Entronik OÜ, MTR4447768.la02.neti.ee/public/adr_upload/VT14-11-1...Entronik OÜ, MTR registreeringu nr.: TEL000718 Põltsamaa valla vee-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine

Entronik OÜ, MTR registreeringu nr.: TEL000718

Põltsamaa valla vee-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine

(3.etapp) projekteerimis- ja ehitustööd

Pauastvere puurkaev-pumpla

Köide 1

Automaatika- ja elektripaigaldis

Staadium: Põhiprojekt

Kontrollis: H.Kollom

Projekteeris: I.Pomerants

Peatöövõtja: Viimsi Keevitus AS

Tellija ja tehnoloogia: Schöttli Keskkonnatehnika AS

Töö nr: VT14-11

Tartu 2014 OÜ Entronik

Puiestee 71a

51009 Tartu

Reg. nr. 11320044

tel: 7 497 445

GSM 50 129 54

Pauastvere puurkaev-pumpla automaatika- ja elektripaigaldis ENTRONIK OÜ VT13-51

2

SISUKORD

1 ÜLDOSA ............................................................................................................................ 3

2 TUGEVVOOLUSSÜSTEEMID ...................................................................................... 4 2.1 Standardid ja normdokumendid................................................................................... 4 2.2 Kaitse elektrilöögi eest ................................................................................................ 5

2.3 Elektrivarustus ja toitevõrk.......................................................................................... 5

2.4 Maandus ja potentsiaaliühtlustus................................................................................. 5

2.5 Peajaotuskeskus PJK ................................................................................................... 5

2.6 UPS seadmed ............................................................................................................... 5

2.7 Kaabliteed .................................................................................................................... 6

2.8 Magistraalliinid............................................................................................................ 6

2.9 Valgustuse toiteliinid ................................................................................................... 6

2.10 Jõuseadmete ja pistikupesade võrgu toiteliinid........................................................ 6

2.11 Valgustusseade......................................................................................................... 6

2.12 Kütteseadmed........................................................................................................... 6

2.13 Ventilatsioon ............................................................................................................ 6

2.14 Generaator ................................................................................................................ 6

3 AUTOMAATJUHTIMISSÜSTEEM (AJS) ................................................................... 7 3.1 Tehnoloogilised seadmed veetöötlusjaamas................................................................ 7 3.2 Sagedusmuundur ......................................................................................................... 7

3.3 Programmeeritav loogika kontroller (PLC)................................................................. 7

3.4 Andmeside ................................................................................................................... 8

3.5 Valvesignalisatsioon (AVS) ........................................................................................ 8

4 ELEKTRITÖÖDE TEOSTAMINE ................................................................................ 9

5 NÕUDED MATERJALIDELE JA SEADMETELE................................................... 10 5.1 Nõuded juhistikule..................................................................................................... 10 5.2 Nõuded juhtimis- ja kaitseaparatuurile ...................................................................... 10

6 TEENINDAVA PERSONALI INSTRUEERIMINE JA HOOLDUS -JUHENDID 11


3

1 ÜLDOSA

Käesolev projekt on koostatud Schöttli Keskkonnatehnika AS tellimusel Pauastvere

puurkaev-pumpla elektri ja automaatika osa kohta. Projekt on koostatud puurkaev-pumpla

koht, mis on varustatud 0,75 kW puurkaevupumbaga tüüp projektina 0,75 kW, VT14-11-1.

Projekti koostamisel on aluseks võetud tehnoloogia projekteerija koostatud jaama

tehnoloogiline projekt.

Projektis on lahendatud järgmised osad:

Elektripaigaldis

1) seletuskiri;

2) elektriliste võimsuste määramine;

3) peajaotuskeskus;

4) maandus ja potentsiaaliühtlustus;

5) valgustus ja küte;

6) tehnoloogiliste seadmete toide;

7) valvesignalisatsioon;

8) automaatjuhtimissüsteem.


4

2 TUGEVVOOLUSSÜSTEEMID

2.1 Standardid ja normdokumendid

Elektripaigaldise projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest: EVS-EN 50110-1 “Elektripaigaldiste käit”

EVS-HD 60364-1 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus,

määratlused” EVS-HD 60364-4-41“Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse

elektrilöögi eest”

EVS-HD 60364-4-43 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.

Liigvoolukaitse”

EVS-HD 60364-4-443 “Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse pingehäirete ja

elektromagnetiliste häirete eest. Jaotis 443: Kaitse pikse- ja lülitusliigpingete eest”

EVS-HD 60364-4-444 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest”

EVS-HD 60364-5-51 “Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja

paigaldamine. Üldjuhised”

EVS-HD 60364-5-52 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja

paigaldamine. Juhistikud”

EVS-HD 60364-5-534 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-53: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Kaitselahutamine, lülitamine ja juhtimine. Jaotis 534: Liigpingekaitsevahendid.”

EVS-HD 60364-5-54 “ Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja

paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid”

EVS-HD 60364-5-551 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-55: Elektriseadmete valik ja

paigaldamine. Muud seadmed. Jaotis 551: Madalpingelised generaatoragregaadid“

EVS-HD 60364-5-559 “ Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-559: Elektriseadmete valik ja

paigaldamine. Valgustid ja valgustuspaigaldised”

EVS-HD 60364-5-56 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-56: Elektriseadmete valik ja

paigaldamine. Turvasüsteemid”

EVS-HD 60364-6 “ Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 6: Kontrolltoimingud”

EVS-HD 60364-7-704 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-704: Nõuded eripaigaldistele ja –paikadele. Ehituspaikade paigaldised”

EVS 873 “Kodumajapidamises ja muudes taolistes oludes kasutatavad pistikühendused”

EVS-EN 61439-1 „Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 1: Üldreeglid“

EVS-EN 61140 “Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele.”

EVS-EN 60529 “Ümbrisega tagatavad kaitseastmed (IP-kood)”

EVS-EN 60204-1:2006 „Masinate ohutus. Masinate elektriseadmed. Osa 1: Üldnõuded.“

EVS-EN 12464-1:2011. Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad


5

2.2 Kaitse elektrilöögi eest

On kasutatud järgmisi võtteid:

1) kaitsemaandust;

2) kaitseeraldust;

3) potentsiaaliühtlustust;

4) elektritoite kiiret väljalülitust (<0,4 s);

5) rikkevoolukaitselüliteid;

6) vajadusel kasutatud kõrgema kaitseastmega seadmeid.

2.3 Elektrivarustus ja toitevõrk

Veetöötlusjaamad saavad toite liitumiskilbist. Vastavalt tehnoloogia projekteerija edastatud

seadmete elektrivõimsustele on:

1) 0,75 kW veetöötlusjaama installeeritav võimsus 4,0 kW ja arvutuslik vool 8 A;

2) 0,85 kW veetöötlusjaama installeeritav võimsus 5,9 kW ja arvutuslik vool 15 A.

Veetöötlusjaamade ehitamisel tuleb täita tellija tehnilisi tingimusi elektripaigaldise ehitamisel.

Elektripaigaldise tehnilised andmed on:

Juhtistikussüsteem TN-C-S

Toitepinge 3x230/400 V; 50 Hz

Installeeritud võimsus vastavalt veetöötlusjaama tüübile

Arvutuslik võimsus vastavalt veetöötlusjaama tüübile

Peakaitsme suurus liitumiskilbis 3x16A

2.4 Maandus ja potentsiaaliühtlustus

Peajaotuskeskuse alla paigaldatakse potentsiaaliühtlustuslatt, kuhu ühendatakse kõik

pingealtid juhtivad osad ja kõrvalised juhtivad osad. Ühendus teostatakse kollarohelise

isolatsiooniga vaskjuhtmega.

2.5 Peajaotuskeskus PJK

Peajaotuskeskus on planeeritud veetöötlusjaama hoonesse. Peajaotuskeskuses asuvad toidete

sisestusosa, seadmete kaitse ja juhtimisaparatuur, sagedusmuundur, PLC (programmeeritav

loogika kontroller) ja sideseadmed. Väljuvate rühmaliinide kaitseaparatuuriks on kilbis

elektromagnetilise ja soojusliku vabastiga 1 ja 3 faasilised kaitselülitid. Elektriahela

kaitsmiseks liigpingete eest, mis võivad tekkida lülitustoimingutest või äikesest on kilbile ette

nähtud II+III klassi (IEC standardi järgi, B+C DIN VDE standardi järgi) liigpingepiirik. Kõigi

seadmete juhtimisskeemide väljuvad ahelad ühendatakse klemmliistudele. Pärast liinide

ühendamist tähistatakse kilbi seadmed ja kaablid vastavalt projektile. Kõik lülitid, kaitsmed ja

seadmed peavad olema tähistatud. Väljuvad kaablid varustada keskkonnakindlate etikettidega.

Peajaotuskeskusesse nähakse ette võimsuse ja väljuvate fiidrite reserv 20%. Peajaotuskeskus

paigaldatakse pinnapealselt. Peajaotuskeskuses paiknevad ka veetöötlusjaama automaatika ja

juhtimisseadmed.

2.6 UPS seadmed

Keskuse nõrkvooluseadmed, PLC, side- ja juhtimisseadmed saavad toite katkematust

toiteallikast (UPS). UPS seade paigaldatakse peajaotuskeskusesse ja selle aku mahtuvus on

0,8Ah.


6

2.7 Kaabliteed

Kaabliteedeks paigaldatakse kuumtsingitud terasest kaabliredelid laiusega 300 või 200 mm

(vastavalt vajadusele). Elektriinstallatsioon tehakse pinnapealselt. Kohtades, kus tugev- ja

nõrkvoolukaablid kokku puutuvad, on vaja need vaheplaatidega või muul viisil teineteisest

eraldada.

2.8 Magistraalliinid

Magistraalliinidena kasutatakse plastisolatsiooniga kaableid. Soone ristlõikel kuni 16 mm2

kasutatakse vaskkaableid, suurema ristlõike puhul võib kasutada alumiiniumkaableid.

Kaablid monteeritakse põhiliselt kaabliredelitele või seinale. Kaablid tähistatakse vastavalt

projektile.

2.9 Valgustuse toiteliinid

Valgustuse toiteliinidena kasutatakse vasksoontega polüvinüülkloriidisolatsiooniga kaableid.

Pind- ja varjatud paigalduse korral kasutatakse siseruumides kaableid PPJ, välistingimustes

kaablit MCMK (või analoogseid).

2.10 Jõuseadmete ja pistikupesade võrgu toiteliinid

Jõuseadmete ja pistikupesade võrgu toiteliinidena kasutatakse polüvinüülkloriidisolatsiooniga

kaableid. Soone ristlõike puhul kuni 16 mm2

vasksoontega, suurema ristlõike puhul üldjuhul

alumiiniumsoontega kaableid. Pind- ja varjatud paigalduse puhul kasutatakse siseruumides

kaableid PPJ (AMCMK), välistingimustes kaablit MCMK (AMCMK). Läbi sagedusmuunduri

toidetavate seadmete toiteliinides kasutatakse häirekindlat vasksoontega kaablit

ÖLFLEX 100 CY.

2.11 Valgustusseade

Keskmine valgustustihedus tööpiirkonnas vastavalt standardile EVS-EN 12464-1 on hoone

tehnikapaigaldiste juhtimisruumide korral 200 lx. Veetöötlusjaamas kasutatakse

üldvalgustuseks luminofoorvalgusteid. Valgustuse lülitid paigaldatakse seinale põrandast 1 m

kõrgusele. Veetöötlusjaama paigaldatakse ka turvavalgustus. Hoone välisvalgustuseks

paigaldatakse ukse kohale prožektorvalgusti.

2.12 Kütteseadmed

Veetöötlusjaama küte lahendatakse elektrikütte baasil. Kütteseadmeks on konvektorid.

Küttevõimsusesks vähemalt 100 W/m2.

2.13 Ventilatsioon

Hoone ventilatsioon on lahendatud loomuliku ventilatsioonina läbi seina tehtavate

ventilatsioonirestide. Peajaotuskeskuses on ette nähtud loomulik ventilatsioon. Kilbi ustesse

või seintesse paigaldatakse vajadusel ventilatsioonirestid.

2.14 Generaator

Kõikides veetöötlusjaamades on PJK ette nähtud pistikupesa välise generaatori ühendamiseks.

Ümberlülitus toimub käsitsi kilbis oleva ümberlüliti QS1 abil.


7

3 AUTOMAATJUHTIMISSÜSTEEM (AJS)

3.1 Tehnoloogilised seadmed veetöötlusjaamas

Vastavalt tehnoloogilisele projektile ja tellija lähteülesandele on automaatikasüsteemi

ühendatavad tehnoloogilised seadmed järgmised:

1. Puurkaevupump P1.1, mis saab toite sagedusmuundurist (21SM1). Pumpa on võimalik

lülitada peajaotuskeskuse ukselt käsi- või automaatrežiimi, samuti peatada pumba töö.

Pumba kiirust saab muuta ka sagedusmuunduri paneelilt. Pumba juhtimine toimub

veevõrgu rõhu (PIA2.1) järgi. Käsirežiimis on pumba töö blokeeritud rõhulülitiga

21PS1.

2. Veekulumõõtja FQI2.1 on paigaldatud veetöötlusjaama veeväljundile. Kulumõõtjalt

saadud impulss-signaale kasutatakse kogukulu arvestamiseks.

3. Muuga VTJ on paigaldatud ka puurkaevu veemõõtja FQI1.1, millelt saadud impulss-

signaale kasutatakse kogukulu arvestamiseks.

4. Temperatuuriandur ruumis TE1.1.

5. 0,75 kW puurkaevupumpadega jaamad on varustatud ühe rauaeraldusfilterseadmega.

Muuga VTJ on varustatud kahe rauaeraldusfilterseadmega.

Peajaotuskeskus sisaldab seadmete juhtimiseks vajalikke seadmeid: kaitselülitid, ümberlülitid,

juhtnupud, releed, sagedusmuundur, PLC ja sideseadmeid.

Seadmetelt tulevad blokeeringud, mida protsessi käigus ei muudeta (mootori termokaitselt,

turva- või ohutuslülititelt jms.) on näidatud kohalikus elektriskeemis.

3.2 Sagedusmuundur

Projektis on kasutatud Schneider electric sagedusmuundureid Altivar 32. Muundur on

varustatud EMC filtriga. Muunduri operaatorpaneelilt on võimalik näha pumba, sagedust,

voolu ja häiresignaale. Sagedusmuundur kaitseb pumpa ülekoormuse ja lühise eest.

3.3 Programmeeritav loogika kontroller (PLC)

Projektis on kasutatud tootja Saia-Burgess tooteseeria kontrollerit koos sobivate

lisamoodulitega. Veetöötlusjaama PLC paikneb peajaotuskeskuses, kuhu koondatakse kõik

jaama juhtimis-, jälgimis- ja mõõtesignaalid. PLC peab olema varustatud piisava arvu

sisendite ja väljunditega. PLC on ühendatud operaatorpaneeliga, kus saab jälgida ja muuta

veetöötlusjaama erinevaid protsesse.

Kontrolleri toiteks on ette nähtud toide läbi katkematu toiteallika, mis võimaldab PLC ja

sideseadme tööd elektrikatkestuse korral teatud aja.

SMS saadetavad signaalid:

1) valvesüsteemi häire;

2) rõhu langus väljuval torustikul;

3) puurkaevupumba häire;

4) ruumi temperatuur alla 5 C;

5) peajaotuskeskuse toite rike;

6) liigpingepiirik rakendunud;


8

Operaatorpaneelil kuvatavad andmed:

1) seadmete parameetrid ja olek (töös, häires, töötunnid, käivituste arv);

2) kuupäev kellaaeg;

3) veetöötlusjaama ruumi temperatuur;

4) elektrienergiaarvesti näit;

5) vooluhulga näidud (kogu hulk, hetkekulu);

6) häirete indikatsioonid koos, vea põhjusega;

7) rõhk veetöötlusjaama veeväljundil (Muuga VTJ ka sisendil).

3.4 Andmeside

Häireteated edastatakse valvepersonali mobiiltelefonile kasutades SMS sõnumiedastust.

Pumplad on ühendatud kaugvalve- ja jälgimissüsteemiga. Juhtimissüsteemi edastatakse:

1) sissetungi pumplasse;

2) pumbahoone valve staatus, kas valve all või ei;

3) tulekahjuhäire;

4) toitepinge katkestus ja taastumine;

5) pumba rike;

6) pumpade staatus, automaatjuhtimisel;

7) pumpade töötunnid;

8) sagedusmuunduri häire;

9) kulumõõtjate info;

10) elektrienergia kulu;

11) madala temperatuuri häire;

12) rõhk trassis;

3.5 Valvesignalisatsioon (AVS)

Veetöötlusjaama hoonesse on ette nähtud valvesignalisatsioon, mis koosneb suitsuandurist,

hoone ukse- ja luugimagnetist. Signaalid kogutakse peajaotuskeskuse PLC. Valvestamine ja

valvest maha võtmine toimub kohapeal läbi operaatorpaneeli või kaugjuhtimissüsteemi.

Sissetungi häire korral edastakse info juhtimiskeskusesse ja sõnum halduri mobiiltelefonile.


9

4 ELEKTRITÖÖDE TEOSTAMINE

Elektritööde teostaja peab vastama Elektriohutusseadusest tulenevatele nõuetele ning omama

kehtivat registreeringut majandustegevuste registris.

Elektritöid tohib teha ettevõte, kes on kantud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi

majandustegevuse registrisse elektritööde alalõigus. Tuletõrjesüsteemide elektriosa tööde

teostamisel peab omama täiendavat registreeringut tuleohutuspaigaldiste osas.

Ehitamise käigus peab ehitaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid

normdokumente niivõrd, kuivõrd on need vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel,

kontrollimisel ja tellijale üleandmisel.

Elektritöövõttu kuuluvad kõik ametlikud kooskõlastused, sealhulgas tellija esindajaga.

Lisaks elektriseadmete ja –materjalide montaažile kuuluvad elektritöövõttu veel:

1) vajadusel kaablitele avade puurimine vaheseintesse ja lakke;

2) kaabliläbiviikude toruhülsside paigaldamine, kaabliläbiviikude tihendamine

tuletõkkevahuga;

3) elektriohutussiltide hankimine;

4) kontrollmõõtmiste ja teimide tegemine (tellimine) vastavalt elektriohutusseadusele;

5) tellijale üleantava dokumentatsiooni koostamine;

6) kasutuselevõtule eelneva tehnilise kontrolli teostamine;

7) pingestusloa saamiseks nõutava teatise esitamine kohalikule võrguettevõttele.

Elektritööde teostaja varustab tellija esindaja süsteemi kasutus- ja hooldusjuhenditega ning

korraldab süsteemi ekspluatatsiooniks vajaliku koolituse. Töö üleandmisel annab töövõtja üle

ka vastavad teostusjoonised.

Ehitaja peab ehitise üle andma koos kasutusloaga, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Enne lõpliku hinnapakkumise esitamist on töövõtjal vajalik tutvuda kogu projektiga ning

võrrelda spetsifikatsioonis toodud koguseid plaanidel ja skeemidel kirjeldatud kogustega.

Erinevuste ja muude ebatäpsuste avastamisel võtta ühendust projekteerijaga. Pakkumine peab

sisaldama kõik vajalikud materjalid, ka muud abimaterjalid, mida spetsifikatsioonis ja

plaanidel näidatud ei ole, kuid mis on vajalikud tööde normaalseks teostamiseks ning

süsteemi normaalseks funktsioneerimiseks pärast ehitustöid.


10

5 NÕUDED MATERJALIDELE JA SEADMETELE

Kasutatavad seadmed ja materjalid peavad olema uued, tehasepakendis ja varustatud tootja

poolt passidega. Kõik seadmed, materjalid ja abivahendid peavad olema kvaliteetsed ja

vastama normidele ning nõuetele. Materjalid peavad olema praktilisuse piires ühetaolised ja

ühesuguse valmistusega kogu töö ulatuses. Eelistatavalt tuleb kasutada

kvaliteedisertifikaadiga materjale.

Inseneri vastava nõude korral on Töövõtja kohustatud esitama näidiseid materjalidest, et

saada nõusolek nende paigaldamiseks. Kui vastavad materjalid ei ole võimelised läbima

mainitud teste või ei saa Inseneri heakskiitu, on Töövõtja kohustatud leitud defektid omal

kulul parandama. Töövõtja vastutab tema poolt töö käigus paigaldatud materjalide eest ja on

kohustatud kindlustama kõikide valmis töölõikude korrasoleku kuni Tellijale üleandmiseni.

5.1 Nõuded juhistikule

Juhistiku valikul ja paigaldamisel võtta aluseks standard EVS-IEC 60364. Kasutatava

juhistiku tunnusvärvid peavad vastama CENELEC standardile HD 308 S2:2001.

5.2 Nõuded juhtimis- ja kaitseaparatuurile

Lülitus ja kaitseaparatuuri valikul lähtuda järgnevatest normidest:

1) juhtnupud – IEC 947-5-1;

2) kontaktorid – IEC EN 60947;

3) trafod – IEC 742.


11

6 TEENINDAVA PERSONALI INSTRUEERIMINE JA HOOLDUS -

JUHENDID

Teostatavatele töödele peab järgnema veevarustussüsteemide ekspluateerija ja tellija

asjassepuutuva personali koolitus installeeritud seadmete ja tööprotsesside osas, mis käsitleb

kõiki hooldus- ja ekspluatatsioonilisi küsimusi.

Kogu süsteemi kohta tuleb koostada kasutus- ja hooldusjuhendid, mis on varustatud

illustreeriva materjaliga ja sisaldab infot paigaldatud seadmete põhiliste tehniliste andmete,

seadistatavate parameetrite, võimalike vigade ja katsetuste kohta.

Entronik OÜ, MTR4447768.la02.neti.ee/public/adr_upload/VT14-11-1...Entronik OÜ, MTR registreeringu nr.: TEL000718 Põltsamaa valla vee-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine

Documents