Esiaja kunst

Kunsti määratlus• Kunst on tunnete väljendamine ja

maailma tunnetamine kujundite läbi.• Kultuur on inimese või / ja ühiskonna

arenemistase, mis väljendub hingelistes väärtustes

• Tsivilisatsioon – vaimse ja materiaalse kultuuri arenemistase.

• Religioon – maailma tajumise süsteem, mis põhineb arusaamal, et inimene on seotud mingi ülima jõuga

• Kunsti loomine  on midagi sellist, millest ei ole otsest kasu nagu näiteks tuletegemisest, mis annab sooja või söömisest, mis teeb kõhu täis. Ometi on inimesed kunstiga tegelenud  juba ürgajast alates.

ESIAJA KUNST

ESIAJA KUNST

• Inimkonna kultuuri esimesed avaldused:Noorema paleoliitikumi kunst u.40 000 – 10 000 eKrMesoliitikumi kunst u. 10 000 - 5 000 eKrNeoliitikumi kunst u. 5 000 – 2 000 eKrEneoliitikumi kunst ja pronksiaja kunst u. 2 000 – 1000 eKr

Noorem paleoliitikum

• Paleoliitikumi kultuuri kandjaks oli inimene, tal oli arenenud mõtlemisviis ja suur loomisvõime

Elamine: Kesk- ja Lõuna-Euroopa (tundra ja stepp)

Tegevus: naised – majapidamine ja loodusande korjamine.

mehed – küttimine ja kalapüükTööristade materjal: kivi,sarv,luu

Noorem paleoliitikumKüditi:Mammute, metssigu, metshobuseid,põhjapõdraid, piisoneMida kasutati: Liha – söömiseksNahk – keha- ja elamu katteksLuud ja sarved – tööristadeksKõõlused – õmblemiseksRasv – valgustuseks ja eluruumisoojendamiseks

LünktekstInimese vanuseks loetakse umbes kaks miljonit aastat. Umbes miljon aastat tagasi õppis inimese esivanem tahuma pihukirvest – töötades arenes inimese käsi, mõtlemine ja fantaasia. Inimkonna kultuuri, seega mõtlemis ja loomisvõime areng muutus hoogsamaks noorema paleoliitikumi lõpul. Sel ajal olid inimesed osaliselt üle läinud paiksele eluviisile ning elasid looduslikes koobastes, maasse kaevatud onnides või püstkodades. Peamiseks elatusallikaks oli suurte imetajate küttimine. Lisaks toidule saadi loomadest nahka keha- ja elamu katteks, luud ja sarvi tööriistadeks, kõõluseid õmblemiseks ja rasva valgustuseks ning eluruumi soojendamiseks.

Üheks kunsti tekke põhjuseks loetakse inimese vajadust ilu ja loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Esiaja inimesed uskusid maagiat – seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust.

Mida inimene seletada ei osanud, sellele andis ta maagilise tähenduse.

Võib - olla arvas inimene, et on olemas seos looma ja tema kujutise vahel ning uskus, et omades looma kujutist ning “surmates” seda odaga, omandab ta võimu ka looma enda üle.

Järgnevatel kultuuriperioodidel ( meso- ja neoliitikum) ei ole kaljujoonised enam seotud koobastega, vaid luuakse kaljude pealispinnale.

Kauneimad ja vanimad kiviaja kunstimälestised - koopamaalid - on loodud kõige sügavamatesse ja pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. See annab tunnistust maalingute maagilisest tähendusest. Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud suuri jahiloomi ja ka neid keda inimene kodustama hakkas.

Koopamaale tehti nii, et kontuurid uuristati seina või joonistati musta värviga, seejärel kaeti kujutise pind. Värvidena kasutati musta ja punast, pruuni või kollast ning valget. Looduslikud värvimullad segati vee, loomarasva või taimemahlaga.

Noorema paleoliitikumi kunst• Kivikirves• Kunst alles tekkib

Noorema paleoliitikumi kunst

Paleoliitikumi kunst• Statuetid, mis kujutavad naist (kõrgus 5-12 cm), tehtud

mammuti kihvast, olid seotud matriarhaadiga

Üks kuulsamaid on kivist naisekuju, mis

leiti Austriast Willendorfist.

See on valmistatud u. 30 000- 25 000

e.m.a

Paleoliitikumi kunst

• Kaelaehe teokarpidest ja hammastest

Paleoliitikumi kunst• Kammkeraamika

Paleoliitikumi kunstTassili kaljukoobastestehtud joonistusräägib meile troopilistestloomastikust (antiloobid,kaelkirjakud)

Paleoliitikumi kunst• Reljeef. Naine sarviga

Paleoliitikumi kunst• Fragment Altamira koopamaalist Hispaanias

Paleoliitikumi kunst• Fragment Altamira koopamaalist Hispaanias

Lascaux koopamaalid Prantsusmaal – u.15000 – 10000 a.e.Kr. Avastati 1940.a. Koopaseintel on peaaegu 800 üksikkujutist – veised, hobused, hirved, piisonid jne.

Paleoliitikumi kunst• Fragment Lascaux’ koopamaalist

Neoliitikumi kunst • Neoliitikumi perioodil muutus täiesti inimeste elukorraldus.

Õpiti põldu harima ja karja kasvatama, inimene muutus paiksemaks ja ei olnud enam nii sõltuv loodusjõududest. Tekkisid külakogukonnad ja hakati elama majades.Sellist suurt murrangut inumese arengus nim. neoliitiliseks revolutsiooniks.

Muutus ka neoliitikumiaegne kunst. Lihtsamast loomakummardamisest oli saanud uskumus teispoolsusest ja kuna midagi täpselt nähtavat ei saa kujutada, muutus kunst looduskaugemaks ja abstraktsemaks. Neoliitikumis hakkas levima ornamentika.

Neoliitikumi kunst• Neoliitikumi kammkeraamika

Ornamentika on reeglipäraselt korduvatest  elementidest koosnev kaunistus. Ornamendi elemendid võivad midagi kujutada (nt.taimemotiive, kirjatähi jm.) või  koosneda geomeetrilistest kujunditest, olla reljeefne ehk pinnast kõrgem või pinnasse süvendatud.Ürgajal kaeti  ornamendiga tarbe- ja kultusesemeid.

Neoliitikumi kunst • Merevaigu ehed Baltimaadel

Neoliitikumi kunst• Harjakujutis

Neoliitikumi kunst• Kopsik - ковш

Neoliitikumi kunst• Kirves - топор

Eneoliitikumi kunst ja pronksiaja kunst• Savist tehtud maja mudel

Eneoliitikumi kunst ja pronksiaja kunst• Arvatavasti nii välja nägi esiaja tuba

Eneoliitikumi kunst ja pronksiaja kunst• Kullast tehtud lehm ja vasikas

Megaliitarhitektuur = Kiviehitisedmega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine • Dolmen – algeline hauakamber

Dolmenid• Dolmeni kork kaalub 50 kg

Dolmenid

DolmenidPrantsusmaa

Kiviehitised• Menhir – teravatipuline kivimürakas

Kiviehitised• Kromlehh – kui menhirid või dolmenid paigutati

ringedena (Suur Britaania - Stonehenge)

Kromlehh Stonehenge

Kromlehh Stonehenge1700. aasta suvepäev

Kromlehh Stonehenge

Kromlehh StonehengeXIX. sajandi algus

Kromlehh StonehengeXIX. sajandi lõpp

Kromlehh Stonehenge1911. aasta

Kromlehh Stonehenge2004. aasta

Milleks ehitati Stonehenge?• Rituaali ja ohverdamise paik• Päikese tempel • Esiaja preestrite võimu sümbol • Surnute linn • Paganlik katedraal• Astronoomiline tähetorn• UFO maandumise paik• Arvuti prototüüp • Nii lihtsalt, põhjuseta

Lihavõttesaar• Moai – suured kiviskulptuurid

Ürgaja viimane periood oli rauaaeg(500-1200pKr), mil tähtsamaks tööriista- ja relvamaterjaliks sai raud.

Aitäh tähelepanu eest!