu, kas Eestit oleks oo-danud samasugune saatus kui
Gruusiat.
“Rasmusseni seisukohavõtt on isegi diskusiooni-ainena
vastuvõetamatu,” lisas reformierakondla-ne. “Eesti seab oma
eesmärke ise, Euroopa sotside vastuseisule vaatamata.”
Ta meenutas, et Euroopa sotside vastuseisu-le vaatamata
saavutati kommunismi kuritegude hukkamõistmine. “Euroopa sotside
vastuseisule vaatamata teeme me kõik, et Eesti oleks valmis minema
üle eurole lähiaastatel,” lisas varemgi sot-siaaldemokraate
kritiseerinud Ojuland.
“Kinnitan, et Reformierakond valitsusjuhina ei lase end mõjutada
sotside vildakatest ja Eesti ini-meste heaolu ohustavatest
avaldustest. Me jätka-me ettevalmistusi liitumiseks euroga.”
BNS, 28.05
Armsad lehelugejad!Mina olen “MEIE KODU” ja tahaksin rännata
kõigi eestlaste postkasti.
Tellige mind kingituseks oma lastele, lastelastele, sõpradele ja
tuttavatele.
-
4 “MEIE KODU” 3. juuni 2009
Juuni lõpus Saksamaal toimu-vale kümnendale ESTOle on 11 kuuga
suudetud müüa vaid 63 passi. Selline kasin müügiedu paneb
korraldajad kukalt kratsi-ma ning tunnistama, et tegu on tõeliselt
halva üllatusega.
Tänavu Saksamaal Münsteris toimuva ESTO 2009 ettevalmis-tused
käivad täie hooga, kuid esialgu on korraldajate kurvas-tuseks
jäänud kasinaks üritu-se passide eelmüüginumbrid - praegu on müüdud
pisut üle 60 passi.
ESTO kultuuriprogrammi juht Meeli Bagger ütles, et vaene aeg
annab tunda festivali passi-de müügis, mida on ostetud üle ilma
praegu vaid 63.
“Inimesed hoiavad raha väga kokku ja enamus plaanib osta
pileteid kohapeal valikuliselt kassast,” tunnistas ta ja nimetas
vähest passide müüginumbrit lausa piinlikult väikseks.
ESTO passi hinnaks on 100 eurot, kuni 6-aastased lapsed saavad
üritusele tasuta.
Esinejaid on kümnendal Estol üle 400, nende seas ka 3
rahva-tantsurühma Münsterist.
“Vestlesin reedel nende grup-pide juhatajaga ja ta ütles, et
proovid käivad täie hooga. Meie rahvatantsud ei pidanud neile
keerulised olema, probleemiks on vaid polka tantsimine üle va-saku
õla,” sõnas Bagger.
Tema sõnul on tore ka see, et Münsterisse tulevad Ida-Vi-rumaa
koorilauljad ning grupp eakaid pensionäre Tartust - Rah-vatervise
ja Loodusravi Ühingu rahvapillimuusika ansambel.
Samuti Tallinna Tehnikaüli-kooli rahvatantsurühm Koidu-puna,
Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna Meeskoor koos profes-sor Kuno
Arenguga. Tulevad ka rockmuusikud - ansambel Tarvas Tartust ning
Tallinna
Muusika-keskkooli sümfoonikud Aavo Otsa juhen-damisel.
“Põnev tuleb kindlasti ka To-ronto Eesti Rahvusteatri eten-dus
“Kurat proovib hammast”,” märkis Bagger.
Tüki on kirjutanud Arnold Sepp 1947. a Saksamaa DP laag-ris,
lavastajaks on vanaproua Endla Komi (90.a.) ning peaosa-täitja on
88-aastane.
“Teised osatäitjad on loomu-likult nooremad. Et neil kõigil
särtsu ja tahet jätkub!” rääkis Bagger.
Balti-sakslased esinevad ESTOl fotonäitusega nende
ülesaksamaalise ühenduse esimees dr. Neander esineb
ter-vituskõnega.
Täpsemalt programmist ESTO 2009 veebilehel www.esto2009.de.
Maaleht, 25.5.2009
Üle maailma on müüdud vaid 63 ESTO 2009 passi
Reedel, 22. mail kell 13 toimub Tallinnas Jaan Poska majas
raa-matu „75 aastat Eesti tantsupi-dusid“ esitlus.
Lõpuks ometi on juba mitu aastat tagasi UNESCO maail-mapärandi
hulka arvatud Eesti tantsupeod jäädvustatud vääri-lisel viisil ka
raamatus. Raamat annab täpse ülevaate tantsu-pidude arengust alates
I Eesti mängudest 1934. aastal kuni XVII üldtantsupeoni 2004.
Iga peo kohta on raamatus eraldi peatükk, mis sisaldab
ettevalmistuse ja peo enda kir-jeldusi, kava, ohtralt fotosid ja
ajaleheväljalõikeid, ka tant-sujooniseid. Samuti on teoses ülevaade
tantsupidude eelsest ajast ning pidude tähendusest meie
kultuurikontekstis. Raama-tu lisades on ülevaade kõikide pidude
repertuaarist ning nime-kirjad nii üldtantsupidude kui
Eesti tantsupidude ajalugu sai kaante vahele
noortepidude juhtidest (üldju-hid, liigijuhid, assistendid,
muu-sikajuhid, kunstnikud jne).
Raamat „75 aastat Eesti tant-supidusid“ on enam kui kolme aasta
pikkuse uurimistöö tule-mus, mida ajendas tõdemus, et meie
üldtantsupidude kulgu ja arengut seni talletatud ei olegi.
Raamatu koostajateks ja autori-teks on Anneli Ammas ja Kadri
Valner (tekstide autorid), Kadri Tiis, Ülle Feršel, Lille-Astra
Arras-te, Ilma Adamson ja Juris Žigurs, kes kõik on kas tantsijate
või juhtidena ka ise pidudega seo-tud. Raamatu kunstnik on Päivi
Palts.
Raamat on rikkalikult illustree-ritud fotode ja põnevate
arhiivi-materjalidega. Raamatu maht on 346 lehekülge, sisaldab 400
fotot, tiraaž on 3000.
Raamat on eesti, saksa, vene ja inglise keeles ning tegemist on
sisulise järjega 2002. aastal ilmunud raamatule „130 aastat Eesti
laulupidusid”.
Teose annab välja Eesti Rah-vatantsu ja Rahvamuusika Selts,
kirjastab Varrak.
ERR, 22.05.2009
HM Weißer Saal, kell 10.00-15.30Programm
10.00 Kameeleonid - toimetulek posttraumaatiliste sündroo-
midega (Mai Madisson, Melbourne, Austraalia)10.30 Põhja Ameerika
eestlaste identsus Jaak Rakfeldt, New Haven, USA)11.00 Ema ja isa
põlvkonna müsteeriumid - elu hirmudega (Anu Kasmel, Tallinn,
Eesti)11.30 Raamatu ”When the Noise had Ended: Gieslingen’s DP
Children Remember” esitlus (Mai Madisson, Melbourne,
Austraalia)12.00 Lõunapaus13.00 Eestlaste kohandumine ja
identiteedi muutused Siberis (Astrid Tuisk, Eesti Rahvaluule
Arhiiv, Tartu, Eesti)13.30 Kogemuste värvilised jäljed - loovuse
rakendamisest toimetulekul mälestustega. Interaktiivne sessioon.
(Victoria Scotti, Valencia, Hispaania)15.00 Küsimused, mõtted,
arutelu.
On Saturday 23 May voting in person be-gan at the Sydney Eesti
Maja for the 6 Estonian candidates in the 2009 European
Parliamenta-ry Elections. This is the largest trans national
election ever held. Faci-litating the vote were Dr Malle
Tohver-Tinni, Mr Aivo Takis and Mrs Anu van Hattem. (Because Malle
and Aivo’s terms changed over during the election period Anu has
been organising the registration of postal vo-ters and was in
Sydney for the election.)
The total number of votes were calculated on Tuesday. Initially
there was a sense of disappointment that numbers were lower than
previous elections but a source from the Ministry of Foreign
Affairs said “Compared to those numbers we have at the moment from
some of our Embas-sies, your 198 is huge. For example in Finland
where we have sup-posedly around 20 000 citizens, only 98 of them
decided to vote...”The final vote from Australia was 198 - that was
made up of 85
voting in person in Sydney and 113 voting by mail (another 25
had registered to vote by mail but their votes did not arrive in
time.)
The breakdown of who voted is interesting. 50% were the older
Estonians or those born in Estonia who came to Australia during the
post war migration or before. 25% were the next generation born in
Australia to Estonian parents and the last 25% divided equally
between the second generation Australian born and those of the
younger generation born in Eesti. (Of course that demographic is
the one most likely to vote electronically and we will not get
those numbers for Australia separately).
The make up of the electoral roll is changing. In the past it
was largely those born in Estonia, now anyone who has applied for
an Estonian passport is eligible. Dr Malle Tohver-Tinni encourages
the new Estonian passport holders to vote. “There should be a
respon-sibility to understand the politics of a country that gives
you the advantage of an EU passport.”
Anu van HattemHonorary Consul of Estonia in Perth
Comment by Mrs Anu van Hattem, Honorary Consul of Estonia in
Perth, about European Parlamentary Elections and voting in
Australia
Anu van Hattem, Honorary Consul of Estonia in PerthPhoto by
Marilin Ilp
Kuuldavasti matsid paljud eestlased, kes Teise Maailmasõ-ja ajal
oma kodudest lahkuma pidid, erinevaid asju maa alla lootuses, et
ühel päeval naase-vad nad koju ja saavad need üles kaevata. Lisaks
väärisasja-dele kuulus perekonna aarete hulka sageli ka asju, mida
pee-ti kalliks muudel põhjustel kui eseme majanduslik väärtus. Seni
teadaolevatel andmetel on levinuimateks mahamaetud esemeteks
serviisid. Võõrsil elanutele on lugude rääkimine mahamaetud
aaretest üks viise, kuidas kodu meeles pidada ja säilitada
kojunaasmise lootust. Peale Nõukogude Liidu lagune-mist tulid
inimesed tõepoolest
koju tagasi ja mõned perekon-nad leidsid oma mahamaetud aarded
ka üles.
Sellised kaasaegsesse folk-loori kuuluvad aardelood on
mõningatel juhtudel faktide ja reaalsete leidudega tõendatud.
Stockholmi Ülikooli profes-sor Mats Burström juhib uut
uurimisprojekti, mis keskendub Teise Maailmasõja ajal maha maetud
Eesti perekondade aa-retele. Projekti eesmärgiks on uurida esemete
ja mälu vahe-list suhet ning seda, kuidas on erinevate perekondade
lood seotud ametliku ajalookäsitluse ja ‒pildiga. Projekti raames
oo-datakse lugusid perekondade
Oodatakse lugusid ja meenutusi maasse peidetud aaretest
aarete kohta ‒ sõltumata sel-lest, kas aardeid on võimalik
lei-dudega tõendada või mitte. Kui Teie perekonnal on oma
aarde-lugu, või kui Te olete kuulnud mõne teise perekonna lugu,
võtke palun Mats Burströmiga ühendust ‒ ta oleks Teile väga
tänulik!
Mats Burströmile on võimalik kirjutada e-posti aadressil
[email protected]õi postiaadressil: Mats Bur-
ström, Department of Archa-eology and Classical Studies,
Stockholm University, SE-106 91 Stockholm, ROOTSI.
Telefon: +46 8 162095.
-
5“MEIE KODU” 3. juuni 2009
21. mail vabastas vabariigi president Toomas Hendrik Il-ves kolm
sotsidest ministrit. Erimeelsused valitsuses olid tingitud
töölepinguseadusest, parandused selles lubaksid tööandjal töötajaid
kergemini koondada või vallandada. Et sot-side vabastamine ei
meeldinud ametiühingutele, siis ähvardab ametiühingute liider Harri
Tali-ga kutsuda inimesed tänavale algul miitingule, aga juunikuus
juba ka streikima.
Mina olen ühe väikeettevõt-te omanik. Minu eesmärk ei ole
töötajaid vallandada või neist lahti saada, vaid neile tööd anda ja
äri edendada, kuid vahel, kui kulud ületavad sissetuleku, siis
tuleb vähendada ka tööliste arvu. Kui seda ei teeks, siis tu-leks
ettevõte sulgeda ja kokku-võtteks kaotaksid kõik.
Ametiühingute üleskutse tun-dub väga tuttav: kõigi maade
proletaarlased, ühinege! Eesti
sotsid tahavad praegu valijate hääli püüda loosungiga, et ne-mad
seisavad tööliste eest ‒ ise-gi nüüd, kui maailm on muu-tunud. Kas
me tahame astuda tagasi sotsialismi? Kas me ole-me unustanud, et
see süsteem kukkus alles hiljuti kokku? Väga kiiresti kipume me
unustama, et protektsionism on olnud Sak-samaa ja Prantsusmaal nagu
veskikivi kaelas. Kui me lähe-mal ajal ei paku välja nähtavaid
lahendusi, ei ole varsti kellelgi enam töökohta.
Streik ei saa olla lahendus. Probleem on selles, et eestlased ei
ole oma loomult sellised, et lähevad tänavale ja hakkavad aknaid
sisse peksma ja maro-dööritsema. Kuid kes kaitseb meid
provokatiivsete väljaas-tujate eest, nende eest, kes ai-nult
ootavad, et tulla tänavale ja hakata lõhkuma? Kas ame-tiühingud?
Kui raadioreporter esitas Harri Taligale sarnase
KupongTervitus Meie Kodu juubeliksTervituse summa $
...........................
Tervitaja nimi
(trükitähtedega).......................................................................................................................
Elukoht (linn,
osariik)........................................................................................................................................
Tšekid palume kirjutada Meie Kodu nimele ja tagastada hiljemalt
15. juuliks 2009 aadressil Meie Kodu, PO Box 147, Darlinghurst, NSW
1300
Ühendatud Balti Komitee korraldusel
KÜÜDITAMISAASTAPÄEVAMÄLESTUSAKTUS
pühapäeval, 14. juunil 2009 kell 14.00Sydney Läti Majas, 32
Parnell St. Strathfi eld
Aktusekõne: Ginta Viliunas, Leedu juristKavas: Ansambel
„Lõke”,
Läti ja Leedu segakoorid, solistidBalti kunstinäitus ja muud
väljapanekud
Kõik teretulnud!
Viido veerg - Kuidas jääda ellu
küsimuse, vastas ta, et ärgu va-litsus siis võtku töötajate
õigusi ära. Niisugusest vastusest võib järeldada, et täiesti
teadlikult õhutatakse tänavatele tulema neid, keda peab politsei
jõuga vaos hoidma.
On päris hirmutav, et keegi ei oska praegu inimestega
nor-maalsel viisil rääkida. Meedia paistab võtvat kinni igast
või-malusest, et konfl ikte üles kütta oma uudiste müümiseks.
Igaüks on kiire õigustama oma vaate-nurka ja ei kuula vastaspoolt
milleski.
Nagu ütles Mart Laar ‒ kui ikka raha ei ole, siis seda ei ole,
me peame saama hakkama sel-lega, mis meil on. Riigi tasandil
kehtivad ju samad reeglid mis perekonnaski ‒ hakkama peab saama
sellega, mis sul rahakotis on, ja tegema vastavad valikud.
Maal Kurenurmes meie talus panin ma sel kevadel maha va-rase
kartuli ‒ kuus kolmekümne-meetrist vagu. Naabrimees Aivar ajas vaod
sisse vastastikuse abi korras, sest ta saab oma kom-baini meie
heinaküünis hoida. Kui kartulid olid mul maha pan-dud, siis selle
asemel, et kutsuda Aivar vagusid kinni ajama, nagu ta mul käskis,
tegin seda ise. Lükkasin mulla kartulite peale ja tasandasin
maapinna, sest nii tundus mulle ilus ‒ mullapind jäi ühtlane. Kui
Aivar tuli ja seda nägi, ei saanud ta naeru pidada. Ta küsis,
kuidas ma mõtlen kar-tuleid mullata ja hiljem nad üles leida, kui
vagusid ei ole. Lõpuks ta siiski halastas mu peale ja üt-les, et
kui kartulipealsed oma nina välja lükkavad, siis ta tuleb, ajab
vaod sisse ja päästab mu kartulisaagi ära. Olen küll alga-ja
põllumees, aga mul on plaan kasvatada meie talus kõik oma perele
vajalikud juur- ja köögi-viljad. Seegi on nagu valmisolek kõige
halvemaks, et majanduse tõelise kokkukukkumise järel vähemasti toit
laual oleks. Ka talvepuud on meil oma metsast võetud ja külma kätte
pole see-ga hirmu jääda. Praegu aga oo-tan, et meie uus naaber
Michael, kes kolis Kurenurmele Austraali-ast, alustab oma
tuuleenergia projektiga, siis saame ka elektri oma jõududega
majapidamisse sisse tuua.
Lõpetuseks tahaksin ma öel-da, et alati on kergem saaki
kori-stada, kui seda maha panna või külvata.
Viido PolikarpusEesti Maja, Tallinn
[email protected]
Lp. Meie Kodu tellija, lugeja ja sõber!Võime uhkuse ja
heameelega tõdeda, et Meie Kodu ‒ Austraalia
eestlaste häälekandja ‒ tähistab 19. augustil oma 60ndat
sünni-päeva.
Lehe ilmumine on siiani olnud võimalik Austraalia Eesti Seltside
Liidu, Abistamis Komitee ja paljude tellijate heatahtlikul
toetusel. Loodame, et see kestab veel mõned head aastad, kuigi
tellijate arv kahaneb järjekindlalt. Uusi tellijaid tuleb juurde
aga väga harva.
Saabuva tähtpäeva puhul ilmub Meie Kodu 60. juubelinumber.
Toetage lehe jätkuvat ilmumist oma toetus-/tervituskuulutusega
juubelilehes.
Pöördume kõikide organisatsioonide poole palvega tervitada meie
häälekandjat toetustervitusega. Loodame ka isiklike toeta-jate
lahkele abile.
Tervituskuulutuse hind oleneb organisatsiooni poolt esitatud
kuulutuse suurusest ja vastavast tekstist (koos logoga). Isiklikud
tervitused on $5.00.
Teie lahkele abile lootma jäädesPeeter Muttik, vastutav
väljaandja
Helle-Mall Risti, peatoimetaja
Eesti saatkond Londonis kinkis Glasgow ülikoolile eestikeelseid
raamatuid
27. mail andis Eesti suursaadik Margus Laidre saatkonnas Glasgow
ülikoolile üle ligi sada eestikeelset raamatut. Suurbritannia
autorite eestikeelsed tõlked võttis vastu Glasgow ülikooli eesti
keele ja kul-tuuri õppejõud Lea Kreinin.
Raamatud on eelkõige mõeldud õppetööks, kuid neid saavad lu-geda
ka Šotimaal elavad eestlased.
Suursaadik Margus Laidre sõnul on eesti kultuuri kandjaks ilus
emakeel ja selle konkreetseks väljenduseks raamat. „Loodetavasti
aitab saatkonna raamatukink kaasa nii eesti keele ja kultuuri
tutvus-tamisele kui ka meie emakeele õppele Šotimaal,“ sõnas
Laidre.
Raamatud leiavad endale uue asukoha ülikooli ruumides, kus
hak-kavad edaspidi toimuma kohaliku eestlaskonna, kümnete Šotimaal
õppivate Eesti tudengite ning Glasgow ülikoolis eesti keelt
õppivate kohalike üliõpilaste koosviibimised ja fi lmiõhtud. Kõik
soovijad või-vad neid lugemiseks ka laenutada.
Lea Kreinin õpetab Šotimaal Glasgow ülikooli Kesk- ja
Ida-Euroopa osakonnas eesti keelt ja kultuuri alates 2006. aasta
sügisest. Kolme aasta jooksul on Šotimaal eesti keelt šotlaste ja
inglaste kõrval õp-pinud ka huvilised Saksamaalt ja Soomest.
Järgmisest aastast hakatakse Glasgow ülikoolis eesti keelt
esma-kordselt õpetama ka eraldi tänapäeva Euroopa keelena kooli
keel-tekeskuses.
Raamatud sai saatkond kinkida tänu hiljuti Londonis
raamatumes-sil osalenud Eesti kirjastajatele ning heale
koostööpartnerile Andrew Nurnberg Associates. Lahke annetuse tegid
kirjastused Varrak, Eesti Raamat, Eesti Entsüklopeediakirjastus,
Tänapäev, Tiritamm, Punane Raamat, Ersen, Ilo, Sinisukk ja
Skarabeus.
Välisministeeriumi pressitalitus, 27. mai 2009
Suursaadik Margus Laidre andis Glasgow ülikooli esindajale Lea
Kreininile üle kingitud raamatud. Foto: Välisministeerium
Heategevuslik pealelõunatee Sydneys Heategevuslik pealelõunatee
Sydneys Austraallasi peetakse maailma kõige lahkemateks
annetajateks ja
heategevus on siin laialt levinud. Aasta suurimad kampaaniad
nagu „Pink Ribbon Breakfast“, „Biggest Morning Tea“, „Daff odil
Day“ jne leiavad meedias suurt kajastust ning nendesse kaasatakse
tuhandeid eraisikuid.
Eelmise aasta novembris korraldasime Sydney Eesti kirikus
esma-kordselt eestlaste heategevusliku aiapeo rinnavähi vastase
võitluse toetuseks. Kuna üritus oli edukas ja sai osalejatelt
positiivset tagasi-sidet, siis soovime sellised koosviibimised
muuta traditsiooniks. Järg-miseks ettevõtmiseks ongi laupäeval, 13.
juunil kl 14.00-17.00 toimuv pealelõunatee, millega kogume annetusi
Cancer Council Australia kampaaniale „Biggest Morning Tea“. Kohvi
ja tee kõrvaseks pakume traditsioonilisi inglise teevõileibu,
pirukaid ja iseküpsetatud kooke.
Ühtlasi lükkame käima liikuva raamatukogu lastele - kõigil
lastel ja lastevanematel on võimalik koju laenutada eestikeelseid
lasteraama-tuid. Lastele kohapeal ka lugemisnurk ja lastepärane
tegevus.
Oma osavõtust palume kindlasti teatada Kadrile tel. 0400 986 866
või e:post: [email protected].
Ootame rohket osavõttu!Kadri Stamos, Imbi SemmelweisKadri
Stamos, Imbi Semmelweis
-
6 “MEIE KODU” 3. juuni 2009
Nõmme turg taas avatud
16. mail avati Nõmme turg uuendatud kujul. Päikselisel laupäeval
kogunes avatseremooniale tuhandeid inimesi. Kohaletulnuid tervi-tas
Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra, Tallinna linnapea Edgar
Savisaar, Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander ja turu direk-tor
Vello Lokk. Rainer Vakra ütles, et Nõmme linnaosavalitsuse soo-viks
oli luua Tallinna parim turg, kus pakutakse eelkõige Eestimaist
kaupa, mis on hea kvaliteedi ja soodsa hinnaga. Nii ostjale kui ka
müüjale püüti luua soodsad tingimused kauplemiseks. Turu
uuen-dustööd läksid maksma 20 miljonit krooni.
Avamispäeval mängiti turul puhkpillimuusikat ja lastele jagati
õhupalle. Arvatavalt oli esimesel päeval turul uudistajaid kokku
li-gemale 15 000.
Varem erakätes olnud Nõmme turg oli räämas ja seal olid suu-red
probleemid sanitaartingimuste täitmisega. Kala- ja lihamüügi kohta
võis juba kaugelt haistmismeelega tajuda ja saadud signaa-lid ei
meelitanud kaugeltki sinnapoole lähenemisele. Turul käiku võeti
nõmmekate poolt kui ühte eluks vajalikku harjumuspärast toimingut,
mitte kui naudingut. Muidugi ei tekkinud mingit taht-mist sinna
külalisi viia. Vanade putkade lammutustöödega alustati 2009. aasta
alguses ja tänaseks on kõik tõepoolest põhjalikult muu-tunud: vanad
lobudikud on kadunud, kogu territoorium on saanud uue kivisillutise
ja kanalisatsiooni, püstitatud on uued nägusad katusealused
müügiletid vabas õhus lillede, istikute, juur- ja puu-viljadega
kauplemiseks, samuti kõikidele sanitaarnõuetele vasta-vad
soojustatud majakesed, kust saab aastaringselt osta liha, kala,
piimatooteid, köögivilja ja muud söögikraami. Majakeste vahele
moodustunud tänavad on isegi kaubavalikust inspireeritult nimed
saanud: Karikakra, Merihärja, Marmelaadi, Piima, Pagari jne. Turu
keskel kõrges mastis lehvib uhkelt Nõmme rohetriibuline lipp ja
vu-liseb purskkaev. Ümbritsevat turuatmosfääri võib nautida
väikeses välikohvikus värskeid saiakesi proovides.
Uuel turul tunneb ära mitmedki vanad müüjad, kuid juurde on
tulnud ka palju uusi kauplejaid, eriti liha- ja kalaga. Värsket
kala ja erinevaid kalatooteid pakutakse lausa neljas erinevas
kioskis. Üks neist, Peetri Lõheäri, on keskendunud lõhe ja forelli
müügile kõi-kvõimalikes vormides: värskena, soolatuna,
suitsutatuna, supina... . Saaremaa Kalakaubad ning Kala ja Kaasnev
Kaup pakuvad kalu värskena vastavalt püügihooajale, lisaks
suitsukala, soolakala ja ka-lakonserve suures valikus. Ka
lihatooteid on erinevatelt pakkujatelt. Müüjad ise kiidavad oma
kaupa ja annavad seda lahkesti proovida. Aastast 1993 Lüganuse
vallas pereettevõttena tegutsev Sigwar peab 3000 siga, kasvatades
neile sööta 300 hektaril ja kontrollib seega ka oma toodete
toorainet algusest lõpuni. Sigwari sink on saanud ikka tõelist
suitsu ja liha on selles olnud vähemalt viis tundi ‒ maitse tundub
tõepoolest kui lapsepõlves maal talus suitsutatud singil. Ka
vorstid maitsevad vanamoodsalt ja hästi, kui puudusid veel
tänapäeval vorstitootmisel kasutatavad põhikomponendid kanalihamass
ja modifitseeritud tärklis. Nõmme turul Sigwari poolt pakutavad
viini vorstid sobivad oma maitseomadustelt hästi isegi pidulauale.
Kahes kohas on saadaval ka lahtine talupiim. Enam ei müüda Nõmme
turul Hiinast pärinevat riidekaupa, jalanõusid ja muud träni, küll
aga pakutakse paaris kioskis Nõmmel valmistatud kunsti ja käsitööd:
vaipu, linikuid, susse, akvarelle jms.
Algust on tehtud ka Nõmme turu suure puithoone
restaureeri-misega. See on kultuurimälestisena kaitse all ja siin
tuleb kõik vana võimalikult säilitada. Turuhoone projekti autoriks
on omaaegne lin-naarhitekt Robert Natus ja see valmis 1930. aastal.
Turu peahoone restaureerimine peaks plaanide järgi lõppema
käesoleva aasta 30. septembriks.
Nõmme turg võtab vastu külastajaid kõikidel nädalapäevadel kella
kaheksast hommikul kuni kella kuueni õhtul. Tere tulemast!
Nõmme turul käisPeep Pillak
Kui leitakse, et mu eesti kirja-keel olevat veel üsna rahuldav,
siis ei saa ma au enda arvele pan-na. Selle asemel lendab mõte
kaugele minevikku, aastasse 1947, kus mul oli õnn lõpetada viimase
lennu koosseisus Blom-bergi Eesti Gümnaasium Saksa-maal.
Eesti koolid Saksamaal said al-guse kohe peale 2. Maailmasõja
lõppu, 1945. a. suvel, kui läänet-soonides ‒ Briti, Ameerika ja
Prantsuse ‒ koondati eesti pa-gulased, nn. DP-d (Displaced
Per-sons), laagritesse. Neid laagreid oli väga mitmes suu-ruses.
Ameerika tsoonis oli rida suurlaagreid nagu Geislingen (ligi 4000
inimest), Augsburg-Hochfeld (1700) jt. Briti tsoonis
(Põhja-Saksamaal) kujunes suu-remaks keskuseks Lübeck, kus (vist)
seitsmes laagris elas kokku ligi 2000 eestlast. Peale nende leidus
üle kogu Lääne-Saksamaa arvukalt väiksemaid laagreid, kus eestlaste
arv oli mõnesaja või isegi mõnekümne piirides. Sõjas purustatud
Saksamaal polnud kerge leida elamispinda ja põ-genikud majutati
saksa sõjaväe kasarmutesse, barakk-laagrites-se, koolimajadesse,
tööstushoo-netesse ja sakslastelt rekviree-ritud eramajadesse.
Neidki tuli vahel jagada teiste rahvustega ‒ lätlased, leedulased
jne. Hea ülevaate tollest ajastust annab Ferdinand Kooli suurteos
“DP kroonika - Eesti pagulased Sak-samaal 1944-1951”, Eesti Arhiiv
Ühend-riikides, Lakewood, NJ, 1999; 893 lk.
Kohe alguses asuti laagrites emakeelsete koolide rajamisele ‒
nii alg- kui keskkoolid. Õnneks polnud eesti pagulaskonnas puudus
kutselistest õpetajatest. Lisaks nendele aitasid koolides kaasa ka
rida mittepedagooge ‒ eriteadlased oma aladel. Puu-dus oli aga
kõigest muust ‒ so-bivad klassiruumid, pingid-lau-ad, õppevahendid
ja eelkõige õpikud. Ega olnud rohkelt isegi vihikuid, pliiatseid ja
sulepäid. Tänapäeva gümnaasiumiõpi-lasel, kelle kasutada on arvuti,
igasugused raamatud ja teatme-teosed, põhjaliku varustusega
laboratooriumid ja õppevahen-did, on raske ette kujutada, et
tookordsetes tingimustes mingi õppetöö üldse võimalik oli. Ja
ometi… Mõtlen seepärast tänu-tundes põgenikelaagrite kooli-dele,
mis primitiivseid tingimusi trotsides suutsid meile noortele siiski
anda korraliku hariduse.
Nüüd lugejale väike ülevaade minu omapärasest haridusteest
aastatel 1945-47 ‒ tüüpiline tollele ajastule. See oli 30. mail
1945 kui ma koos vanematega saabusin Lübecki Schwartauer Allee
laagrisse, kus saime ühes barakis väikese toa. Olime seal peaaegu
esimesed. Hiljem kas-vas laager ligi 600-pealiseks. Juba juuni
teisel poolel rajati eesti alg- ja keskkool. Koolikat-seks nõutud
kirjandi alusel arvati mind keskkooli 2. klassi. Komp-lekteeriti
peaaegu kõik (!) õppe-ained, kaasa arvatud inglise ja
Nõmme turg oli avamispäeval siginat-saginat täis.
Üks tänuavaldussaksa keel, botaanika jm. Eriti on meelde jäänud
eesti keele, laulu ja matemaatika tunnid. Esimest andis
kirjandusteadlane Juhan Viidang. Võtsime põhjalikult läbi eesti
kirjanduse ajaloo ‒ õpe-taja jutustas ja meie kirjutasime üles.
Raamatuid ju polnud. Kui suurt lisatööd pidi see õpetajale
tähendama!
Laulutunde meenutab tänini elavalt lauluviis “Sind surmani küll
tahan”. Laulmist õpetas Au-gust Ruut (hiljem New Yorgis), kes ka
juhatas laagri segakoori, kus minagi kaasa laulsin. Ma-temaatikat
ja füüsikat õpetas G. (Georg?) Kuldvere ‒ hallpäine, suursuguse
olemisega mees. Tema ei “säästnud hobuseid”. Klassi tulles jagas ta
lehed algeb-ra ülesannetega, istus laua taha ja laskis meil tund
aega higista-da. Ja nii me töötasime nädal nä-dala järele.
Tulemuseks aga oli, et ma võin tänini, kasvõi une pe-alt, lahendada
igasugust algeb-ra probleemi! Küllap määras see ka mu edaspidise
elukutse. See tubli pedagoog puhkab juba ligi 60 aastat ühel Long
Islandi kal-mistul. Veelkord tänu talle!
Nii möödus suvi. Oktoobris 1945 kolisime isa-emaga Det-moldi
ligidal asuvasse Hiddeseni laagrisse (u. 150 eestlast). See asus
endises sanatooriumihoo-nes, looduslikult kaunite Teuto-burgi
mägede jalamil. Laagris tegutses algkool, kuid keskkoo-liks pidime
sõitma Detmoldist u. 10 miili (16 km) idapool asuvasse Blombergi
laagrisse. Maalilises väikelinnas Blombergis olid rek-vireeritud
(ei mäleta mis põhju-sel) suur hulk sakslaste eramaju ja nendesse
paigutati ligi 300 eestlast, lisaks u. 1200 lätlast ja leedulast!
Minu koolitee Blom-bergi gümnaasiumis algas 3. septembril 1946,
seekord 4. klas-sis (jah, kuidagi olin 3. klassist üle hüpanud,
vist vanuse tõttu). Esmaspäeva hommikuti viis ve-oauto meid (8-10
noort) Hidde-senist Blombergi. Seal elasime “internaadis”,
pead-jalad koos, kuni reedeni, mil auto meid jälle tagasi tõi. Nii
primitiivne kui see kõik väliselt oli, tehti klassitun-dides ometi
tõsist tööd ‒ jälle tänu meie tublidele õpetajate-le. Meil oli
isegi Eestis tuntud tööõpetuse tund, kus esimeseks projektiks oli
ühe vana käia töö-korda seadmine.
1946/47 õppeaasta lõppes mai alguses. Seega ei erinenud ta
ajaliselt tavalisest õppeaastast Eestis. Tookordsetele 5. klassi
lõpetajatele korraldati pidulik aktus. Aga taevasse olid kerki-nud
esimesed tumedad pilved. 1947. aastal avas Inglismaa vära-vad balti
põgenikele. Alul kutsuti noori naisi (“Balti luiged”) Inglis-maa
haiglatesse tööle, kuid pea-gi võeti vastu kõiki töövõimelisi. Pole
ime, et aastaid põgenikena virelenud inimesed sellest kinni
haarasid, nende hulgas paljud gümnaasiumiealised noored. Ei saa
samuti hukka mõista, et ise-gi mõned eesti koolitegelased õhutasid
noori emigreeruma, väites idealistlikus lootuses, et
“avame Inglismaal jälle eesti gümnaasiumi”. Nii jäi mõnelgi
eesti kool pooleli.
Kuna senise DP elu lõppu oli ette näha, siis otsustas Blomber-gi
gümnaasium (juhatajaks Mih-kel Varrik) kohe õppetööd jätka-ta, et
vähemalt meie klass saaks veel kooli ametlikult lõpetada. Ma ei
mäleta, kas alamad klassid ka käigus hoiti või ei, tõenäoliselt
mitte. Ja nii algas 20. mail 1947 meile neljale ‒ Arnold Klement
(Torontos), Ain Mölter (surnud), Liina Reigna (NJ-s) ja mina ‒
vii-mane aasta eesti gümnaasiumis. Läbi suve kestis intensiivne
töö. Jälle “ei säästetud hobuseid”. Eriti range oli eesti keele
õpetaja pr. Ilse Tults (tema suri mõned aastad tagasi Austraalias).
Selles klassis oli meil ainus õpperaa-mat: vist Rootsis trükitud
õhuke grammatika õpik. Kahjuks pole see säilinud. Mu arhiivis on
aga rida käsitsi kirjutatud, koltunud vihikuid, küll eesti
grammatika, küll kirjandusajaloo märkmete-ga, lisaks üks kirjand,
kus ma vä-itsin, et just põgeniku seisundis on hariduse omandamine
erilise tähtsusega…
Kirjanduse alal said läbi võetud eesti klassikud (Tuglas ja
Under, näiteks), aga ka ku-jud maailmakirjandusest. Mä-letan kuidas
pr. Tults jutustas detailselt Shakespeare’i “Ham-leti” sisu ja
kuidas me siis seda analüüsisime. Eesti grammati-ka ja ortograafia
reeglid peksti meile sügavale pealuusse. Kui ma novembri alguses
toimunud küpsuseksami kirjandis kogema-ta ühe “t” asemel kirjutasin
“d”, ütles pr. Tults, et ta pidi saama südamerabanduse! Mis siis
veel rääkida raskematest vigadest.
See oli 7. novembril 1947, kui meile aktusel kätte anti
gümnaa-siumi lõputunnistused. Olime muidugi rõõmsad, et suur vaev
on lõppenud. Aga - ei osanud siis veel hinnata, kui suure kingi
osalisteks olime saanud. Alles nüüd on silmad avanenud. Olen
surmani tänulik inimestele, kes rasketes tingimustes neid koo-le
organiseerisid ja seal oma parima andsid, et eesti noorte katkenud
haridusteed uuesti edasi viia. Need tublid mehed ja naised puhkavad
ammu mana-las, kuid nende töö ja panus elab edasi. Püstitan nende
ridadega neile mälestusmärgi.
Raul PettaiVaba Eesti Sõna, 18.5.2009
SBS eestikeelseid raadiosaateid ja varem tehtud intervjuusid
on
võimalik kuulata ka internetist. Aadress:
www.sbs.com.au/radio
-
7“MEIE KODU” 3. juuni 2009
Evelin Ilves: andkem üheskoos liikumispuudega lastele võimalus
jälle oma jõul liikuda
Evelin Ilves osales pressikonverentsil, kus tutvustati Tallinna
Las-tehaigla Toetusfondi liitumist eraalgatusliku
heategevusprojektiga „Aitame liikumispuudega lapsi kõndima“, mille
raames tuuakse lastehaiglasse seni Eestis puuduv 4-12-aastastele
liikumispuudega lastele mõeldud kõnnirobot.
Evelin Ilves tunnustas Tallinna Lastehaigla Toetusfondi sammu,
panustada miljon krooni esimese laste kõnniroboti Eestisse
toomi-seks: “Me teame, kui oluline on lastele liikumine ja kui kurb
on see, kui see võimalus on neilt võetud. Tänan kõiki neid, kes
annavad oma panuse, et need lapsed saaksid kõnniroboti abil jälle
omal jõul liiku-da”.
Kodanikualgatuse korras ning Eesti Liikumispuudega Inimeste
Liidu juhtimisel selle aasta alguses käivitunud projekti „Elisabet“
ees-märk on Eestis kasutusele võtta Šveitsi päritolu
kõrgtehnoloogiline kõnnirobot Pediatric Lokomat, millega saab
abistada liikumispuu-dega lapsi kõn-nioskuse oman-damisel või
taastamisel. Kõn-niroboti maksu-mus on ligi 3,5 miljonit krooni,
hinnangul iselt vajab selle abi mitusada last.
Projekti „Eli-sabet” selgitav ning annetustest ülevaadet andev
internetilehekülg asub aadressil http://www.elisabet.elil.ee/.
Vabariigi Presdendi Kantselei avalike suhete osakondPiret
Arukaevu, [email protected]
Tallinnas 25. mail 2009
Ärge matke sugulasi ümber Eestisse!Rootsi Eesti Päevalehes
(13.05.2009) kirjutas üks lugejatest järgmist:Lugesin huviga
artiklit eestlaste matusepaikade kaardistamisest EPL 15. aprillil.
Elan
nii Stockholmis kui ka lühemat aega Tallinnas.Minu ainukesed
sugulased Eestis põgenesid Lõuna-Eestist Rakvere rajooni, kus
nad
maeti Rakvere Tsentraalselt asuvale surnuaeda:Anna Rohtla
(Roth), 1893-1986 ja ta abikaasa Konrad Rohtla (Roth)
1883-1959.Olen nende haudu kaks korda aastas külastanud, aga oma
vanaduse tõttu ei ole
seda viimase 8 aasta jooksul saanud teha. Haual oli suur
mälestuskivi. 2008. aastal, kui hauda käisime otsimas, polnud seda
ega ka mälestussammast, ka mitte kabeli ääres prügihunnikus.
Rakvere Linnahoolduse OU on minu kirjadele vastanud, et omaste
haudu, kelle su-gulased välismaal elavad, nad ei säilita ega
hoolda. Minu tädile ja tädimehele on kaks uut surnut peale maetud ‒
üks 1997 ja teine 2007.
Nii et ärge laske omakseid Eestisse ümber matta!S.
Karis-Klaassen
HELMUT LIIV
Lahkus armas abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa
Leinavad kurbusesPeeter ja JillAlaana ja AaronNicola ja
BenDeanIvoKean
Ivi, Lembit ja MaijaTale ja JasonTobyn ja AnnalieseInge ja
GarethAnnika
sünd. 28.09.1923 Viljandissurn. 25.05.2009 Beenleigh QLD
Oma 79. aastapäeva tähis-tanud Kaitseliidu allorganisat-sioon
Noored Kotkad pühitses laupäeval Põlvas sisse ühendu-se üldlipu
ning Põlva, Sakala ja Valga piirkondlike organisatsi-oonide
lipud.
Tseremoonia algas pärgade asetamisega Põlva kiriku kõrval asuva
Vabadussõja mälestus-märgi jalamile. Seejärel pühit-seti Põlva
kirikus Noorte Kot-kaste üldlipp ning Põlva, Sakala ja Valga
malevate lipud. Üldlipu vardasse lõid aunaelad kaitse-minister,
Kaitseliidu peastaabi ülem, Kodutütarde peavanem, Noorte Kotkaste
peavanem ja üks noorkotkas.
Piduliku jalutuskäiguga suun-dusid osalejad Põlva
kultuuri-keskusesse, kus pidasid Noorte Kotkaste 79. aastapäevale
pühen-datud piduliku aktuse.
Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm rõhutas aastapä-evakõnes
noortejuhtide panuse suurt väärtust organisatsiooni arengusse ja
toimimisse. “Pal-ju tähtsam kui väljaõppe kor-raldus, õppekava või
õpetamise meetodid, on vaimsus, millega õpetust antakse. Kogu
noorte juhendamise võlu ja ime seisneb selles, et tuleb äratada
noortes
Põlva kirikus pühitseti neli Noorte Kotkaste lippu
huvi ja uudishimu, millele järg-neb soov seda rahuldada ja see
toob kaasa tahte omandada uusi oskusi ja teadmisi,” sõnas Tamm.
Noorte Kotkaste organisatsi-ooni õnnitlema tulnud
kaitse-minister Jaak Aaviksoo tõdes, et kuni kogunevad noorkotkad
värskelt õnnistatud Noorte Kotkaste lipu alla ning hoiavad selle au
kõrgel, seni võib kindel olla, et igal päikesetõusul tõu-seb
sinimustvalge ka pika Her-manni tippu. “Kasvatage käed
tugevaks, süda armastavaks ja mõistuse teravaks, sest siis
saa-vutate oma eesmärgid,” ütles minister.
Aktusel tunnustati tublimaid Noorte Kotkaste rühmajuhte,
toetajaid ja abistajaid.
Noored Kotkad on Kaitse-liidu juures tegutsev skautlik
noorteorganisatsioon, mis on asutatud 1930. Noorte Kotkaste
taasloomisest möödub tänavu 20 aastat.
BNS, 24.05
Hetk lipupühitsemise tseremooniast Põlva kirikus. Foto:
Kaitseliidu kodulehelt.
Tudengid süütasid kõrghariduskärbete vastu küünlaid
Tallinna kõrgkoolide tuden-gid süütasid täna õppehoonete ees
küünlad valitsuse poolt pla-neeritud kõrghariduskärbete vastu.
Üliõpilaskonnad süütasid täna kell 22.00 kõrgkoolide juu-res
kalmuküünlad juhtimaks tähelepanu, et haridusse tuleb panustada,
sest see on Eesti rii-gi edu alus.
Üliõpilased esitasid eelmisel nädalal riigikogus esindatud
erakondadele, kes lisaeelarvet järgmisel nädalal arutama hak-kavad,
neli nõudmist.
Esiteks ei nõustu nad valitsu-se kavaga kaotada õppelaenu
osaline kustutamine lapse sün-ni ja kasvatamise puhul.
Teiseks soovib liit, et õppe-toetuste süsteem muudetaks
vajadusepõhiseks. Kolmas nõudmine on, et doktorantide
õppetoetusi ei vähendataks.Riigi ja kohalike omavalitsuse
töötajate õppelaenu kustutami-se lõpetamine tuleb liidu palvel
edasi lükata uue avaliku teenis-
tuse seaduse rakendumiseni.Tudengid süütasid küünlaid
ka Tartu Ülikooli ja Eesti Maaü-likooli peahoonete juures.
ERR, 27.05.2009
Protestiaktsioon Tallinna Ülikooli ees. Foto: Priit Simson
Teadusuudiste kodulehekülg uuendatud - www.teadus.ee
Hiljuti sai meil kasutamiseks valmis keskkond, mis võimaldab
nüüd huvilistel leida teadusesse puutuvaid uudiseid, artikleid ja
kommentaare hõlpsal moel ning süstematiseeritud kujul.
Regulaarseid teadusuudiseid e-kirjadega laiali saatev uudiski-ri
teadus.ee muutis oma kodulehekülje www.teadus.ee nõnda, et kõik
ilmunud materjalid alates 2005. aasta aprillist on
süstemati-seeritud nii teadusvaldkondade kui ka rubriikide
kaupa.
Jaotust näete vasakus tulbas.Oleme küll uutnud oma
kodulehekülje, ent teadus.ee numbri
saatmisega on veel tehnilisi probleeme. Seepärast palun vaadake
uut, 111. numbrit, minnes www.teadus.ee.
Tiit Kändler, toimetaja
Mõelge oma pärandis ka Eesti Abistamiskomiteele
-
8“MEIE KODU” 3. mai 2009
AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY141-143 Campbell St Darlinghurst
2010
NSW, AustraliaABN 81 348 495 339
Postiaadress: P.O. Box 147, Darlinghurst, NSW 1300
AustraliaE-mail: [email protected]: “Meie Kodu” (02)
9212 2113
Eesti Selts (02) 9212 2373Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti
Maja(02) 9281 2887 või välismaalt 612 9281 2887Vastutav väljaandja:
Peeter MuttikToimetaja, küljendaja: Helle-Mall Risti Toimetaja abi,
küljendaja ja talituse ametnik: Aune Vetik - puhkuselToimetaja abi,
küljendaja: Katre UlmasTalituse ametnik: Kadri StamosToimetuse
kolleegium: Maie Barrow, Lea Holm, August Kangro ja Ülle
Slamer.Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei tarvitse ühtuda
toimetuse seisukohtade-ga. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid
lühendada ja keeleliselt korrigeerida.Toimetus on avatud:
esmaspäeval kell 10.00 _ 12.00 kolmapäeval kell 12.00 ‒ 17.00
neljapäeval kell 10.00 ‒ 13.30Kuulutuste vastuvõtt, tellimised ja
tasu-mised kolmapäeval ja neljapäeval.TELLIMISHINNAD:Austraalias
koos GST-iga:
Üheks aastaks $88.00 Kuueks kuuks $49.50Kolmeks kuuks $30.80
Toetustellimine:üheks aastaks alates $100.00 (koos
GSTga)Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes.Ülemeremaadesse
õhupostiga:USA ja Kanada: 12 kuud $110.00; 6 kuud $65.00Euroopa: 12
kuud $125.00; 6 kuud $75.00Uus-Meremaa: 12 kuud $90.00; 6 kuud
$50.00Aadressi muudatused $2.75KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga:1sm
(kõrge) ühel veerul (5sm lai) $4.95. 1sm (kõrge) kahel veerul (10sm
lai) $9.90. Kuulutuste miinimumhind $12.10.Leinakuulutuste
miinimumhind $39.60.Üksiknumbri hind: $2.00Printed by Styash Pty
Ltd tracing as Apex Press, 2 Canal Road, St Peters NSW
2044.DISCLAIMER - Styash Pty Ltd and its direc-tos and staff are
printers only of material supplied by the publisher, and accept no
responsibility in any way whatsoever, to any person or persons for
the contents of this publication, either for articles, edito-rial
material or any other content.
ESTOURS TRAVELSoodsad reisid Eestisse ja mujale
Tel. 1800 888 386 maksuvabaTel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823
E-post: [email protected]
Eesti Vabariigi Konsulaat Sydneys
Consulate of the Republic of EstoniaOpen Tue/Wed/Thu 10am -
1pm
40 Nicholson St., Balmain East NSW 2041
Appointments highly recommended.Tel. (02)8014 8999, Fax 8079
6886Email: [email protected]:
sydney.estonianconsul.org
SÜNDMUSTE KALENDER
KIRIKLIKUD TEATED
SYDNEYEsmaspäeviti:Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm
Virmalised harjutavad Eesti Majas esmaspäeviti: Lõke kell
18.15-19.15. Virmalised kell 19.00-21.00. Uued lauljad ja tantsijad
on teretulnud. Neljapäeviti:Lauluharjutused naislauljaile “Heli”
kell 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu Kroll-Simmul tel.
9412-4540. Uued laul-jad teretulnud. Laupäeval, 6. juunil:SES
Kunsti- ja Käsitööringi kokkutulek kell 10.00 Eesti Majas.
Neljapäeval, 11. juunil: SESKi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.
Pühitsetakse Eesti lipu 125. aastapäe-va, millega seoses ettekanne
Toomas Pillilt. Neljapäeval, 11. juunil: Eesti Sõjaveteranide Liidu
korraline kuu koosolek kell 11.00 Eesti Maja klu-biruumis. Juhatus
loodab heaarvulist osavõttu.Laupäeval, 13. juunil:Eestlaste oma
”Biggest Morning Tea” ehk heategevuslik pealelõuna kell 14.00-17.00
Eesti kiriku saalis. Pakume klassikalisi inglise teevõileibu,
pirukaid ja kooke. Pilet $20, lastele tasuta. Oma osavõtust teatada
Kadrile 0400 986 866 või [email protected] Pühapäeval, 14.
juunil: Ühendatud Balti Komitee korraldamisel küüditamisaastapäeva
mälestusaktus kell 14.00 Sydney Läti Majas, 32 Parnell St.
Strathfield. Kavas koorid, solistid j.m. Kõik
teretulnud.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad Syd-ney SBS
saatejaama kaudu igal neljapä-eval lainepikkusel FM 97.7 algusega
kell 17.00
THIRLMERENeljapäeviti:Käsitöö Klubi kokkutulekud kell 14.00 küla
saalis. Kõik teretulnud.Esmaspäeval, 1. juunil: Huviringi
kokkutulek kell 14.00 küla saa-lis. Videoseriaal ”Õnne
13”.Esmaspäeval, 15. juunil: Huviringi kokkutulek kell 14.00 küla
saa-lis.Video Austria mägedest.Laupäeval, 20. juunil:Võidupüha
tähistamine küla saalis kell 13.00.
CANBERRAPühapäeval, 28. juunil:Jumalateenistus St. Petersi
kirikus. Armulaud. Teenib õp. Meelis Rosma, orelil Astrid Bowler.
Pärast jumalatee-nistust kohvilaud kiriku saalis.
MELBOURNEKolmapäeviti: Naiskoori lauluharjutused kell 19.00
Eesti Majas. Info Karin Adamson tel (03) 9439 4157.Laupäeval, 6.
juunil:Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell 14.00 Eesti
Majas.Neljapäeval, 11. juunil: Seenioride Klubi kokkutulek kell
13.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 14. juunil:Videofilmi pealelõuna kell
13.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 21. juunil:Võidupüha-Jaanipidu kell
14.00Eesti Majas.Neljapäeval, 25. juunil: Seenioride Klubi
kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas.Eestikeelsed raadiosaated
toimuvad Melbourne’i SBS saatejaama kaudu
E. E. L. K. SYDNEY JAANI KOGUDUSKIRIKUSAALIS sõnajumalateenistus
pü-hapäeval, 7. juunil kell 11.00, teenib dr. Inno Salasoo. Järgneb
kohvilaud.THIRLMERE küla saalis sõnajumalatee-nistus pühapäeval,
14. juunil kell 13.30. KIRIKUSAALIS armulauaga jumalatee-nistus
pühapäeval, 21. juunil kell 11.00, järgneb kohvilaud. CANBERRAS St.
Peters’i kirikus armu-lauaga jumalateenistus pühapäeval, 28. juunil
kell 14.00. Teenib õp. Meelis Ros-ma, orelil Astrid Bowler. Peale
jumala-teenistust kohvilaud kiriku saalis.KIRIKUSAALIS armulauaga
jumalatee-nistus pühapäeval, 5. juulil kell 11.00, järgneb
kohvilaud.THIRLMERE küla saalis sõnajumalatee-nistus pühapäeval,
12. juulil kell 13.30. KIRIKUSAALIS sõnajumalateenistus
pü-hapäeval, 19. juulil kell 11.00, järgneb kohvilaud.KIRIKUSAAL
asub 11 Waratah Street, North Strathfield, NSW 2137. Kogudusemaja
ja õpetaja telefon:(02) 9743 2051, mob. 0449 612 028E-mail:
[email protected]Õpetaja kodunt äraolemise puhul palu- takse jätta
teade automaatvastajale.
Õpetaja Meelis Rosma
E. E. L. K. ADELAIDE’i KOGUDUSLeinapäeva jumalateenistus toimub
pü-hapäeval, 14. juunil kell 15.00 läti kirikus. Teenib õpetaja
Andres Palm. Orelil Mar-garet Palm.Kolmainu püha jumalateenistus
toimub pühapäeval, 19. juulil kell 15.00 eesti ki-rikus. Teenib
õpetaja Andres Palm. Orelil Margaret Palm.Koguduse õpetaja Andres
Palm, tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279Email:
[email protected] aadress: 200 Jeffcott St, North
Adelaide, SA 5006
E. E. L. K. MELBOURNE’i PAULUSE KOGUDUS. Jumalateenistus
armulauaga toimub pü-hapäeval, 7. juunil kell 14.00 St. John
kiri-kus Teenivad õp. Meelis Rosma ja õp. Phil Haar.
Jumalateenistusele järgneb kohvi-laud koos kookidega Eesti
Majas.Järgmine jumalateenistus on pühapäe-val, 5. juulil kell 14.00
St. John kirikus Teenib õp. Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb
kohvilaud koos kookidega Eesti Majas.Õp. Phil Haar, tel. (03) 9725
0055 või 0403 006 078.
Koguduse juhatus
igal neljapäeval lainepikkusel FM 93.1 algusega kell 17.00.
ADELAIDELaupäeval, 13. juunil:Küüditamispäeva pärjapanek kell
14.00 Migration Muuseumis.Pühapäeval, 14. juunil: Küüditamispäeva
jumalateenistus kell 15.00 läti kirikus.Kolmapäeval, 17.
juunil:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti
Majas.Pühapäeval, 28. juunil:Võidupüha ja jaanipäeva tähistamine,
kell 14.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 1. juulil:Pensionäride klubi
koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 6.
juulil:Sõjaveteranide kokkutulek kell 11.00 Eesti
Majas.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS saatejaama kaudu igal
neljapäeval kell 15.00 FM 106.3 lainepikkusel.
1 2 3 4 5 6
7 8
9 10 11 12
13
14 15 16
17 18 19
20 21
22
23 24
25 26 27 28 29
30
31 32
33
RISTSÕNAD nr 2382
PAREMALE: 1. Sama päritoluga 7. Tihti erinema 8. Asula Tartumaal
9. Nurud10. Asula Virumaal12. Mõju (millessegi)14. Hüüd16. Väin
Eesti vetes17. Kanga põhikude v. (puu) aastarõngas20. Peksma22.
Võrseid ajama23. Rinnalaps25. Sobimatult käituv26. ..sõna28.
Seltsiline30. Virk31. Unelm33. Viga
ALLA: 1. Plaanipärane 2. Või nii! 3. Meduus 4. Abiteoreem, mat.
5. Täidan eluga 6. Karumurakas11. Alevik Järvamaal13. Pulbitsema15.
Kergats, kõnek.18. Mõnuma, (mõnulema)19. Naha pinnamuster21. Õõnes
olek23. Mittevaimulik24. Reputatsioon27. Õunapuu. murdes29.
Tossike30. Puhkus32. Tantaal
LAHENDUS NR: 2381
PAREMALE:
1. Tarduma 5. Mõrkjas 9. Au10. Klops11. Tuim12. Aimus13. Egas15.
Tsoon17. Tähelepanu19. Amman20. Esmaabi24. Peenar25. Kolu26.
Ihnus27. Maja29. Olema31. Meski32. Nobe33. Kuumav34. Kruss35.
Loivates
ALLA: 2. Alles 3. Dipsomaania 4. Aamitäis 6. Õdus 7. Kime 8.
Aara11. Tulema14. Gaas15. Trampimine16. Leib18. Uhtuma20.
Erinevus21. Monokkel22. Ass23. Ikalduma28. Jabur30. Maage33.
Koi