-
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/25/EL,
26. veebruar 2014,
milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja
postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega
tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle
artikli 53 lõiget 1, artiklit 62 ja artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide
parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ( 1
),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust ( 2 ),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ( 3 )
ning arvestades järgmist:
(1) Komisjoni 27. juuni 2011. aasta töödokumendi
„Hindamisaruanne – ELi riigihangetealaste õigusaktide mõju ja
tõhusus” arvestades tundub asjakohane säilitada vee-, energeetika-,
transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste
riigihankeid käsitlevad eeskirjad, sest liikmesriikide
ametiasutused saavad jätkuvalt mõjutada kõnealuste üksuste
käitumist, sh osaledes nende kapitalis ja olles esindatud nende
üksuste haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganites. Teine põhjus,
miks reguleerida jätkuvalt nendes sektorites tehtavaid
riigihankeid, on nende turgude, kus nende sektorite ettevõtjad
tegutsevad, suletud laad, mis on tingitud liikmesriikide antud eri-
või ainuõigustest, mida rakendatakse kõnealust teenust pakkuvate
võrkude varustamise, kättesaadavaks tegemise ja käitamise
suhtes.
(2) Et tagada vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste
sektoris tegutsevate üksuste riigihangete avatus konkurentsile, on
soovitav koostada sätted, millega kooskõlastatakse hankemenetlused
teatavat maksumust ületavate hankelepingute puhul. Sellist
kooskõlastamist on vaja selleks, et tagada Euroopa Liidu toimimise
lepingu (ELi toimimise leping) põhimõtete mõju, eriti kaupade vaba
liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus ning
nendest tulenevad põhimõtted, nagu võrdne kohtlemine,
mittediskrimineerimine, vastastikune tunnustamine,
proportsionaalsus ja läbipaistvus. Arvestades sellisest
kooskõlastamisest puudutatud sektorite olemust, peaks
hankemenetluste liidu tasandil kooskõlastamine, tagades nendest
põhimõtetest kinnipidamise, moodustama heade äritavade raamistiku
ja olema võimalikult paindlik.
(3) Liidupoolset kooskõlastamist käivitavatest piirmääradest
allapoole jääva maksumusega riigihangete puhul on soovitav pidada
silmas Euroopa Liidu Kohtu praktikat ELi toimimise lepingu
eeskirjade ja põhimõtete õige kohaldamise kohta.
(4) Riigihanked täidavad väga olulist rolli komisjoni 3. märtsi
2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja
kaasava majanduskasvu strateegia” (aruka, jätkusuutliku ja kaasava
majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”), kuna need on üks
turupõhistest vahenditest aruka, jätkusuutliku ja kaasava
majanduskasvu toetamiseks ning aitavad samas tagada, et avaliku
sektori rahalisi vahendeid kasutatakse kõige tõhusamalt. Seetõttu
tuleks läbi vaadata ja ajakohastada praegu kehtivad
riigihanke-eeskirjad, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/17/EÜ ( 4 ) ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/18/EÜ ( 5 ) et suurendada
avaliku sektori kulutuste tõhusust, hõlbustades eelkõige väikeste
ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) riigihangetes osalemist
ning võimaldades hankijatel kasutada riigihankeid tulemuslikumalt
ühiste ühiskondlike eesmärkide toetamiseks. Ka on vaja selgitada
põhimõisteid ja -kontseptsioone, et suurendada õiguskindlust ja
võtta arvesse Euroopa Liidu Kohtu asjakohase väljakujunenud
kohtupraktika teatavaid asjakohaseid aspekte.
ET 28.3.2014 Euroopa Liidu Teataja L 94/243
( 1 ) ELT C 191, 29.6.2012, lk 84. ( 2 ) ELT C 391, 18.12.2012,
lk 49. ( 3 ) Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2014. aasta seisukoht
(Euroopa
Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 11. veebruari 2014.
aasta otsus.
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta
direktiiv 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-,
transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate
hankemenetlused (ELT L 134, 30.4.2004, lk 1).
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta
direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade
riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra
kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).
-
(5) Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks arvesse võtta ÜRO
puuetega inimeste õiguste konventsiooni, ( 1 ) eelkõige
sidevahendite valimisel ning tehniliste kirjelduste, pakkumuste
hindamise kriteeriumide ja hankelepingu täitmise tingimuse
osas.
(6) On asjakohane, et riigihanke mõiste oleks võimalikult
sarnane sellega, mida kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivile 2014/24/EL, ( 2 ) võttes nõuetekohaselt
arvesse käesoleva direktiiviga hõlmatud sektorite eripära.
(7) Tuleks meelde tuletada, et käesolevas direktiivis ei
kohustata liikmesriike mitte millegagi andma selliste teenuste
osutamise ülesannet kolmandatele isikutele või sisse ostma selliste
teenuste osutamist, mida nad soovivad ise osutada või korraldada
muul viisil kui riigihankena käesoleva direktiivi tähenduses.
Teenuste osutamine õigusnormide või töölepingute alusel ei peaks
olema hõlmatud. Mõnes liikmesriigis võiks see olla näiteks
teatavate teenuste osutamine kogukonnale, näiteks joogiveega
varustamine.
(8) Samuti on asjakohane meelde tuletada, et käesolev direktiiv
ei tohiks mõjutada liikmesriikide sotsiaalkindlustust käsitlevaid
õigusakte ega käsitleda avalik-õiguslikele või eraõiguslikele
isikutele reserveeritud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste
liberaliseerimist ega teenuseid osutavate avalik-õiguslike isikute
erastamist
Samuti tuleks meelde tuletada, et liikmesriikidel on vabadus
korraldada kohustuslike sotsiaal- või muude teenuste, näiteks
postiteenuste osutamist kas üldist majandushuvi pakkuvate teenuste
või majandushuvi mittepakkuvate üldhuviteenuste osutamisena või
korraga mõlemat liiki teenuste osutamisena. On asjakohane
selgitada, et majandushuvi mittepakkuvad üldhuviteenused ei peaks
kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.
(9) Lõpuks tuleks meelde tuletada, et käesolev direktiiv ei
piira riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vabadust
määrata oma avaliku poliitika eesmärkide täitmiseks
kooskõlas liidu õigusega kindlaks üldist majandushuvi pakkuvad
teenused, nende ulatuse ja osutatava teenuse omadused, sealhulgas
mis tahes tingimused seoses teenuse kvaliteediga. Samuti ei tohiks
käesolev direktiiv piirata riiklike, piirkondlike ja kohalike
ametiasutuste õigust kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 14
ja ELi toimimise lepingule ja ELi lepingule lisatud protokolliga nr
26 (üldhuvi teenuste kohta) majandushuvi pakkuvaid teenuseid
osutada, tellida ja rahastada. Lisaks ei käsitle käesolev direktiiv
üldist majandushuvi pakkuvate teenuste rahastamist ega
liikmesriikide antava abi süsteeme, eelkõige sotsiaalvaldkonnas,
vastavalt liidu konkurentsieeskirjadele.
(10) Hankelepingut tuleks ehitustööde hankelepinguna käsitada
ainult juhul, kui hankelepingu ese hõlmab konkreetselt I lisas
loetletud töid, isegi juhul, kui hankelepinguga reguleeritakse
kõnealusteks töödeks vajalike muude teenuste osutamist. Teenuste
hankelepingud, eriti kinnisvarahaldusega seotud teenuste
valdkonnas, võivad teatavatel tingimustel hõlmata ehitustöid.
Asjaolu, et hankelepinguga hõlmatakse kõnealuseid ehitustöid,
kuivõrd need on hankelepingu põhiesemega seotud või võivad sellest
tuleneda või seda täiendada, ei anna siiski alust pidada teenuste
hankelepingut ehitustööde hankelepinguks.
Silmas pidades ehitustööde hankelepingute mitmekesisust, peaks
võrgustiku sektori hankijatel olema siiski võimalus ette näha, kas
ehitustööde projekteerimist ja tegemist käsitlevad hankelepingud
sõlmitakse eraldi või ühiselt. Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole
teha ettekirjutusi hankelepingute ühiselt või eraldi sõlmimise
kohta.
(11) Ehitustöö tegemine vastavalt võrgustiku sektori hankija
nõuetele eeldab, et kõnealune hankija on võtnud meetmeid ehitustöö
liigi määratlemiseks või on vähemalt avaldanud otsustavat mõju
selle projektile. See, kas töövõtja teeb kõik tööd või osa nendest
ise või tagab tööde elluviimise muul viisil, ei tohiks mõjutada
asjaomase hankelepingu liigitamist ehitustööde hankelepinguks, seni
kuni töövõtjal on otsene või kaudne õiguslikult täitmisele pööratav
kohustus tagada tööde tegemine.
(12) Euroopa Liidu Kohtu praktikas on korduvalt analüüsitud
mõistet „avaliku sektori hankija” ja eelkõige mõistet
„avalik-õiguslik isik”. Selleks et selgitada, et käesoleva
direktiivi isikuline kohaldamisala (ratione personae) peaks jääma
muutumatuks, on asjakohane järgida määratlust, millest lähtus
kohus, ja lisada teatavad kõnealusest kohtupraktikast tulenevad
täpsustused, mis on olulised selle mõiste mõistmiseks, kavatsuseta
muuta kohtupraktikas täpsustatud mõiste mõistmist.
ET L 94/244 Euroopa Liidu Teataja 28.3.2014
( 1 ) Heaks kiidetud nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusega
2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste
õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L
23, 27.1.2010, lk 35).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta
direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu
Teataja lk 65).
-
Selleks tuleks selgitada, et asutust, mis tegutseb tavapärastes
turutingimustes, püüab teenida kasumit ja kannab oma tegevusega
seotud kahju, ei tuleks käsitada avalik- õigusliku isikuna, sest
üldist huvi pakkuvaid vajadusi, mille rahuldamiseks see asutus on
loodud või mille rahuldamine on tehtud talle ülesandeks, võib
pidada olemuselt tööstuslikuks või äriliseks. Sarnaselt on
kohtupraktikas käsitletud asjaomase asutuse rahastamisallikaga
seotud asjaolusid ning on muu hulgas selgitatud, et rahastamine
„suuremas osas” osutab suuremale osale kui pool ning et selline
rahastamine võib hõlmata kasutajate tehtavaid makseid, mis
kehtestatakse, mille suurus arvutatakse ja mis kogutakse vastavalt
avaliku õiguse normidele.
(13) Segalepingute korral tuleks kohaldatavad eeskirjad määrata
kindlaks hankelepingu põhieseme alusel, kui hankelepingu eri osad
ei ole objektiivselt eraldatavad. Seetõttu tuleks selgelt
sätestada, kuidas võrgustiku sektori hankijad peaksid määrama
kindlaks, kas eri osad on eraldatavad või mitte. Sellise
selgitamise puhul tuleks lähtuda Euroopa Liidu Kohtu asjaomasest
praktikast. Eraldatavus tuleks kindlaks määrata iga üksikjuhtumi
korral, kui võrgustiku sektori hankija väljendatud või eeldatav
soov käsitada segalepingu eri aspekte eraldamatuna ei ole piisav,
kuid sellele peaksid lisanduma objektiivsed tõendid, mille alusel
saab seda soovi tõendada ja teha kindlaks vajadus sõlmida ühtne
hankeleping. Selline tõendatud vajadus sõlmida ühtne hankeleping
võiks näiteks esineda ühe hoone ehitamise korral, mille üht osa
hakkab kasutama asjaomane võrgustiku sektori hankija otse ning
teist osa hakatakse haldama kontsessiooni alusel, näiteks avaliku
parkimisteenuse pakkumiseks. Tuleks selgitada, et vajadus sõlmida
ühtne hankeleping võib tuleneda nii tehnilistest kui ka
majanduslikest põhjustest.
(14) Segalepingute korral, mille osad on eraldatavad, on
võrgustiku sektori hankijatel alati vabadus sõlmida eraldi
hankelepinguid segalepingu eraldi osade kohta. Sellisel juhul
tuleks iga eraldi osa suhtes kohaldatavad sätted määrata kindlaks
üksnes lähtuvalt selle konkreetse hankelepingu omadustest. Teiselt
poolt, kui võrgustiku sektori hankijad otsustavad lisada
riigihankesse muid elemente, olenemata lisatud elementide
maksumusest ja nende suhtes muidu kohaldatavast õiguskorrast, peaks
peamine põhimõte olema, et kui hankeleping sõlmitakse eraldi
käesoleva direktiivi sätete kohaselt, siis tuleks käesolevat
direktiivi kohaldada jätkuvalt kogu segalepingu suhtes.
(15) Ent segalepingute jaoks, mis sisaldavad kaitse- või
julgeolekuaspekte või ELi toimimise lepingu reguleerimisalasse
mittekuuluvaid osi, tuleks ette näha erisätted. Sellistel juhtudel
peaks olema võimalik käesolevat direktiivi mitte kohaldada,
tingimusel et ühtse hankelepingu sõlmimine on objektiivsetel
põhjustel õigustatud ning et otsust sõlmida ühtne hankeleping ei
tehta eesmärgiga arvata hankelepingud välja käesoleva direktiivi
või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ ( 1 )
kohaldamisest. Tuleks selgitada, et võrgustiku sektori hankijaid ei
tohiks takistada direktiivi 2009/81/EÜ asemel kohaldamast
käesolevat direktiivi teatavate segalepingute suhtes.
(16) Samuti võib hankelepinguid sõlmida mitmesuguste selliste
tegevuste nõuete täitmiseks, mis võivad kuuluda erineva
õigusrežiimi alla. Tuleks selgitada, et õigusrežiim, mida
rakendatakse eri tegevusi hõlmava ühtse hankelepingu puhul, peaks
arvestama eeskirju, mida kohaldatakse hankelepingu peamiseks
eesmärgiks oleva tegevuse puhul. Hankelepingu peamiseks eesmärgiks
oleva tegevuse kindlaksmääramine võib põhineda konkreetse
hankelepingu nõuete analüüsil, mille koostab võrgustiku sektori
hankija, et hinnata hankelepingu maksumust ja koostada
hankedokumendid. Teatavatel juhtudel, nagu ühe seadme ostmine
tegevusteks, mille puhul ei ole võimalik saada teavet, mis
võimaldaks hinnata, milline on nende kasutusviiside suhteline
sagedus, võib olla objektiivselt võimatu määrata kindlaks, millise
tegevuse jaoks see hankeleping on peamiselt ette nähtud. Tuleks
märkida, milliseid eeskirju sellistel puhkudel kohaldatakse.
(17) Tuleks selgitada, et mõistet „ettevõtja” tuleks tõlgendada
laialt nii, et see hõlmaks mis tahes isikuid ja/või üksusi, kes
pakuvad turul vastavalt ehitustööde tegemist, asju või teenuseid,
olenemata õiguslikust vormist, millena nad on otsustanud tegutseda.
Seega peaks ettevõtja mõiste hõlmama äriühinguid, filiaale,
tütarettevõtjaid, ühisettevõtteid, ühistuid, aktsiaseltse, era- või
avalik-õiguslikke ülikoole ja muud liiki üksusi, mis ei ole
füüsilised isikuid, olenemata sellest, kas nad on „juriidilised
isikud” kõigis aspektides.
ET 28.3.2014 Euroopa Liidu Teataja L 94/245
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta
direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja
julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning
asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse
direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk
76).
-
(18) Tuleks selgitada, et ettevõtjate rühm, sealhulgas juhul,
kui nad on kokku tulnud ajutise ühenduse vormis, võib osaleda
hankemenetlustes, ilma et neil oleks vaja võtta mingit konkreetset
õiguslikku vormi. Vajalikus ulatuses, näiteks juhul kui on nõutav
solidaarvastutus, võib selline konkreetne juriidiline vorm olla
vajalik siis, kui kõnealuse rühmaga sõlmitakse leping.
Samuti tuleks selgitada, et võrgustiku sektori hankijad peaksid
saama selgelt sätestada, kuidas ettevõtjate rühmad peavad vastama
käesolevas direktiivis sätestatud kvalifikatsiooni ja
kvantitatiivsetele kvalifitseerimise tingimustele ja -nõuetele,
mida nõutakse üksi osalevatelt ettevõtjatelt.
Hankelepingute täitmine ettevõtjate rühmade poolt võib tingida
vajaduse kehtestada selliseid tingimusi, mida ei kehtestata
eraldiseisvate osalejate suhtes. Sellised tingimused, mis peaksid
olema objektiivsetel alustel põhjendatavad ja proportsionaalsed,
võiksid hõlmata näiteks hankemenetluse läbiviimiseks ühise esindaja
või juhtiva partneri määramise nõudmist või nende ülesehituse kohta
teabe esitamise nõudmist.
(19) Et tagada turu tegelik avamine ja õiglane tasakaalustatus
hanke-eeskirjade kohaldamisel vee-, energeetika-, transpordi- ja
postiteenuste sektoris, on vaja, et hõlmatud üksused oleksid
määratletud mingil muul alusel peale nende juriidilise staatuse.
Seepärast tuleks tagada, et avalikus sektoris ja erasektoris
tegutsevate võrgustiku sektori hankijate võrdse kohtlemise
põhimõtet ei rikuta. ELi toimimise lepingu artikli 345 kohaselt on
vaja ka tagada, et ei mõjutataks omandi õiguslikku režiimi
liikmesriikides.
(20) Eri- või ainuõiguste mõiste on käesoleva direktiivi
kohaldamisala määratlemisel kesksel kohal, kuna selliste üksuste
suhtes, mis ei ole käesoleva direktiivi tähenduses avaliku sektori
hankijad ega avalik-õiguslikud äriühingud, kohaldatakse direktiivi
sätteid üksnes niivõrd, kuivõrd nad teostavad selliste õiguste
alusel mõnd direktiiviga hõlmatud tegevust. Seepärast on asjakohane
selgitada, et õigusi, mis on antud objektiivsetel kriteeriumidel
põhineva menetluse käigus eelkõige liidu õigusaktide kohaselt ja
mille puhul on tagatud piisav avaldamine, ei käsitata käesoleva
direktiivi kohaste eri- või ainuõigustena.
Kõnealuste õigusaktide hulka peaksid kuuluma Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, ( 1 ) Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, ( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 97/67/EÜ, ( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
94/22/EÜ ( 4 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr
1370/2007 ( 5 ).
Tuleks samuti selgitada, et see õigusaktide loetelu ei ole
täielik ning et mis tahes vormis õigusi, sh kontsessiooniga antud
õigusi, mis on antud muude objektiivsetel kriteeriumidel põhinevate
menetluste käigus ja mille puhul on tagatud piisav avaldamine, ei
käsitata käesoleva direktiivi ratione personae kohaldamisala
määratlemisel eri- või ainuõigustena. Ainuõiguste mõistet tuleks
samuti kasutada selle kindlakstegemisel, kas väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine oleks õigustatud, kuna
teatavate ainuõiguste kaitsmise tõttu saab ehitustöid, asju või
teenuseid pakkuda üksnes konkreetne ettevõtja.
Pidades aga silmas nende sätete taga peituvat erinevat ratio
legis’t, tuleks selgitada, et ainuõiguste mõistel ei pea olema
kahes kontekstis sama tähendus. Seega tuleks selgitada, et üksus,
mis on objektiivsetel kriteeriumidel põhineva menetlusega, millele
on tagatud piisav läbipaistvus, võitnud ainuõiguse osutada teatavat
teenust teatavas geograafilises piirkonnas, ei ole (kui tegemist on
eraõigusliku isikuga) võrgustiku sektori hankija ise, ent on siiski
ainus üksus, mis võiks osutada asjaomast teenust selles
piirkonnas.
ET L 94/246 Euroopa Liidu Teataja 28.3.2014
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta
direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju
ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L
211, 14.8.2009, lk 94).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta
direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu
ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv
2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta
direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja
teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta
(EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta
direktiiv 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja
tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (EÜT L 164,
30.6.1994, lk 3).
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta
määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse
osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315,
3.12.2007, lk 1).
-
(21) Teatavad üksused tegelevad aktiivselt nii soojus- kui ka
jahutusenergia tootmise, edastamise või jaotamisega. Võib esineda
teatavat ebakindlust selle osas, milliseid eeskirju kohaldatakse
vastavalt soojus- ja jahutusenergiaga seotud tegevustele. Seega
tuleks selgitada, et avaliku sektori hankijate, avalik-õiguslike
äriühingute ning eraettevõtete suhtes, mis tegutsevad soojusenergia
sektoris, kohaldatakse käesolevat direktiivi, kuid eraettevõtete
puhul on lisatingimuseks see, et nad tegutsevad eri- või ainuõiguse
alusel. Teisalt kohaldatakse jahutusenergia valdkonnas
tegutsevatele avaliku sektori hankijate suhtes direktiivi
2014/24/EL eeskirju, samas avalik-õiguslike äriühingute ja
eraettevõtete suhtes, olenemata sellest, kas viimased tegutsevad
eri-või ainuõiguse alusel, hanke-eeskirju ei kohaldata. Lõpuks
tuleks selgitada, et nii soojus- kui ka jahutusenergialepingute
sõlmimise eesmärgil sõlmitavad hankelepingud tuleks läbi vaadata
seoses mitmete tegevuste sooritamiseks kohaldatavate hankelepingute
sätetega, et teha kindlaks, milliseid hanke-eeskirju hankelepingute
sõlmimisel kasutada, kui neid üldse kasutada.
(22) Enne, kui kavandada jahutusenergia sektori direktiivide ja
direktiivi 2014/24/EL kohaldamisalasse muudatusi, tuleks analüüsida
nimetatud sektori olukorda, et saada piisavalt teavet, eelkõige
konkurentsiolukorra, piiriüleste riigihangete osakaalu ja
sidusrühmade seisukohtade suhtes. Võttes arvesse, et
kontsessioonide direktiivi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2014/23/EL ( 1 ) kohaldamine käesolevale sektorile võib
avaldada märkimisväärset mõju seoses turu avamisega, oleks
kontsessioonide direktiivi 2014/23/EL mõju hindamisel asjakohane
seda analüüsida.
(23) Ilma et see laiendaks mingil moel direktiivi kohaldamisala,
tuleks selgitada, et juhul, kui direktiivis osutatakse
elektrienergiaga varustamisele, hõlmab direktiiv elektri tootmist,
hulgimüüki ja jaemüüki.
(24) Võrgustiku sektori hankijad, kes tegutsevad
joogiveesektoris, võivad tegeleda ka muude veega seotud
tegevustega, nt vesiehitusprojektide, niisutus- või kuivendustööde
või reovee ärajuhtimise ja töötlemisega. Sel juhul peaks võrgustiku
sektori hankijatel olema võimalik kohaldada käesoleva direktiiviga
ette nähtud hankemenetlusi kõigi veega seotud tegevuste puhul,
olenemata sellest milline veetsükli osa on hõlmatud. Ent asjade
tarnimist hõlmavad hanke-eeskirjad ei ole asjakohased vee
ostmiseks, kuna vett tuleb hankida selle kasutuskoha lähedal
asuvatest allikatest.
(25) On asjakohane jätta välja nafta ja maagaasi leiukohtade
uurimiseks sõlmitavad riigihanked, kuna on korduvalt leitud, et
kõnealuses sektoris on selline konkurentsisurve, et liidu
hanke-eeskirjadega loodavat hankedistsipliini ei ole enam vaja.
Kuna nafta ja gaasi ammutamine kuulub endiselt käesoleva direktiivi
kohaldamisalasse, võiks olla vaja teha vahet uuringute ja
ammutamise vahel. Sellisel juhul tuleks leida, et „uuringud” hõlmab
tegevust, mida viiakse läbi selleks, et kontrollida, kas teatavas
piirkonnas on olemas naftat ja gaasi, ning kui on, siis kas seda
kasutatakse kaubanduslikel eesmärkidel, samal ajal kui „ammutamine”
peaks tähendama nafta ja gaasi „tootmist”. Kooskõlas väljakujunenud
tavaga ühinemist hõlmavate juhtude puhul peaks „tootmine” hõlmama
ka „arendustegevust”, st tulevaseks tootmiseks sobiva
infrastruktuuri loomist (naftaplatvormid, torustikud, terminalid
jne).
(26) Avaliku sektori hankijad peaksid kasutama kõiki
siseriiklike õigusnormide kohaselt nende käsutuses olevaid
võimalikke vahendeid, et hoida hankemenetlustes ära huvide
konfliktidest tulenevad moonutused. See võiks hõlmata menetlusi
huvide konfliktide tuvastamiseks, vältimiseks ja heastamiseks.
(27) Nõukogu otsusega 94/800/EÜ, ( 2 ) kiideti heaks Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitlev leping (edaspidi
„WTO riigihankeleping”). WTO riigihankelepingu eesmärk on luua
hankelepingute mitmepoolne tasakaalustatud õiguste ja kohustuste
raamistik, et liberaliseerida ja laiendada maailmakaubandust. WTO
riigihankelepingu Euroopa Liitu käsitleva I liite 3., 4. ja 5. lisa
ja üldiste märkuste, samuti teiste asjakohaste, liidu suhtes
siduvate rahvusvaheliste kokkulepetega hõlmatud lepingute puhul
peaksid võrgustiku hankijad täitma kõnealuste kokkulepetega
sätestatud kohustusi, kohaldades käesolevat direktiivi
kokkulepetega ühinenud kolmandate riikide ettevõtjate suhtes.
(28) WTO riigihankelepingut kohaldatakse teatavat kõnealuses
lepingus kindlaks määratud ja Rahvusvahelise Valuutafondi
eriarveldusühikutes väljendatud maksumust ületavate hankelepingute
suhtes. Käesoleva direktiiviga sätestatud piirmäärasid tuleks
kohandada nii, et need vastaksid
ET 28.3.2014 Euroopa Liidu Teataja L 94/247
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta
direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (vt
käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).
( 2 ) Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus 94/800/EÜ, mis
käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse
kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati
mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994)
(EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).
-
WTO riigihankelepingus sätestatud piirmäärade ekvivalendile
eurodes. Samuti tuleks ette näha, et eurodes väljendatud piirmäärad
vaadatakse teatavate ajavahemike järel läbi ja neid kohandatakse
üksnes matemaatikatehte alusel euro väärtuse võimaliku kõikumise
võrra eriarveldusühiku suhtes.
Peale nende perioodiliste matemaatiliste kohandamiste tuleks
järgmises läbirääkimistevoorus analüüsida WTO riigihankelepingus
kehtestatud piirmäärade suurendamist.
Selleks et vältida piirmäärade mitmekordistamist, on lisaks
asjakohane kohaldada jätkuvalt samu piirmäärasid kõigi võrgustiku
sektori hankijate suhtes, hoolimata sellest, millises sektoris nad
tegutsevad, ilma et see mõjutaks liidu rahvusvahelisi
kohustusi.
(29) Tuleks selgelt sätestada, et hankelepingu maksumuse
arvestamisel tuleb võtta arvesse kõiki nii võrgustiku sektori
hankijalt kui ka kolmandatelt isikutelt saadud tulu.
Samuti tuleks selgelt sätestada, et piirmäärade arvestamiseks
tuleks sarnaseid asju käsitada kui tooteid, mis on mõeldud samaks
või sarnaseks otstarbeks, nagu näiteks erinevad toiduained või
mitmesugused kontoris kasutatavad mööbliesemed. Üldjuhul pakub
asjaomases valdkonnas tegutsev ettevõtja tõenäoliselt selliseid
tooteid oma tavapärase tootevaliku hulgas.
(30) Konkreetse hankemenetluse maksumuse hindamiseks tuleks
selgitada, et riigihanke jaotamise põhjal peaks maksumuse hindamine
olema lubatud ainult objektiivselt põhjendatud juhtudel. Näiteks
võiks olla põhjendatud hankelepingu maksumuse hindamine võrgustiku
sektori hankija eraldi tegutseva üksuse tasandil, tingimusel et
kõnealune üksus on oma riigihanke eest sõltumatult vastutav. See
võib nii olla juhul, kui eraldi tegutsev üksus viib sõltumatult
läbi hankemenetlusi ja teeb ostuotsuseid, tal on asjaomaste
riigihangete jaoks eraldi eelarverida, ta sõlmib hankelepingu
sõltumatult ning rahastab seda oma kontrollitavast eelarvest.
Riigihanke jaotamine ei ole põhjendatud, kui võrgustiku sektori
hankija pelgalt korraldab riigihanke detsentraliseeritul
viisil.
(31) Direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele ning seda ei
kohaldata riigihangete suhtes, mida korraldavad rahvusvahelised
organisatsioonid oma nimel ja arvel. Tuleb
siiski selgitada, mil määral tuleks direktiivi kohaldada
teatavate rahvusvaheliste eeskirjadega hõlmatud riigihangete
suhtes.
(32) Tuleks meelde tuletada, et vahekohtu- ja lepitamisteenuseid
ning muid sarnaseid alternatiivseid vaidluste lahendamise vorme
osutavad tavaliselt asutused või isikud, kes määratakse või
valitakse viisil, mida ei saa riigihanke-eeskirjadega reguleerida.
Tuleks selgitada, et käesolevat direktiivi ei tuleks selliste
teenuste osutamiseks sõlmitud teenuste hankelepingute suhtes
kohaldada, sõltumata nende teenuste nimetusest siseriiklikus
õiguses.
(33) Teatud õigusteenuseid, mis hõlmavad juristide poolt
klientide esindamist kohtumenetluses, osutavad liikmesriigi kohtu
määratud teenuseosutajad, neid peavad osutama notarid või need on
seotud riigivõimu teostamisega. Selliseid õigusteenuseid osutavad
tavaliselt asutused või isikud, kes määratakse või valitakse
viisil, mida ei saa riigihanke-eeskirjadega reguleerida, näiteks
võib olla tegemist riigiprokuröri ametissenimetamisega teatud
liikmesriikides. Need õigusteenused tuleks seega käesoleva
direktiivi kohaldamisalast välja jätta.
(34) On asjakohane täpsustada, et käesolevas direktiivis
osutatud finantsinstrumentide mõistel on sama tähendus nagu muudes
siseturu õigusaktides ning, võttes arvesse Euroopa
Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa Stabiilsusmehhanismi hiljutist
loomist, tuleks näha ette, et selle fondi ja mehhanismi raames
tehtud toimingud jäetakse käesoleva direktiivi kohaldamisalast
välja. Samuti tuleks selgelt sätestada, et laenud, olenemata
sellest, kas need on seotud väärtpaberite või muude
finantsinstrumentide emiteerimise või muude neid puudutavate
toimingutega, tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja
jätta.
(35) Tuleks meeles pidada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 1370/2007 ( 1 ) artikli 5 lõikes 1 on selgelt
öeldud, et direktiivi 2004/17/EÜ ja direktiivi 2004/18/EÜ
kohaldatakse vastavalt teenuste hankelepingute ja avalike teenuste
hankelepingute suhtes, millega hangitakse avalikku
reisijateveoteenust bussi või trammiga, samas kui määrust (EÜ) nr
1370/2007 kohaldatakse teenuste kontsessioonide suhtes, millega
hangitakse avalikku reisijateveoteenust bussi või trammiga. Lisaks
tuleks meeles pidada, et nimetatud määrust kohaldatakse jätkuvalt
teenuste hankelepingute ning teenuste kontsessioonide suhtes,
millega hangitakse avalikku reisijateveoteenust raudteel või
metroos. Käesoleva direktiivi ja määruse (EÜ) nr 1370/2007
vaheliste suhete selgitamiseks tuleks selgelt sätestada, et
käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada teenuste hankelepingute
suhtes, millega
ET L 94/248 Euroopa Liidu Teataja 28.3.2014
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta
määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse
osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70) (ELT L 315,
3.12.2007, lk 1).
-
hangitakse avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel või
metroos; neid sõlmitakse jätkuvalt nimetatud määruse kohaselt. Kui
määrus (EÜ) nr 1370/2007 lubab siseriiklike õigusaktidega kalduda
kõrvale nimetatud määrusest, peaks liikmesriikidel olema võimalik
näha jätkuvalt oma siseriiklikes õigusaktides ette, et avaliku
reisijateveoteenuse osutamist raudteel või metroos tuleb hankida
nende üldiste riigihanke-eeskirjade kohase hankemenetlusega.
(36) Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada teatavate
päästeteenuste suhtes, mida osutavad mittetulunduslikud
organisatsioonid ja ühendused, kuna nende organisatsioonide eripära
oleks raske säilitada juhul, kui teenuseosutajaid tuleks valida
vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud menetlustele. Siiski ei
tohiks see väljajätmine minna hädavajalikust kaugemale. Seega
tuleks selgelt sätestada, et patsiendi veo kiirabiteenuseid ei
tohiks kohaldamisalast välja jätta. Samuti on sellega seoses vaja
selgitada, et CPV grupp 601 „Maanteetransporditeenused” ei hõlma
kiirabiteenuseid, mis asuvad CPV klassis 8514. Seetõttu tuleks
selgitada, et CPV koodiga 85143000-3 hõlmatud teenuste suhtes, mis
on ainult patsiendi veo kiirabiteenused, tuleks kohaldada erikorda,
mida kohaldatakse sotsiaalteenustele ja muudele teenustele
(„lihtsustatud kord”). Sellest tulenevalt peaks ka kiirabiteenuste
osutamiseks sõlmitud hankelepingute suhtes üldiselt kohaldama
lihtsustatud korda, kui patsiendi veo kiirabiteenuste maksumus on
suurem kui muude kiirabiteenuste maksumus.
(37) Teatud juhtudel võib teatav avaliku sektori hankija või
avaliku sektori hankijate ühendus olla konkreetse teenuse ainus
osutaja, mille osutamiseks tal on ainuõigus vastavalt
õigusnormidele või avaldatud haldusnormidele, mis on kooskõlas ELi
toimimise lepinguga. Tuleks täpsustada, et käesolevat direktiivi ei
pea kohaldama teenuste hankelepingu sõlmimisele sellise avaliku
sektori hankija või ühendusega.
(38) Esineb märkimisväärset õiguskindlusetust selle suhtes, mil
määral peaks riigihanke-eeskirjad hõlmama avaliku sektori hankijate
vahel sõlmitud lepinguid. Euroopa Liidu Kohtu asjaomast
kohtupraktikat tõlgendavad liikmesriigid ja isegi avaliku sektori
hankijad erinevalt. Kuna kõnealune kohtupraktika on samaväärselt
kohaldatav käesoleva direktiiviga hõlmatud sektorites
tegutsevate ametiasutuste suhtes, on asjakohane tagada, et samu
eeskirju kohaldatakse ja tõlgendatakse ühetaoliselt nii käesoleva
direktiivi kui ka direktiivi 2014/24/EL puhul.
(39) Mitmed võrgustiku sektori hankijad on koondunud
majandusüksusesse, mis võib koosneda mitmetest eraldiseisvatest
ettevõtjatest; sageli on igal ettevõtjal kogu majandusüksuse
kontekstis spetsialiseerunud roll. Seetõttu on asjakohane jätta
käesoleva direktiivi kohaldamisest välja jätta teatavad teenuste,
asjade ja ehitustööde hankelepingud, mis on sõlmitud
sidusettevõtjaga, kelle põhitegevuseks on selliste teenuste
osutamine või tarnete või ehitustööde tegemine rühmale, kuhu ta
kuulub, mitte nende pakkumine turul. Samuti on asjakohane jätta
välja teatavad teenuste, asjade ja ehitustööde hankelepingud, mis
võrgustiku sektori hankija sõlmib mitme võrgustiku sektori hankija
loodud ühisettevõttega käesolevas direktiivis määratletud
tegevuseks, kui võrgustiku sektori hankija ise on selle
ühisettevõtte osa. Siiski on vaja tagada, et see väljajätmine ei
moonutaks konkurentsi nende ettevõtjate või ühisettevõtete kasuks,
mis on seotud võrgustiku sektori hankijatega; on vaja ette näha
asjakohased eeskirjad, eriti seoses maksimaalsete piirmääradega,
mille ulatuses äriühingud võivad saada osa käibest turult ja mille
ületamisel nad kaotavad võimaluse hankelepingu sõlmimiseks
riigihanget välja kuulutamata, ühisettevõtete koosseisuga ja nende
ühisettevõtete ning neid moodustanud võrgustiku sektori hankijate
vaheliste sidemete stabiilsuse kohta.
(40) Ka on asjakohane selgitada, kuidas on sätted, milles
käsitletakse ametiasutuste vahelist koostööd, seotud sätetega,
milles käsitletakse hankelepingute sõlmimist sidusettevõtjatega või
ühisettevõtete kontekstis.
(41) Ettevõtjaid tuleks lugeda seotuks, kui asjaomase võrgustiku
sektori hankija ja ettevõtja vahel on otsene või kaudne valitsev
mõju või kui mõlemad on mõne teise ettevõtja valitseva mõju all;
selles osas ei tohiks iseenesest erasektori osalus oluline olla.
Tõendamine, kas ettevõtja on konkreetse võrgustiku sektori
hankijaga seotud või mitte, peaks toimuma võimalikult lihtsalt.
Sellest tulenevalt ja võttes arvesse, et sellise otsese või kaudse
valitseva mõju võimalik olemasolu peab olema juba tõendatud, et
otsustada, kas asjaomaste ettevõtjate ja hankijate raamatupidamise
aastaaruanded tuleks konsolideerida, tuleks ettevõtjad lugeda
seotuks juhul, kui nende raamatupidamise aastaaruanded on
konsolideeritud. Liidu eeskirju konsolideeritud
raamatupidamisaruannete kohta ei kohaldata siiski teatavatel
juhtudel, näiteks
ET 28.3.2014 Euroopa Liidu Teataja L 94/249
-
seoses asjaomase ettevõtja suuruse tõttu või seetõttu, et
teatavad nõuded nende õigusliku vormi suhtes ei ole täidetud.
Sellistel juhtumitel, mil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2013/34/EL ( 1 ) ei kohaldata, tuleb analüüsida, kas otsene või
kaudne valitsev mõju on olemas, võttes arvesse omandiõigust,
rahalist osalust või nimetatud ettevõtjaid reguleerivaid
eeskirju.
(42) Tuleks ergutada teadusuuringute ja arendustegevuse
programmide kaasrahastamist tööstuse poolt. Seetõttu tuleks selgelt
sätestada, et käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes juhul, kui
sellist kaasrahastamist ei esine ning kui teadusuuringute ja
arendustegevuse tulemus läheb asjaomase võrgustiku sektori
hankijale. See ei tohiks takistada need tegevused sooritanud
teenuseosutajal avaldada nende kohta aruande, kui võrgustiku
sektori hankija säilitab ainuõiguse kasutada oma tegevuses
teadusuuringute ja arendustegevuse tulemust. Teadusuuringute ja
arendustegevuse tulemuste puhtalt näilik jagamine või sümboolne
osalemine teenuseosutajale tasu maksmises ei takista käesoleva
direktiivi kohaldamist.
(43) Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada selliste
lepingute suhtes, mille eesmärk on käesoleva direktiivi kohaste
tegevuste võimaldamine, ega ka selliste ideekonkursside suhtes, mis
korraldatakse kõnealuse tegevuse läbiviimiseks, kui liikmesriigis,
milles see tegevus toimub, on see vahetult avatud konkurentsile
piiramata juurdepääsuga turgudel. Seetõttu on kohane säilitada
menetlus, mida kohaldatakse kõigis käesoleva direktiiviga hõlmatud
sektorites või selle osades ja mis võimaldaks võtta arvesse seda
mõju, mida avaldab kas juba toimunud või tulevikus toimuv turu
avamine konkurentsile. Sellise menetlusega tuleks ette näha
õiguskindlus asjaomastele üksustele ja ka asjakohane
otsustamiskord, tagades lühikese tähtaja jooksul liidu õiguse
ühetaolise rakendamise selles valdkonnas. Õiguskindluse huvides
tuleks selgelt sätestada, et jätkuvalt kohaldatakse kõiki enne
käesoleva direktiivi jõustumist vastu võetud otsuseid direktiivi
2004/17/EÜ artiklis 30 esitatud vastavate sätete kohaldatavuse
kohta.
(44) Otsest avatust konkurentsile tuleks hinnata objektiivsete
kriteeriumide alusel, võttes arvesse asjaomase sektori või selle
asjaomaste osade konkreetseid omadusi. Kõnealust hindamist piiravad
siiski kohaldatavad lühikesed tähtajad
ja asjaolu, et tuleb lähtuda komisjonile kättesaadavast teabest,
mis pärineb kas juba olemasolevatest allikatest või artikli 35
kohaldamisel saadud teabel, mida ei saa täiendada aeganõudvamate
meetoditega, sh eelkõige asjaomaste ettevõtjate avaliku
küsitlemisega. Käesoleva direktiivi kontekstis antav hinnang
otsesele konkurentsile avatuse kohta ei piira seega
konkurentsiõiguse täielikku kohaldamist.
(45) Selle hindamisel, kas asjaomane sektor või selle asjaomased
osad on konkurentsile otseselt avatud, tuleks analüüsida lähtudes
konkreetsest piirkonnast, kus asjaomased ettevõtjad tegevust või
selle asjaomaseid osi läbi viivad, st nn asjakohast geograafilist
turgu. Kuna see mõiste on hindamise seisukohast oluline, peaks seda
asjakohaselt määratlema liidu õiguses olemasolevate mõistete
alusel. Samuti tuleks selgelt sätestada, et asjaomane geograafiline
turg ei tohiks kokku langeda asjaomase liikmesriigi
territooriumiga; sellest tulenevalt peaks olema võimalik teha
kohaldatavusest erandi tegemist puudutavaid otsuseid üksnes
asjaomase liikmesriigi territooriumi osade kohta.
(46) Loetakse, et teatava sektori või selle osa avamist
käsitlevate liidu asjaomaste õigusaktide, rakendamine ja
kohaldamine peaks andma piisava aluse eeldamiseks, et kõnealusele
turule on vaba juurdepääs. Sellised õigusaktid peaksid olema
esitatud lisas, mida komisjon saab ajakohastada. Komisjon peaks
nimetatud lisa ajakohastamisel võtma eelkõige arvesse seda, et
võidakse vastu võtta meetmed, millega reaalselt avatakse
konkurentsile muud sektorid kui need, mille kohta kehtivatele
õigusaktidele on juba osutatud nimetatud lisas, näiteks riiklikul
raudteel reisijateveo sektor.
(47) Kui vaba pääsu mingile turule ei saa tuletada liidu
asjaomaste õigusaktide rakendamise alusel, siis tuleks tõendada, et
pääs sellisele turule on vaba de facto ja de jure. Kui liikmesriik
laiendab liidu õigusakti kohaldamist, avades teatava sektori
konkurentsile olukordades, mis jäävad välja selle õigusakti
kohaldamisalast, näiteks kohaldab direktiivi 94/22/EÜ söesektori
suhtes või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL ( 2
) reisijateveoteenuse suhtes riigi tasandil, tuleks seda asjaolu
arvesse võtta, kui hinnatakse seda, kas juurdepääs asjaomasele
sektorile on vaba.
ET L 94/250 Euroopa Liidu Teataja 28.3.2014
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta
direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta
finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega
seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu
direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk
19).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta
direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond
(ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).
-
(48) Tavaliselt on sõltumatutel riigi ametiasutustel, näiteks
valdkondlikel reguleerivatel asutustel või konkurentsiasutustel,
spetsialiseeritud oskusteave, andmed ja teadmised, mis on
vajalikud, et hinnata, kas teatav tegevus või selle osad on
konkurentsile otseselt avatud turgudel, millele pääsu ei ole
piiratud. Erandi tegemise taotlustele tuleks seega vajaduse korral
lisada või esitada taotluses asjaomases tegevuses pädeva sõltumatu
riigi ametiasutuse poolt vastu võetud seisukoht asjaomases sektoris
valitseva konkurentsiolukorra kohta.
Asjaomases tegevuses pädeva sõltumatu riigi ametiasutuse poolt
vastu võetud põhjendatud seisukoha puudumise korral on erandi
tegemise taotluse hindamiseks vaja rohkem aega. Seepärast tuleks
ajavahemike pikkust, mille jooksul komisjon peab esitama oma
hinnangu selliste taotluste kohta, vastavalt kohandada.
(49) Komisjonil peaks alati olema kohustus vaadata läbi
taotlused, mis vastavad selliste menetluste kohaldamise
üksikasjalikele eeskirjadele, mida kasutatakse selleks, et teha
kindlaks, kas teatav tegevus või selle osad on konkurentsile
otseselt avatud turgudel, millele pääsu ei ole piiratud. Tuleks aga
samuti selgelt sätestada, et sellised taotlused võivad olla nii
keerukad, et alati ei ole võimalik tagada, et rakendusaktid,
millega tehakse kindlaks, kas teatav tegevus või selle osad on
konkurentsile otseselt avatud turgudel, millele pääsu ei ole
piiratud, võetakse vastu kohaldatavate tähtaegade jooksul.
(50) Tuleks selgelt sätestada, et komisjonil peaks olema
võimalik nõuda, et liikmesriigid või võrgustiku sektori hankijad
esitaksid, täiendaksid või selgitaksid teavet. Komisjon peaks
määrama selle tegemiseks sobiva tähtaja, arvestades samuti vajadust
pidada kinni tähtajast, mis on ette nähtud komisjoni rakendusakti
vastuvõtmiseks, ning võtma arvesse selliseid tegureid nagu nõutava
teabe keerukus ja teabe kiire kättesaadavus.
(51) Töötamine ja kutsetegevus aitavad ühiskonda integreeruda
ning on kesksel kohal kõigile inimestele võrdsete võimaluste
tagamisel. Sellega seoses on oluline roll kaitstud töö keskustel.
Sama kehtib muu sotsiaalse ettevõtluse suhtes, mille peamine
eesmärk on toetada puudega või ebasoodsas olukorras isikute, nagu
töötud
ning ebasoodsas olukorras olevatesse vähemusrühmadesse või muul
viisil sotsiaalselt tõrjutud rühmadesse kuuluvate isikute
sotsiaalset ja kutsealast integratsiooni või taasintegratsiooni.
Ent sellised keskused ja ettevõtjad ei pruugi olla suutelised saama
tellimusi normaalse konkurentsi tingimustes. Sellest tulenevalt on
asjakohane ette näha, et liikmesriigid võivad anda sellistele
keskustele ja ettevõtjatele õiguse osaleda hankelepingute või nende
riigihangete teatavate osadega seotud hankemenetlustes või näha
ette hankelepingute täitmise kaitstud tööhõive programmide
raames.
(52) Selleks et hankemenetlustesse asjakohaselt integreerida
keskkonnaalased, sotsiaalsed ja tööalased nõuded, on eriti oluline,
et liikmesriigid ja võrgustiku sektori hankijad võtavad
asjakohaseid meetmeid, mis tagavad kohustuste täitmise, mis on
sätestatud keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguses, mida kohaldatakse
kohas, kus hakatakse ehitustöid tegema või teenuseid osutama, ning
mis tulenevad nii siseriiklikul kui ka liidu tasandil kehtivatest
õigusnormidest, määrustest ja otsustest ning kollektiivlepingutest,
tingimusel et sellised eeskirjad ja nende kohaldamine on kooskõlas
liidu õigusega. Samuti tuleks hankelepingu täitmise ajal täita
kõikide liikmesriikide poolt ratifitseeritud ja XIV lisas loetletud
rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi. Siiski ei
tohiks see ühelgi viisil takistada töötajate jaoks soodsamate
töötingimuste kohaldamist.
Asjaomaseid meetmeid tuleks kohaldada kooskõlas Euroopa Liidu
õiguse aluspõhimõtetega, eelkõige võrdse kohtlemise tagamiseks.
Kõnealuseid meetmeid tuleks kohaldada vastavalt Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivile 96/71/EÜ ( 1 ) ning sellisel viisil, mis
tagab võrdse kohtlemise ega diskrimineeri ei otseselt ega kaudselt
muude liikmesriikide ettevõtjaid ja töötajaid.
(53) Teenused tuleks lugeda osutatuks kohas, kus täidetakse
nende iseloomulikud kohustused. Kui teenuseid osutatakse
distantsilt, näiteks kõnekeskuste poolt osutatavad teenused, tuleks
lugeda teenused osutatuks nende täitmise kohas, sõltumata sellest,
kuhu ja millistele liikmesriikidele on asjaomased teenused
suunatud.
ET 28.3.2014 Euroopa Liidu Teataja L 94/251
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta
direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste
osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).
-
(54) Asjaomaseid kohustusi võiks kajastada hankelepingu
klauslites. Samuti peaks olema võimalik lisada klauslid, millega
tagatakse kollektiivlepingute järgimine kooskõlas liidu õigusega
hankelepingute valdkonnas. Asjaomaste kohustuste täitmata jätmist
võidakse käsitleda asjaomase ettevõtja raske eksimusena, mille
alusel võib kõnealuse ettevõtja hankelepingute sõlmimise
menetlusest kõrvaldada.
(55) Nende keskkonna-, sotsiaal- ja tööõigusealaste sätete
järgimist tuleks kontrollida hankemenetluse asjaomastes etappides,
kui kohaldatakse osalejate valikut ja hankelepingute sõlmimist
reguleerivaid üldpõhimõtteid, kõrvaldamiskriteeriume ja
põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi käsitlevaid sätteid.
Sel eesmärgil tuleks vajalik kontrollimine teostada kooskõlas
käesoleva direktiivi asjakohaste sätetega, eelkõige nendega, mis
reguleerivad tõendusviise ja ettevõtja enda kinnitusi.
(56) Käesolev direktiiv ei tohiks ühelgi viisil takistada
selliste meetmete kehtestamist või elluviimist, mis on vajalikud
avaliku korra, kõlbluse, julgeoleku, tervishoiu, inimeste ja
loomade elu, taimede kaitse või muude keskkonnameetmete jaoks, ning
eelkõige säästva arengu seisukohalt, kui need meetmed on kooskõlas
ELi toimimise lepinguga.
(57) Teadusuuringud ja innovatsioon, sealhulgas ökoinnovatsioon
ja sotsiaalne innovatsioon, on tulevase majanduskasvu peamisi
mõjutajaid ning seega aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu
strateegias „Euroopa 2020” väga tähtsal kohal. Võrgustiku sektori
hankijad peaksid kasutama riigihankeid võimalikult strateegiliselt
innovatsiooni edendamiseks. Innovatiivsete toodete, ehitustööde ja
teenuste ostmisega saab oluliselt parandada avalike teenuste
tõhusust ja kvaliteeti ning lahendada tõsiseid sotsiaalseid
probleeme. Nii saab raha kõige tulusamalt kasutada ning lisaks
kaasnevad uute ideede loomisega, nende ideede muutmisega
innovatiivseteks toodeteks ja teenusteks ning seeläbi jätkusuutliku
majanduskasvu edendamisega üldisemad hüved majandusele, keskkonnale
ja ühiskonnale.
Tuleks meeles pidada, et kommertskasutusele eelnevaid
riigihankeid käsitlevas komisjoni 14. detsembri 2007. aasta
teatises „Kommertskasutusele eelnevad riigihanked: Innovatsiooni
kiirendamine jätkusuutlike ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste
tagamiseks Euroopas” on visandatud mitmeid hankemudeleid, milles
käsitletakse käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäävate
teadusuuringute ja arendustegevusega seotud teenuste
riigihanget.
Neid mudeleid oleks võimalik endiselt kasutada, kuid käesolev
direktiiv peaks samuti aitama soodustada innovatiivsete toodete
riigihangete läbiviimist ning aitama liikmesriikidel saavutada
innovatiivse liidu eesmärke.
(58) Innovatsiooni tähtsuse tõttu ergutatakse võrgustiku sektori
hankijaid lubama alternatiivseid lahendusi nii sageli kui võimalik.
Kõnealuste hankijate tähelepanu tuleks seega juhtida vajadusele
määratleda miinimumnõuded, millele alternatiivsed lahendused peavad
vastama, enne selle teatamist, et alternatiivseid lahendusi on
lubatud esitada.
(59) Kui innovatiivse toote või teenuse või innovatiivsete
ehitustööde väljaarendamise ning sellest tulenevate asjade,
teenuste või ehitustööde järgneva soetamise vajadust ei saa
rahuldada juba turul olemas olevate lahendustega, peaks võrgustiku
sektori hankijatel olema võimalik kasutada erimenetlust seoses
käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate hankelepingutega.
Selline erimenetlus peaks võimaldama võrgustiku sektori hankijatel
luua pikaajalisi innovatsioonipartnerlusi uue innovatiivse toote,
teenuse või ehitustöö väljaarendamiseks ja hilisemaks ostmiseks,
tingimusel et sellise innovatiivse toote saab tarnida või sellise
teenuse osutada või sellised innovatiivsed ehitustööd teha
kokkulepitud kvaliteedi ja hinnaga, ilma et ostmiseks oleks vaja
eraldi hankemenetlust. Innovatsioonipartnerlus peaks põhinema
menetluseeskirjadel, mida kohaldatakse väljakuulutamisega
läbirääkimistega hankemenetluse suhtes, ning hankelepingu sõlmimine
tuleks otsustada üksnes parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel,
mis on kõige sobivam kriteerium innovatiivseid lahendusi hõlmavate
pakkumuste võrdlemiseks. Nii väga suurte projektide kui ka
väiksemate innovatiivsete projektide puhul peaks
innovatsioonipartnerlus olema üles ehitatud nii, et see saaks luua
vajaliku innovatiivse lahenduse väljatöötamist motiveeriva
turunõudluse, põhjustamata seejuures turu sulgemist. Võrgustiku
sektori hankijad peaksid seetõttu kasutama innovatsioonipartnerlusi
viisil, mis ei tõkesta, piira ega moonuta konkurentsi. Teatavatel
juhtudel võiks innovatsioonipartnerluste loomine mitme partneriga
aidata sellist mõju vältida.
(60) Kogemused on näidanud, et direktiivis 2014/24/EL sätestatud
konkurentidega peetav dialoog on osutunud kasulikuks juhtudel, kus
avaliku sektori hankijad ei suuda määratleda nende vajadustele
vastavaid vahendeid või hinnata, milliseid tehnilisi, rahalisi või
õiguslikke lahendusi võib turg pakkuda. Selline olukord võib
tekkida eelkõige innovatiivsete projektide, suurte integreeritud
transpordiinfrastruktuuriprojektide, suurte arvutivõrkude
ET L 94/252 Euroopa Liidu Teataja 28.3.2014
-
või keeruka ja struktureeritud finantseerimisega projektide
puhul. Liikmesriikidel peaks seepärast olema lubatud anda see
vahend võrgustiku sektori hankijate käsutusse. Asjakohasel juhul
tuleks avaliku sektori hankijaid ergutada määrama projektijuhi, et
tagada hankemenetluse ajal hea koostöö ettevõtjate ja avaliku
sektori hankija vahel.
(61) Konkurentsi kahjustavat mõju silmas pidades tuleks
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kasutada ainult
väga erandlikes olukordades. Sellise erandi kohaldamine peaks
piirduma ainult juhtudega, kus väljakuulutamine ei ole võimalik
äärmiselt kiireloomulise olukorra tõttu, mis on põhjustatud
võrgustiku sektori hankijale ettenägematutest ja temast
sõltumatutest asjaoludest, või kui algusest peale on selge, et
väljakuulutamine ei aitaks konkurentsi suurendada või saavutada
paremat hanketulemust, eelkõige seetõttu, et objektiivsetel
asjaoludel leidub ainult üks ettevõtja, kes suudab hankelepingut
täita. Selline on olukord kunstiteoste puhul, kus kunstniku isik
määrab olemuslikult kunstiobjekti unikaalse iseloomu ja väärtuse.
Selline olukord saab tekkida ka muudel põhjustel, kuid
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist saab
õigustada üksnes olukorras, kus ainuõiguse kasutamine on
objektiivselt põhjendatud, kui sellist olukorda ei ole tekitanud
tulevast hankemenetlust silmas pidades võrgustiku sektori hankija
ise.
Sellele erandile tuginev võrgustiku sektori hankija peaks
esitama põhjendused, miks ei ole mõistlikke alternatiive või
aseaineid, nagu alternatiivsete, sealhulgas võrgustiku sektori
hankija liikmesriigist väljastpoolt lähtuvate jaotuskanalite
kasutamine või funktsionaalselt võrreldavate ehitustööde, asjade ja
teenuste võimalik hankimine.
Kui eksklusiivsus tuleneb tehnilistest põhjustest, tuleks need
iga üksikjuhtumi puhul üksikasjalikult määratleda ja põhjendada.
Need võivad hõlmata näiteks seda, et teistel ettevõtjatel on
tehniliselt peaaegu võimatu saavutada nõutavat kvaliteeti, või on
vaja spetsiifilist oskusteavet või spetsiifilisi tööriistu või
vahendeid, mis on ainult ühe ettevõtja käsutuses. Tehnilised
põhjused võivad tuleneda spetsiifilistest koostalitlusvõime
nõuetest, mis peavad olema täidetud, et tagada hangitavate
ehitustööde, asjade või teenuste toimimine.
Lisaks ei ole kasulik kasutada hankemenetlust, kui asjad
ostetakse otse tooraineturult, sealhulgas kaupade, nagu
põllumajandustooted või tooraine, kauplemisplatvormi kaudu, või
energiabörsilt, kus reguleeritud ja järelevalvele allutatud
mitmepoolne kauplemissüsteem tagab loomulikul viisil turuhinna.
(62) Tuleks selgitada, et konfidentsiaalse teabe kaitset
käsitlevad sätted ei takista ühelgi viisil sõlmitud hankelepingute
mittekonfidentsiaalsete osade, sealhulgas nende hilisemate
muudatuste avalikustamist.
(63) Elektroonilised teabevahendid võivad hankelepingute
väljakuulutamist oluliselt lihtsustada ning suurendada
hankeprotsesside tõhusust ja läbipaistvust. Need tuleks
hankemenetluses kasutusele võtta standardsete side- ja
teavitusvahenditena, sest need suurendavad oluliselt ettevõtjate
võimalusi osaleda hankemenetluses kogu siseturul. Sel eesmärgil
tuleks teha kohustuslikuks edastada teated elektroonilisel teel,
teha hankedokumendid elektrooniliselt kättesaadavaks ning minna
30-kuulise üleminekuperioodi järel täielikult üle elektroonilisele
sidele, mis tähendab sidet, sealhulgas osalemistaotluste ja
eelkõige pakkumuste esitamist (elektrooniline esitamine)
elektrooniliste vahendite kaudu riigihanke kõigis etappides.
Liikmesriikidel ja võrgustiku sektori hankijatel peaks olema
vabadus minna soovi korral kaugemale. Samuti tuleks selgelt
sätestada, et käesoleva direktiivi kohane kohustus kasutada
elektroonilisi sidevahendeid ei peaks siiski kohustama võrgustiku
sektori hankijaid töötlema pakkumusi elektrooniliselt ega muutma
kohustuslikuks elektroonilist hindamist või automaattöötlust.
Lisaks ei tohiks käesoleva direktiivi alusel ühegi hankemenetluse
elemendi ega võrgustiku sektori hankija sisese suhtluse suhtes
kehtida pärast hankelepingu sõlmimist kohustus kasutada
elektroonilisi sidevahendeid.
(64) Välja arvatud teatavatel erijuhtudel, peaksid võrgustiku
sektori hankijad kasutama elektroonilisi sidevahendeid, mis on
mittediskrimineerivad, üldiselt kättesaadavad ja
koostalitlusvõimelised üldkasutatavate info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) toodetega ning ei piira
ettevõtjate võimalusi hankemenetluses osalemiseks. Selliste
sidevahendite kasutamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtma ka
puudega inimeste ligipääsuvõimalusi. Tuleks selgitada, et kohustus
kasutada elektroonilisi vahendeid kõigis hankemenetluse etappides
ei ole asjakohane, kui elektrooniliste vahendite kasutamine nõuaks
eriseadmeid või üldiselt mittekasutatavate failivormingute
kasutamist või kui vastavat sidet saaks pidada üksnes spetsiaalsete
kontoriseadmete abil. Seetõttu teatavatel juhtudel, mis tuleks
ammendavalt loetleda, ei peaks võrgustiku sektori hankijad olema
kohustatud nõudma esitamisprotsessis elektrooniliste sidevahendite
kasutamist. Käesolevas direktiivis nähakse ette, et sellised juhud
hõlmavad olukordi, mis nõuavad spetsiaalsete kontoriseadmete
kasutamist, mida võrgustiku sektori hankijad üldiselt ei
kasuta,
ET 28.3.2014 Euroopa Liidu Teataja L 94/253
-
nagu laiformaatprinterid. Mõnes hankemenetluses võidakse
hankedokumentides nõuda füüsilise või mõõtkavas mudeli esitamist,
mida ei saa võrgustiku sektori hankijale esitada elektrooniliste
vahendite abil. Sellistel juhtudel tuleks mudel esitada võrgustiku
sektori hankijale posti teel või muul sobival infokandjal.
Siiski tuleks selgelt sätestada, et muude sidevahendite
kasutamisel tuleks piirduda nende pakkumuse elementidega, mille
puhul ei ole nõutav elektrooniliste sidevahendite kasutamine.
On asjakohane selgelt sätestada, et juhul, kui see on
tehnilistel põhjustel vajalik, peaks võrgustiku sektori hankijatel
olema võimalik näha ette dokumendifailide maksimaalne suurus, mida
võib esitada.
(65) Võib olla erandjuhtumeid, kus võrgustiku sektori hankijatel
peaks olema lubatud elektroonilisi sidevahendeid mitte kasutada,
kui nende mittekasutamine on vajalik selleks, et kaitsta teabe
eriti tundlikku iseloomu. Tuleks selgitada, et kui selliste
elektrooniliste vahendite kasutamine, mis ei ole üldiselt
kättesaadavad, saab pakkuda vajalikul tasemel kaitset, tuleks neid
vahendeid kasutada. Nii võib see näiteks olla juhul, kus võrgustiku
sektori hankijad nõuavad spetsiaalsete turvaliste sidevahendite
kasutamist, millele nad pakuvad juurdepääsu
(66) Erinevad tehnilised vormingud või protsessid ja erinevad
sõnumiedastusstandardid võivad potentsiaalselt takistada
koostalitlust mitte üksnes liikmesriigi siseselt, vaid eriti ka
liikmesriikide vahel. Näiteks selleks, et osaleda hankemenetluses,
kus on lubatud või nõutud kasutada elektroonilisi katalooge, mis on
ühine vorming teabe esitamiseks ja organiseerimiseks kõigile
osalevatele pakkujatele ja mida on võimalik kasutada
elektrooniliselt, oleks ettevõtjatel standardi puudumisel vaja
kohandada oma katalooge vastavalt igale hankemenetlusele, mis
tähendaks väga sarnase teabe esitamist eri vormingutes, sõltuvalt
asjaomase võrgustiku sektori hankija nõuetest. Kataloogi
vormingu standardimine parandaks seega koostalitlusvõime
ulatust, suurendaks tõhusust ja vähendaks ettevõtjate tehtavaid
jõupingutusi.
(67) Kaaludes, kas on vaja tagada erinevate tehniliste
vormingute ja protsesside ning sõnumiedastusstandardite vahelist
koostalitlusvõimet või seda suurendada, tehes konkreetsete
standardite kasutamise kohustuslikuks, ning sellise vajaduse
olemasolu kindlaks teinuna kaaludes, millised standardid
kehtestada, peaks komisjon võtma suurel määral arvesse asjaomaste
sidusrühmade arvamust. Samuti tuleks uurida, millises ulatuses on
ettevõtjad ja võrgustiku sektori hankijad standardeid tegelikkuses
juba kasutanud ja kui hästi need on toiminud. Enne mõne tehnilise
standardi kasutamise kohustuslikuks tegemist peaks komisjon samuti
hoolikalt analüüsima sellega kaasneda võivaid kulusid, eelkõige
seoses olemasolevate elektrooniliste hankelepingute sõlmimise
lahenduste, sealhulgas infrastruktuuri, protsesside ja tarkvara
kohandamisega.
Kui asjaomased standardid ei ole välja töötanud rahvusvaheline,
Euroopa või riiklik standardiorganisatsioon, peaksid need vastama
IKT standardite suhtes kohaldatavatele nõuetele, nagu on sätestatud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1025/2012 ( 1 ).
(68) Enne hankemenetluse erinevates etappides kasutatavate
elektrooniliste sidevahendite puhul nõutava turvalisuse taseme
kehtestamist peaksid liikmesriigid ja võrgustiku sektori hankijad
hindama ühelt poolt asjaomase teabe saatjate korrektse ja
usaldusväärse tuvastamise ja teabe sisu tervikluse tagamise
eesmärgil kehtestatavate nõuete ja teiselt poolt probleemide
tekkimise (näiteks olukorras, kus sõnumi saadab muu kui märgitud
saatja) riskide vahelist proportsionaalsust. Kõiki muid tingimusi
samasugustena käsitades tähendaks see seda, et näiteks sellise
e-posti sõnumi puhul nõutav turvalisuse tase, milles palutakse
täpsustada teabekoosoleku toimumise aadressi, ei peaks olema sama
kui pakkumuse puhul, mis on ettevõtja jaoks siduv pakkumine.
Sarnaselt võib proportsionaalsuse hindamise tulemuseks olla
madalama tasemega turvalisuse taseme nõue seoses elektrooniliste
kataloogide uuesti esitamisega või pakkumuste esitamisega
raamlepingute kohaste minikonkursside raames või hankedokumentidele
juurdepääsuga.
ET L 94/254 Euroopa Liidu Teataja 28.3.2014
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta
määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning
millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ,
95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja
2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus
87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ
(ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
-
(69) Kuigi hankemenetluse olulised elemendid, nagu
hankedokumendid, osalemistaotlused, huvi kinnitamise avaldused ja
pakkumused tuleks alati esitada kirjalikult, peaks olema jätkuvalt
võimalik suhelda ettevõtjatega suuliselt, tingimusel et see
dokumenteeritakse piisavas ulatuses. See on vajalik selleks, et
tagada piisav läbipaistvus, mis võimaldab tõendada, kas on järgitud
võrdse kohtlemise põhimõtet. Eelkõige on oluline, et suuline
suhtlemine pakkujatega, mis võib mõjutada pakkumuste sisu ja
hindamist, dokumenteeritakse piisavas ulatuses ja sobival viisil,
näiteks kirjalikult või helisalvestusvahenditega või tehes
kokkuvõtte suhtluse peamistest elementidest.
(70) Euroopa riigihanketurgudel on avaliku sektori hankijad
hakanud järjest rohkem nõudlust koondama, et saavutada
mastaabisäästu, sealhulgas vähendada hindu ja tehingukulusid, ning
tõhustada ja muuta professionaalsemaks riigihangete korraldust.
Seda saab kas osalevate võrgustiku sektori hankijate arvu või
hankelepingute mahu ja maksumuse koondamisega pikema aja jooksul.
Riigihangete koondamist ja keskseks muutmist tuleb siiski hoolikalt
jälgida, et vältida ostujõu ülemäärast koondumist ja
konkurentsivastast koostööd ning säilitada läbipaistvus ja
konkurents, samuti VKEde turulepääsu võimalused.
(71) Raamlepingute kasutamine võib olla kogu liidus tõhusaks
hankemeetodiks; samas on vaja konkurentsi tõhustada, suurendades
raamlepingute abil korraldatavate riigihangete läbipaistvust ja
juurdepääsu neile. Seepärast on asjakohane vaadata läbi kõnealuste
raamlepingute suhtes kohaldatavad sätted, eelkõige nähes ette
konkreetsete raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimise
objektiivsete eeskirjade ja kriteeriumide alusel, näiteks
minikonkursi tulemusena, ning piirates raamlepingute
kehtivusaega.
(72) Samuti tuleks selgitada, et samas kui raamlepingul
põhinevad hankelepingud tuleb sõlmida enne raamlepingu kehtivuse
lõppemist, ei pea raamlepingul põhinevate üksikute hankelepingute
kestus langema kokku selle raamlepingu kestusega, vaid võib olla
vastavalt vajadusele kas sellest lühem või pikem. Eelkõige peaks
olema lubatud võtta raamlepingul põhinevate üksikute hankelepingute
kestuse kindlaksmääramisel arvesse selliseid tegureid nagu nende
täitmiseks vajalik aeg, kui hankeleping seondub ka seadmete
hooldamisega, mille eeldatav kasulik eluiga on rohkem kui kaheksa
aastat, või kui hankelepingu täitmiseks on vaja töötajate
ulatuslikku koolitamist.
Samuti tuleks selgitada, et võib olla juhtumeid, kus ka
raamlepingute endi kestus peaks olema lubatud olla pikem kui
kaheksa aastat. Sellised juhtumid, mis peaksid olema nõuetekohaselt
põhjendatud, eelkõige raamlepingu esemega, võivad tekkida näiteks
siis, kui ettevõtjatel on vaja seadmeid, mille amortisatsiooniaeg
on pikem kui kaheksa aastat ning mis peavad kogu raamlepingu
kestuse ajal olema igal ajal kättesaadavad. Seoses üldsusele
põhiteenuseid pakkuvate kommunaalettevõtjatega võib esineda vajadus
kasutada nii pikemaid raamlepinguid kui ka pikema kestusega
üksikuid hankelepinguid, näiteks selliste raamlepingute korral,
mille eesmärk on tagada selliste võrgustike korrapärane ja
erakorraline hooldus, mille kalleid seadmeid võivad käitada
töötajad, kes on saanud eriti spetsialiseeritud ad hoc väljaõppe,
mille eesmärk on tagada teenuste osutamise jätkuvus ja viia
miinimumini võimalikud katkestused.
(73) Samuti oleks vaja omandatud kogemusi arvesse võttes
kohandada dünaamiliste hankesüsteemide suhtes kohaldatavaid
eeskirju, et võrgustiku sektori hankijad saaksid täielikult ära
kasutada kõnealuse vahendiga seotud võimalused. Neid süsteeme tuleb
lihtsustada, eelkõige tuleks neid rakendada piiratud menetluse
kujul, kõrvaldades seega esialgsete pakkumuste vajaduse, mida on
dünaamiliste hankesüsteemide puhul peetud üheks peamiseks
probleemiks. Seega igal ettevõtjal, kes esitab osalemistaotluse ja
vastab kvalifitseerimise tingimustele, tuleks lubada osaleda
dünaamilise hankesüsteemiga korraldatud hankemenetluses selle
kehtivusaja jooksul.
See hankesüsteem võimaldab võrgustiku sektori hankijal saada
eriti suures valikus pakkumusi ja tagada seega rahaliste vahendite
optimaalne kasutamine ulatusliku konkurentsi alusel seoses
tavapäraste või valmistoodetega, ehitustööde või teenustega, mis on
turul üldiselt kättesaadavad.
(74) Need osalemistaotlused tuleks tavapäraselt läbi vaadata
maksimaalselt kümne tööpäeva jooksul, arvestades asjaolu, et
kvalifitseerimise tingimuste hindamine toimub võrgustiku sektori
hankijate esitatud dokumentatsiooninõuete alusel, kui see on
kohaldatav vastavalt direktiivi 2014/24/EL lihtsustatud sätetele.
Dünaamilise hankesüsteemi kehtestamisel võivad võrgustiku sektori
hankijad siiski hanketeate esmakordse avaldamise või huvi
kinnitamise ettepaneku korral seista vastamisi nii suure
osalemistaotluste hulgaga, et nad vajavad nende läbivaatamiseks
rohkem aega. See peaks olema lubatud, tingimusel et konkreetset
riigihanget ei käivitata enne, kui kõik taotlused on
läbivaadatud.
ET 28.3.2014 Euroopa Liidu Teataja L 94/255
-
Võrgustiku sektori hankijatel peaks olema võimalik määrata
kindlaks, millisel viisil nad kavatsevad osalemistaotlused läbi
vaadata, näiteks otsustades viia sellise läbivaatamise läbi üksnes
korra nädalas, tingimusel et järgitakse iga osalemistaotluse
läbivaatamise tähtaega. Direktiivis 2014/24/EL sätestatud
kõrvaldamise ja kvalifitseerimise tingimusi kasutavad võrgustiku
sektori hankijad peaksid dünaamilise hankesüsteemi puhul kohaldama
selle direktiivi asjakohaseid sätteid samal viisil nagu avaliku
sektori hankijad, kes kasutavad dünaamilisi hankesüsteeme
direktiivi 2014/24/EL kohaselt.
(75) VKEde suurtes dünaamilistes hankesüsteemides (näiteks
keskse hankija hallatavas hankesüsteemis) osalemise võimaluste
parandamiseks peaks asjaomane avaliku või võrgustiku sektori
hankija saama süsteemi jagada objektiivselt määratletud toodete,
ehitustööde või teenuste kategooriateks. Need kategooriad tuleks
määratleda objektiivsete kriteeriumide alusel, mis võivad hõlmata
näiteks asjaomase kategooria raames sõlmitava konkreetse
hankelepingu maksimaalset lubatud suurust või teatud geograafilist
ala, kus konkreetsete hankelepingute täitmine peab toimuma. Kui
dünaamiline hankesüsteem on jagatud kategooriateks, peaks avaliku
või võrgustiku sektori hankija kohaldama kvalifitseerimise
tingimusi, mis on proportsionaalsed asjaomase kategooria
omadustega.
(76) Tuleks selgelt sätestada, et teatavate ehitustööde
hankelepingute ja teenuste hankelepingute puhul, mille esemeks on
intellektuaalne tegevus, näiteks ehitustööde projekteerimine, ei
ole tavaliselt sobilik kasutada elektroonilist oksjonit, sest
elektroonilise oksjoni esemeks võivad olla ainult elemendid, mida
saab hinnata automaatselt elektrooniliste vahenditega ilma
võrgustiku sektori hankija sekkumise või hindamiseta, nimelt
elemendid, mis on kvantifitseeritavad nii, et neid saab väljendada
arvudes või protsendimäärana.
Siiski tuleks lisaks täpselt sätestada, et elektroonilisi
oksjoneid võib kasutada hankemenetluses konkreetse
intellektuaalomandi õiguse ostmiseks. Samuti on asjakohane meeles
pidada, et kuigi võrgustiku sektori hankijad võivad kohaldada
kvalifitseerimise tingimusi, mis võimaldavad neil vähendada
taotlejate ja pakkujate arvu kuni oksjon ei ole veel alanud, ei
tohiks pärast oksjoni algust olla lubatud vähendada täiendavalt
elektroonilisel oksjonil osalevate pakkujate hulka.
(77) Töötatakse pidevalt välja uusi elektroonilisi
hankemeetodeid, näiteks elektroonilised kataloogid. Elektrooniline
kataloog on kõigile osalevatele pakkujatele ühine vorming teabe
esitamiseks ja organiseerimiseks, mida on võimalik kasutada
elektrooniliselt. Selle näiteks võivad olla tabeli kujul esitatud
pakkumused. Võrgustiku sektori hankijatel peaks olema võimalik
nõuda elektroonilisi katalooge kõikides kättesaadavates
menetlustes, mille puhul on nõutav elektrooniliste sidevahendite
kasutamine. Elektroonilised kataloogid aitavad suurendada
konkurentsi ning tõhustada riigihankeid, eelkõige säästes aega ja
raha. Siiski tuleb kehtestada teatavad eeskirjad, mis aitaksid
tagada, et kõnealune kasutamine vastab käesoleva direktiivi
sätetele ning võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja
läbipaistvuse põhimõtetele. Seega ei peaks elektrooniliste
kataloogide kasutamine pakkumuste esitamiseks tähendama seda, et
ettevõtjad võivad piirduda oma üldkataloogi esitamisega. Ettevõtjad
peaksid siiski kohandama oma üldkatalooge vastavalt konkreetsele
hankemenetlusele. Selline kohandamine tagab, et konkreetses
hankemenetluses edastatavas kataloogis käsitletakse üksnes sellised
tooteid, ehitustöid või teenuseid, mis ettevõtja aktiivse analüüsi
põhjal vastavad võrgustiku sektori hankija nõuetele. Seda tehes
peaks ettevõtjatel olema lubatud kopeerida oma üldkataloogis
sisalduvat teavet, kuid ei tohiks olla lubatud esitada üldkataloogi
ennast. Lisaks tuleks piisavalt tagatud jälgitavuse, võrdse
kohtlemise ja prognoositavuse korral lubada võrgustiku sektori
hankijatel koostada teatavate riigihangetega seoses pakkumusi varem
edastatud elektrooniliste kataloogide alusel, eelkõige kui
raamlepingu alusel on riigihange uuesti välja kuulutatud või kui
kasutatakse dünaamilist hankesüsteemi.
Kui võrgustiku sektori hankija on koostanud pakkumuse, peaks
asjaomasele ettevõtjale andma võimaluse teha kindlaks, et selliselt
võrgustiku sektori hankija poolt koostatud pakkumus ei sisalda
sisulisi vigu. Kui esinevad sisulised vead, ei tohiks võrgustiku
sektori hankija koostatud pakkumus olla ettevõtja jaoks siduv enne
vigade parandamist.
Kooskõlas elektroonilisi sidevahendeid käsitlevate eeskirjadega
ei tohiks võrgustiku sektori hankijad põhjendamatult takistada
ettevõtjate juurdepääsu hankemenetlustele, mille puhul pakkumused
esitatakse elektrooniliste kataloogide kujul ja tagatakse kooskõla
mittediskrimineerimist ja võrdset kohtlemist käsitlevate
üldpõhimõtetega.
ET L 94/256 Euroopa Liidu Teataja 28.3.2014
-
(78) Enamikus liikmesriikides kasutatakse üha enam keskseid
hankemeetodeid. Kesksed hankijad vastutavad riigihangete
korraldamise, dünaamiliste hankesüsteemide haldamise või
hankelepingute/raamlepingute sõlmimise eest teiste avaliku sektori
või võrgustiku sektori hankijate jaoks tasu eest või tasuta.
Võrgustiku sektori hankijad, kelle jaoks raamleping on sõlmitud,
peaksid saama seda kasutada üksiku ostu või korduvate ostude
sooritamiseks. Riigihangete suurte mahtude tõttu võivad need
meetodid aidata suurendada konkurentsi ja peaksid aitama muuta
riigihangete läbiviimise professionaalsemaks. Seetõttu tuleks liidu
tasandil kehtestada võrgustiku sektori hankijate heaks tegutsevaid
keskseid hankijad käsitlevad sätted ning tuleks selgelt sätestada,
et kesksed hankijad tegutsevad kahel erineval viisil.
Esiteks peaks neil olema võimalik tegutseda
hulgikaubandusettevõtjana, ostes, ladustades ja müües edasi kaupu,
ning teiseks peaks neil olema võimalik tegutseda vahendajatena,
sõlmides hankelepinguid, rakendades dünaamilisi hankesüsteeme või
sõlmides raamlepinguid võrgustiku sektori hankijate jaoks.
Sellist vahendajarolli võidakse mõnedel juhtudel täita, viies
asjaomase hankemenetluse läbi autonoomselt, ilma asjaomase
võrgustiku sektori hankija üksikasjalike juhisteta. Muudel juhtudel
võidakse viia asjaomased hankemenetlused läbi asjaomase võrgustiku
sektori hankija juhiste kohaselt, tema nimel ja arvel.
Lisaks tuleks sätestada eeskirjad käesolevast direktiivist
tulenevate kohustuste täitmise eest vastutuse jaotamiseks keskse
hankija ja avaliku sektori hankijate vahel riigihangete puhul
keskselt hankijalt või tema kaudu, seda ka õiguskaitsevahendite
puhul. Kui keskne hankija vastutab ainuisikuliselt hankemenetluste
läbiviimise eest, peaks ta ka ainuisikuliselt ja vahetult vastutama
menetluste õiguspärasuse eest. Kui menetluse teatavat osa, näiteks
minikonkurssi raamlepingu kohaselt või dünaamilise hankesüsteemi
alusel individuaalsete hankelepingute sõlmimist, viib läbi
võrgustiku sektori hankija, peaks võrgustiku sektori hankija
jätkuvalt vastutama menetluse nende osade eest, mida viib läbi
tema.
(79) Võrgustiku sektori hankijatel peaks olema võimalik sõlmida
keskse hankijaga teenuste hankeleping keskse riigihanke teenuste
osutamiseks, kasutamata käesolevas direktiivis ette nähtud
menetlusi. Samuti peaks olema
lubatud, et selline teenuste hankeleping hõlmab riigihangete
tugiteenuste osutamist. Teenuste hankeleping riigihangete
tugiteenuste osutamiseks tuleks sõlmida kooskõlas käesoleva
direktiiviga, kui neid teenuseid osutatakse muul viisil kui keskse
hankija poolt seoses keskse riigihanke läbiviimisega asjaomase
võrgustiku sektori hankija jaoks. Samuti tuleks meeles pidada, et
käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada juhul, kui keskset
riigihanget viiakse läbi või riigihangete tugiteenuseid osutatakse
muul viisil kui käesolevas direktiivis riigihankena käsitatava
rahaliste huvidega seotud hankelepingu alusel.
(80) Keskseid hankijaid käsitlevate sätete tugevdamine ei tohiks
mingil viisil välistada praeguse ajutiste ühishangete läbiviimise
tava jätkumist, mis on vähem institutsionaliseeritud ja vähem
süstemaatiline ühine riigihangete korraldamine, ega selliste
teenuseosutajate kasutamise kujunenud tava jätkumist, kes
valmistavad hankemenetluse ette ja juhivad seda võrgustiku sektori
hankija nimel ja arvel ning tema juhiste kohaselt. Vastupidi –
teatavad ühishangete omadused tuleks selgelt määratleda, sest neil
võib olla oluline roll näiteks seoses innovatiivsete
projektidega.
Ühishanked võivad esineda mitmel kujul, alates kooskõlastatud
riigihankest, kus mitme võrgustiku sektori hankija, kellest igaüks
viib läbi eraldi hankemenetluse, hangitavate tööde, asjade või
teenuste kohta koostatakse ühised tehnilised kirjeldused, kuni
olukordadeni, kus asjaomased võrgustiku sektori hankijad viivad
ühiselt läbi ühe hankemenetluse, tegutsedes kas koos või tehes
hankemenetluse kõigi võrgustiku sektori hankijate nimel juhtimise
ülesandeks ühele võrgustiku sektori hankijale.
Kui mitmed võrgustiku sektori hankijad viivad ühiselt läbi
hankemenetluse, peaksid nad ühiselt vastutama oma käesoleva
direktiivi kohaste kohustuste täitmise eest. Kui võrgustiku sektori
hankijad viivad ühiselt läbi üksnes mõned hankemenetluse osad,
peaks ühine vastutus kehtima ainult nende riigihanke osade puhul,
mis viiakse läbi ühiselt. Iga võrgustiku sektori hankija peaks
ainuisikuliselt vastutama menetluse või menetluse osade eest, mille
ta viib läbi ainuisikuliselt, nagu hankelepingu sõlmimine,
raamlepingu sõlmimine, dünaamilise hankesüsteemi kasutamine või
minikonkurss raamlepingu kohaselt.
ET 28.3.2014 Euroopa Liidu Teataja L 94/257
-
(81) Kesksete riigihangete toetamiseks sobivad eriti hästi
elektroonilised sidevahendid, kuna need pakuvad võimaluse andmete
taaskasutamiseks ja automaatseks töötlemiseks, minimeerides seega
teabe- ja tehingukulusid. Seepärast tuleks esimese sammuna teha
elektrooniliste sidevahendite kasutamine kesksete avaliku sektori
hankijate jaoks kohustuslikuks ning soodustada ka tavade
ühtlustamist kogu liidus. Seejärel tuleks 30-kuulise
üleminekuperioodi järel muuta elektrooniliste sidevahendite
kasutamine kohustuslikuks kõigi hankemenetluste puhul.
(82) Eri liikmesriikidest pärit võrgustiku sektori hankijate
ühist hankelepingute sõlmimist raskendavad praegu õiguslikud
probleemid, mis on seotud vastuoludega siseriiklike õigusaktide
vahel. Olenemata sellest, et direktiiviga 2004/17/EÜ võimaldati
kaudselt läbi viia piiriüleseid ühishankeid, esineb võrgustiku
sektori hankijatel endiselt märkimisväärseid õiguslikke ja
praktilisi raskusi teise liikmesriigi keskselt hankijalt ostmisel
või hankelepingute ühisel sõlmimisel. Selleks et võimaldada
võrgustiku sektori hankijatel kasutada maksimaalselt ära siseturu
potentsiaal mastaabisäästu ning riski ja kasu jaotamise osas,
eelkõige innovatiivsete projektide puhul, mis on seotud suurema
riskiga, kui ühel võrgustiku sektori hankijal oleks mõistlik kanda,
tuleks need raskused kõrvaldada. Seetõttu tuleks kehtestada uued
eeskirjad piiriüleste ühishangete kohta, et soodustada võrgustiku
sektori hankijate vahelist koostööd ja suurendada siseturust
saadavat kasu, luues piiriüleseid ärivõimalusi tarnijatele ja
teenuseosutajatele. Need eeskirjad peaksid määrama kindlaks keskse
hankija piiriülese kasutamise tingimused ja määrama kindlaks
piiriüleste ühishangete korral kohaldatava riigihankeid käsitlevad
õigusaktid, sealhulgas kohaldatavaid õiguskaitsevahendeid
käsitlevad õigusaktid, täiendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EÜ) nr 593/2008 ( 1 ) sätestatud kollisiooninorme. Lisaks
võivad eri liikmesriikide võrgustiku sektori hankijad moodustada
siseriikliku või liidu õiguse kohaselt loodavaid ühiseid
juriidilisi isikuid. Selliste ühishangete jaoks tuleks kehtestada
erisätted.
Võrgustiku sektori hankijad ei peaks aga kasutama liidu õiguse
kohaseid piiriülese ühishanke võimalusi selleks, et hoida kõrvale
kohustuslike avaliku õiguse normide kohaldamisest, mis kehtivad
nende suhtes liikmesriigis, kus nad asuvad. Sellised eeskirjad
võivad hõlmata näiteks sätteid läbipaistvuse ja dokumentidele
juurdepääsu kohta või konkreetseid nõudeid tundlike tarnete
jälgitavuse kohta.
(83) Hankijate koostatud tehnilised kirjeldused peavad
võimaldama riigihangete avatust konkurentsile ja jätkusuutlikkusega
seotud eesmärkide saavutamist. Seepärast peaks olema võimalik
esitada pakkumusi, mis põhinevad mitmesugustel turul kasutuses
olevatel tehnilistel lahendustel, standarditel ja tehnilistel
kirjeldustel, ning pakkumusi, mis on koostatud olelusringi ning
ehitustööde, asjade ja teenuste tootmisprotsessi jätkusuutlikkusega
seotud tulemuslikkuse kriteeriumide põhjal.
Seega tuleks tehnilised kirjeldused koostada nii, et need ei
vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate
nõuetega, kirjeldades vastava ettevõtja poolt tavapäraselt
pakutavate asjade, teenuste või ehitustööde põhiomadusi. Kõige
paremini aitab seda eesmärki saavutada see, kui tehnilise
kirjelduse koostamisel lähtutakse funktsionaalsetest nõuetest ja
kasutusomadustest. Funktsionaalsed ja kasutusomadustega seotud
nõuded on samuti sobilikud vahendid innovatsiooni soodustamiseks
riigihangetes ja neid peaks kasutama võimalikult ulatuslikult. Kui
viidatakse Euroopa standardile või selle puudumisel riiklikule
standardile, peaksid võrgustiku sektori hankijad võtma arvesse
pakkumusi, mis põhinevad teistel samaväärsetel süsteemidel ning mis
vastavad võrgustiku sektori hankija esitatud nõuetele ja on
ohutuselt samaväärsed. Nõutava märgisega samaväärsuse tõendamine
peaks olema ettevõtja kohustus.
Samaväärsuse tõendamiseks peaks olema võimalik pakkujatelt nõuda
kolmandate isikute poolt kontrollitud tõendusmaterjali. Samas
tuleks siiski aktsepteerida ka muid sobivaid tõendeid, nagu tootja
tehniline toimik, kui asjaomasel ettevõtjal puudub juurdepääs
sellistele tõenditele või katsearuannetele või tal ei ole võimalik
neid asjaomase tähtaja jooksul hankida, tingimusel et asjaomane
ettevõtja seeläbi tõendab, et ehitustööd, asjad või teenused
vastavad tehnilises kirjelduses, pakkumuste hindamise
kriteeriumides või hankelepingu täitmise tingimustes sätestatud
nõuetele või kriteeriumidele.
(84) Kõigi selliste riigihangete puhul, mille eseme kavandatud
kasutajateks on inimesed, olenemata sellest, kas nendeks on üldsus
või võrgustiku sektori hankija töötajad, peavad võrgustiku sektori
hankijad koostama kõnealused tehnilised kirjeldused nii, et neis
võetakse arvesse puudega inimeste ligipääsukriteeriumeid või
arvestatakse kõigi kasutajatega, v.a nõuetekohaselt põhjendatud
juhtudel.
ET L 94/258 Euroopa Liidu Teataja 28.3.2014
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta
määruses (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes
kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (ELT L 177, 4.7.2008, lk 6).
-
(85) Võrgustiku sektori hankijad, kes soovivad osta teatavate
keskkonna-, sotsiaalsete või muude omadustega ehitustöid, asju või
teenuseid, peaksid saama viidata teatavatele märgistele, nagu
Euroopa ökomärgis, riiklikud või rahvusvahelised ökomärgised või
muud märgised, tingimusel, et märgise nõuded on seotud hankelepingu
esemega, näiteks toote ja selle esitusviisi kirjeldusega,
sealhulgas pakendusnõuetega. Samuti on oluline, et kõnealused
nõuded on koostatud ja kinnitatud objektiivselt kontrollitavate
kriteeriumide alusel ja kasutades menetlust, milles saavad osaleda
sellised sidusrühmad nagu valitsusasutused, tarbijad, tootjad,
turustajad ja keskkonnaorganisatsioonid, ning et märgise nõuded on
kõigile huvitatud osapooltele kättesaadavad. Tuleks selgitada, et
sidusrühmad võivad olla avalik-õiguslikud või eraõiguslikud isikud,
ettevõtjad või mis tahes liiki valitsusvälised organisatsioonid
(organisatsioonid, mis ei kuulu valitsuse juurde ega ole
tavapärased kasumit taotlevad ettevõtjad).
Samuti tuleks selgitada, et konkreetsed riigi- või
valitsusasutused või organisatsioonid võivad olla seotud märgist
käsitlevate nõuete koostamisega, mida võib kasutada seoses
ametiasutuste riigihangetega, ilma et need asutused või
organisatsioonid kaotaksid oma kolmanda isiku staatuse. Märgistele
viitamisel ei tohiks olla innovatsiooni piiravat mõju.
(86) Tehniliste kirjelduste koostamisel peaksid võrgustiku
sektori hankijad võtma arvesse andmekaitseseaduse valdkonnas liidu
õigusest tulenevaid nõudeid, eelkõige seoses isikuandmete
töötlemise kavandamisega (lõimitud andmekaitse).
(87) Riigihanked tuleks kohandada VKEde vajadustele. Võrgustiku
sektori hankijaid tuleks ergutada kasutama komisjoni talituste 25.
juuni 2008. aasta töödokumendis „Euroopa parimate tavade juhend,
millega lihtsustatakse VKEde juurdepääsu riigihankelepingutele”
sätestatud parimate tavade koodeksit, milles juhendatakse, kuidas
nad saavad kohaldada hankemenetluse raamistikku viisil, mis
hõlbustab VKEde osalemist hankemenetlustes. Sel eesmärgil tuleks
selgelt sätestada, et hankelepinguid võib jaotada osadeks. Selline
osadeks jaotamine tuleks teha kvantitatiivsel alusel, et eri
hankelepingute suurus vastaks paremini VKEde suutlikkusele, või
kvalitatiivsel alusel, kooskõlas erinevate asjaomaste tegevusalade
ja spetsialiseerumisega, et kohandada eri hankelepingute sisu
täpsemalt VKEde spetsialiseerunud sektoritele vastavalt või
kooskõlas erinevate järgnevate projektietappidega. Osade suuruse ja
eseme peaks saama vabalt kindlaks määrata võrgustiku sektori
hankija, kes peaks saama ka kooskõlas riigihanke eeldatava
maksumuse arvutamise eeskirjadega sõlmida mõnede osade puhul
hankelepingu ilma käesolevas direktiivis käsitletavaid menetlusi
kasutamata.
Liikmesriikidel peaks olema jätkuvalt võimalik minna kaugemale
oma jõupingutustes soodustada VKEde osalemist riigihanketurul,
nähes ette hankelepingu väiksemateks hankelepinguteks jaotamise
asjakohasuse arvestamise kohustuse, nõudes võrgustiku sektori
hankijatelt põhjenduste esitamist otsuse kohta jätta hankeleping
osadeks jaotamata või kehtestades kohustuse jaotada hankeleping
teatavatel tingimustel osadeks. Samal eesmärgil peaks
liikmesriikidel olema võimalik näha ette alltöövõtjatele
otsemaksete tegemise mehhanisme.
(88) Osadeks jaotatud hankelepingute puhul peaks võrgustiku
sektori hankijatel olema näiteks konkurentsi säilitamiseks või
tarnekindluse tagamiseks võimalik piirata nende osade arvu, mille
kohta üks ettevõtja võib pakkumuse esitada; samuti peaks neil olema
võimalik piirata nende osade arvu, mille suhtes võib ühe pakkujaga
hankelepingu sõlmida.
Kuid hankelepingutele VKEde jaoks juurdepääsu hõlbustamise
eesmärgi saavutamist võib takistada see, kui võrgustiku sektori
hankijad on kohustatud sõlmima hankelepingu osade kaupa, isegi kui
seejuures tuleb aktsepteerida oluliselt vähemsoodsaid lahendusi
võrreldes sellega, kui hankeleping sõlmitakse mitme osa või kõigi
osade kohta. Kui sellise meetodi kohaldamise võimalusele on
eelnevalt selgelt osutatud, peaks võrgustiku sektori hankijatel
seega olema võimalik viia läbi pakkumuste võrdlev hindamine, et
määrata kindlaks, kas konkreetse pakkuja esitatud pakkumused
teatava osade kombinatsiooni kohta kokku täidavad kooskõlas
käesoleva direktiivigakehtestatud pakkumuste hindamise kriteeriume
seoses nende osadega paremini kui üksikute asjaomaste osade kohta
esitatud pakkumused eraldi võttes. Kui see on nii, siis peaks
võrgustiku sektori hankijatel olema lubatud sõlmida asjaomase
pakkujaga hankeleping, milles on kõnealused osad kokku liidetud.
Tuleks selgitada, et võrgustiku sektori hankijad peaksid läbi viima
sellise võrdleva hindamise, mille käigus määravad esmalt kindlaks,
millised pakkumused täidavad kõige paremini pakkumuste hindamise
kriteeriume ning seejärel võrdlema neid konkreetse pakkuja esitatud
pakkumustega teatava osade kombinatsiooni kohta kokku.
(89) Menetluste kiirendamiseks ja tõhusamaks muutmiseks peaks
hankemenetluses osalemise tähtajad olema võimalikult lühikesed,
tekitamata lubamatuid takistusi ettevõtjatele, eelkõige VKEdele
kogu siseturul. Seetõttu tuleks meeles pidada, et pakkumuste ja
osalemistaotluste laekumise tähtaja kehtestamisel peaksid
võrgustiku sektori hankijad võtma eelkõige arvesse hankelepingu
keerukust ja pakkumuste koostamiseks vajalikku aega, isegi kui
sellega kaasneb käesolevas direktiivis ette nähtud
ET 28.3.2014 Euroopa Liidu Teataja L 94/259
-
miinimumtähtaegadest pikemate tähtaegade kehtestamine. Teisest
küljest võimaldab elektrooniliste teabeedastus- ja sidevahendite
kasutamine, eelkõige kõigi hankedokumentide kättesaadavus
ettevõtjatele, pakkujatele ja taotlejatele elektrooniliste
vahendite kaudu ning elektrooniline side, suurendada läbipaistvust
ja säästa aega. Seetõttu tuleks näha ette avatud hankemenetluste
puhul kohaldatavate miinimumtähtaegade lühendamine kooskõlas WTO
riigihankelepingus sätestatud eeskirjadega ja tingimusel, et need
vahendid on kooskõlas liidu tasandil ette nähtud konkreetse
teabeedastusviisiga. Samuti peaks võrgustiku sektori hankijatel
olema võimalik avalike hankemenetluste puhul pakkumuste laekumise
tähtaegu veelgi lühendada juhtudel, kui olukorra kiireloomulisuse
tõttu on tavapärased tähtajad ebapraktilised, kuid lühendatud
tähtajaga avatud hankemenetluse järgimine ei ole võimatu. Üksnes
erakorralistes olukordades, kui on äärmiselt kiireloomuline
olukord, mida asjaomane võrgustiku sektori hankija ei suutnud ette
näha ja mida see hankija ei põhjustanud, mis ei võimalda läbi viia
tavapärast hankemenetlust isegi lühendatud tähtaegadega, peaks
võrgustiku sektori hankijatel olema võimalik sõlmida üksnes
vajalikus ulatuses hankelepinguid väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse kohaselt. Selline olukord võib
tekkida, kui loodusõn