Vaatlusest ja vaatlusvõime arendamisest. Filosoofilist ja praktilist vaadet vaatlusele. Positivistlik, fenomenoloogiline, pedagoogiline vaatlus.
Welcome message from author
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Refleksiooniring võib tähendada nii järelemõtlemist-analüüsi, ühist arutlust kui nt kunsti jt vahendite kasutamist tegevuse reflekteerimiseks, süvitsi tunnetamiseks ja vajadusel – ümbermõtestamiseks.
vaatlemine
tegemine reflekteerimine
otsustamine ümbermõtlemine
ümbermudeldamine
ümberlülitumine
3. Filosoofilis-kontseptuaalseid (tagasi)vaateid vaatlusele ja tunnetusele
Tunnetuse ja vaatluse kui tunnetusprotsessi ühe aspekti teadvustamine õppeprotsessis on
ühtpidi olnud ajast-aega päevakorral, samas aga ka omamoodi ”kaduv kunst”.
Looduslähedane ja naturaalne eluviis nõudis paratamatult head vaatlusvõimet. Polnud ju
võimalik olla ei hea kütt, viljakasvataja ega sõjamees täpse vaatlusvõimeta. Samas aga
muutus kooliharidus sajandite vältel ikka enam tuupimiseks. Jättes kõrvale kogu pika
kasvatuse-õppimise arengutee ja mitmekesisuse, pöördume korraks Dewey poole, kelle
mõju kooli ja hariduse mõistmisele on tänaseniulatuv, läbi kogu 20. sajandi.
Alexander juhib tähelepanu sellele, et Dewey oli nii teadus- kui tavainimsete jaoks sajandi
keskel üsna tundmatu – ja tema mõjukus taassündis alles Heideggeri teoste kaudu. Ta toob
esile, et Dewey püüdis oma filosoofias käsitada kogemust kogu selle rikkalikkuses,
komplekssuses/keerulisuses, mitmetähenduslikkuses ja mitmekülgsuses, taandamata seda
mistahes reduktsionistlikul viisil . (Alexander: XVI) Kuigi kogemus tekib organismi
interaktsioonis iseenese ja keskkonnaga, on inimolendi kogemus eelkõige sotsiaalse või
kultuurilise konteksti , “elumaailma” sündmus.
Dewey kritiseeris omaaegset biheiviorismi - ta oli sedalaadi biheiviorismi vastu, mis näeb
elavat keha kui passiivset, pelgalt reageerivat stiimul-vastus mehhanismi. Dewey jaoks oli
keha keskne instrument, mille tegevuse abil ta organiseerib oma maailma integreeritud
tervikuks. (Alexander: XVIII) Kunst ja esteetiline kogemus on inimese olemusliku soovi –
mõista maailma - peen areng. Tähendused sünnivad aga kommunikatsioonis.
Kultuur oma olemuselt on Dewey mõttes kunst, kunstiline eluvõimaluste realisatsioon –
inimelu ideaalvõimaluste realiseerumine, loov püüdlus/ettevõtmine elada tähenduse ja
väärtusega. Seda ettevõtmist nimetab Dewey ka demokraatiaks.
Vaadeldes omaaegseid koole leidis Dewey, et koolil kui institutsioonil on oma sotsiaalne
elu, kooliühiskon ja et seegi on osa hariusest, kasvatusest. Tunnetuse ja selle allika
kogemuse-vaatluse seisukohalt on Dewey poolt soovitatud ja tema labiratooriumi-koolis
realiseeritud haridusmudel kirjeldatav kui osalusvaatlus. Õpilane ja õpetaja on aktiivne
osaleja protsessis.
Kuigi kool võiks olla innovatsiooni, ühiskonna muutumise lätteks (Botkin, Slaughter jt
tulevikkudega tegelejad), on ta enamasti konservatiivne ja kultuuri, ühiskonnakorda jm
taastootev. Tunnetusmustrid, mida kool soodustab on suhteliselt formaalsed, piiravad ja
pealiskaudsed. Mida see tähendas 20. sajandi kontekstis ja mida see tähendab 21. sajandi
väljakutsete valguses?
Tunnetus, maailmatunnetus saab isemoodi mõõtme kui vaatleme inimkonna muutumisi läbi
20 sajandi laiemalt.
Oma ulatuslikus ja tõeliselt holistilises, sh tõlgendavas-hermeneutilises raamatus ”Kohutav
ilu” toob Peter Watson esile 20. sajandi Kultuurisõjad, ajaloosõjad, õppekavasõjad, mis kõik
on ”kajastasid üldjoontes sedasama: traditsionistide ja postmodernistide võitlust” (Watson:
781). Raamatu kokkuvõtvatel lehekülgedel kaalutleb ta (Maddox`i ja Barrow´d jälgides)
20 saj lõpu maailmatajumusliku nihke üle, mis võib tähendada ”tõetunni” lõppu (maailma
põhimõttelist teaduslikku tunnetamatust/hoomamtust meisse sisse kirjutatud füüsika-keemia
tõttu) ja ”postteadusliku” aja saabumist, kuigi – suur hulk teadust tahab veel tegemist
(Watson: 820).
Teisalt nendib autor (Wilsonit järgides), et paljud mõttesuunad ja erinevad distsipliinid
hakkavad kokku jooksma, jutustades üht ja sama lugu, st et näiteks kunst ja füüsika ja
geneetika on ühe loo osad. (Watson 825). Tulevikku näeb autor selles, et üha keerulisemat
ja metafooridega raskemini kirjeldatavat teadust – üldist kõigeteadmust – õpetataks kui
humanitaarainet, nii et see oleks huvitav võimalikult laiale publikule, et nt 20 sajandi
ajaloolis-intellektuaalne kaanon kõneleks sellest, mis on meile oluline siin ja praegu ning ka
allesjäänud probleemidest, et see oleks ”midagi, mida me võime kõik omaks pidada” (826-
827).
Selle humanitaar-intellektuaalse kaanoni ”maandamine” oleks ka praktilise tunnetusvõime,
vaatlusvõime süvendamise probleem. Olla võimeline süvitsi vaatlema, tunnetama ka
”pinnaaluseid” hoovuseid on inimese jaoks mõnel juhul eksistentsiaalne küsimus, teisel
juhul – elukvaliteedi küsimus. Esimese näiteks oleks kasvõi hea teema äratabamine
magistritöö tegemiseks või – uue teenuse vajalikkuse äratundmine üldise tehnika ja
inimvajaduste arengu mustris. Teise näiteks võiks olla kas või kvaliteetaja (kunstiga
suunatus nähtusega seoses kasutatavast teooriast ja hüpoteesist, mida kontrollitakse. Siin
kehtib üldjoontes rida: (märatud) nähtus - (olemasolev teooria) - probleem – hüpotees –
(nähtuse või katse) vaatlus – analüüs ja tõlgendus. Kui katsed hüpoteesi ümber ei lükka, siis loetakse see tõeseks.
Põhistatud teooria loomiseks, samuti argielus on vaatluse all teatav valdkond (nähtuseid,
protsesse vm), millele lähenetakse eelneva kogemuse (teadvustamata argiteooria) pinnalt.
Ikka ja jälle kerkib küsimus: Kas see on ainus võimalus asja tunnetamiseks – kas täpne teaduslik tunnetus on ainus adekvaatne tunnetus? Aga – kunst? Kunstiline vaatlus?
5. Kunsti-põhine vaatlus (uuring ja tunnetus)
Kunstipõhised uuringud on suhteliselt uus valdkond akadeemilises maailmas (va
kunstiteadus), kuigi neid on sajandijagu kasutanud nt antroposoofiline meditsiin ja
pedagoogika, neid kasutab psühhiaatria, mingil moel muusika-, tantsu- ja kunstiteraapia.
Kunstipõhistest meetoditest ja kunsti-põhiste uuringute kasutamisest kõneleb McNiff seoses
meditsiiniga ja nt Dewy, Eisner seoses õppimisega. Dewey arutlus kunsti- ja esteetilisest
elamusest (1934) rõhutab kunstielamuse ja –kogemuse olulisust õppimise edendamise
vahendina. Dewey rõhutab selle elamuse järjepidevuse ja vastasmõjulisuse tähtsust – eelnev
kogemus aitab vormuda uuel kogemusel, vastasmõju keskkonna, õpimaterjalide ja enese-
vaatega (assumptions of self) on keskne et elamus/kogemus oleks transformatiivne ja saaks
kasvu ning õppimise episoodiks. (Dewey, 1934) Ka tänapäevane teoreetik Eisner tegeleb
teadmise ning õppimise kunstiliste vormidega ning põhjendab kunsti-kogemuse/-elamuse
tähtsust tunnetusvahendina transformatiivses õppimises. Kokkuvõttes nähakse kunsti-
põhiseid meetodeid olulise tunnetusvahendina, mis on oluline nii õppimise ja enesetundmise
edendajana kui eluks vajalike võimete omandamisega/arendamisega.
Dewey – kunst kui kogemus
Dewey viitab sellele, et õeldes-kõneldes kunstist kõneleme enamasti kunsti objektidest. See
on ekslik, ütleb Dewey. Tegelik kunst on objekti tegemise või sellega kohtumise
kogemus/elamus. Dewey seisukohalt on sellisest kogemusest eraldatud (kunsti)töö eraldatud
elust enesest. Kunstitöö on peenendatud ja intensiivistatud kogemuse-elamuse vorm.
Sullivan käsitleb/teoretiseerib kunstitegemise uurimismeetodeid kui transformatiivset
uuringut (Sullivan 2005: 93-97). Sullivan viitab sellele, et kunstitegevuse kogemus/elamus
võib olla transformatiivne kogemus nii tegijale kui selle tegevuse uurijale. Ta üldistab hulga
eelnevaid töid ja keskendab/koondab need kolme paradigmasse : interpreteeriv,
empiritsistlik, kriitiline. Enamgi veel – ta tõendab, et õppimise transformatiivne ja seletav
teooria (transformative and explanatory theories) on leitavad ka kunsti-tegevuses, eriti
kunstistuudio hariduskogemuses. Ta kordab taaskord Dewey vaateid sellest, et esteetiline
kogemus kunstitegemine võib viia uue teadm(i)(u)seni.
Kunstilise vaatluse ja uuringu juured pedagoogikas on ühest küljest Dewey töödes ja tema
kogemuse/elamuse mõistes, teisest küljest selliste uuringute spontaanses ja ulatuslikus
kasutamise kogemuses õpetajate-kasvatajate poolt, kolmandaks – goetheanistliku
lähenemise paljulubavuses pedagoogilise ja tunnetusvahendina.
Kuigi pedagoogikas on sobivaim narratiivne uuring, annab selle kombineerimine kunsti-
põhiste meetoditega võimaluse jõuda uute küsimuste, taipamuste ja ideedeni, st saavutada
kõrgem metatunnetuse aste.
Kuigi pedagoogikas on sobivaim narratiivne uuring, annab selle kombineerimine kunsti-
põhiste meetoditega võimaluse jõuda uute küsimuste, taipamuste ja ideedeni, st saavutada
kõrgem metatunnetuse aste.
Mistahes vaatlus kui uuring (ka argiuuringuna, mis ei pretendeeri teadlikkusele vaid
tunnetushuvi rahuldamisele) vajab dokumenteerimist. Ka kunstivahendite kasutamisel on
olulised vaatlusmärkmed – vaatluse enam või vähem objektiivne kirje, ka seonduvad
emotsiooni-väljendused ja interpretatsioonivälgatused. Kui vaatlust esitatakse teistele või
kasutatakse omaenese arengu-, uurimusportfoolio või õpimapi osana, arendatakse
vaatlusmärkmetest välja vaatlustekst.
Vaatlustekst tekib läbimõtlemise/-tunnetamise tulemusena kui harmooniline tervik
vaatlusmärkmetest, joonistest jmt,
Selles distantseerub vaatleja vahetust vaatlusest, esmasest vaatluselamusest ja reflekteerib
seda teadlikult erineval tunnetuse, metatunnetuse tasandil. Abiks võib olla nii ajajoone
väljajoonistamine kui teisene visualiseerimine vm loovtegevus (nt kujundiline lähenemine -
voolimine vm). Viimast võib nimetada ka visuaalseks narratiiviks. Enese kui teadliku
vaatleja arendamisel (ka käesolevas kursuses) on ühtaegu tegemist nii vattluse kui sellisega
ning samas - reflektiivse uuringuga – tegija /vaatleja on ka oma tegevuse/ vaatluskogemuse
uurija.
Joonis 5. Seene elukäik (TLÜ Rakvere Kolledž, sotsiaaltöö eriala, 2006)
6. Vaatlus goetheanistlikus teadusparadigmas
Johann Wolfgang von Goethe on öelnud: kunst on looduse salajaste seaduste ilmutus,
mis selleta jääksid alatiseks varjatuks.
Allpool vaatame lühidalt Goethe teadus- ja vaatluskäsitust.
Goetheanistlik teadus – see on lähenemisviis looduse teadmisele, mida võrreldes
Need ”pudemed” kõnelevad ühte-teist sellele, kes ise mõned vaatlusülesanded läbi teinud.
Olen optimistlik, et tulevikus on võimalust need näited pudemetest tekstiks muuta ja
mõndagi lisada. Suurepärane oleks lisada seejuures asjahuviliste kogemusi ja mõtteid – olgu
nendeks siis tudengid, õpetajad, lapsed-noored või muidu asjahuvilised.
Allikaid
Kõik Internetiallikad on pärit juunist 2009.
Alexander, Thomas M. (1987). John Dewey`s theory of art, experience and nature: the horizons of feeling. Albany: State University of New York Press
Bockemühl, Jochen. (Ed) 1992. Awakening to Landscape.
Collier, Kate. 2010. Re-imagining reflection. Creating a theatrical space for the imagination in productive reflection. In Beyond reflective practice: new approaches to professional lifelong learning. London, New York: Routlege, 145-154.
Dewey, J. (1934). Art as Experience. New York: Minton Balch.
Eisner, E.W. (2002). The Arts and the Creation of Mind. New Haven: Yale University Press.
Elder, N. C., Tobias, B., Lucero-Criswell, A., Goldenhar, L. 2006. The Art of Observation: Impact of a Family Medicine and Art Museum Partnership on Student Education. Family Medicine. Vol. 38, No. 6, 393-398
Goethe, J. W. 1968. Luuletusi. Tlk A. Sang. Tallinn: Eesti Raamat.
Kalle & Aarma (2003): Teaduses kasutatavad meetodid - http://www.ebo.ee/tkb/vaatlus.htm
Leuhin, I., Pärtel, E. 4. kl loodusõpetuse õpetajaraamat -http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/4klassibiol.htm -
Maslow, Abraham H. 1977. The Farther Researches of Human Nature. Penguin Books, New York.
McNiff, Shaun. 1998. Art-Based Research. London and Philadelphia, Jessica Kingsley Publishers.
Mees, L.F.C. 1980. The Secrets of the Skeleton. Holland: Uitgeverij Vrij Geestesgeveh of Zeist. Simpson, D. J., Jackson, M. J. B., Aycock, J. C. (2005). John Dewey and the Art of Teaching. Toward Reflective and Imaginative Practice. Thousand Oaks, California: Sage.
Sullivan, G. (2005). Art Practice as Research: Inquiry in the Visual Arts. Thousand Oaks, California: Sage.
Watson, P. 2004. Kohutav ilu. 20. sajandi intellektuaalne ajalugu. Tallinn: Varrak.
Wikipedia - http://et.wikipedia.org/wiki/
The SAGE handbook on qualitative research in psyhology . 2008. Ed: Carla Willig, Wendy Stainton-Rogers. Sage. ISBN 1412907802, 9781412907804
Et vaatluse mõiste on tänapäeval vägagi laia tähendusega, näitavad allpooltoodud katked,
mis kogutud Internetist otsingusõna ”vaatlus” alt. Lugeja võib näha, et segiläbi leiame
mitmesugust ainest ja tegevust, mis selle sõna alla käib.
Näide 1.
Eestis jäädvustati esmakordselt eskimo lagle vaatlus 03. oktoober 2008 14:50 Eile nähti Läänemaal esmakordselt tõestatult arktilisest Põhja-Ameerikast pärit eskimo laglet, kelle iseseisvaks liigiks kuulutamine on küll alles vaidluse all.
Näide 2.
Naha vaatlus 30. aprill 2001 21:07 Lisaks regulaarsele naha vaatlusele arsti juures võiks seda teha lihtsalt ja kiiresti igakuiselt kodus. Igakuine vaatlus on parim viis varakult avastada nahahaigusi, sealhulgas ka vähieelseid muutusi nahal. Vaatluseks vaja: suurt (võimalusel täispikkuses) peeglit, käsipeeglit, head valgustust, tooli ja fööni. Miks, mida ja kuidas otsida Vaatluse eesmärk on võimalikult varajane nahal esinevate pahaloomuliste muutuste avastamine. Olemasolevate sünnimärkide, pigmendilaikude ja tedretähnide puhul pöörake tähelepanu nende …
Näide 3.
http://maieanne.googlepages.com/vaatlustagant
Vaatlus tagant
Rühi vaatlus
Jalgade staatikahäirete avastamine
Kontsluu asendi vaatlus
a - normaalne kontsluu asend Normaalses asendis paikneb Achilleus`e kõõlus alusega risti. Vähemärgatava kõrvalekalde avastamiseks tuleks vaadata jalatsi kanna kulumisjälge. Kulumisjälg rohkem välis- või siseküljel viitab rühiveale.
Näide 4.
http://www.otsimrat.net/Ufod-Eestis/vaatlus011104.html01. novembri 2004.a. objekti vaatlused Eestis
"Eesti Päevalehe" 17. novembri 2004.a. numbris on lisainfo 01. novembri 2004.a. tundmatute objektide vaatlusele Tallinnas.Malle Kuusk meenutab oma elamusi 01. novembri õhtul Tallinna piiril: "Sõitsin parajasti Pärnu maanteed mööda kodu poole, kui jäin taevas paistvat kahte objekti vaatama. Pidin peaaegu liiklusõnnetuse tegema.""Selges sinises taevas paistsid loojuva päikese kiirtes kaks valget objekti, mis silma järgi vaadates paistsid paigal seisvat või väga aeglaselt liikuvat. Malle jälgis objekte veel koju jõudnunagi, kuni need pimenevasse õhtusse kadusid, kokku umbes pool tundi."
Näide 5.
Statistilne vaatlus RAHVAKULTUUR 2008
Vabariigi Valitsuse korraldusega 4. detsembrist 2008 nr 494 on Statistikaametil kohustus korraldada 2009.a. koos muude eluvaldkondade vaatlustega ka rahvakultuuri andmeid kajastav vaatlus RAHVAKULTUUR 2008.
Vabariigi Valitsuse korraldus
Riiklik statistiline vaatlus on teostatud Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse poolt „Rahvakultuuri valdkondliku andmekogu" andmete põhjal seisuga 03.01.2009.
Näide 6.
http://hdl.handle.net/10062/1187
Title: Eesti imemuinasjuttude tekstid ja tekstuur. Arhiivikeskne vaatlusOther Titles: The texts and texture of Estonian fairy tales. An archive-centred view
Authors:
Tartu Ülikool. Kirjanduse ja rahvaluule osakondTartu Ülikool. Filosoofiateaduskond Valk, Ülo, 1962-, juhendajaJärv, Risto
Näide 7.
http://www.gfk.lv/et/node/155
Etograafiline vaatlus
Vaatlused ja etnograafilised uuringud GfK-s
Kui vajate detailset arusaamist inimestest, ja keskkonnast, milles nad Teie toodete ja teenustega opereerivad, siis on vaatlus- ja etnograafilised uuringud just Teile mõeldud.
Üks vaatlus- ja etnograafiliste uuringute võtmetugevusi on see, et nad toovad esile nö "vaikivaid teadmisi", mis sisalduvad käitumises, keelelises ja materiaalses kultuuris, ning mis ei tule teiste uuringute käigus välja. Etnograafilised uuringud vaatlevad tarbijaid nende loomulikus keskkonnas, mis võimaldab saada rohkem loomulikke vastuseid kui sundkeskkonnas.
Võtmevaldkonnad
Etnograafilist uuringut võib rakendada mis tahes turul või ärisektoris,
saamaks sügavamat vaadet tarbijate käitumise kohta nende loomulikus keskkonnas, nende rutiinis, sotsiaalsetes ja kultuurilistes struktuurides. Kõige olulisem on see, et meetod võimaldab detailset, ‘true-to-life' ülevaadet, kuidas tarbijad suhtlevad ja reageerivad Teie toodetele ja teenustele tavaelus, oma igapäevases rutiinis.
Ajakirjanikud teavad, et kui nad lähevad lugu tegema eelarvamusega, ei tule loost sageli välja midagi objektiivset. Ollakse juba eelnevalt häälestatud. Teatud inimestele, asjaoludele jne. Kas siis + või - märgiga.
Alles siis, kui intervjueerija ei fabuleeri-mõtle üle, vaid ainult vaatleb, kuulab, avaneb talle see, mida ta ootaski - asjade-inimeste hing ja ilu või vastupidi või rohkemgi.
Nii on, paraku. See, keda-mida nähakse hirmu, kavatsuse, vihkamise või mingite nõudmistega, ei olegi tegelik asi-inimene, vaid pelgalt meie nägemuste ähmane peegel. Me panime ta nö paika, aga tema... ta pole ju selles paigas. Ta hõljub mujal.
Silmapilgul, kui me tahe ja eelarvamuste rägastik uinub ning me lihtsalt vaatleme-kuulame-kombime, tekibki puhas nägemine, kontakt. Nii saavadki ehk asjad ja inimesed õiged piirjooned. Või enam vähem.
Vaatlus pole uurimus ega kriitika. See on lihtsalt arusaamine, mõistmine.
Ilus ja hirmus, hea ja kuri, kinnine ja avatud, või võtame kas või koolimeditsiini ja alternatiivse jne pole enam vastandid. Kõik on jälgitav. Omamoodi ja omal tasandil jälgitav.
Kas saad siis mingit nähtust põlata, vihata või vääriti mõista? Ajakirjanikud ei tohiks langeda oma eelarvamuste vangiks. Emotsioonidest ei räägi ma üldse.
Loodusvaatluste andmebaas (http://loodusvaatlused.eelis.ee) on Eesti teabevõrgustiku osa, mis ei tulene Euroopa Liidu ühtsest tehnilisest alusest – selle on algatanud keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus ning Eesti loodusuurijate selts. Sinna võivad oma vaatlusi salvestada kõik huvilised, nii õpilased, õpetajad, harrastajad kui ka teadlased. Liigid, mille kohta tasub vaatlusi salvestada, ei pruugi olla haruldased, väärtuslik on teave ka täiesti tavaliste liikide kohta. Samas võib salvestada teavet loomade tegevusjälgede ja surnud loomade leidude kohta.
Andmekogu kasutatakse liikide levikuatlaste koostamisel ja mitmesuguste uuringute tarbeks. Kaitsealuste liikide vaatlused kontrollib riikliku looduskaitsekeskus looduses üle ja seejärel jõuavad need keskkonnaregistrisse. Igaühe sisestatud vaatlus võib osutuda väga kasulikuks teabeks teadlastele.
.......
Kui olete viibinud looduses ning teil on tekkinud soov nähtud liigid andmekogus salvestada, tuleb valida äsja kirjeldatud menüüst “Vaatluste sisestamine”. Seejärel pääseb nupukese “Nüüd sisestama” kaudu leheküljele, kus tuleb kasutajaks registreeruda või, olles juba kasutaja, end sisse logida. Sisse logimine on vajalik, et anonüümsed naljamehed ei sisestaks andmekogusse väärinfot.
Nüüd avaneb võimalus täita vaatlusankeet. Iga lahtri juurest küsimärgi alt leiab selgituse, kuidas seda täita. Peale selle, kes, keda või mida ja millal vaatles, on vaatluse puhul esmatähtis selle koht. Kohta saab andmebaasi sisestada nii sellele kaardil hiirega klõpsates kui ka koordinaate sisestades.
......
Kui vaatlus on sisestatud, kinnitab selle vastava liigirühma toimetaja
....
Andmekogu kolmandat, “Loodusväärtuste” valdkonda valides avaneb võimalus kaardil näha mitmesuguste loodusväärtuste (maastike, kaitsealade, üksikobjektide jms.) asukohti. Selleks tuleb lihtsalt valida parempoolsest püstmenüüst huvipakkuv loodusväärtuse tüüp. Kaardikihtide seletusi saab lugeda, klõpsates vastavat nupukest sellesama menüü alaosas.
Foorum. Loodusvaatluste andmekogu veebilehe paremast alanurgast pääseb loodusvaatluste foorumisse (http://eelis.ic.envir.ee/kaart2/foorum/). Sinna saab sisse logida sama
kasutajanime ja salasõnaga, millega registreeruti andmekogu kasutajaks. Üks foorumi alateema on “Abi liigi tuvastamisel”. Siin näeb andmeid, pilte ja kirju vaatluste kohta, mille puhul vaatleja ei ole suutnud liiki määrata.
.... Foorumis on nähtav vaid abi palunud vaatleja kasutajanimi, mitte pärisnimi, nii ei pea pelgama, et teda liikide mittetundmise pärast rumalaks peetakse. Kui liik saab ühise arutelu teel määratud, võib vaatleja lisada oma vaatlusele liigi nimetuse.
Loodusvaatluste andmekogu on veel uudne ja sisse töötamata, praegune lahendus ei ole kindlasti lõplik. Seda mugavamaks ja teaberikkamaks arendades püüavad andmekogu haldajad lähtuda kasutajate soovidest ja nõuannetest. Hea Eesti Looduse lugeja, viibi looduses, jälgi enda ümber toimuvat ning salvesta oma vaatlus ühisesse andmekogusse!
Lisa 2
Iseseisev töö - vaatlusülesandeid
Ülesannete täitmiseks vajalikud kunstivahendid:Akvarellvärvid (minimaalselt 3 põhivärvi – kollane, punane, sinine)
Akvarellipintsel (soov nr 12 või suurem)
Akvarellpaber (A4, A5)
(Alternatiiv – värvipliiatsid, pastellkriidid ja pastellpaber või ka jõupaber)
Ei sobi – viltpliiatsid, harilik pliiats.
Igast ülesanneterühmast on soovitav täita esimene ülesanne (A1, B1, ...). Vajadusel võib
valida teise ülesande ja, muidugi, täita enam kui ühe ülesande.
Soovitav maalitehnika – märg-märjal akvarell (mis ei sobi peente detailide korral).
Oluline on vaatluse täpsus – kas või mõne elemendi järjepidev täpne fikseerimine (nt ühe
õie muutumine lillepuhmas, värvustepaleti muutumine maasika küpsemisel, jmt). Hea on
viia vaatlus (taevas vm väliskeskkonnas toimuv nähtus) läbi iga päev samal ajal.
Vajalik on teha märkmeid. Pedagoogiline või enesevaatlus vajaks vaatluspäeviku
pidamist. Vähemalt üks vaatlus kujundada vaatlustekstiks ja esitada IVA foorumis või
rühmaportfoolios aruteluks.
Ülesanne A – täpne loodusvaatlus
A1. Leidke, palun, hingelähedane või huvipakkuv looduselement (taim, taevakilluke, taevakeha, lemmikkivi vm, looma vaatlus pole otstarbekas). Vaadelge seda võimalikult täpselt ning maalige see üles vähemalt 10, soovitav 14 päeva jooksul (iga päev 1pilt, soov akvarell). Alternatiiv/variatsioon – püüda iga päev tabada ja tuua võimalikult täpselt esile vaadeldava objekti värvigamma. Pange tähele ka iseennast selles töös. On tore, kui vaatlust teevad oma materjalidega kaasa õpilased, lapsed ja teised pereliikmed.
A2. Leida hingelähedane või huvitav taim ja koostada järjestus ühe varre küljes olevatest lehtedest (herbaariumileht).Alternatiiv – teha detailne joonis (värvipliiats, akvarell) ühe varre küljes olevatest lehtedest.
Ülesanne B – pedagoogiline vaatlus
B1. Teravdage iga päev (soovitav min üne nädala jooksul) oma tähelepanu paari lapse suhtes. Algklassides võiks valida erineva temperamenditüübiga lapsed, vanemates klassides - nt „hea õpilase” ja murelapse. Püüdke (kooli)päeva lõpus värvidega visualiseerida iga lapse koolipäeva. Kui võimalik, paluge ka lastel teha omapoolne joonis. (Tehniline soovitus – võib kasutada nt 15X30 cm akvarell- või joonistuspaberi riba, et pikk päev ära mahuks).
B2. Visualiseerige oma vastassuhted mõne lapsega paari päeva jooksul. Ärge unustage vaatlusmärkmeid!
Ülesanne C
Leidke Goethe luulekogu ja lugege (miks mitte valjusti?) ning mõelge läbi vähemalt üks järgmistest luuletustest (ideaalis – saksa keeles või Teie emakeeles, heas tõlkes)
Loomade metamorfoos Taimede metamorfoosParabaasÜks ja kõikTestamentPühendus
Ideaalis – korrake sama luuletuse lugemist mitmel päeval või mõnepäevaste vahedega.
Ülesandevariante kombineerimiseks:
C1. Enesevaatlus – lugemiselamuse vaatlus (nt kognitiivne, emotsionaalne jm aspektid.
C2. Kunstiline refleksioon – märg-märjale värvielamus (nt ühest luuletusest) ja selle taasseostamine tekstiga.
C3. Teie loodus- või taimevaatluse vastasmõju luuletus(t)egaC3.1. Goethe „Taimede metamorfoos” ja „minu taim”C3.2. Goethe maailmavaade ja „minu taim”, „minu loodus”, „minu vaatluselamus”C3.3. ...... midagi Teie enese valikul.
Goethe, J. W. 1968. Luuletusi. Tlk A. Sang. Tallinn: Eesti Raamat.
Vaatlus kui tunnetusviis – lõpuseminari või iseseisva lõputöö ülesanded (üliõpilastel, täienduskursuslastel esitada elektrooniliselt või õpimapis, vastavalt õppevormile)
1. Millised vaatlusülesanded, tekstid või muud materjalid tekitasid kõige enam mõtteid ning andsid ideid enese, maailma ja oma pedagoogilise töö mõtestamiseks ning edasiarendamiseks? Palun põhjendage oma vastust konkreetsete viidete ja näidetega.
2. Kuidas portreteeriksite ennast tunnetajana?
3. Pange, palun, koos põhjendusega kirja, millisest paradigmast/paradigmadest lähtub teie pedagoogiline tegevus ja milline on selles vaatluse roll.
4. Kui teil oleks võimalik oma vaatluskursust uuesti alustada, mida ja miks muudaksite?
5. Milles näete oma vaatlusalase enesearenduse lähemaid ja kaugemaid ülesandeid?