-
LX I AASTAKÄIKAUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME”Australia
Post Printed Post Approved PP 231335/00058Nr 45 (2956) Kolmapäev,
25. november 2009
Euroopa Eestlaste Koori laululaager 23. –25. oktoobril 2009
SaksamaalOlin juba kaua oodanud lau-
lulaagrit! Kuna kõik suvised peod olid ammu möödas, tund-sin
igatsust eesti laulu ja muu-sika järele! Olin ka veidi murelik ‒ ei
olnud ju selge, kuidas koor edasi tegutseb peale Laulupeol
esinemist. Kas on küllalt lauljaid koos? Kas kestab edasi
samasu-gune entusiasm ja tahe laulda eesti laule ning musitseerida?
Minul endal ei olnud kahtlust selles, et soovisin kooriga edasi
laulda, kuid ma ei olnud üldse kindel selles, kuidas teised
koo-riliikmed asjasse suhtuvad?
Mured olid asjata. Kui reede õhtul hilja Bonni lähedal ilu-sasse
Annabergi lossi jõudsime oli juba kuulda koori kauneid helisid.
Agarad kooriliikmed ja dirigendid tegid jälle tõsist tööd, mis
kestis peaaegu sü-daööni välja. Õpiti uusi laule ja kõik lauljad
olid täielikult süve-nenud töösse.
Kokku oli tulnud rohkem kui 50 lauljat. Oli näha ka paari uut
huvilist, nende hulgas Pille Lää-nemägi Hollandist, endine
Ing-lismaa eestlane, kellele olime suutnud ESTO ajal niipalju
Eu-roopa Eestlaste Koorist rääkida, et temagi tuli koori
laulma.
Siinjuures leiate ka Pille mul-jeid laululaagrist esmakordse
osalejana.
Laupäeva hommikul algas pikk tööpäev. Alustasime proo-viga kell
9.00 ja laulsime peaae-gu vahetpidamata kuni kella 5.30ni õhtul. Ja
põnev esine-mine oli meid ees ootamas. Ni-melt kandsime ette
kahetunnili-se kontserdi Porz Wahnis (Kölni eeslinnas)
kohalikkudele saks-lastele. Laulsime koorile juba tuntuid laule,
aga esitasime ka uusi lugusid, mida olime alles sama päeva jooksul
õppinud. Publik oli vaimustatud meie esi-nemisest ja kommenteeriti,
et oli nii näha, kuulda kui ka tunda kooriliikmete isiklikku
naudin-gut esinemisest ja laulmisest.
Ei tohi mitte unustada meie inspireerivaid dirigente, Kalev
Lindalit ja Lauri Breedet, kes oma vaimuka esinemisega pub-likut
kaasa tõmbasid. Kontsert oli väga hästi nende poolt koos-tatud ‒
esimene osa oli rohkem pühendatud eesti klassikale, kus kõlasid
vanad tuntud lau-lud nagu ‘Kaunimad laulud’ ja ‘Põhjamaa’, teises
osas esitasi-me uusi ja moodsamaid laule,
näiteks Jaan Tätte ‘Tuulevaiksel ööl’, millega avati tantsupidu
Tallinnas ning mis kujunes koo-rilaagri nädalavahetuse jooksul nagu
uueks koori ühislauluks, mida lauldi ikka ‘veel ja veel ja
veel’.
Jõudes õhtul hilja tagasi An-nabergi lossi pidutseti ja
pü-hitseti kontserdi head korda-minekut. Jätkati laulmist, kuigi
olime juba rohkem kui 12 tundi laulnud. Pidutseti varase hom-mikuni
ja oli hea, et talveaja ülemineku tõttu oli meil üks li-satund
välja puhkamiseks!
Pühapäeva hommikul olime kõik jällegi uueks harjutuseks valmis.
Õppisime väga huvi-tavaid uusi võrukeelseid laule ‘Uma pido’ jaoks,
mis toimub Põlva lähedal järgmise aasta mais ja kuhu ka meie koor
on kutsutud osalema. Osaliselt oli see ka võõrkeele õppetunniks.
Oli ju vaja aru saada võrukeel-sete sõnade tähendusest.
Laulud olid hästi huvitavad ja omapärased, sellepärast et nad
hõlmasid nii vanemaid kui ka moodsamaid muusikalisi stiile ja ühes
laulus oli kuulda isegi aafrika muusika mõju.
Laager lõppes lõunasöögiga ja Euroopa Eestlaste Koori
ühis-lauluga, Anneli Akena poolt koostatud sõnadega ”Amigos paras
siempre” (Sõbrad igave-seks). Kallistati üksteist ja soo-viti isegi
häid jõulupühi ning head uut aastat kuna järgmine laululaager
toimub alles jaa-nuari lõpus.
Kuidagi tundus olema see laa-ger just eriti töine, kooriliikmed
olid pidevalt asja juures ja võt-sid lauluproove väga tõsiselt.
Seda kinnitasid ka dirigentide positiivsed kiidusõnad. Minu kiidu-
ja tänusõnad kuuluvad kõikidele organiseerijatele ja ka
dirigentidele tehtud töö eest. Elagu edasi eesti laul Euroopas!
Reet JärvikEuroopa Eestlaste Koori liige
Inglismaalt
2007. aasta suvel tuli Eestis Sangaste lossis kokku Euroopas
elavate eest-laste segakoor (projektkoor), et minna üheskoos ESTOle
ja Tallinnasse XXV Üldlaulupeole 2009. aastal.
Euroopa eestlaste laululaager leidis aset An-nabergi lossis
Saksamaal oktoobri viimasel näda-lalõpul. Võtsin laagrist osa
esimest korda. Kuna olin registreerimise viimasele minutile jätnud,
siis ma ei teadnud, mida me hakkame laulma või mis riideid mul
kontserdi jaoks vaja läheb.
Sõitsin Hollandist Saksamaale autoga ja jõud- sin kohale enne
pimedat. Oli ilus koht metsa va-hel, mäe otsas, Bonni servas.
Osavõtjad saabusid õhtu jooksul kuni hilise tunnini tulles
mitmetelt maadelt. Kokku oli umbes 50 lauljat. Peale õhtu-sööki oli
kohe esimene lauluharjutus. Tutvusime võrukeelega. Maikuus toimub
Põlvas “Uma Pido” ja selleks oli terve vihik uute lauludega. Mina
sain sellest keelest ainult pool aru. Teistel oli ka rasku-si.
Laulud olid aga hoogsad ja hea oli laulda.
Laupäeval tõusmine vara ja oli palju harjuta-mist. Õhtul oli
kontsert Kölnis. Selleks ajaks sain rahvariided laenata. Kohale
sõitsime bussiga, te-gime lühikese lauluharjutuse ja siis laulsime
täis-saalile ligi kaks tundi järjest.
Selles kooris on head lauljad. Laulud olid suu-relt osalt
rahvuslikud, kuid oli ka kergemaid laule.
Esinemine läks kenasti ja publikule meeldis. Mina laulsin küll
ühtelugu mööda, aga ega keegi seda ei märganud! Tore oli lihtsalt
kaasa teha ja tun-da energiat, mis tuleb koos laulmisest. Järgmine
kord tean, mida oodata. Siis on laulud selgemad ja mul endal on
õiged noodid kaasas. Peale esi-nemist kestis koosolemine vara
hommikuni. Rää-giti juttu ja koguneti klaveri ümber laulma. Tehti
ka niisama muusikat ja tantsiti. Kõik osavõtjad olid seal muusika
pärast. Pole eriti palju vajagi rääkida, kui saab koos laulda.
Olin saabunud kohale üsna murelikuna, sest mul polnud ette teada
mida oodata. Mind võeti aga sõbralikult vastu ja aidati nootide ja
riietega. Lõpuks oli mul sama raske lahkuda kui teistel. Koos
lauldes tekib ühine tunne, mis paneb en-nast pingutama ja saavutama
midagi ilusat. Laul-des isamaalisi laule tuleb uhke tunne olla
eest-lane. Tahan tänada eestlasi Saksamaal, kes seda koori
organiseerivad ja eriti dirigente Kalevit ja Laurit nende
pühendumuse eest. Jaanuaris olen kindlasti jälle kohal, et koos
laulda.
Pille Läänemägi
Muljeid Euroopa Eestlaste Koori laululaagrist
Kommentaarid: Tanel (Belgia): Oli tore tutvuda ja laulda -
tõesti ülivõrdes elamus! Laulma tulin laulmise enda pä-
rast ja eriti tore on laulmise “kõrvalmõju” - toredate
inimestega tutvumine. Laulmine annab väga palju energiat ja on
igati tervislik. Tugevat ja võimsat energiat tunned ju kohe kui
esimesed noodid kõlama hakkavad ja sellest ei taha enam ilma jääda,
tekitab kohe sõltuvust. Pealegi tahaks ju aina paremaks ja paremaks
saada, väga arendav tegevus, mis on ka hingele kosutav!Laura
(Saksamaa): Tore on laulda, tore seltskonnaga kokku saada, esineda
on ka tore. Noorem
põlvkond saab selle läbi osa eestlaseks olemisest.Mari (Soome):
... miks tulen koori laulma? ‒ laululustist, muusika ja Eesti
armastusest. EU-koori tu-
len laulma eelkõige väga toredate inimeste ja meid kokku laulma
saavate superdirigentide pärast (andku Jumal neile jaksu ja indu
meiega jännata!)Karin (Saksamaa): …tulen koori laulma, sest mulle
meeldib laulda… Pealegi meeldib mulle see
seltskond ja õhtused jutuajamised ja seltskonnalaulmised, ühised
väljasõidud, esinemised, laululaag-rid. Mul on rõõm näidata läbi
laulu tükikest oma maa kultuuri, ajalugu ja tänapäeva nii oma
abikaa-sale, teistele sakslastele võ rootslastele-inglastele.
Laulmine teeb mu tuju heaks ja annab positiivse laengu argipäeva
toimetusteks... www.eestikoor.eu
-
2 “MEIE KODU” 25. november 2009
Very Little to Celebrate Former Soviet leader Mikhail
Gorbachev, the man who en-ded the Cold War and forever ended the
threat of a global nuclear holocaust, has a simple answer for those
who continue to blame him for the collapse of the Soviet Union and
for “giving away” the former Soviet satelli-te states to the West.
“What did I give away?” Gorbachev asks. “I gave Poland to the Poles
and Czechoslovakia to the Czechs and Slavs.” And as it turned out,
Russia went to the Russians as well.
Gorbachev never tires of re-minding people of his political
program at the time that the Berlin Wall fell: “We made an
ag-reement [with Western leaders] to build a free Europe, a unified
system of security... that would serve the interests of Germans,
Russians, Europe and the whole world.” That is the principle va-lue
of perestroika, glasnost and Gorbachev’s “new thinking”: Every
individual was given the chance to determine his own path. The only
problem is that everyone chose different paths and traveled down
differing roads over the past two deca-des.
Now, 20 years after the Ber-lin Wall fell Nov. 9, 1989, we see
how much Europe and Asia have expanded and become st-ronger, while
Russia has declin-ed and continues to lag behind.
its number of member states to 27 with a combined popula-tion of
almost 500 million. The number of countries aspiring to join both
organizations also increased.
The East has gone through its own period of intense
de-velopment. It has become an engine of growth for the glo-bal
economy. China began its unprecedented perestroika even before the
Gorbachev era. In 1990, the size of China’s economy ranked No. 11
in terms of gross domestic pro-duct, and today it is No. 3. Even
during the current crisis, China has maintained a GDP growth rate
of about 8 percent. As a whole, Asia took advantage of the end of
the Cold War to open its doors to globalization and to become the
second-largest eco-nomic center in the world after the combined
force of the Uni-ted States and the EU. The other major power in
the East, India, has also strengthened both its democracy ̶ the
largest in the world ̶ and its economy since the Berlin Wall
fell.
In contrast to the successes in the East and West, Russia ̶ the
country that did so much to inspire all these changes ̶ has ended
up the biggest loser in the post-Cold War era. Twenty years later,
the country has ex-perienced a triple defeat. First, Russia has
failed to modernize
its economy or social sphere. Second, it has not been able to
build an ef-fective political system, creating instead a one-man
authori-tarian regime. Russia has lost its international reputation
and its former super-power status, leaving it almost entirely
without allies or the sup-port of global public opinion.
The structu-re of Russia’s economy has s i g n i f i c a n t l y
worsened over the last 20 yea-rs, and it con-tinues to
de-teriorate. Fully 86 percent of Russia’s exports,
constituting up to one-third of the country’s entire GDP,
consist of raw materials, whi-le 80 percent of the country’s
imports are finished products. By comparison, Soviet-era raw
material exports accounted for only 48 percent of GDP. Today,
hydrocarbon exports account for up to 70 percent of Russia’s
consolidated budget income. More than 70 percent of all sha-
res traded on the Russian stock market are for companies from
the raw materials sector.
Moreover, every attempt to create a modern, high-tech economy
has ended in failure. The average Russian income remains at almost
the same le-vel as it was 20 years ago, while 20 percent of
Russians now live below the poverty line. A mere 10 percent of the
population earns more than 50 percent of all wealth in the country,
and in 2008 the country’s 53 wealt-hiest Russians owned capital
equaling 30 percent of the na-tional GDP. In the World Econo-mic
Forum’s Global Competiti-veness Report, Russia dropped 12 places
since last year, down to 63rd of 132 countries. For the first time,
Russia fell behind countries such as Turkey, Mexi-co, Brazil,
Indonesia and even Azerbaijan.
Similar declines were seen in recent years in the areas of
democracy and human rights. According to Freedom Hou-se, Russia
moved from being a “free” state in the early 1990s to becoming
firmly entrenched on the list of “unfree” states. Ac-cording to a
democracy rating conducted by The Economist magazine, in 2008
Russia found itself at the record-low 108th place among 167
countries. The picture is similarly bleak for ratings of freedom of
speech, freedoms of nongovernmental organizations and so on.
This degradation has not been lost on Russia’s neighbors, which
are distancing themsel-ves as much as possible from Moscow.
Instead, they consi-der Western institutions to be the better model
for develop-ment. Only five former Soviet republics have relatively
good ties with Russia ̶ Armenia, Be-larus, Kazakhstan, Kyrgyzstan
and Tajikistan ̶ and even they are taking cautious steps back-ward.
The other former Soviet republics have either distanced themselves
from Moscow or else broken ranks with Russia completely. The
Kremlin is ra-pidly losing its two major me-ans of influencing
others ̶ the “hard power” of economic and military incentives and
threats and the “soft power” of attrac-ting partners through its
own example, culture and policies.
In short, Moscow is finding itself increasingly isolated from
the international community. While the rest of the world is
commemorating the 20th-year anniversary of the fall of the Iron
Curtain, Russia is left won-dering why it has so little to
ce-lebrate.
Vladimir Ryzhkov,a State Duma deputy from 1993 to 2007, hosts a
political talk
show on Ekho Moskvy radio.
Moscow Times, 06.11.2009
Eesti tähistab taassünnipäevaEsmaspäeval on Eesti taassünnipäev,
mis tähistab suveräänsus-
deklaratsiooni vastuvõtmist Eesti NSV Ülemnõukogu poolt 1988.
aasta 16. novembril.
Suveräänsusdeklaratsiooni alusel kuulutati Ülemnõukogu Eestis
kõrgeima võimu kandjaks ning algas Nõukogude Liidu kui impee-riumi
lagundamine valitud rahvaesinduste poolt.
Poolteist aastat hiljem, 30. märtsil 1990, tunnistas ülemnõukogu
Eestis NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust selle kehtestamise
momendist alates ja kuulutas välja Eesti Vabariigi taastamise.
1992. aastal tuli rubla asemel käibele kroon, hakkas kehtima
Eesti Vabariigi põhiseadus, valiti riigikogu ning president.
Nõukogude sõjavägi lahkus Eestist lõplikult 1994. aasta 31.
augustil.
BNS, 16.11
Komisjon toetab vanavanemate päeva uue riikliku tähtpäevana
Parlamendi põhiseaduskomisjon otsustas teisipäeval toetada
opositsiooniliste roheliste algatatud eelnõu, mis muudab vana-
vanemate päeva uueks riiklikuks tähtpäevaks, ning saata selle
järg-mise nädala teisipäeval riigikogu ette esimesele
lugemisele..
Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Väino Linde
märkis, et praegu tähistatakse Eestis riikliku tähtpäevana emade-
ja isadepäeva, kuid kui sellele lisandub septembri teisel
pühapäeval vanavanemate päev, aitab see vanemate kõrval ka
vanavanemaid ja nende rolli enam väärtustada. Tema sõnul
tähistatakse vana- vanemate päeva praegugi mitmel pool
maailmas.
Ka rohelised põhjendasid seaduses uue riikliku tähtpäeva
sätes-tamist sooviga väärtustada vanavanemaid ning avaldada neile
aus-tust ja tänu laste ja lastelaste kasvatamise eest. Samuti
aitaks see nende sõnul tihendada põlvkondadevahelist
suhtlemist.
BNS, 17.11
Neli eestlast pälvisid kõrge Poola autasu
Poola autasustas reedel nelja eestlast Poola taassünni ordeniga,
mis on Poola üks kõrgemaid autasusid.
Eestist said ordeni Lagle Parek, Trivimi Velliste, Kalle
Jürgenson ja Valeri Kalabugin.
Kõik nad esitas ordenile organisatsioon nimega Sõltumatute
Or-ganisatsioonide Leping, mis ühendab 35 vabadust taotlenud Poola
põrandaaluseid organisatsioone.
Kõik autasustatud kutsuti kongressile “Tee Vabadusele”, mis
toi-mus Varssavis reedel, Eestist käis ainsana ordenil järel Valeri
Kala-bugin, teistele antakse ordenid üle Poola suursaatkonnas.
Poola taassünni orden (Polonia Restituta) asutati 1921. aastal
ning see on riigi üks kõrgemaid autasusid. Ordenit võib annetada
nii sõjaväelastele kui tsiviilisikutele ning ka
välismaalastele.
BNS, 21.11
Eestist on välismaale tööle läinud 22.000 inimest
Kui möödunud aastal töötas piiri taga umbes 16.000
eestimaa-last, siis nüüdseks on võõrsil leiva teenijate arv
kasvanud 22.000-ni ehk välismaal on juba rohkem kui Viljandi linna
jagu inimesi, kirju-tab Eesti Päevaleht.
See arv on ilmselt veelgi suurem, sest kõik lahkunud pole oma
välismaale minekust infot andud. Mujale läinutest on kolm
neljan-dikku 15-49-aastased ehk parimas tööeas.
Aastail 2000-2008 lahkus Eestist teadaolevalt kokku ligi 31.000
inimest ehk keskmiselt 3500 inimest aastas. Kokku väheneb seega
Eesti rahvaarv väljarände tõttu kaks protsenti aastas.
Valdaval osal ehk rohkem kui 80 protsendil 2000.-2007. aastal
välja rännanutel oli Eesti kodakondsus. Alates 2003. aastast
domi-neerivad läinute seas eestlased.
BNS, 21.11
Berlin Wall at the Brandenburg Gate, 09 November, 1989. Photo:
wikipedia.org
From the moment that the Cold War ended, the West started
expanding and strengt-hening its two principal eco-nomic, political
and security structures ̶ NATO and the European Union. NATO
experi-enced three waves of expansi-on, adding 12 new states and
bringing its total number of members up to 28. The EU also expanded
three times, bringing
Konsulaarmissioon Austraalias 29. novembrist kuni 7. detsembrini
2009
Lisainfo Meie Kodu varasemates numbrites (nr 43 ja 44) ning
Austraalia eestlaste kodulehel
www.eesti.org.au
-
3“MEIE KODU” 25. november 2009
LühiuudisedLühiuudisedLühiuudisedLühiuudised❖ Alates pühapäevast
kehtivad uued, sensistest kuus protsenti väiksemad
tervishoiuteenuste piirhinnad. ❖ Opositsioonilise Keskera-konna
esimees Edgar Savisaar kritiseeris erakonna volikogus laupäeval
peetud ettekandes teravalt nii peaministriparteid Reformierakonda
kui ka võimul-olevat valitsusliitu. ❖ Kaitseminister Jaak Aaviksoo
avaldas lootust, et ta suudab veenda teisi ministreid toetama
eelnõu, mis annab välismis-si-oonile minevale kaitseväelasele
võimaluse määrata, kes saab poole tema hukkumise korral makstavast
hüvitisest. ❖ Riigi 2010. aasta eelarve vas-tuvõtmise jaoks
lisahääli otsiv Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu
koalitsioon on nõustumas roheliste ettepane-kuga kergitada
elektriaktsiisi ja kehtestada kilekotimaks, kirju-tab Postimees. ❖
Rahvusringhääling (ERR) kuu-lutas esmaspäeval välja Eurovi-siooni
lauluvõistluse rahvusliku eelvooru, võistluse “Eesti laul 2010”.❖
Euro kiire kasutuselevõtt ra-haliitu astumise tingimuste
lõd-vendamise teel ei oleks Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele hea
lahen-dus, ütles Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik
Joaquin Almunia. ❖ ÜRO lasteorganisatsiooni UNICEF Eesti
rahvuskomitee annab tänavu Sinilinnu aasta-preemia kaheksale
laueraadile - viiele inimesele ja kolmele or-ganisatsioonile. ❖
Euroopa Liit ja Venemaa lep-pisid esmaspäeval kokku
eel-hoiatusmehhanismis, et kaitsta Euroopat võimalike
energiava-rustushäirete ja mulluse Vene-Ukraina gaasitüli
tagajärgede kordumise eest. ❖ Saksamaal Dresdenis tegut-sev
Saksimaa Mälestusfond pani esmaspäeval internetti üles 700.000
nõukogude sõja-vangi nimekirja, kust võib lei-da infot ka Teise
maailmasõja ajal nõukogude poolel sõdinud eestlaste kohta. ❖
Reitinguagentuur Moody’s Investor Service kiitis Eesti rei-tingu
aastaülevaates Eesti eel-arvepoliitikat ja tõstis esile Eesti
institutsioonide paindlikkust halvenenud majandusolukorras. ❖ Eesti
on rahvusvahelise or-gani-satsiooni Transparency International
teisipäeval avali-kustatud korruptsioonitajumise tabelis 27. kohal
ehk samal kohal kus mullu. ❖ Nordea märgib oma teisipäe-val
avalikustatud majandus-prognoosis, et Eesti liitumine eu-roalaga
aastal 2011 on jätkuvalt realistlik, kuid majanduse taas-tumiseks
ainult sellest ei piisa. ❖ Riigikogu võttis kolmapäeval 86
poolthäälega vastu uue pe-rekonnaseaduse. ❖ Tallinna ülikool ja
eraülikool Akadeemia Nord plaanivad tule- va aasta kevadel ühineda,
ette-valmistused selleks algavad juba detsembris.
(Allikas: BNS, 14.11.-17.11)
❖ Iisraelis asuv MTV Network Baltic kanalite omanik ja
operaa-tor Ananey Communications on otsustanud määramatuks ajaks
peatada MTV Network Baltic ka-nalite programmide edastamise ja
asendada see MTV Euroopa programmiga. ❖ Valitsus otsustas eraldada
nel-japäeval sotsiaalministeeriumile 20 miljonit krooni
riskirühmade-le seagripivaktsiini ostmiseks. ❖ Riigikogu võttis
neljapäeval 85 poolthäälega vastu seaduse, mis karmistab
seksuaalkurite-gude eest ette nähtud karistusi. ❖ Vene
välisministeerium peab otstarbekaks lahendada Baltimaa-de
venekeelsete elanike õiguste rikkumisjuhtumeid rahvusvahe-liste
kohtute kaudu, teatas nelja-päeval uudisteagentuur Interfax.❖
Sotsiaaldemokraatliku Era-konna (SDE) ja Eestimaa Rohe-liste
esindajad arutasid nelja-päeval koostööd ning võimalike ühiste
seaduseelnõude algata-mist, koostöökonsultatsioone on
sotsiaaldemokraadid pida-nud ka Rahvaliiduga.❖ Maailmapanga
hinnangul on Eestil võimalik euroga 2011. aastal liituda, vahendas
Bloom-berg. ❖ Euroopa Komisjoni asepre-sident Siim Kallas tõdes
nelja-päeva õhtul Riias Läti Spidola majandusauhinna
üleandmis-tseremoonial peetud kõnes, et majanduskriis andis Balti
riiki-dele karmi õppetunni. ❖ Kaitseminister Jaak Aaviksoo kinnitas
neljapäeva õhtul, et tema kohtumine Venemaa ase-peaministri Sergei
Ivanoviga Eesti ja Vene klubi korvpallimatši ajal oli täiesti
mitteametlik ja seal toimunud mõttevahetus ei ole avalik. ❖ Börsil
noteeritud ehitusfirma AS Merko Ehitus saab järgmisel suvel
Tallinnas Kesklinna ja Kris-tiine linnaosas valmis kaks
ela-muarendusprojekti kokku 109 korteriga. ❖ Euroopa ajalehed
väljenda-sid reedel pettumust valiku üle, mille Euroopa Liidu
liidrid tegid ühendusele esimest presiden-ti ja välispoliitikajuhti
otsides. Lehtede üldisel hinnagul jääb vastsel presidendil Herman
Van Rompuyl ja välispoliitika-juhil Catherine Ashtonil puudu
“staaripotentsiaalist”, mida nii kõrged ametikohad eeldaksid. ❖
Venemaa ei ole loobunud kä-sitlemast endisse Nõukogude Liitu
kuulunud riike oma erihu-vide piirkonnana, selgub reedel Tallinnas
tutvustatud kaitseuu-ringute keskuse ja veel viie riigi
analüütikute uuringust. ❖ Eestis on reedese seisuga labo- ratoorse
kinnituse saanud 269 seagripi juhtu, neist 60 lisandus lõppeval
nädalal.❖ Töötukassa registreeris vahe-mikus 13. novembrist kuni
19. novembrini 2590 töötut. ❖ Tallinna börsil liikusid
aktsiahin-nad reedel allapoole, enim käi-vet tõi Kaubamaja aktsia.
Indeks OMXT kasvas 0,3 protsenti 408,03 punktini. Kokku oli 485
tehingu käive 14,21 miljonit krooni.
(Allikas: BNS, 18.11-20.11)
Kantsler Kokk: Viie aasta tagusest Euroopa Liidu laienemisest on
võitnud kõik
Välisministeeriumi kantsler Marten Kokk rõhu-tas täna, 20.
novembril Limassolis toimuval Eu-roopa Liidu välisministeeriumite
kantslerite mit-teametlikul kohtumisel Euroopa Liidu laienemise
positiivseid mõjusid kogu piirkonnale.
Välisministeeriumi kantsler Marten Koka sõ-nul on Euroopa Liidu
edasine laienemine väga oluline. „Euroopa Liidu laienemisprotsess
peab jätkuma, kuna see on endiselt üks mõjuvõimsa-maid
motivaatoreid demokraatlike reformide läbiviimisel ühineda
soovivates riikides,“ märkis Kokk. Kants-ler lisas, et kui
praegused ELi kandi-daatriigid ja Euroopa Liidu perspektiiviga
riigid saavutavad liitumisvalmiduse, võidame kõik nii poliitiliselt
kui majanduslikult.
Samuti rõhutas kantsler Kokk kohtumisel seda, et viis aastat
tagasi toimunud Euroopa Liidu laie-nemine on olnud igati edukas.
„Liidu laienemine on olnud kasulik nii uutele kui ka vanadele
liik-mesriikidele,“ märkis Kokk. „Ka käesoleval aastal valminud
Komisjoni aruanne ülemaailmse majan-duskriisi mõjudest kinnitab, et
kriis oleks tabanud Euroopat palju karmimalt, kui laienemist ei
oleks toimunud,“ lisas Kokk.
Kokk ütles, et järgmine oluline verstapost on ka euroala
laienemine. „Eesti on seadnud oluliseks eesmärgiks liituda
euroalaga 1. jaanuarist 2011,“ rääkis Kokk.
Välisministeeriumi pressitalitus20. november 2009
Kallase hinnangul on EL-i tipp-juhid õnnestunud valik
Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase hinnangul on
neljapäeval Euroopa Liidu presiden-diks valitud Herman Van Rompuy
ja välispoliitika juhiks valitud Catherine Ashton õnnestunud
valik.
“Pikk ooteperiood sai läbi. On hea, et pärast Lis-saboni lepingu
protsessi lõpule jõudmist üsna kii-relt nende kahe persooni osas
üksmeelsele otsuse-le jõuti,” ütles Kallas BNS-ile.
Kallas tõdes, et Belgia poliitikas on erinevate vastuoluliste
seisukohtade lahendamine omaet-te nähtus ja selles peetakse
äsjavalitud Euroopa Ülemkogu eesistujat ehk presidenti, Herman Van
Rompuy’d väga heaks. “Kogemust erinevate seisu-kohtade
kooskõlastamisel - nüüd juba liikmesriiki-de vahel - saab Van
Rompuy kindlasti ka oma uues ametis ära kasutada,” lausus
Kallas.
Ta lisas, et Euroopa Liidu esimese välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ash-toniga on tal
isiklikud kokkupuuted väga meeldi-vad. Kallas avaldas veendumust,
et ta saab uues ametis hakkama ning loob Euroopa Liidu
välispo-liitikale uue mõõtme.
Euroopa Liidu liidrid valisid neljapäeval Belgia peaministri
Herman Van Rompuy ühenduse presi-dendiks ja Euroopa Komisjoni
britist kaubandusvo-liniku Catherine Ashtoni EL-i välispoliitika
juhiks.
BNS, 20.11
Venemaa selgitab välja Eesti kodanikest ametnikke
Pihkva oblasti Petseri rajooni juhtkond üritab välja selgitada
Eesti ja Venemaa topeltkodakond-susega ametnikke, sest kahe passi
olemasolu ametnikel on vastuolus Venemaa seadustega, te-atas
Pskovskaja Lenta Novostei.
Petseri rajooni administratsioon kohustas kõiki töötajaid
Schengeni viisat taotlema. Sel moel ka-vatseb admistratsioon välja
selgitada topeltkoda-kondsusega isikud, sest Euroopa Liidu
kodanikele Schengeni viisat ei väljastata.
Eesti kodakondsus on umbes pooltel Petseri elanikest ehk ligi
10.000 inimesel, topeltkoda-kondsuse omajate seas on ka
riigiteenistujaid. Venemaa seaduste järgi võivad ametnikud olla
vaid ühe riigi kodanikud. Samas usub prokura-tuur, et enamus
ametnikest on teise passi lihtsalt ära peitnud. Pskovskaja Lenta
Novostei teatel on Venemaa esitanud Eesti välisministeeriumile
topeltkodakondsusega ametnike väljaselgitami-seks järelepärimisi,
ent neile pole vastatud.
BNS, 18.11
President Ilves tervitas Euroopa Liidu presidendi ja ühenduse
välissuhete juhi valimist
President Toomas Hendrik Ilves saatis täna õnnit-luse Euroopa
Liidu Nõukogu presidendiks valitud Herman Van Rompuy’le. “Soovin
teile igakülgset edu uute kohustuste täitmisel ja Euroopa Liidu
juh-timisel sel otsustaval ajal,” kirjutas Eesti riigipea.
Kommenteerides Euroopa Liidu Ülemkogu eilset otsust, ütles
president Ilves, et Herman Van Rom-puy’ ja Euroopa Liidu
välissuhete kõrgeks esinda-jaks valitud Catherine Ashton’i
väljakutse ning või-malus on aidata muuta Euroopa Liit tugevamaks,
tõhusamaks ja oma kodanikele lähedasemaks:
“Me kõik ‒ Euroopa Liidu 27 võrdset liiget ‒ va-jame sellist
ühendust, kes on meie kodanikele u-saldusväärne ja läbipaistev.
Majanduslikult ja poliitiliselt tugevat Euroopa Liitu. Sellist
Euroopa Liitu, kes hoolib iseenda tulevikust ning samuti naabrite
käekäigust. Euroopa Liitu, kes julgustab oma lähiriike reformidele
ja julgeb selle eest ka ise vastutust kanda. Euroopa Liitu, kes
mõistab Atlan-di-üleste suhete olulisust.”
Kristel Petersonpresidendi kantselei
Kadriorus 20 novembril 2009
NATO tunneb muret Venemaa suurõppuste pärast
NATO 28 liikmesriigi suursaadikud väljendasid kolmapäeval
Brüsselis muret Venemaa ja Valge-vene septembris toimunud
suurõppuste pärast, kuhu ei kutsutud rahvusvahelisi vaatlejaid,
vahen-dab RIA Novosti. Zapad-2009 oli suurim sõjaline õppus pärast
Teise maailmasõja lõppu.
Kuna manöövritele ei kutsutud rahvusvaheli-si vaatlejaid, on
NATO hinnangul tegemist Viini konventsiooni rikkumisega.
Lisaks väljendasid NATO liikmesriigid Appart-hurai sõnul muret
õppuste stsenaariumi pärast, mis nägi ette Venemaa ründamist
läänest. NATO võib Venemaalt nõuda õppuste kohta täienda-vaid
selgitusi.
Venemaa alaline esindaja NATO juures Dmitri Rogozin kinnitas, et
ühisõppus Valgevenega oli puhtalt kaitseotstarbeline ning Venemaa
teavitas NATO-t õppuste toimumisest pikka aega ette.
Venemaa ja Valgevene septembris toimunud ühisõppuste pärast on
muret väljendanud nii Poola kui Balti riigid.
RIA Novosti andmetel viis Venemaa õppuse raa-mes Valgevene
territooriumile kaks täissuuru-ses armeed.
BNS, 19.11
Austraalia nimetas uue suur-saadiku Eestisse
Austraalia välisminister Stephen Smith nimetas ametisse riigi
uue suursaadiku Rootsis, kes on üht-lasi ka Austraalia suursaadik
Balti riikides ja Soo-mes.
Austraalia välisministeerium teatas, et uus suur-saadik Paul
Stephens hakkab täitma suursaadiku kohuseid veel sel kuul ehk siis
novembris. Stephens vahetab suursaadiku kohal välja Howard Browni,
kes nimetati sellesse ametisse 2007. aasta märtsis.
Välisministeerium tunnustas ühistel väärtustel põhinevaid
suhteid Eesti, Läti ja Leeduga. Välisminis- ter tõi esile ka
Austraalia ning Balti riikide ühise te-gutsemise Afganistani
julgeoleku tagamisel.
Smith märkis, et Soomest, Eestis, Lätist ja Lee-dust pärit
sisserändajad on andnud oma panuse Austraalia ühiskondlikku,
majanduslikku ning kul-tuuriellu. Välisminister kinnitas, et ta
soovib side-meid nende riikidega edasi arendada, seda ka Aust-
raalia-Euroopa Liidu suhete raamistikus.
Austraalia uus suursaadik Rootsis, Balti riikides ja Soomes on
varem töötanud välislähetuses Brasii-lias ning Austraalia esinduses
ÜRO-s.
BNS, 20.11
-
4 “MEIE KODU” 25. november 2009
December HeatSunday 06 December 8:30 PMMonday 07 December 3:30
AMMonday 07 December 2:45 PMSaturday 12 December 6:55 PM
StarringLiisi Koikson, Sergo Vares, Tonu
Kark Director, Asko Kase Language, Estonian, Russian Foreign
TitleDetsembrikuumus
Year, 2008Country of Origin, Estonia Genre, Drama, War
“The Film shows that economic hardship has discredited the idea
of independence in the eyes of many”
THE ECONOMIST
Estonia’s lavishly produced historical action drama is based on
actual events of a failed Communist rebellion on December 1, 1924,
seen through the eyes of young newlyweds Tanel and Anna, who are
intervened by the Bolshevik putsch as they at-tempt to relocate
from Estonia to Paris.
With the threat of communist terror a distant memory, the young
republic of Estonia has become consumed in its everyday life. Eager
for a fresh start and new beginnings, young soldier Ta-nel sells
his wife Anna’s fur coat for train tickets and resigns from the
military corps, and makes plans for a promising life in Paris.
On the morning of their departure, the capital Tallinn is taken
over by members of the Commintern in an attempt to stage a
Communist coup, an event that will determine whether the country
remains independent or becomes a part of the Commu-nist Empire.
When the attack strikes, Tanel becomes trapped and Anna is taken
hostage by a leader of the Commintern, a man she also shares a past
with. When Tanel manages to escape, he goes forth to pursue the
freedom of his country, his life, and his new wife from the
rebels.
Meteoroloogina töötas Leo Rannaleet üle ilma. Muuhulgas ehitas
ta üles ilmateenistuse Nepalis, kus rahvas masinatele õnne
toomiseks veel loomi oh-verdas, ning sattus isegi
Põhja-Koreasse.
Leo Rannaleet vahendas 11 aastat järjest teleekraanilt root-si
rahvale uudistesaadete lõpus ilmaprognoose.
Just tema oli see, kes osales Rootsi TV uudistesaate “Aktu-ellt”
kõige esimese saate ilma-teates 2. septembril 1958.
Seda saadet mäletab Leo häs-ti: “Saade läks viltu. Saate
pik-kuseks oli plaanitud 30 minutit, kuid ta kestis 45 minutit,
sest tehniliselt ei klappinud kohe mi-dagi.”
Tegemist oli algusajale iseloo-muliku segadusega: “Tol ajal olid
ainult otsesaated, midagi ette ei lindistatud. Eraldi raadio ja
tv-maja siis ei olnud, vaid te-lestuudiod asusid Stockholmi
Valhallavägeni tänaval, vanade sõjaväekasarmute kartulikeldris, mis
olid ümber ehitatud “Ak-tuellti” stuudioks. Teleuudiste saate
ilmaprognoosi ettevalmis-tamine toimus Stockholmi Frid-hemsplanil
asuvas SMHI prog-noosikeskuses. Seal arutasin kolleegidega läbi,
mida samal päeval ilmast rääkida, ja sõitsin trammiga
telestuudiosse. Stuu-dio seinal olid paberile visan-datud Rootsi ja
Euroopa kontuu-rid ja sinna tuli siis temperatuurid
ja tuule suuna nooled joonista-da. Jutt, mida rääkida, pidi peas
olema. Mäletan, et aega oli mul-le antud ilmateate esitlemiseks
kolm minutit. Minu ees oli kell. Kuid eelnevad saatelõigud
ku-junesid sageli arvestatust pike-maks ja nii jäi saatejuht ikka
ja jälle saate lõpuks ajahätta. See-pärast juhtuski sageli, et kui
pil-gu kaardilt tagasi ekraani poole pöörasin, nägin ehmatusega, et
kahest minutist oli saanud äkki 20 sekundit. See tähendas aga, et
hakka lõpetama! Sellega oli alatihti üks jama.”Telestaarina sai
eestlane roh-
kelt armastuskirjuLeo Rannaleet viibis Rootsi tv
sünni juures. Sellele eelnes tuli-ne debatt televisiooni kui
amee-rikaliku mõjutuse võimalikust kahjust Rootsi ühiskonnale,
eriti lastele.
Televisiooni vastased leidsid, et televiisorite levik Rootsi
ko-dudes muudab inimesed ruma-lamaks ja toob kaasa selle, et
eri-nevalt raadiokuulamisest, mida saab teha töötamise ajal,
hak-kavad inimesed istuma pimedas toas telekraanide taga ja huvi
töö tegemise vastu väheneb.
Kuid rahva huvi uue meedia vastu oli tohutu ja 1956 lubas Rootsi
parlament alustada tele-visioonivõrgu ehitamisega.
1960. aastal oli Rootsi kodu-des juba 800 000 televiisorit ja
kõik, kelle nägu teleekraanidele ilmus, said kohe üle riigi
tuntuks.
Eriti tuntud olid uudistesaadete ja ilmateadete tegijad.
“Mind tunti Stockholmi täna-vatel nägupidi ära. Sain ka palju
armastuskirju,” muheleb tänavu 82aastaseks saav Rannaleet.Põgeniku
saatusLeo Rannaleet oli 17aastane,
kui ta koos vanematega sõjapõ-genikuna Rootsi saabus.
“Mäletan, et sõitsime Tallin-nast välja 20. septembri õhtul
1944. aastal. Järgmisel päeval, ikka veel merel paadis loksu-des,
saingi 17aastaseks. Rootsi jõudes ma keelt ei osanud, tööd saime
isaga metsatöödel. Siis tuli teade, et Sigtunas avati Eesti
gümnaasium ning vastu võetak-se 50 poissi ja 50 tüdrukut. Mind
pandi reaalharusse. Pärast güm-naasiumi läksin ülikooli
mate-maatikat õppima, sihiks insene-rikutse.”
“Kord sattusin matemaatika-loengul istuma ühe rootsi poisi
kõrval. Tema oli sõnaaher ja ka mina ei osanud eriti hästi rootsi
keelt, kuid kuidagi sai selgeks, et olen põgenik ja et mul on vaja
raha teenida. Ühel päeval tuli too poiss koolis minu juurde ja
ütles, et kuule, minu isa annaks teile tööd. Selgus, et tema isa
oli meteoroloogiaprofessor, ja tema juhendamisel hakkasin kaks
tundi päevas tegema me-teoroloogilisi vaatlusi. Huvi aine vastu
kasvas ja jätkasin õpinguid juba meteoroloogia alal.”
Pärast lõpetamist sai Leo tööd Rootsi Meteoroloogia ja
Hüdro-loogia Instituudis meteoroloogi-na. Varsti oli ta juba
ilmaennus-tusosakonna ülem.
Meteoroloogi elukutse viis Leo Rannaleedi kõigile
kontinenti-dele. Muuhulgas aitas ta aastatel 1969-1973 WMO
lähetusel ÜRO nõunikuna üles ehitada Nepali meteoroloogiajaamu.
“Nepal oli üsna suletud maa, kuid riigi tolleaegne kuningas oli
otsustanud maad moderniseeri-ma hakata ja sealhulgas luua rii-gi
oma meteoroloogiavaatluste süsteemi, luua jaamad ja õpeta-da välja
töötajad. Sain seal esi-mest korda tunda, kui suur vahe oli Euroopa
ja Aasia inimeste mõtlemisviiside ja prioriteetide vahel. Aasias on
inimestel pere-kond alati tähtsam kui palgatöö. Näiteks kord ei
tulnud mul alluv tööle, kuna tema õel olid pul-mad. Ühel teisel
nepallasel suri isa, tema ei tulnud kümme päe- va tööle. Nepali
kombe kohaselt ei tohi nimelt pärast inimese sur-ma kümne päeva
jooksul üle jõe minna, töökoht asus mehel aga teisel pool
jõge.”
Rannaleedi sõnul vajas Nepal moodsat meteoroloogiat, et raha
hankida. “Põhjus oli prak-tiline. Riik vajas raha, riigil oli vaja
turiste, turistid tulid lennu-kitega. Selleks aga, et lennukid
saaksid maanduda, oli vaja me-teoroloogilisi andmeid. Alpinis-tid,
kes tulid kogu maailmast Mount Everesti juurde, vajasid samuti
ilmaprognoose.”
Nepali valitsuse eriloaga õn-nestus Leo Rannaleedil 1973.
aastal külastada esimese roots-lase ja esimese eestlasena ka tol
ajal muule maailmale prak-tiliselt tundmatut Mustangi
kuningriiki.
See oli tiibetlaste 600 aasta vanune kuningriik, mis
poliitili-selt kuulus küll Nepali, kuid te-gelikult toimis
iseseisva riigina. Selle ainuvalitseja oli Jigme Dor-jee. Feodaalse
elukorraldusega riik elatus põlluharimisest ja loomakasvatuses.
Seal polnud elektrit, armeed, korrakaitsjaid ega haiglat. Kuid Leo
Ranna- leedist jäi pealinna Lo Mustangi maha riigikese esimene
ilma-vaatluse jaam ja kaks kohalikku väljaõpetatud töötajat.Milleks
meile ilmaennustu-
sed?1980. aastatel WMO vanem-
teadurina töötades lendas Leo Rannaleet riigist riiki ja andis
nõu, kuidas kasutada meteoro-loogiat majanduselu ja -harude
planeerimisel.
“Mind kutsuti Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika maid nõus-tama.
Hoonete, raudteede, maanteede, tammide ja sildade ehitamisel tuleb
arvesse võtta sademeid ja muid ilmastiku-tingimusi ning vaadata
kõige ekstreemsemaid juhtumeid vii-mase saja aasta jooksul.
Ka tuumajaamade ehitami-sel ja võimalike õnnetuste pu-hul on
olulised ilmastikualased teadmised.”
Rannaleet lisab: “Meteoroloo-giat on vaja ka pealtnäha
tühis-
te küsimuste lahendamisel, näi-teks sääskede vastu võitlemisel.
Bermuda saarestikus on üks väi-ke saar, kus oli kunagi probleem
sääskedega. Inimesed ei saanud saare imeilusatel liivarandadel
viibida, kuna õhk oli periooditi sääskedest paks. Kohale saa-busid
bioloogid, kellel olid oma ideed, kuidas sääsed minema ajada, kuid
nende plaanid oli vaja ühendada andmetega sa-demetest,
temperatuuridest, veetõusudest ja mõõnadest -ühesõnaga,
meteoroloogiast. Ja nii oli jälle mind vaja.”
“Põhja-Koreasse kutsuti mind selleks, et aitaksin neile hanki-da
moodsat satelliidiandmete lugejat - nii moodsat, et seda polnud
veel konstrueeritud. Õpetasin, et nad peavad saat-ma oma
spetsialiste USAsse ja Jaapanisse õppima. Selline koostöö
lääneriikidega ei olnud riigile sel ajal aga vastuvõetav. Minule ei
soovinud nad näidata isegi oma meteoroloogiajaamu.Nädal aega
vaidlesime ja katki see äri jäigi.”
Tšernobõli tuumaõnnetuse järel osales Rannaleet WMO ja IAEA
läbirääkimistel, kus arutati, kes, mil viisil ja kellele edaspidi
tuumaõnnetuste pu-hul ilmastikuandmeid edastab. Tšernobõlis juhtunu
puhul lõid teatavasti 1986. aastal esimese-na lärmi Rootsi
tuumajaamade mõõturid.
Anu KaupmeesEesti Ekspress
Rootsi TV esimene ilmaennustuste täht oli eestlane
Fotol JAH, TEIE MAJESTEET: Pilt aastast 1975, mil Leo Rannaleet
selgi-tas Rootsi Hüdrometeoroloogia Instituudi osakonnaülemana
kuningas Carl XVI Gustafile (lilledega), kuidas koostatakse
televisiooni ilmaprog-noosi.
Purilenduri poeg ajab Eesti asja• Kaks aastat tagasi asutas Leo
Rannaleet koos tütrega fondi
Sinilind, mille eesmärk on ilmateaduse arendamine Eestis. •
Fondi tuludest toetatakse muuhulgas purilendu ja selle kasu-
tamist atmosfääri- ja ilmastikunähtuste jälgimisel. • Leo
Rannaleedi isa Valdu Rannaleet oli Eesti esimese vabariigi
ajal tuntud purilendur. • Valdu Rannaleet lendas 28. septembril
1933 koos parun
Heinz von Ungern-Sternbergiga Ülemistelt Stockholmi ja sat-tus
Dagens Nyheteri esilehele. Meestel ei olnud mingit kaarti ja nad
teadsid vaid kuulujuttude järgi, et Stockholmi lähistel pidi väike
lennuväli olema, millel orientiiriks on kaks raadiomasti. Pä-rast
kolmetunnist lendu üle Läänemere tuli meestel 45 minutit Stockholmi
kohal tiirelda ja läbi udu maste otsida, enne kui nad
maandusid.
• Eesti tolleaegne saadik Rootsis Friedrich Akel korraldas
len-durite auks vastuvõtu koos lõunasöögiga. Järgmisel päeval
sõitis väike kollane Eestist tulnud purilennuk ES-UBA Ülemiste
poole tagasi.
-
5“MEIE KODU” 25. november 2009
SESKi uudisedFILMIFESTIVAL
SESK’i kokkutulekul 12. novembril linastus äsja Tallinnast
saabu-nud režissöör Mati Viiul neli tema juhtimisel valminud
helifilmi. Fil-mide temaatika esitati kaunite kodumaiste
looduspiltide taustal.
Ulatuslikum esitatud filmidest, „Ühe talu lugu“, käsitles
kirjanik E. Särgava perekonnale kuulunud talu ning ümbritseva
hoonestiku restaureerimist ja ümberehitamist suviseks puhkuspaigaks
Tallinna Tehnikaülikkooli Geoloogia Instituudi teenistujate poolt,
kes tulid selle ekspertiisi nõudva ülesandega toime oma vabast
ajast. Aja-loolise tähtsusega ehituskompleks päästeti
lagunemisohust, samal ajal säilitades tema algelise maine, puht
vabatahtliku tööjõu läbi.
Järgnesid lühifilmid, „Uus ja vana kannel“, mis kirjeldas
kandle-mängimise oskuse edasisandmist võrsuvale muusikute
põlvkon-nale. „Ratas“, mis kujutas naisjalgratturit, kes lootes
küüti saada möödasõitvailt autojuhtidelt, viskas end tee äärde
pikali, kuid tule-mus oli, et ta jäeti sinnapaika, ratas aga
varastati. „Hüljatud talud“ puudutas mahajäetud talu hooneid,
milliseid leidub üsna ohtrasti tänapäeval. Omanikud loovutasid oma
isatalud kas sunniviisil (näit. küüditamine, kollektiviseerimine)
või puht majanduslikel põhjus-tel.
Palju tänu külalisele meeldejääva ja nauditava ettekande
eest!T.P.
Foto: Elvi ja Hillar Suviste
Selle tõenduseks võib tuua 14. novembril maha peetud Brisbane
Eesti Seltsi kokkutu-leku, kuhu laekus üle ootuste palju rahvast -
üle kolmeküm-ne inimese. Polnud sugugi, et ülekaalus olnuksid kas
ainult vanad või noored eestlased, mõlemaid oli võrdselt. Nagu hea
ja kindel raudnael oli ko-hal seltsi mitukümmend aastat eestvedanud
proua Tiina Tae-mets, samas kui noorim ringi lipanud tibu sai äsja
aastaseks. Rahvarohkusele ei saanud takis-tuseks, et üritus toimus
tavalise pärastlõuna asemel laupäeva õhtul kell viis ‒ ehk ajal,
mil nii
mõnigi eelistab veeta austraal-laste kõnepruugis “kvaliteet-”
ehk pereaega.
Seekordsel erakordsel huvil ning - ajastusel oli põhjus.
Küla-lisesineja, kandlemängijast folk-muusik ja filmimees Mati
Viiul, kes mõnenädalase reisi jooksul külastas Aussi suuremaid
eest-laste kogukondi, rääkis oma loomingust ja näitas viite eesti
teemalist lühifilmi.
“Pole enam sellist närvilisust nagu kolm aastat tagasi, mil
käisin siinsetel Eesti seltsidel es-makordselt külas,” tõdes Viiul,
“toona ei teadnud ma üldse, mis mind siin ees ootab.” Viiul rääkis,
et töötab Tallinna Tehni-kaülikooli Geoloogia Instituudis
ja hakkas hobi korras filmima 18 aastat tagasi. Aastal 1988
oleks ta äärepealt Melbourne ESTO päevadele ansambli
kandle-mängijana kaasa võetud, kuid siiski mitte, ning mees lubas
toonase kojujäämise tulevikus tasa teha. See lubadus täitus juba
teistkordselt.
Viiuli filmidest tulid näitami-sele kadripäeva kombed Muhu
saarel, “Hüljatud talude” laulul (Uno Laht, sõnad) põhinev tal-vine
lühifilm, vana naise seiklu- sed külapoes, uue ja vana kand-le
võrdlus ning pilguheit Eesti ajalukku, linnadele ja looduse-le.
Viiul rääkis, et tema silme läbi on Austraalia võrreldes
va-rasemaga muutunud. “Linna-tänavatel kohtab nüüd nii palju
eestlasi, et kõvasti rääkides tu-leb ette vaadata, mida ütled,”
muigas ta. Viiul lubas kindlasti millalgi jälle külla tulla.
Ühtlasi avaldas ta, et Eesti selts võib peatselt vähemalt ühte
muusi-kust külalist oodata. “Minu hea sõber Mati Nuude on öelnud,
et plaanib järgmisel aastal Aust-raaliasse esinema tulla,” sõnas
ta.
Brisbane Eesti Seltsile tuli Mati Viiuli esinemine kogemusena,
et kui teha kokkusaamised põ-nevaks ja korraldada välisesi-nejaid,
siis tuleb rahvas kokku.
Filmimeister Viiul Brisbane seltsil külasBrisbane eestlaste
seltsielu, mis vahepealsed kuud pooleldi nähtamatult hõõgus tuha
all, tõotab jalad alla saada.
Ilmselt on keeruline kokku lu-geda, kui palju leidub Brisbanes
eestlasi, kuid kindlasti on tegu mitmesaja inimesega. Viimaste
aastatega on Brisbane kolinud üpris jõuline noorte kogukond ‒ kes
õpib, kes otsib tööd, kes loob peret. Pigem on uuemate inimeste
hulgas probleemiks, et info ei liigu ja seltsi kokkutule-kuid, mida
viimasel poolaastal üpris vähe oli, peetakse vane-mate inimeste
eralõbuks. Huvi filminäitamise vastu tõendas, et nii kokkutulekute
sagedust kui seda arvamust on võimalik murda.
Väikesed muudatused plaa-
nib Brisbane Eesti Seltsi presi-dent Sirle Adamson järgmisele
seltsiüritusele 20. detsembri pärastlõunal, milleks on
tradit-siooniline jõulupidu. Varasema-tele aastatele kombeks kuumal
ajal siseruumis istumise asemel tuleb jõulupidu küll samas kohas 12
Hawthorne Str-il, kuid maja kõrval värskes õhus varikatuste all.
Uuendusena on tegu grilli-peoga. Start! Sõna läks lahti, nii et
loodetavasti ei pea eestlased paljuks tulla kohale ‒ jõululaule
laulma, kingipakke ja uudiseid vahetama ning maitsvaid roogi
mekkima.
Airi Ilisson-CruzFoto: Erwin Cruz
Jõulutervitused!Rahvuskaaslased! Saatkem oma jõulu- ja uue aasta
õnnitlused toetusena ”Meie Kodu” ühistervituste raames. Nimed
avaldatakse ”Meie Kodu” jõulunumbris.Õnnitluse hind on $ 5.00
isikult või perekonnalt.Õnnitlused koos nime ja rahaga palume saata
ajaleht ”Meie Kodule” HILJEMALT 1. detsembriks 2009 aadressil:
Meie Kodu, PO Box 147Darlinghurst, NSW 1300
Jõulutervitusi võetakse vastu ka ”Meie Kodu” toimetuses selle
lahtioleku aegadel. ”Meie Kodu” telefon on (02) 9212
2113.Thirlmeres võtab tervitusi vastu Marge Kongas.Hilinenud
tervitajate nimesid ei ole võimalik ajalehes avaldada.
Sõrve noorte suvelaager
8. - 15.01.2010
Eesti Kunstimuuseumil on 90. sünnipäev Eesti Kunstimuuseumil
on
täna 90. sünnipäev, muuseu-mi ülesanne on kunsti tut-vustamine
ja kunstikoolitus rahva harituse tõstmise ees-märgi nimel.
Kunstimuuseum uurib Ees-ti kunstiajalugu, täiendab kogusid ja
vastutab kogude säilimise eest.
Kumu näitab Eesti kunstiklassikat, samas toob ka eestlasteni
pildi maailma kunstist.
“Meie kohus on töötada esmalt Eesti kunstiklassikaga, aga
või-malikult palju ka rahvusvahelise kunstiga,” märkis Kumu
direktor Anu Liivak.
Vanalinnas on kunstimuuseumi Niguliste muuseum ja Adam-son-Ericu
muuseum, Eesti Kunstmuuseum ise asub aga Kadriorus, Kumus.
ERR, 17.11
Tellige MEIE KODU 02 9212 2113
-
6 “MEIE KODU” 25. november 2009
Äri- ja õigusbüroo pakub Teile abi Eestis, et
üles otsida sõbrad ja sugulasednõustada testamendi- ja
pärimisasjadesnõustada äri(õigus)asjades
Kõigi asjade käsitlemisel täielik konfidentsiaalsusMõistlikud
honoraridKoostöökogemus Austraalia klientidega
Küsida hr Vahur Kase, tel + 372 50 18516 või email:
[email protected]/Vana-Posti 210146 Tallinn, Estonia
Austatud Sydney Jaani koguduse liikmed ja sõbrad,
Koguduse juubeliaasta hakkab lõpule jõudma ning juubeliüri-tused
on jäänud selja taha. Koguduse õpetajana oli mulle ütlemata ülendav
kogeda teie aktiivset kaasalöömist ja rohket osavõttu meie
pidulikul peapiiskoplikul jumalateenistusel Läti kirikus. Nii suurt
hulka kirikulisi ei kohta kuigi sageli isegi Eesti suuremates
linna- kirikutes.
Nagu juba mitmel korral kantslistki jutuks on tulnud, on kavas
nii tänavuaastane peapiiskopi visiit, nagu ka koguduse kogu viimase
kolmveerandsajandi eluolu kokku võtta ja välja anda Sydney Jaani
koguduse ajalooalbumis. See oleks omamoodi traditsiooni jätka-mine,
sest sarnane album on ilmunud juba kahel korral varemgi, viimati
1984. aastal praost Kiviste käe all. Viimase 25 aasta jooksul on
Jaani koguduse lugu aga edasi läinud ning väärib kahtlemata
jutustamist ja jäädvustamist.
Albumi koostamise mõte kerkis juba pooleteise aasta eest. Mõtte
elluviimisega on olnud aga tunduvalt rohkem vaeva, kui esmapil-gul
näis. Nõnda oleme pidanud ka plaanitavat valmimise kuupä-eva juba
paaril korral edasi lükkama. Aga eks ütle vanasõnagi: kaua tehtud
kaunikene. Vanasõna ütleb ent muudki: kus häda kõige suu-rem, seal
abi kõige lähem. Tänuväärselt on hulk koguduse liikmeid ulatanud
abistava käe olgu siis pildimaterjaliga varustades, artik-leid
kirjutades või albumi kujunduse kallal pead murdes.
Nüüd, kus ettevalmistustööd hakkavad lähenema lõpusirgele,
soovin pöörduda teie poole veel ühe abipalvega. Nimelt on igaühel
võimalik toetada jõukohase rahalise annetusega ka albumi
trüki-kulude katmist, mis praeguste arvestuste kohaselt ulatuvad
6000 dollari ümber.
Annetuse võib usaldada otse koguduse juhatuse liikmete kätte või
saata Money Order või rahatšekk koguduse postiaadressile, 11
Waratah Street, North Strathfield, NSW 2137. Tšekid kirjutada SEEL
St. Johns Congregation nimele. Kõigi annetajate nimed saavad tänuga
ära märgitud albumi kaante vahel.
Kõiki abilisi juba ette tänades, Sydney Jaani koguduse juhatuse
nimel,Õpetaja Meelis Rosma
ABIPALVE
Hats off to our parents2009, after two trips from
Melbourne, Australia to Euro-pe and back has firmly con-vinced
me that I am no lon-ger the lively gazelle with unlimited energy to
scamper up Geislingen’s hillsides. Never- theless I relished the
opportuni-ty to disprove my fantasy.
In September I was privileged to participate in the
Internatio-nal conference about Children as the Invisible Victims
of War. I had always believed that the journey through a war zone
loo-ked different through the eyes of a child compared with what
the adult saw. My time at that conference validated that noti-on
for me.
At the conference was a di-versity of presenters, all with a
wealth of experience behind them: Among them a contin-gent of those
who were children during World War II. I was quite unaware how
extensive was the evacuee program: Presenters at the conference
included Fin-nish and UK evacuees, a spea-ker from the kinder
transport to UK and one from the Shoa. I guess I represented the DP
kids. The children of the Norwegian Qvisling fathers were too
rep-resented via a researcher in that field and we heard with much
sadness the tale of the children of German heroes turned vil-lains
as they returned home dis-graced.
Despite our differing national origins the entire cohort see-med
to bond instinctively. We
all seemed to be feeling somet-hing similar: how much of what we
remembered was really va-lid?
The feelings were not too dif-ferent to those of that my cohort
felt when we met in Geislingen last year.
Compiling “When the Noi-se Had Ended” for me was a surreal
experience. It was an opportunity for many of us to touch the past,
an opportunity to finally recognize that we as children too had
been carved into our present identities by those winds of fate:
That we too were part of that journey.
Many of my Australian collea-gues and friends when they look at
our book still remark that our people did not endure nearly as much
as the newer refugee co-horts to come to Australia. I find it hard
to tolerate the notion of point scoring when comparing vastly
differing journeys: I find it even harder to tolerate these people
diminishing the courage and incredible fortitude of our
parents.
It is definitely time to set the facts right: Our parents
deserve that recognition.
I was too small to remember in detail the journey through
wartime Estonia to Geislingen. I was old enough to remember at the
age of just three my disbe-lief at mother’s words when we arrived
in Geislingen. I could not believe in her promise of “there will be
no more terror’. There
are many déjà vu’s to validate that notion when I read adults’
accounts of that time. Many of you, who left Estonia as children,
will have far more coherent ac-counts than the ‘jõmms’.• My hope is
to compile a
book of what you as children re-member of that journey.
Also during the Geislingen project I became aware of the notion
that the first five years in the new lands seemed to caste the die
for what lay ahead. • That is the subject for anot-
her book. One to which per-haps those who were toddlers in
Geislingen and other camps might like to contribute, too: I am sure
that many of you will remember the travails of our parents in those
years.
Neither book has an age constraint: only that during some part
of either journey you were a child or adolescent. The story length
will of course vary: Clearly the older you were the more acute your
memories and the more of them. And of cour-se very short stories
are also important: they tell of the more truncated snippets of
memories of the younger of us.
If you would be interested in contributing to either or both
books could you please contact me for more details at
[email protected]
Thank you for your help with those projects.
Mai Maddisson
Olen õnnelik linnamees, sest mul on Lääne-Virumaal Nais-tevälja
külas koht, kuhu vahel saan minna.
Meie kaaslaseks on kurepere, kes igal kevadel tuleb meie õue-le,
et elektriposti otsas asuvas pesas oma pojad üles kasvata-da.
Vaatame vahel kurepere as-keldamist, püüdes mitte häirida nende
pereelu. Nii me siis suve läbi koos tegutseme.
Kui mõni nädal tagasi jälle maale sain tulla, oli meie kure-pere
pesalt kadunud, sest noor-tel kurgedel oli tiivaharjutusteks vaja
vist kaugemaid lennuretki.
Naabrimees ütles ka, et kured on selleks aastaks läinud. Eks
meenus siis meile mõlemale naabrimehega see koolis õpe-tatud
salmike, et kured läinud, kurjad ilmad.
Imelik salmike, sest paljud inimesed maailmas on tegeli-kult
kadedad, et meil on neli nii ilusat ja omapärast aastaaega. Kuid
kui päris aus olla, siis ega see pikk vihmane-lörtsine aeg, kus
samas veel nii vähe aega on valge, tervisele just kõige ker-gem ei
ole. Nelja aastaaja oma-jad ootavad ikka kevadet, mil valgust enam
ja ilmad soojaks
lähevad.Õppetund lindudeltHiljutisel nädalavahetusel
juhtus midagi erilist, mis pani mind kaua sellele mõtlema.
Sei-sime abikaasaga taluõuel, kui kuulsime järsku kurgede
hää-litsusi. Kolmteist kurge tiirutas aeglaselt meie väikese küla
ko-hal... Meie mõte sai olla vaid üks, nad näitasid oma poegadele
veel kord enne lõunasse lendu kodu, kus nad on üles kasvanud ja
kuhu neil kevadel seisab ees teekond tagasi.
Olles teinud need aeglased tiirud koduküla kohal, võtsid ku-red
kindla sihi ja läinud nad olid-ki, nüüd vist tõesti kevadeni.
Tänapäeval, kui paljud noored lähevad kodust kaugele maail-ma
tööd ja õnne otsima, oleks tore, kui neilgi oleks see kurge-de
komme, et enne pikale teele minekut vaadatakse korraks ko-dule,
kuhu tahetakse jälle tagasi tulla.
Kurgesid vaadates meenus mulle veel üks lugu, mida kuulsin
hiljuti meie kunagise uhkuse - allveelaeva Kalev komandöri Verner
Puuranna (1904-1983) pojalt, et kui nad 1944. a pidid perega
Eestist lahkuma, oli isa
targa mehena Eesti-Läti piiril teinud peatuse ja võtnud peo-täie
kodumaa mulda põgeniku-na kaasa.
Me oleme kure tüüpi inime-sed, tahame ikka kaugetelt ja kogu aeg
soojadelt maadelt koju tagasi. Nii tahtis ka kapten Verner Puurand
Austraalia kuu-musest koju, vabasse Eestisse. Paraku saatus talle
seda õnne ei kinkinud ja nii oli ainuke, mida ta isamaalt sai
viimsele teele kaasa, kunagi kodumaalt ühes võetud kolm väikest
peotäit isamaa mulda, mille poeg sellel kaugel maal isale hauda
kaasa pani.
Miks ma kurgede loo ja meie mereväeohvitseri loo siin kokku
panin? Sest need kured, kellele mina oma koduõuelt lehvitasin,
kasvasid üles samas külas, kuhu oli rajanud oma talu Verner
Puu-rand, kelle sünnist selle aasta sügise alguses möödus sada viis
aastat.
Isamaa-armastus algab tege-likult lihtsatest lugudest, mida
peaksime oma lastele ja laste-lastele jutustama ja millele nen-de
tähelepanu juhtima.
Peeter Järvelaid, professorVirumaa Teataja, 08.10.2009
Sügisest, kurgedest ja isamaa-armastusest
Austraalia eestlaste kodulehekülg www.eesti.org.au
-
7“MEIE KODU” 25. november 2009
SBS eestikeelseid raadiosaateid on võimalik kuulata ka
internetist. Aadress: www.sbs.com.au/radio
Sealt valida „select language“ - ”Estonian”.
Mõelge oma pärandis ka Eesti Abistamiskomiteele
The wreck of a British naval submarine lost for more than 90
years has been found in the Baltic Sea off the coast of
Esto-nia.
HMS E18 - with its comple-ment of three officers and 28 ratings
- went out on patrol in May 1916 and was never seen again.
The submarine was one of a handful sent to the Baltic du-ring
World War I by Winston Churchill, the First Lord of the Admiralty,
to disrupt German shipments of iron ore from Sweden and support the
Russi-an navy.
E18 left its base in the Russi-an port of Reval - now Tallinn,
the capital of Estonia - on the evening of 25 May 1916 and headed
west.
The following day she was reported to have engaged and torpedoed
a German ship.
A few days later, possibly 2 June, she is believed to have
struck a German mine and sunk with all hands. AppendicitisFollowing
the submarine’s
loss, Tsar Nicholas of Russia gave posthu-mous medals to the
crew, including my great-uncle, Luke Lan-dale , the 1st
Lieute-nant, who was awar-ded the Order of St Vladimir. He was just
27 years old.
The submarine was found last weekend close to the Estonian
island of Hiiumaa by a Swedish marine sur-vey company, MMT.
They were guided by information pro-
vided by an Australian descen-dant of one of the crew, Darren
Brown - an airline engineer from Melbourne - who has spent yea-rs
researching the submarine’s history.
His great-grandfather, Signal-man Albert Robinson survived the
loss of E18 because he fell ill with appendicitis shortly before
its last patrol and was confined to his bed.
The Swedish survey vessel, the MV Triad, deployed a
remote-operated vehicle and obtained the first pictures showing the
181ft (55m)-long submarine in remarkably good condition.
The Baltic water is cold, brackish and anoxic which me-ans
wrecks suffer less rust and degradation than in other seas.
There are also fewer potenti-ally damaging ocean currents.
Photographs from the seabed show the submarine with its hatch
open, suggesting that it was sailing on the surface when it hit the
mine.
David Hill, an expert in E-class submarines who has examined the
images, said: “Without a
shadow of doubt they do show an E-class submarine and cer-tain
details indicate that it is probably E18.” Successful missionsThe
owner of the survey com-
pany, Carl Douglas, said the discovery was the fruition of
al-most a decade of work.
“We will now complete our mission to document this wreck and
inform the relevant autho-rities,” he said.
“We want to investigate the exact cause of the sinking - and to
honour the fallen by telling their story.”
The E-class boats were con-sidered to be Britain’s most
successful submarines during World War I.
E18’s sister ship, E19, once sank four German transport ships on
one day in October 1915.
These were the submarines that flew the Jolly Roger after
successful combat operations to cock a snook at the snobbi-sh,
surface-based admirals who looked down on their submer-
ged colleagues. Such was the suc-
cess of the eight submarines in the Baltic that it was here the
Germans developed the con-voy system to pro-tect their
shipping.
E18 carried five torpedo tubes and a 12lb gun on deck. It had a
top surface speed of 15 knots, submerged it could make 10 knots.
With its four diesel
and electric engines
and its twin screws, it had a sur-face range of about 3,000
nau-tical miles; submerged it could cover more than 60 nautical
miles.
But the Baltic was a dange-rous place for submarines. Not only
is its entrance between Denmark and Sweden extre-mely narrow, but
the sea itself is shallow, providing few deep hiding places.
Rarely did E18 reach its diving limits of about 200 ft.
E18 was the only E-class sub-marine lost on active service in
the Baltic; the rest were scuttled by the Navy off Helsinki in
April 1918 to avoid capture by ad-vancing German forces.
Of the 57 E-class submarines that were built during World War I,
26 were lost. ‘Pants down’Conditions on board the E-
class submarines were pretty basic and extremely cramped.
There was just one bunk which the three officers shared; the
ratings slept where they could.
The heads - or toilets - were
Sub’s wartime grave discovered
more often than not a bucket. The weather in the Baltic was also
extremely cold, with much of the submarine’s superstruc-ture
freezing over the moment it surfaced.
E18, which was launched in early 1915, was once bombed by a
Zeppelin airship after its captain, Lt Cdr Robert Halahan, surfaced
so he could go to the loo on deck rather than in the cramped
conditions down be-low.
As such, he was literally caught with his pants down.
Shortly before E18’s last pat-rol, Lt Cdr Halahan was told by a
fortune teller that his life was “in grave danger”.
So he asked the local Vice-Consul’s wife if she could inform his
own wife of his death - if E18 was lost - before the official
Ad-miralty telegram reached his home.
The story of E18’s ill-fated voyage is to be retold in a
do-cumentary, Churchill’s Lost Submarine, made by Mallinson Sadler
Productions.
By James LandaleBBC News, 23.10.2009
MEINHARD LAETE
Lahkus jäädavalt meie kauaaegne sõber
Mälestame kurbuses ja avaldame kaastunnet perekonnale
Hillar ja Milvi SemenovIivo ja Reet TuulLjubo ja Kersti
ColovicSilvi Klaar Karin Linnamägi
Maimu SaralKlood LaanekõrbKaie GilbertLea VichmanAugust
Põllusaar
ANNE BILAN’imälestavad kurbuses
ristiisa Karl, Meery ja MargittaJuhan ja Linda
Saksa võimud panid internetti üles sõjavangide nimekirja
Saksamaal Dresdenis tegutsev Saksimaa Mälestusfond pani
esmaspäeval internet-ti üles 700.000 nõukogude sõjavangi nimekirja,
kust võib leida infot ka Teise maail-masõja ajal nõukogude poolel
sõdinud eestlaste kohta.
Enamus 700.000 nimekirjas olevast sõjavangist suri Teise
maailmasõja ajal Saksa-maal vangilaagrites.
Nimekirjas on kõige esimene eestlane Erich Aavik, kes fondi
andmetel on sündinud 7. oktoobril 1919 Tallinnas ning surnud 24.
novembril 1943 Saksamaal.
Saksimaa Mälestusfond on Saksamaal hukkunud sõjavangide
nimekirja digitalisee-rinud alates 2000. aastast. Fondi esindaja
Klaus-Dieter Mülleri sõnul kavatseb fond hakata nimekirja täiendama
uue info saamisel pidevalt.
Saksamaal hukkunud sõjavangide nimekirjaga on võimalik tuvuda
internetiaad-ressil
http://www.dokst.de/main/content/auskuenfte/sowjetische-buerger/kriegs-gefangene/datenbank/db-kriegsgefangene
BNS, 17.11
Luke Landale (on right), and crew were given posthumous
medals
-
8“MEIE KODU” 25. november 2009
AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY141-143 Campbell St Darlinghurst
2010
NSW, AustraliaABN 81 348 495 339
Postiaadress: P.O. Box 147, Darlinghurst, NSW 1300
AustraliaE-mail: [email protected]: “Meie Kodu” (02)
9212 2113
Eesti Selts (02) 9212 2373Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti
Maja(02) 9281 2887 või välismaalt 612 9281 2887Vastutav väljaandja:
Peeter MuttikToimetaja, küljendaja: Helle-Mall Risti Toimetaja abi,
küljendaja ja talituse ametnik: Aune Vetik Toimetaja abi,
küljendaja: Katre UlmasTalituse ametnik: Kadri StamosToimetuse
kolleegium: Maie Barrow, Lea Holm, August Kangro ja Ülle
Slamer.Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei tarvitse ühtuda
toimetuse seisukohtade-ga. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid
lühendada ja keeleliselt korrigeerida.Toimetus on avatud:
esmaspäeval kell 10.00 ‒ 12.00 kolmapäeval kell 12.00 ‒ 16.00
neljapäeval kell 13.00 ‒ 16.00Kuulutuste vastuvõtt, tellimised ja
tasu-mised kolmapäeval ja neljapäeval.TELLIMISHINNAD:Austraalias
koos GST-iga:
Üheks aastaks $88.00 Kuueks kuuks $49.50Kolmeks kuuks $30.80
Toetustellimine:üheks aastaks alates $100.00 (koos
GSTga)Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes.Ülemeremaadesse
õhupostiga:USA ja Kanada: 12 kuud $110.00; 6 kuud $65.00Euroopa: 12
kuud $125.00; 6 kuud $75.00Uus-Meremaa: 12 kuud $90.00; 6 kuud
$50.00Aadressi muudatused $2.75KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga:1sm
(kõrge) ühel veerul (5sm lai) $4.95. 1sm (kõrge) kahel veerul (10sm
lai) $9.90. Kuulutuste miinimumhind $12.10.Leinakuulutuste
miinimumhind $39.60.Üksiknumbri hind: $2.00Printed by Styash Pty
Ltd trading as Apex Press, 2 Canal Road, St Peters NSW
2044.DISCLAIMER - Styash Pty Ltd and its direc-tors and staff are
printers only of material supplied by the publisher, and accept no
responsibility in any way whatsoever, to any person or persons for
the contents of this publication, either for articles, edito-rial
material or any other content.
ESTOURS TRAVELSoodsad reisid Eestisse ja mujale
Tel. 1800 888 386 maksuvabaTel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823
E-post: [email protected]
Eesti Vabariigi Konsulaat Sydneys
Consulate of the Republic of EstoniaOpen Tue/Wed/Thu 10am -
1pm
40 Nicholson St.,Balmain East NSW 2041
Appointments highly recommended.Tel. (02)8014 8999, Fax 8079
6886Email: [email protected]:
sydney.estonianconsul.org
SÜNDMUSTE KALENDER
KIRIKLIKUD TEATED
SYDNEYEsmaspäeviti:Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm
Virmalised harjutavad Eesti Majas esmaspäeviti: Lõke kell
18.15-19.15. Virmalised kell 19.00-21.00. Uued lauljad ja tantsijad
on teretulnud. Neljapäeviti:Lauluharjutused naislauljaile “Heli”
kell 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu Kroll-Simmul tel.
9412-4540. Uued laul-jad teretulnud. Neljapäeval, 26.
novembril:SESKi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.Kavas EAA
arhivaari mag. Maie Barrow ettekanne Sydney Eesti Seltsi ”Linda”
lipu ja väärisesemete säilitamine arhiivis ja kodus. Kõik
teretulnud.Laupäeval, 5. detsembril:Sydney Eesti Seltsi korraldusel
eestlas-te ühine jõulukoosviibimine kell 13.00. Eelregistreerimine
ja tasumine tingimata vajalik hiljemalt 27. novembriks. Teatada
Tiina Alvrele e-mail: [email protected]; tel. 9617
1986.Reedel, 11. detsembril: Esto dinner at Eesti Maja from 6.30
pm. Please contact Mick Nelson 02 98742876 or micknelson1@bigpond
comPühapäeval, 13. detsembril:Eesti Sõjaveteranide Liidu ja Eesti
Võitle-jate Ühing Austraalias ühisel korraldusel veteranide jõulu
koosviibimine kell 11.00 Eesti Maja klubiruumis. Kõik endised
sõja-mehed on sellele üritusele teretulnud.Neljapäeval, 17.
detsembril:SESKi jõulukoosviibimine kell 12.00 Bow-lers Club, 95
York St. (Market St. lähe-dal). Rootsi laud, liikmetele tasuta.
Osa-võtust teatada tel. 02-9799 1091 Maud Kaljot’ile.
THIRLMERENeljapäeviti: Käsitöö Klubi kokkutulekud kell 14.00
küla saalis. Kõik teretulnud.
Reedel, 27. novembril: Thirlmere Klubi aastapäeva pidu kell
17.00 Küla saalis.Teatada hiljemalt 18. nov., J. Pastel, tel. 4681
9232.Esmaspäeval, 7. detsembril:Muusajüngrid esitavad kell 14.00
küla saalis Hando Runneli loomingut.Laupäeval, 19.
detsembril:Thirlmere Eesti Külarahva ühine jõulu-puu küla saalis.
Täpsem info hiljem.
WOLLONGONGLaupäeval, 5. detsembril:W.E.S. korraldusel
jõulukoosviibimine kell 12.00 Lutheri kiriku saalis, Burelli St.,
Wollongong.
CANBERRAPühapäeval, 6. detsembril:Rahvusgrupi ühislõunasöök
Ainslie Jalg- palliklubi restoranis, 52 Wakefield Ave, Ainslie.
Algus kell 12:00.Pühapäeval, 20. detsembril:Armulauaga
jumalateenistus St. Petersi kirikus kell 12.30. Pärast
jumalateenis-tust Koondise ja Koguduse ühisel kor-raldusel
eestlaste jõulukoosviibimine kiriku saalis.
MELBOURNEKolmapäeviti:Naiskoori lauluharjutused kell 19.00
Ees-ti Majas. Info Karin Adamson (03) 9439 4157.Neljapäeval, 26.
novembril:Seenioride Klubi kokkutulek kell 13.00 Eesti
Majas.Laupäeval, 5. detsembril:Etnograafia Käsitööringi kokkutulek
kell 14.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 6. detsembril:Eestlaste
ühisjõulupuu kell 15.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 13.
detsembril:Kohvik-Oksjon kell 15.00 Eesti Majas. In-formatsioon:
Bruno Metsar tel 9836 0516.
E. E. L. K. SYDNEY JAANI KOGUDUSKIRIKUSAALIS armulauaga
jumalateenis-tus pühapäeval, 6. detsembril kell 11.00, järgneb
kohvilaud. THIRLMERE küla saalis armulauaga ju-malateenistus
pühapäeval, 13. detsemb-ril kell 13.30.CANBERRAS armulauaga
jumalateenis-tus pühapäeval, 20. detsembril kell 12.30 St. Petersi
kirikus. Teenib õp. Meelis Ros-ma, orelil Astrid Bowler.SYDNEY LÄTI
KIRIKUS Jõululaupäeva ju-malateenistus neljapäeval, 24. detsemb-ril
kell 14.00.THIRLMERE küla saalis Jõulupüha juma-lateenistus reedel,
25. detsembril kell 13.30.KIRIKUSAALIS Vana-aastaõhtu armu- lauaga
jumalateenistus neljapäeval, 31. detsembril kell 11.00, järgneb
kohvi-laud. KIRIKUSAAL asub 11 Waratah Street, North Strathfield,
NSW 2137. Kogudusemaja ja õpetaja telefon:(02) 9743 2051, mob. 0449
612 028E-mail: [email protected]Õpetaja kodunt äraolemise puhul
palu- takse jätta teade automaatvastajale.
Õpetaja Meelis Rosma
E. E. L. K. ADELAIDE’i KOGUDUSJohn Peterson’s “Night of
Miracles” will be sung in English by the Combined Churches Choir of
Christies Beach at the 3 pm Estonian Church Service on Sun-day, 6th
December 2009 in St Stephen’s Lutheran Church 152 Wakefield Street,
Adelaide.Järgmine jumalateenistus on Jõuluõh-tul, 24. detsembril
kell 15.00 eesti kiri-kus. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil
Margaret Palm.Koguduse õpetaja Andres Palm, tel. (08) 8386 0279,
mob. 0417 860 279Email: [email protected] aadress: 200
Jeffcott St, North Adelaide, SA 5006
E.E.L.K. MELBOURNE’i PAULUSE KOGUDUS. Järgmine jumalateenistus
on neljapäe-val, 24. detsembril kell 14.00 St. John ki-rikus,
teenib õpetaja Phil Haar.Õp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või
0403 006 078.
ADELAIDEKolmapäeval, 2. detsembril:Pensionäride klubi
koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 7.
detsembril:Sõjaveteranide kokkutulek kell 11.00 Eesti
Majas.Pühapäeval, 13. detsembril:AESi organisatsioonide
ühisjõulupuu kell 16.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 14.
detsembril:Kunsti- ja Käsitööringi tööpäev kell 10.00 Eesti
Majas.Esmaspäeval, 14. detsembril:AES Naisringi töökoosolek kell
13.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 16. detsembril:Pensionäride klubi
koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Neljapäeval, 24.
detsembril:Jõuluõhtu jumalateenistus kell 15.00 eesti kirikus.
PERTHLaupäeval, 5. detsembril:Lääne Austraalia Eestlaste Seltsi
ja Lää-ne Austraalia Eesti Naiste Klubi ühine perekondlik
jõulukoosviibimine kell 15.00 aukonsul Anu van Hattem’i kodus, 11
Langsford Street, Claremont. Kõik läänes viibivad eestlased
tere-tulnud!
1 2 3 4 5 6 7
8
9 10
11 12
13 14
15
16 17
18 19 20
21 22
23 24 25
26
27 28 29 30
31 32
RISTSÕNAD nr 2406
PAREMALE: 1. Põõsasmarjakeedis 8. Austus 9. Isekeskis11. Rõuk13.
Ei või päris hästi näha, et teisel paremini läheb, 5, 715. Noot16.
Lehitu oks17. Enam jässakas18. Vabrik20. Priske, turske21.
Puuseotis23. Tubli, tugev. mõjuv24. Kahlama26. Aga, kuid29. Linn
Ungaris30. Inglise tiitel31. See oli kui ... kirikus32. Raskelt,
tõsiselt ning väga aeglaselt, muus.
ALLA: 2. Spordiõpetaja 3. Tahvlitega katma 4. Viuh 5.
Praktiliselt kasutatav kunstiharu 6. Kuiv, tahe (kartul) 7. Vaevalt
kuuldav kõnelemine 8. Alumiinium10. Pseudokrupp, med.12. Riik
Okeaanias14. Kodu v. metsloomad19. Sündmus, episood22. Pird25. Aida
trepipealne27. Noot28. Emanatsioon, keem.
LAHENDUS NR 2405
PAREMALE: 1. Põis 4. Oapeenar 9. Sääst10. Kiur12. Alastama13.
Sirviva14. Ematut16. Kuumutama19. Asta20. Õlut22. Õrnavõitu23.
Mudane24. Too siia28. Sõnastus30. Aina31. Utiil32. Unistama33.
Mina
ALLA: 1. Puks 2. Isur 3. Särvima 4. Osav 5. Atla 6. Eksima 7.
Noa 8. Reastatu11. Iidus14. Emba15. Tali16. Kalmistu17. Uted18.
Tare20. Õõnsaim21. Utsin22. Õndsat24. Tuum25. Osta26. Iili27.
Aara29. Nai